Selle veebisaidi sisu kvaliteedi parandamiseks ja kasutajate vajadustele vastavaks kohandamiseks kasutatakse küpsiseid – sealhulgas kolmandate osapoolte küpsiseid. Jätkates selle veebisaidi kasutamist nõustute küpsiste kasutamisega ning võimaliku suhtlusega, kui sisestate oma kontaktandmed mõnda saidi vormi.
Tagasi blogisse

Alpitaimede kasvatamine kasvuhoones

Alpitaimede kasvatamine kasvuhoones

AIANDUSJUHEND

Alpitaimedele mõeldud kasvuhoone toimib kõige paremini jaheda, vihma eest kaitstud kasvukohana, mitte sooja kasvatusruumina. Kuna mägitaimede looduslikud kasvukohad, mullad ja puhkeperioodid erinevad, tuleb valgus, õhuvahetus ning talvitumine kavandada konkreetsete liikide järgi.

Oranžeeria kasvuhoone aias

Kasvuhoone valiku kontrollpunktid 1

Kasvuhoone on alpitaimedele eelkõige vihmakaitseks

Alpitaimed ei moodusta üht kindla kliimaga taimerühma. Nime alla kuuluvad eri kõrguste ja piirkondade taimed: kaljuprao, kruusase nõlva, mäginiidu või hõredama mägimetsa asukad. Nende valguse, niiskuse ja mullastiku vajadused võivad olla väga erinevad. Seetõttu ei tähenda sõna alpi automaatselt, et iga taim tahab sama külma ja kuiva kasvukohta. Kasvuhoone on kasulik eeskätt siis, kui see kaitseb mõnd konkreetset liiki kestva vihma eest, võimaldab eri substraate lahus hoida või muudab potikollektsiooni jälgimise lihtsamaks. Alusta küsimusest, mida kaitstud kasvukoht sinu taimede jaoks lahendama peab. Kui osa taimi vajab vihmavarju ja osa tavapärast sademete rütmi, on nende eraldi hoidmine sageli olulisem kui kõigile ühesuguse katte andmine.

Paljud vastupidavad alpitaimed saavad sobivas kiviktaimlas õues paremini hakkama: seal ei teki kinnisele klaasiruumile omast kiiret kuumenemist ning taimed on vahetult vihma, tuule ja aastaaegade vaheldumise mõju all. Kasvuhoone ei ole automaatselt parem kasvukoht ega tähenda, et ruum tuleks soojaks kütta. Seda saab kasutada taimede paljundamiseks, ajutiseks kaitseks või liikidele, kelle jaoks suvine liigniiskus on probleem, ent iga eesmärk vajab erinevat paigutust. Koosta esmalt kasvatatavate taimede loend ja märgi, kas igaüks jääb aastaringseks potitaimeks, liigub hooajaliselt õue või vajab vaid lühikest kaitseperioodi. Kui kasvuhoone kipub liiga kuumaks minema, võib mõne liigi jaoks sobida paremini õues kasutatav eraldi vihmakate. Nii saad võrrelda kasvuhoonet ka avatud alpiaia võimalusega.

Liigi nimi aitab määrata valgust ja temperatuuri

Alpi jänesekäpp (Leontopodium alpinum) on avatud ja valgusküllaste mägiste kasvukohtade taim; talle sobib valgusküllane, jahe ja õhuline koht, mitte püsivalt kuum klaasiruum. Teistsugust võrdluspunkti pakub Soldanella alpina, mis on seotud jahedate mägiste kasvukohtadega, kus mulda niisutab lume sulamisvesi; talle ei sobi automaatselt sama kuiv ja päikeseline kasvukoht kui jänesekäpale. Liikide Gentiana acaulis ja Gentiana clusii looduslikud kasvukohad erinevad ka aluspõhja poolest: esimene seostub happelisema silikaatse, teine lubjarikka pinnasega. Need näited näitavad, miks sildil olev perekonnanimi või üldnimetus ei määra kõigile sama kasvatusviisi.

Kirjuta iga liigi juurde päritolu, eelistatud valgus, suvise kuumuse taluvus, talvine puhkeaeg ning see, kas juured vajavad pigem kuivemat või niiskemat perioodi. Kõrgmäestiku avatud nõlvade taimedele sobib sageli jahe, hea õhuvahetusega kasvukoht; lume all, metsapiiril või niiskes alpiniidus kasvaval liigil võivad olla teised vajadused. Loodusliku elupaiga teadmine ei ütle alati üksinda, kuidas konkreetne aedvorm potis käitub, seepärast arvesta ka sordikirjeldusega. Temperatuurivahemikku ei tasu tuletada sõnast alpitaim ega rakendada kogu kollektsioonile. Kui taime kirjelduses on talvitumise, suvise kuumuse või valguse kohta täpsemad juhised, kanna need nimekirja. Talvise külmataluvuse kõrval uuri ka seda, kuidas liik talub märga kasvupinnast. Hoia taimenimetused potisiltidel ja märkmetes ühesugused, et soovitus oleks hiljem õige taimega seostatav. Kui mõni vajadus on teadmata, märgi see eraldi, mitte ära täida lünka naaberliigi andmetega. Rühmitamisel võrdle valguse, niiskuse ja puhkeaja vajadust koos: ainult ühine päritolupiirkond ei ole piisav alus sama hoolduse määramiseks. Selline nimekiri aitab näha, millised taimed saavad jagada üht riiulit ning millistele tuleb kavandada eraldi kasvukoht.

Kasvuhoone valiku kontrollpunktid 2

Asukoht määrab valguse ja päevase kuumenemise

Vali asukoht selle järgi, kui palju otsest valgust saavad taimed päeva jooksul ja kui kuumaks sama valgus ruumi muudab. Jälgi kohta eri kellaaegadel: hommikupäike, keskpäevane päikesekiirgus ja pärastlõunane kuumus ei mõju ühtemoodi. Läbipaistev kate laseb valgust läbi, kuid kinnine ruum võib päikeselisel päeval soojeneda ka siis, kui õues on jahe. Puude või hoonete tekitatud vari liigub päeva jooksul ning puuvõra võib aastatega kasvada. Lähedal asuv sein või sillutis võib päikesekiirgust tagasi peegeldada, seepärast mõõda tingimusi seal, kus potid päriselt seisma hakkavad. Kui liik eelistab heledat kasvukohta, ära paiguta teda püsivalt kõrge riiuli või seina varju.

Enne rajatise valimist mõõda, kuhu see aias tegelikult paigutub, ja vaata, kas kõrvale jääb ruumi ust avada, taimi hooldada ning tuulutusavasid kasutada. Pindala näitab vaid põranda suurust, mitte taimedele langevat valgust ega sisekliimat. Näiteks Kasvuhoone Accoyaga tootelehel esitatud pindalavalik on 3,77–28,08 m²; selle põhjal saab võrrelda suurusklasse, kuid mitte järeldada tuulutusavade asukohta või kuumenemise kiirust. Märgi aiaplaanile, kust paistab hommikupäike ja milline ala jääb varju, et riiulite paigutus oleks hiljem lihtsam. Lisa tähelepanekute juurde kuupäev ja kellaaeg: nii ei aja sa ühe hommiku varju segamini kogu päeva valgusoludega. Kui kavandad hooajalist kasvatamist, keskendu just sellele ajale, mil taimed katte all viibivad. Koha valik tuleks teha enne ostu, sest ebasobiva asukoha valgus- ja kuumusprobleeme ei pruugi saada lahendada üksnes riiulite ümbertõstmisega.

Vihmakaitse tuleb siduda õhuvahetusega

Katus aitab vähendada otsese vihma hulka, mis jõuab pottidesse või tundliku kasvupinnase pinnale. See ei muuda ruumi iseenesest kuivaks: kastmine lisab niiskust, märjast substraadist aurustub vett ning temperatuurilangus võib klaasile kondensatsiooni tekitada. Vaata üle ka võimalikud pritsmed ja katuse servalt tulev vesi, sest riiul, mis jääb vihma eest varju, võib siiski olla alaliselt niiske. Liigi vajadusest lähtudes kaitse kas kogu potti või ainult kasvupinnase pinda; ära lase vihmakaitsel takistada õhu liikumist taimede ümber. Kui potialus kogub nõrgunud vett, tühjenda see ja jälgi, et naaberpotid ei jääks selle tõttu püsivalt niiskeks. Märja poti puhul erista vee võimalikku päritolu: kas see sai kastmisvett, jäi vihmapritsmete teele või tilgub sellele katte pinnalt vett? Enne kastmisrežiimi muutmist aitab selline vaatlus selgitada, kas parandada tuleb hooldust või poti asukohta.

Vihmakaitse ja tuulutamine tuleb lahendada koos. Kui külgi saab vähe avada, võib niiske õhk pärast kastmist kauem püsida; kui kogu külg on avatud, võib tuul vihma sisse kanda ja kaitset vähendada. Pane tähele, kust suunast vesi tavaliselt sisse kandub, ning hoia tundlikud potid kohas, kus saad neid vajaduse korral ümber tõsta. Eri taimerühmadele võib kasutada eraldi vihmakatteid, kuid need ei tohiks takistada õhu liikumist. Kastmise ja tuulutamise märkmed aitavad aru saada, kas korduv niiskus tuleb liigsest kastmisest, vähesest õhuvahetusest või vihmapritsmetest. Suuruse võrdlusena näitab T-kujuline oranžeeria kasvuhoone lehel olev 16,52–30 m² pindalavahemik vaid saadaolevat põrandapinda; tuulutusvõimalusi ja vihmakaitset tuleb hinnata eraldi.

Oranžeeria kasvuhoone teine vaade

Kasvuhoone valiku kontrollpunktid 3

Ventilatsioon aitab jahedat kasvukohta hoida

Alpitaimede kasvuhoones on sageli tähtsam suvise kuumenemise ohjamine kui soojuse kogumine. Päikesepaistelisel päeval võib kinnine läbipaistev ruum kiiresti soojeneda; jahe hommikune õhk ei näita, milliseks kujuneb keskpäevane temperatuur. Kasuta taimede kõrgusel paiknevat miinimum- ja maksimumtemperatuuri näitavat termomeetrit ning pane tähele, kuidas näit muutub pärast uste või akende avamist. Õhutamist alusta enne, kui ruum jõuab taimedele ebasobivalt kuumaks, kuid ära tugine ainult ühele kindlale kellaajale: päikesepaiste ja välisõhk muutuvad. Tundlikuma liigi puhul paiguta mõõtur just tema kasvukoha tasemele, mitte ainult ukse lähedusse. Täpsed temperatuuripiirid võta konkreetse liigi kasvatusinfost. Märgi mõõtmise juurde ka see, millised avad olid lahti ja kas kasutati varjutust. Ainult temperatuurinäidust ei selgu, milline korraldus sel päeval toimis. Võrdle tähelepanekuid sarnase ilmaga päevadel ning muuda võimaluse korral korraga üht asja, näiteks avade kasutamist või taimede paigutust. Nii saad hinnata muudatuse mõju, mitte üksnes oletada selle tulemust. Kontrolli nii päevast maksimumi kui ka öist miinimumi, et jaheda kasvukoha hindamine ei piirduks ühe sobiva näiduga.

Õhuvahetus toimib paremini, kui eri paikades olevad avad võimaldavad õhul läbi ruumi liikuda, mitte ei jäta riiulite vahele seisva õhuga taskuid. Jälgi lehti ja substraati, kuid ära tõlgenda üht märga hommikut kohe püsiva probleemina: tähtis on, kas niiskus kordub ja ruum kuumeneb. Kui õhk riiulite taga ei liigu, võib aidata pottide ümberpaigutamine; nende tihedalt kokku surumine probleemi ei lahenda. Võrdlusnäitena on Püramiidi tüüpi kasvuhoone tootelehel 5,53–18,9 m² pindalavalik. Pindala ei kirjelda ventilatsiooni, seega kontrolli konkreetse mudeli puhul avade liiki, suurust, arvu ja paiknemist ning seda, kas neid saab mugavalt kasutada.

Riiulite paigutus ja ligipääs taimedele

Taimede paigutamisel arvesta nii kasvukõrguse kui ka sellega, kuidas neile ligi pääsed. Madalad rosetid ja väikesed potid võivad sobida lauale, aga kõrgemaks sirguvad liigid, õievarred või suuremaks kasvavad taimed vajavad rohkem vaba ruumi. Kui asetad mitu riiulit, kontrolli, et ülemine ei varjutaks tugevat valgust vajavaid taimi ning et ulatuksid tagumisi potte kastma ja hooldama. Võimaluse korral hoia eri valgusvajadusega rühmad lahus, nii saad varjutada üht ala, mitte kogu ruumi. Jäta läbikäik piisavalt vabaks, et potte saaks tõsta neid ümber lükkamata. Joonista kasvupinnad, tööala ja liikumistee plaanile enne pinkide või riiulite soetamist.

Kasvuhoone kõrgus ja sisemine jaotus on olulised ka siis, kui enamik taimi on madalad. Uksi, aknaid ja ülemisi riiuleid peab saama kasutada taimi kahjustamata ning kõrgemate liikide või paljundusaluse jaoks võib vaja minna teistsugust paigutust. Kui samas ruumis hoitakse tööriistu või kasvusubstraati, arvesta nende hoiuruum taimedele vajalikust pindalast eraldi. Näiteks Klaasist kasvuhoone Accoya ja panipaigaga on tootetutvustuse järgi panipaigaga lahendus; kontrolli plaanilt, milline osa ruumist jääb taimedele, ning ära arvesta kogu põrandapinda kasvulavana. Sisemise paigutuse paberile panemine aitab näha ka seda, kas panipaiga või kasvuhoone enda uks jääb riiuli ette. Kontrolli riiulite sügavust ja taimedele ligipääsu, mitte ainult põrandapinda.

Kasvuhoone valiku kontrollpunktid 4

Kasvupinnas, kastmine ja pottide paigutus

Üht universaalset alpitaimede potisegu ei ole. Kaljulõhes kasvav liik võib vajada kiiresti vett läbilaskvat mineraalsemat substraati, samas kui niidult või metsaservast pärinev taim vajab teistsugust niiskuse ja orgaanilise aine tasakaalu. Mõne emajuure puhul tuleb arvestada kasvupinnase reaktsiooniga, mitte panna lubjalembest ja happelist keskkonda eelistavat liiki samasse anumasse. Kasuta äravooluavadega potti ja veendu, et liigne vesi pääseb välja ega jää alusele seisma. Poti suurus ja substraadi maht mõjutavad kuivamist, seega kontrolli väikseid ning suuri anumaid eraldi. Muuda segu liigi vajaduse ja usaldusväärse kasvatusjuhise alusel. Kui kasutad kollektsioonis mitut segu, pane kirja nende koostis ja märgi, millistes pottides neid kasutad. Ümberistutamisel lisa ka kuupäev ning poti suurus. Nii ei jää hilisem kastmisotsus sõltuma üksnes poti pealispinna välimusest või mälust. Kui sama liigi pottide niiskus erineb, võrdle enne ühise kastmisrežiimi määramist nende segu, anuma suurust ja asukohta. See aitab hoida substraadi valiku ja igapäevase hoolduse omavahel kooskõlas.

Vihmavarjus kasvav taim ei saa looduslikku sademete rütmi, seega tuleb kasta mulla tegeliku niiskuse, poti suuruse, temperatuuri ja taime kasvufaasi järgi, mitte jäiga nädalagraafiku alusel. Kuiv pealispind ei näita alati, kui märg on poti sisemus; tõsta potti või kontrolli substraati sobival viisil enne lisavee andmist. Ära jäta kõiki potte veeanumasse, kui liigi juured vajavad õhulist keskkonda. Tundlike liikide puhul järgi ka kasvatusinfot vee kvaliteedi kohta, sest kastmisvesi võib mulla reaktsiooni ajapikku mõjutada. Töölaudade ja pottide jaoks vajalikku ruumi aitab kavandada konkreetsete mõõtude võrdlus: Bloomcabin Prestige’i kasvuhoone lehel esitatud pindalavahemik on 3,77–28,08 m², kuid riiulite ja anumate mahutavus sõltub sisemisest plaanist.

Hooajaline hooldus ja talvitumine

Hooldus muutub aasta jooksul koos valguse, temperatuuri ja taimede kasvutsükliga. Kevadel vii taimi valgusküllasemasse kohta järk-järgult, eriti kui neid on hoitud varjus; kiire muutus võib kahjustada lehti, mis pole tugevama päikesega harjunud. Suvel kontrolli ruumi kuumade ilmade ajal ja õhuta vastavalt tegelikele tingimustele. Sügisel muuda kastmist ja väetamist ainult siis, kui konkreetse liigi kasvuperiood seda õigustab; alpitaimedele ei kehti üks kalendrikuupäev. Märgista potid, mis vajavad puhkeajal teistsugust niiskust või valgust. Kui viid taimed hooajati õuest katte alla või tagasi, tee seda järk-järgult ning väldi järsku muutust nii valguses kui ka tuules. Pane hooajaliste tööde loendisse iga rühma jaoks eraldi tähelepanekud, mitte üks üldine kevad- või sügishoolduse korraldus. Märgi, millal taim kasvu alustas, õitses või puhkeperioodile läks ning millal tema asukohta muutsid. Järgmisel hooajal saad nende märkmete abil kavandada tööde järjekorda, kuid kontrolli taas taimede seisundit ja ilmastikku. Nii on kalender meeldetuletus, mitte põhjus kasta või ümber paigutada taimi, kelle vajadused pole veel muutunud.

Talvitumine tuleb otsustada liigi talvekindluse ja kasvatamisviisi järgi. Avamaal talvituv taim võib potis olla külma ja kuivamise suhtes haavatavam, sest juurepall on ilmastikule rohkem avatud. Kasvuhoone kaitseb sademete eest, kuid ei taga püsivat temperatuuri. Mõni liik vajab külma puhkeaega, teise nõuded erinevad, mistõttu ära tõsta kõiki taimi samasse sooja ruumi. Märgista rühmad, et külma puhkeaega vajav taim ei satuks soojemasse kohta lihtsalt vaba ruumi tõttu. Kui suure kollektsiooni talveks rühmitamine vajab rohkem ruumi, saab suuruse võrdlemisel lähtuda avara oranžeeria kasvuhoone tootelehel märgitud 47–70 m² pindalavahemikust; see ei ütle midagi konkreetse ruumi talvise temperatuuri kohta.

T-kujulise kasvuhoone välisvaade

Kasvuhoone valiku kontrollpunktid 5

Kasvuhoone suurus peab hõlmama ka tööruumi

Vajaliku pindala hindamisel loe kokku taimede praegune arv, kuid jäta ruumi kollektsiooni kasvuks, hooajaliselt katte alla toodavatele pottidele ja hooldustoimingutele. Potte ei saa alati tihedalt kokku suruda: õhu liikumine, kastmine, siltide lugemine ja taimede vaatlus vajavad ligipääsu. Lisa plaanile käigutee, riiulite mõõdud, võimalik paljundusala ja kastmiseks vajalik tööruum. Kui kasutad eri substraatidega taimerühmi, võib nende lahus hoidmine nõuda rohkem lauapinda, mitte tingimata rohkem kõrgust. Arvesta ka sellega, kas taimed vajavad õitsemise ajal rohkem ruumi või tugesid ning kas uute pottide lisamiseks jääb vaba koht. Mõõda pind, mida vajad uste avamiseks ja taimede sisse-välja tõstmiseks. Tee eraldi paigutusplaan aasta kõige ruuminõudlikuma perioodi jaoks, mitte ainult päeva järgi, mil osa kollektsioonist on õues. Erista püsivalt hõivatud lauapind ajutisest tööpinnast, kuhu asetad taimi hoolduse ajaks. Kui kavandad kollektsiooni suurendamist, märgi plaanile ka selleks jäetav ala. Nii näed enne ostu, kas lisapotid mahuvad olemasolevatele riiulitele või hakkaksid need sulgema läbikäike ja ligipääsu tuulutusavadele.

Välismõõt või müügilehel toodud ruutmeetrid ei võrdu kasutatava kasvupinnaga, eriti kui plaanis on riiulid ja tööala. Näiteks Klaasist kasvuhoone tootelehel on 3,77–28,08 m² pindalavalik; võrdle seda enda joonisele märgitud läbikäikude ja taimetsoonidega, mitte ainult pottide arvu põhjal. Joonista riiulid nende tegeliku sügavusega ning arvesta, et ukse ja seinte lähedal võib kasutatav pind olla piiratud. Enne valikut kontrolli konkreetse mudeli sisemõõte, harja kõrgust, ukse asukohta ja riiulite paigutamise võimalust. Need andmed aitavad hinnata, kas ruum sobib sinu hooldusviisiga, kuid pindala üksi ei taga taimedele sobivat valgust või jahedust.

Milliseid tehnilisi andmeid enne ostu kontrollida?

Enne kasvuhoone valimist vaata, kuidas saad õhuvahetust eri ilmaga reguleerida: millised tuulutusavad on olemas, kus need paiknevad ning kas uksi saab selleks mugavalt kasutada. Mõtle ka sellele, kuidas taimi kuumal ajal varjutada, kui konkreetne liik seda vajab, ilma et õhuvahetus halveneks. Ära otsusta ainult kasvuhoone suuruse või klaasitud välimuse järgi. Kontrolli tootekirjeldusest ja joonistelt konstruktsiooni- ning mõõduandmeid, sest nimetus ega pindalavahemik ei ütle, kui palju on avatavaid osi või kuidas õhk ruumis liigub. Võimaluse korral uuri, kas avasid saab kasutada ka tuulise ilmaga ja kas pääsed nende juurde mugavalt. Koosta võrreldavate mudelite kohta lühike tabel: sisemõõdud, kõrgus, ukse asukoht, tuulutusavade paiknemine ning riiulite jaoks kavandatav ruum. Hoia teadmata andmed tabelis selgelt eraldi, mitte ära järelda neid tootefotost. Kõrvuta tehnilisi andmeid oma hooldusplaaniga: kes avasid kasutab, kas riiulid jätavad neile ligipääsu ja kuidas taimi hooldamiseks liigutada saab? Selline võrdlus aitab valida ruumilahendust, mitte üksnes meeldivat väliskuju.

Kui kaalud seina äärde paigutatavat lahendust, arvesta koha valguse, juurdepääsu ja avade kasutamisega ning võrdle tootepõhist plaani oma aiaga. Seinaklaasist kasvuhoone tootelehel on pindalavahemik 3,69–14,34 m²; sellest saab hinnata võimalikku suurusklassi, mitte sobivust konkreetse seina või alpitaimede jaoks. Mõõda ka seina ees vajalik käigurada ja jälgi, kas valitud koht jääb eri aastaaegadel taimede jaoks piisavalt valgeks. Veendu, et kollektsiooni jaoks jäävad kättesaadavaks vajalikud tuulutusavad, tööpind ja vaba liikumisruum. Kui tehnilises kirjelduses pole mõni oluline mõõt või avatavuse info selge, küsi see enne otsustamist üle.

Korduma kippuvad küsimused

Kas kõik alpitaimed sobivad kasvuhoonesse?

Ei. Paljud külmakindlad liigid kasvavad paremini õues sobivalt rajatud kiviktaimlas; mõni vajab aga kaitset pikaajalise vihma või poti liigse märgumise eest. Otsusta teadusliku nime, loodusliku kasvukoha ja kasvuhoone suvise temperatuuri järgi.

Kas alpitaimede kasvuhoonet tuleb kütta?

Enamasti ei ole kogu kasvuhoone soojendamine vajalik ega sobi jahedust eelistavatele liikidele. Konkreetse taime talvise külmataluvuse ja puhkeaja kohta kontrolli liigi- või sordijuhist; kasvuhoone ei taga iseenesest kindlat talvetemperatuuri.

Millised alpitaimed vajavad palju valgust?

Avatud kiviste nõlvade taimed, näiteks Leontopodium alpinum ehk alpi jänesekäpp, eelistavad valgusküllast kasvukohta. See ei kehti kõigi alpiaia taimede kohta: varjulisema kasvukoha liigid tuleb paigutada teisiti ning klaasi all tuleb samal ajal jälgida kuumenemist.

Kui sageli tuleb vihmakaitse all kasta?

Kindlat kastmisintervalli pole. Arvesta poti suuruse, substraadi, temperatuuri ja taime kasvufaasiga ning kontrolli mulla niiskust enne lisavee andmist. Katuse all ei jõua sademed taimeni, kuid seisva veega alus võib hoida juured liiga märjana.

Kas alpitaimi võib talvel kasvuhoones hoida?

Võib, kui konkreetne liik ja kasvatamisviis seda võimaldavad. Külmakindlus avamaal ei tähenda, et potis kasvava taime juured taluvad samu tingimusi; samas vajavad paljud liigid jahedat puhkeaega. Jälgi kasvuhoone tegelikku talvist temperatuuri ega tõsta kõiki taimi automaatselt soojemasse ruumi.

Alpitaimede kasvatamisel kasvuhoones annab parima tulemuse see, kui lahendus lähtub liigist, mitte sõnast alpi. Selgita välja iga taime valguse, suvise kuumuse, substraadi ja talvise puhkeaja vajadused ning korralda ruum nii, et vihmakaitse ei takistaks õhu liikumist. Mõõda temperatuuri taimede kõrgusel ja vaata hooaja jooksul üle, kas valitud paigutus toimib. Vajaduse korral muuda ühe taimerühma asukohta, mitte kogu kollektsiooni tingimusi.

45% soodsam veebist ostes
Mugavad ja kasumlikud ostud veebis
Küsi meilt
Võtke meiega ühendust
Telefon:
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registrikood:
38944924
Aadress:
Thriges Plads 6, 5000 Odense C, Denmark
Sotsiaalmeedia
Jälgige meid Instagramis, Facebookis ja Twitteris, et saada viimaseid uudiseid ja parimaid pakkumisi Bloomcabin-lt.
X
Kas teil on küsimusi ja soovite, et helistaksime teile tagasi?
+372
−
✖