Selle veebisaidi sisu kvaliteedi parandamiseks ja kasutajate vajadustele vastavaks kohandamiseks kasutatakse küpsiseid – sealhulgas kolmandate osapoolte küpsiseid. Jätkates selle veebisaidi kasutamist nõustute küpsiste kasutamisega ning võimaliku suhtlusega, kui sisestate oma kontaktandmed mõnda saidi vormi.
Tagasi blogisse

Istikute pikeerimine: millal tõsta taim suuremasse potti?

Istikute pikeerimine: millal tõsta taim suuremasse potti?

Istikute kasvatamine

Kui külvialusel sirguvad taimed, ei määra suuremasse potti kolimise aega üks kindel kuupäev. Vaata pärast idulehti tekkinud pärislehti, taimede vahekaugust ja juurte arengut: need näitavad, kas igal istikul on veel kasvuruumi või hakkab ühises anumas kitsaks jääma. Pikeerimisel on sama tähtis õrn tõsteviis ja sobiv istutuskoht. Juhend keskendub tunnustele, mille järgi otsustada, ning sammudele, mis aitavad juuri ümberistutamisel säästa.

T-kujuline kasvuhoone aias

01

Mida pikeerimine tähendab

Pikeerimine tähendab külvialusel lähestikku kasvanud noorte taimede eraldamist ja igale istikule omaette kasvuruumi andmist. Sageli tõstetakse taim ühiskülvist eraldi potti või suuremasse rakku, kuid täpne võte sõltub liigist ja külvamisviisist. Töö eesmärk ei ole võimalikult varane potivahetus, vaid taimele ruumi andmine enne, kui naabertaimed või täitunud juureala kasvu takistama hakkavad. Kui istik kasvab juba omaette rakus ja sellel jätkub ruumi, pole teda vaja üksnes kalendri või harjumuse pärast liigutada. Sellise taime hilisem tõstmine suuremasse potti koos terve juurepalliga on pigem ümberistutamine kui ühiskülvi pikeerimine. Erinevus on praktiline: ühiskülvis tuleb taimi üksteisest eraldada, omaette kasvanud taime puhul saab juurte ümber oleva substraadi enamasti alles jätta. Enne töö alustamist vaata seega nii taime arengut kui ka seda, kuidas ta praeguses anumas kasvab. Kui juured pole veel substraati sidunud, võib liiga varane tõstmine juurepalli hoopis laiali pudendada. Pikeerimine võib olla järgmine kasvatamise etapp, kuid see ei ole iga külvi kohustuslik osa.

Ümberistutamine võib tähistada mitut etappi: külvist saadud seemikute eraldamist, väikese taime uude potti tõstmist või hilisemat suurema anuma vajadust. Pikeerimise puhul keskendu esimesele etapile, mil õrnad taimed kasvavad tihedalt koos. Vaata, kas taimel on piisavalt lehepinda ja kas iga isendi saab teisi vigastamata kätte. Pikeerimine erineb harvendamisest: harvendades jätad sobiva arvu taimi ja eemaldad ülejäänud, pikeerides püüad valitud taimed eraldi kasvama panna. Kui külv on liiga tihe ja kõiki istikuid pole vaja, ei pea neid kõiki uutesse pottidesse tõstma. Liigipõhine juhis aitab üldist hinnangut täpsustada.

Pärislehed näitavad arengujärku

Esimesed taimele ilmuvad lehed on idulehed, mitte pärislehed. Pärislehed tekivad nende vahele või järele ning hakkavad tavaliselt meenutama konkreetse taimeliigi lehekuju. Idulehed võivad püsida taimel ka siis, kui pärislehed on juba olemas, mistõttu tasub jälgida, millised lehed on tekkinud hiljem. Pärislehtede ilmumine näitab, et seemik on idanemisest edasi arenenud, kuid ainult idulehtede olemasolu ei tähenda, et pikeerimisega peaks alustama. Vaata ka seda, kas taim püsib püsti, kas lehed on terved ning kas istiku saab ettevaatlikult eraldada. Kui seemik on väga väike ja habras, võib mõni päev kasvuruumiga külvialusel olla parem kui enneaegne käsitsemine.

Kõigile taimedele sobivat kindlat pärislehtede arvu ei ole. Mõnel liigil tehakse eraldamine esimese pärislehe avanemisel, teisel võib sobiv hetk tulla hiljem; vaata seemnepakki või liigipõhist kasvatamisjuhendit. Ebaühtlaselt tärganud külvis ei pea suuremad taimed ootama, kuni viimased väiksemad järele jõuavad, kui suurematel hakkab ruumi nappima. Võid taimi käsitseda osade kaupa, kuid hoia iga partii nimi ja külviaeg alles. Nii väldid olukorda, kus kiirema kasvuga liik määrab kõigi taimede pikeerimise aja. Samal ajal ära kiirusta alles avanemata pärislehtedega taime välja tõstma, kui külvialusel pole ruum veel piiratud.

02

Juured ja tihe külv annavad lisamärke

Lehed üksi ei ütle, kas juureruum hakkab otsa saama. Üksikutes rakkudes kasvavate taimede puhul vaata esmalt äravooluavasid ja võimaluse korral anuma läbipaistvaid külgi. Üksik avast välja ulatuv juur näitab aktiivset kasvu, kuid ei tõesta veel, et kogu rakk on juuri täis. Kui istikut on muul põhjusel vaja ümber tõsta, saad vabastatud juurepallilt näha, kas juured jaotuvad substraadis ühtlaselt või moodustavad välispinnal tiheda kihi. Ära tõmba taime mullast välja ainult juurte pikkuse kontrollimiseks. Ühiskülvis ei pruugi igal taimel eraldi koos püsivat juurepalli ollagi, mistõttu on seal tähtsamad taimede vahekaugus ja eraldamise võimalus. Ka tavalisest kiirem kuivamine võib anda põhjust kasvuruumi hinnata, ent seda mõjutavad samuti päike, õhu liikumine ja substraadi omadused. Võrdle sama külvi mitut taime ning pane juurtega seotud tähelepanekud kokku lehtede arengu ja külvitihedusega. Kasvu aeglustumine üksi pole kindel pikeerimismärk.

Tihedas külvis võivad naabertaimede lehed kattuda, juured põimuda ja üksikute istikute eraldamine muutuda keerulisemaks. See on põhjus tegutseda enne, kui juured moodustavad tiheda mati, mitte kogu külvi jõuga lahti tõmmata. Kui suuremad taimed varjavad väiksemaid, alusta piisavalt arenenud istikutest ja jäta ülejäänud kasvama ainult siis, kui nende juured ja kasvukoht jäävad terveks. Väga tiheda külvi puhul võib olla mõistlik valida välja vajalik arv tugevaid taimi, selle asemel et päästa iga seemik. Arvesta juba enne töö alustamist, et eraldi potid vajavad rohkem paigutusruumi kui ühine külvikast. Ulatuslikuma istikukasvatuse kavandamisel saab Avara kasvuhoone pindalavalikuid võrrelda vahemikus 47–70 m². Hoone kogupindala ei võrdu kasutatava kasvatuspinnaga: plaanile peavad mahtuma ka lauad, kandikud ja käiguteed. Pikeerimisvajaduse otsustab siiski taimede seisund, mitte see, kui palju tühje potte parasjagu mahub.

Pikeerimise vajadus sõltub taimeliigist

Istikute pikeerimistaluvus sõltub liigist ja sageli ka külviviisist. Paljusid külvis koos sirguvaid aiataimi saab eraldi potti tõsta, kuid osa liike kasvatatakse algusest peale üksikutes anumates, sest juurte hilisem häirimine või lahtiharutamine võib neile vähem sobida. Ära eelda, et sama võte toimib kõigil köögiviljadel, maitsetaimedel ja suvelilledel. Kontrolli seemnepakendilt või usaldusväärsest liigipõhisest juhendist, kas taim vajab pikeerimist, millises arengujärgus seda teha ja kas teda võib istutada varasemast sügavamale. Liigipõhine juhis on üldreeglist täpsem, eriti kui külvid arenevad erineva kiirusega.

Kui kasvatad korraga eri liike, rühmita külvikastid ja märgista potid enne töö alustamist. Taimed võivad pärislehtede arvu poolest näida sarnased, kuigi nende sobiv pikeerimisaeg erineb; liik või sort peab ümberistutamise ajal selge olema. Märgi sildile ka külviaeg, sest sama liigi eri ajal külvatud taimed võivad vajada erinevat hooldust. Kui juhend soovitab juurepalli säilitada, ära rakenda sellele taimele ühiskülvi lahtiharutamise võtet. Mitme seemikuga rakus võib juhendi järgi olla sobivam harvendamine, mitte kõigi taimede eraldamine. Enne kasvuhoone ostmist tasub läbi mõelda, kas partiid vajavad eraldi kandikuid ja kas saad igale rühmale mugavalt ligi. Võrdluseks on Seinaklaasist kasvuhoone suurused vahemikus 3,69–14,34 m². Joonista valitud variandi plaanile taimede rühmad ja nende juurde viiv käigutee. Nii saad hinnata, kas väiksemaid, alles pikeerimist ootavaid taimi on võimalik hoida eraldi juba ümberistutatud istikutest, ilma et üks rühm teist varjaks.

Vaade T-kujulisele kasvuhoonele

03

Vali sobiv pott ja kasvusubstraat

Vali iga istiku jaoks puhas pott või külvirakk, kuhu juurepall mahub ilma kokkusurumata ja kus juurtel jätkub ruumi järgmise kasvujärguni. Liiga väike anum täitub kiiresti juurtega; väga suur pott ei tähenda aga automaatselt paremat kasvu, sest noore istiku ümber jääb palju substraati, mis võib kaua märg püsida. Poti suurus sõltub liigist, istiku arengust ja sellest, kui kaua taim enne järgmist istutamist seal kasvab. Äravooluavad lasevad liigsel kastmisveel välja pääseda. Vali ka selline anum, mis püsib paigutamisel stabiilselt püsti, ning puhasta korduskasutatav pott enne uuesti täitmist.

Kasvusubstraat peaks olema noorele taimele sobiva struktuuriga: piisavalt peen, et see täidaks juurte ümbruse, kuid mitte nii tihke, et vesi anumasse pidama jääks. Vaata pakendilt, kas segu on mõeldud noortaimedele ning kas sellele on juba väetist lisatud. Ümberistutamine ei tähenda automaatselt, et taim vajab kohe lisaväetamist. Kasuta uut või puhtalt hoitud segu, mitte vana külvikasti mulda, mis on kokku vajunud või sisaldab varasema taime jääke. Niisuta segu enne pottide täitmist ühtlaselt: see peaks olema kergelt niiske, mitte tolmukuiv ega läbimärg. Sega niisutatud substraat läbi, et poti põhja ja pinnale ei satuks väga erineva niiskusega kihte. Täida potid lahtiselt, vajuta segu vaid kergelt paika ning jäta serva alla kastmiseks ruumi. Täidetud pottide kandik aitab hinnata, kui suurt tööpinda tegelikult vajad. Kui võrdled Klassika klaaskasvuhoone variante, kasuta paigutusplaanis oma kandiku välismõõte, mitte üksnes pottide läbimõõtu. Ka kandiku servad ja pottide vahele jäetud vahed võtavad ruumi.

Valmista töökoht enne tõstmist ette

Enne istiku välja tõstmist pane valmis potid, kasvusubstraat, sildid ja väike istutuspulk või pliiats. Kui töö katkeb, ei pea juuri paljalt ootama jätma ega sordi nime mälu järgi meenutama. Töötle üks külvikast või märgistatud liik korraga, et iga taime juurde jääks õige silt. Vaata, kas külvialuse muld on enne käsitsemist ühtlaselt niiske: kuiv substraat pudeneb juurtelt kergemini, liigniiske mass võib aga laiali vajuda. Puhas ja stabiilne tööpind vähendab taimede kukkumise ning siltide segimineku ohtu. Hoia ka kastmisvesi käepärast, et uued potid ei jääks pärast istutamist ootama.

Kasvuhoones vali tööks koht, kus külvialus, täidetud potid ja valmis taimed on korraga käeulatuses, kuid ei jää üksteise alla ega liikumisteele. Kõige mugavam on eraldada tööpinnal kolm ala: käsitsemist ootavad istikud, istutamiseks valmis potid ja lõpetatud partii. Siis ei pea ühe taime juuri paljalt hoidma, kuni otsid talle anumat või silti. Tee istutusaugud valmis väikese hulga taimede jaoks korraga, mitte kogu külvi jagu, sest lahtine substraat võib töö jooksul kuivada. Otsene päike ja tugev õhu liikumine kiirendavad paljaste juurte kuivamist; ära jäta eraldatud taimi töölauale ootama. Uue tööala kavandamisel võid vaadata Accoyaga kasvuhoone mudelivalikut, mille pindalad jäävad 3,77–28,08 m² vahele. Märgi plaanile laua sügavus ja see, kummalt küljelt sellele ligi pääsed. Pikeerimiseks sobiv töökorraldus eeldab, et saad ka laua tagaosas olevat taime käsitseda, ilma et peaksid üle teiste istikute küünitama.

04

Kuidas istik juurestikku säästes välja võtta

Ühiskülvist vabasta istik altpoolt, mitte ära tõmba teda varrest. Lükka tömbi otsaga istutuspulk taime kõrvale substraati ja kergita väikest mullatükki koos juurtega. Ära torka pulka otse varre alla, kus võid juurt vigastada. Kui taim vabaneb, toeta juurte ümber olevat substraati pulgaga ning kasuta lehte ainult taime ettevaatlikuks suunamiseks. Vajaduse korral hoia õrnalt idulehest, kui see on terve ja piisavalt suur; väldi varre, kasvupunga ning alles avanevate pärislehtede pigistamist. Ka lehte ei tohi muljuda ega sellest taime välja sikutada. Eesmärk on kanda istiku raskust altpoolt, mitte riputada teda lehe külge. Väikeses rakus kasvanud taime puhul vabasta juurepall anuma alt või painduva raku külgi õrnalt vajutades, kui anuma ehitus seda võimaldab. Kui juurepall ei liigu, otsi takistust, selle asemel et tõmbejõudu suurendada. Aseta vabanenud taim kohe uue poti istutusauku.

Kui juured on külvikastis põimunud, kergita esmalt väikest taimerühma ja eralda istikud aeglaselt sealt, kust juured vabanevad. Ära raputa juurtelt kogu mulda ega ürita iga juurekiudu ükshaaval lahti võtta; vajalik on taime eraldamine, mitte juurte paljaks puhastamine. Kui kaks istikut ei eraldu õrnalt, ära hakka neid vastassuundades rebima. Vali esmalt kergemini vabanevad taimed ning hinda, kas tihedalt põimunud osa tasub üldse eraldada. Kõiki külvatud taimi ei pea säilitama, eriti kui vajalik arv terveid istikuid on juba olemas. Töö käigus vajavad eraldi kohta nii algne külvialus kui ka valmis pottide kandik. Näiteks T-kujulise oranžeeria kasvuhoone võrdlemisel märgi need ajutised paigutuskohad oma sisustusplaanile. Veendu, et saad kandiku tõsta tööpinnalt kasvatuskohale üle teiste taimede ulatumata. Nii jääb istikute käsitsemine võimalikult lühikeseks ja valmis potid ei takista järgmise partii eraldamist.

Istuta taim liigile sobivale sügavusele

Uues potis tee juurtele piisavalt sügav ja lai istutusauk, et need mahuksid sinna vabalt ega jääks ülespoole käändunult. Kui auk on liiga kitsas, suurenda seda enne taime asetamist, mitte ära suru juurepalli jõuga sisse. Aseta istik üldjuhul umbes samale sügavusele, kus ta varem kasvas: juurekael ja lehealused ei tohiks sattuda sügavale substraadi alla. Mõne liigi puhul lubab kasvatusjuhend istutada sügavamalt, seega kontrolli enne erandi tegemist liigipõhist soovitust. Liiga pikk vars ei ole iseenesest põhjus iga liigi sügavamale istutamiseks. Hoia taim augu keskel ja suuna paljad juured ettevaatlikult allapoole. Säilinud juurepalli puhul toeta kogu mullatükki ning täida selle ümber olevad tühimikud. Kui juured ei mahu valitud potti sirgelt, võta sobivam anum; ära murra ega lühenda neid üksnes poti mõõdu pärast. Kontrolli enne augu sulgemist, et taim seisab õigel kõrgusel, sest pärast kastmist on teda raskem juuri häirimata kohendada.

Lisa kasvusubstraati juurte ümber ja vajuta seda sõrmedega ainult nii palju, et istik püsiks püsti ning substraat puutuks juurtega kokku. Tugev tampimine surub segu kokku ja võib õrna juurt vigastada. Kasta istutamise järel aeglaselt, et substraat juurte ümber settiks ja veejuga taime paigast ei nihutaks. Kui segu vajub märgatavalt, lisa vajaduse korral veidi substraati, kuid ära mata lehealuseid. Kontrolli uuesti, et istik pole kaldu ning poti äravooluavad jäävad vabaks. Märgista liik ja kuupäev ning paiguta potid kandikule. Jäta väikestele taimedele sellised vahed, et nende lehed ei jääks naaberpottide või kandiku serva alla. Kasvuhoone valikul, näiteks Püramiidi tüüpi kasvuhoone mudelite võrdlemisel, tasub kontrollida valitud variandi sisevaadet ja mõõte: kas kavandatud kasvatuspinnale mahuvad terved kandikud ning kas pääsed neid kastma? Fotolt nähtav kuju üksi ei määra kasutatava lauapinna suurust.

Kuusnurkse kasvuhoone välisvaade

05

Järelhoolduses jälgi niiskust ja kasvu

Esimese istutamisjärgse kastmise järel kontrolli niiskust iga poti kaupa, mitte kalendri järgi. Väike pott võib kuivada kiiremini kui külvialuse suurem mullakiht, samas kui pidevalt läbimärg substraat ei anna juurtele head kasvukeskkonda. Katsu pealmist kihti või tõsta potti, et hinnata, kas vett on veel vaja; kasta siis, kui segu hakkab kuivama, ja lase liigveel ära voolata. Ühe aluse taimede veevajadus võib erineda, kui nende juured, potid või lehepind on erineva suurusega. Vala vett aeglaselt, et taim ei vajuks lahti, ning ära jäta potte seisma liigse kastmisvee sisse.

Hoia taimi valgusrikkas, liigile sobivas kasvukohas ja väldi järsku üleminekut oludesse, millega nad varem kokku ei puutunud. Äsja käsitsetud taim ei pruugi tugevas otseses päikeses veekadu sama hästi tasakaalustada, kuid pikaks ajaks pimedasse viimine ei toeta tema edasist kasvu. Kasvuhoones jälgi päikeselise ilmaga kuumust ja õhu liikumist. Pikeerimise järel võib taim korraks longu vajuda; see üksi ei erista juurekahjustust, kuivust ja liigniiskust. Kontrolli substraadi niiskust ning istutussügavust ja jälgi, kas taim taastub. Uue lehe kasv on kasulikum taastumise märk kui pelgalt muutumatuna püsinud vana leht. Kui kaalud Accoya ja panipaigaga kasvuhoonet, erista paigutusplaanis taimede kasvukoht ja tarvikute hoiukoht. Panipaigaga mudeli nimi ei tõenda, et selle iga osa sobib elustaimede hoidmiseks. Veendu, et pikeeritud istikud jäävad sinna, kus nende valgust ja niiskust saab igapäevaselt jälgida, mitte ajutiselt tarvikute vahele.

Kui istik ei kosu, kontrolli tingimusi

Kui istik jääb pärast pikeerimist loiuks, ära tõsta teda kohe veel suuremasse potti ega lisa automaatselt väetist. Kontrolli esmalt poti niiskust, istutussügavust ja kasvukoha tingimusi. Mõtle ka sellele, kas eraldamisel oli vaja juuri tugevasti lahti harutada või sai vars nähtavalt vigastada. Ära kaeva taime üksnes kontrollimiseks uuesti üles, sest korduv käsitsemine võib taastumist raskendada. Võrdle teda sama liigi teiste pikeeritud istikutega: kas probleem puudutab kogu partiid või ainult üht taime? Kui kõik taimed on samal ajal longus, vaata eriti hoolikalt ühiseid kasvutingimusi. Kui vaid üks taim halveneb, hinda tema poti niiskust ja nähtavaid vigastusi eraldi. Muuda korraga ainult üht hooldusvõtet, et näha, kas see aitab. Varre tumenemine, pehmenemine või taime kokkuvajumine ei ole pelgalt tavaline pikeerimisjärgne kasvupeetus; selline taim vajab eraldi hindamist. Ära lase ühe istiku probleemil põhjustada kogu partii tarbetut ümberistutamist.

Pane kirja taimeliik või sort, külviaeg, pärislehtede seisund, pikeerimise kuupäev ja kasutatud poti suurus. Lisa tähelepanekud külvitiheduse, juurte eraldamise ning istikute hilisema kasvu kohta. Kirje „kaks avanenud pärislehte, juured eraldusid kergesti” on järgmise külvi jaoks kasulikum kui ainult kuupäev. Märgi ka, millal ilmus pärast pikeerimist uus kasv ja kas mõni taim vajas teistest erinevat kastmist. Võrdle edaspidi eelkõige sama liiki sarnastes tingimustes: teise taime kiirem kasv ei tõesta, et sinu pikeerimisaeg oli vale. Need märkmed aitavad valida ka sobivat potisuurust ja hinnata, kui kaua istikud enne järgmist istutamist ruumi vajavad. Kasvuhoone ostu kavandamisel saab Prestige’i kasvuhoone suurusi võrrelda vahemikus 3,77–28,08 m². Kasuta ruumivajaduse hindamisel oma tegelikke pikeeritud partiisid, mitte üksnes algsete külvikastide arvu. Nii põhineb kavandatud kasvatusala taimede järgmisel arenguetapil ja sinu senistel kasvatamiskogemustel.

Korduma kippuvad küsimused

Kas idulehtede ilmumisel tuleb istikud kohe pikeerida?

Mitte tingimata. Idulehed näitavad, et seeme on tärganud, kuid pikeerimiseks vaata ka pärislehti, taime tugevust ja külvialuse tihedust. Kui seemikul on veel ruumi ning teda oleks raske vigastamata käsitseda, oota sobivama arengujärguni.

Mitu pärislehte peab taimel enne pikeerimist olema?

Kõigile taimedele sobivat kindlat arvu pole. Mõne seemiku võib eraldada esimese pärislehe avanedes, teine vajab tugevamaks kasvamiseks rohkem aega. Lähtu taimeliigi juhisest ning sellest, kas istik on käsitsemiseks piisavalt tugev ja juurtel hakkab ruumi nappima.

Kas külvialuse põhjast nähtavad juured tähendavad, et olen hiljaks jäänud?

Mitte tingimata. Põhjast või äravooluavast paistvad juured on üks arengumärk, mitte täpne tähtaeg. Hinda ka juurepalli tihedust ja taimede vahekaugust. Ära tõmba istikut välja ainult juurte kontrollimiseks, sest nii võid peeneid juuri rebida.

Kas istikut tohib pikeerimisel varrest hoida?

Õrna vart ei tasu hoida ega pigistada. Vabasta taim altpoolt ja toeta juurte ümber olevat substraati istutuspulgaga. Vajaduse korral suuna taime ettevaatlikult tervest idulehest hoides, kuid ära tõmba teda lehest välja. Eesmärk on tõsta istik koos juurte ümber oleva substraadiga, mitte kanda kogu tema raskust lehe kaudu.

Kui sageli tuleb pärast pikeerimist kasta?

Kindlat päevade arvu ei ole. Kasta pärast istutamist ettevaatlikult, et substraat juurte ümber settiks, seejärel kontrolli iga poti niiskust eraldi. Kasta siis, kui segu hakkab kuivama, ja lase liigveel ära voolata. Pidevalt märg muld ei asenda hoolikat niiskuse jälgimist.

Pikeerimise õige hetk selgub arengumärkide koosmõjust: pärislehed näitavad taime edenemist, juured ja külvitihedus annavad märku ruumipuudusest ning taimeliigi juhis aitab otsust täpsustada. Vabasta piisavalt tugev istik altpoolt, toeta juuri ja väldi õrna varre pigistamist. Sobiv pott, õige istutussügavus ning tähelepanelik järelhooldus aitavad taimel uues kasvuruumis edasi areneda. Pane tähele, millises arengujärgus sinu istikud kõige paremini kosuvad, et järgmise külvi ajastus põhineks kogemusel, mitte ühel kindlal kuupäeval.

45% soodsam veebist ostes
Mugavad ja kasumlikud ostud veebis
Küsi meilt
Võtke meiega ühendust
Telefon:
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registrikood:
38944924
Aadress:
Thriges Plads 6, 5000 Odense C, Denmark
Sotsiaalmeedia
Jälgige meid Instagramis, Facebookis ja Twitteris, et saada viimaseid uudiseid ja parimaid pakkumisi Bloomcabin-lt.
X
Kas teil on küsimusi ja soovite, et helistaksime teile tagasi?
+372
−
✖