Selle veebisaidi sisu kvaliteedi parandamiseks ja kasutajate vajadustele vastavaks kohandamiseks kasutatakse küpsiseid – sealhulgas kolmandate osapoolte küpsiseid. Jätkates selle veebisaidi kasutamist nõustute küpsiste kasutamisega ning võimaliku suhtlusega, kui sisestate oma kontaktandmed mõnda saidi vormi.
Tagasi blogisse

Kas soojendada istikulauda või kogu kasvuhoonet?

Kas soojendada istikulauda või kogu kasvuhoonet?

Kasvuhoone kütmise juhend

Kasvuhoones saab soojendada istikute kasvusubstraati või hoida soojemana kogu ruumi õhku. Esimene võimalus võib sobida piiratud ettekasvatusalale, teist tuleb kaaluda siis, kui taimede maapealsed osad vajavad soojemat õhku. Kumbki viis ei ole alati odavam: energiakulu sõltub soovitud kasvutingimustest, kasutusajast, kasvuhoone soojuskaost, kütteseadme omadustest ning sinu elektritariifist. Valiku tegemisel tuleb kasvusubstraadi ja ruumiõhu temperatuuri hinnata eraldi.

Oranžeeria kasvuhoone aiavaade

Kasvatamise eesmärk määrab soojavajaduse

Esimene küsimus on, mida kasvuhoones ette kasvatad ja millises arengujärgus taimed on. Seemnete idanemine, tärganud taimede kasvatamine, pikeerimine ja pistikute juurdumine ei ole üks ja sama töö, ehkki kõigis võib olla tähtis kasvusubstraadi temperatuur. Taimeliikide ja kasvufaaside vajadused erinevad, seetõttu ei ole kõigile istikutele üht universaalset sihttemperatuuri. Pane kirja taimeliigid, korraga kasvavate külvikassettide või pottide arv ning periood, mil need kasvuhoones on. Märgi ka, kas partiid vahetuvad või kasvavad kõrvuti: eri vajadustega taimed muudavad ühise kütte-eesmärgi keerulisemaks. Nii selgub, kas soojust vajab üks töölaud või suurem kasvuala.

Arvesta ka kasutusajaga ja sellega, mis kasvuhoones samal ajal toimub. Ühe piiratud partii ettekasvatamiseks võib kogu ruumi õhu soojendamine olla suurem lahendus, kui töö eeldab; see ei tõenda siiski, et juureala küte oleks alati soodsam. Mitme kasvatuslaua või soojemat õhku vajavate taimede korral võib õhutemperatuur olla sama tähtis kui substraadi oma. Koosta külvide ajakava ning märgi, millal alused soojendatud pinnale tulevad ja millal sealt lahkuvad. Arvesta ka pikeerimisega: sama taimede arv võib suuremates pottides võtta rohkem ruumi kui külvikassetis. Kõige suurem korraga kasutatav kasvatuspind võib seega tekkida alles ettekasvatuse keskel. Sõnasta eesmärk konkreetse taimerühma ja kasvufaasi järgi. Nii saad võrrelda lahendusi samadel alustel, mitte ühe seadme puhul ainult idanemistingimusi ja teise puhul kogu ettekasvatusperioodi. Kui eri partiide vajadused ei kattu, võib olla mõistlik jagada need eraldi kasvatusaladele.

Mida istikulaua soojendus tegelikult soojendab

Juureala soojendus annab soojust eeskätt kasvusubstraadile külvikassettides, pottides või muudes kasvatusnõudes. Osa soojusest kandub ka ümbritsevasse õhku, kuid sellest ei saa järeldada, et kogu kasvuhoone saavutab taimedele sobiva õhutemperatuuri. Tulemus sõltub seadmest, laua ehitusest, anumate paigutusest ja sellest, kuidas soojus nende põhjani jõuab. Soojendusmatt, soojenduskaabel ja muu kasvatuslaua küttelahendus ei ole paigaldamise ega kasutamise poolest automaatselt asendatavad. Lähtu valitud seadme juhendist ning kontrolli, milliste aluste ja kasutustingimuste jaoks see on mõeldud. Ka sama laua eri kohtades võivad tingimused erineda, eriti kui anumad või nende täituvus pole ühesugused. Juhtseadme seadistus ei ole mõõdetud kasvutemperatuuri sünonüüm. Kontrolli substraadi temperatuuri mitmes esinduslikus kasvatusnõus ja võrdle tulemust õhutemperatuuriga taimede kõrgusel. Nii eristad seadme töörežiimi sellest, millistes tingimustes taimed tegelikult kasvavad.

Istikuala kavandamisel arvesta nii laua kui ka selle ümber liikumiseks vajaliku ruumiga. Accoyaga kasvuhoone pindalavalik hõlmab 3,77–28,08 m² suuruseid variante. Valiku kitsendamiseks joonista soovitud kasvatuslaud koos käiguteega konkreetse variandi mõõtudega plaanile. Märgi sellele ka uks ja kohad, kus taimi kastad või aluseid ümber tõstad. Kasvuhoone pindala ei võrdu vaba lauapinnaga: osa ruumist kulub ligipääsule ja muudele töödele. Loenda, mitu sinu kasutatavat külvikassetti või potti lauale tegelikult mahub, ning jäta võimalus neid hooldamiseks liigutada. Kui kogu partii ei mahu ühele soojendatud pinnale, tuleb seda arvestada enne seadme ostmist. Kontrolli eraldi ka laua sobivust valitud soojendiga ja märgade kasvatusnõude kandmiseks. Mudeli pindalavahemik aitab võrrelda ruumivajadust, kuid ei anna vastust kütteseadme võimsuse ega kasvatuslaua ehituse kohta.

Millal võib piisata juureala soojendamisest?

Juureala soojendamisest võib piisata siis, kui kasvatatavad alused paiknevad kindlal laual ja kasvuhoone õhk sobib taimedele ka ilma kogu ruumi lisakütteta. Seda võimalust tasub hinnata näiteks ühe ajutise ettekasvatuspartii puhul, kui teised taimed ei vaja samasuguseid tingimusi. Sobivus sõltub siiski konkreetsest liigist ja arengujärgust, mitte üksnes sellest, et tegemist on istikutega. Vaata kasvatusjuhistest eraldi idanemise ja tärkamise järgseid nõudeid. Külvi alguses valitud lahendust ei tasu muutmata kujul kogu ettekasvatusele üle kanda: pärast tärkamist tuleb uuesti hinnata ka taimede maapealsete osade keskkonda. Võrdle kasvusubstraadi ja lehtede ümbruse õhu temperatuuri eriti ajal, mil kasvuhoone on kõige jahedam. Päevane soe õhk ei kirjelda öiseid tingimusi. Lokaalse kütte sobivust kinnitab see, et taimede vajalikud tingimused on täidetud kogu kasutusaja jooksul, mitte ainult ühe mõõtmise hetkel.

Kui alused on eri kohtades või mitu taimerühma vajab soojemat õhku, võib ainult ühe istikulaua soojendamine jääda liiga kitsaks lahenduseks. Klaasist kasvuhoone suurusevalik ulatub 3,77–28,08 m²-ni. Konkreetse variandi valimisel mõtle, kas ettekasvatus jääb ühele lauale või laieneb hooaja jooksul ka teistele pindadele. Väike külvikassettide partii võib pärast pikeerimist vajada mitut lauda, mistõttu tasub planeerida ka hilisem paigutus. Võrdle soojendatava pinna ulatust taimede tegeliku paiknemisega, mitte kogu kasvuhoone ruutmeetritega. Kui osa taimi jääb lauast väljapoole, ei saa nende tingimusi hinnata laual tehtud mõõtmise järgi. Samas ei tähenda mitu lauda iseenesest kogu ruumi kütte vajadust: määrav on see, millist substraadi- ja õhutemperatuuri seal kasvatatavad taimed vajavad. Pindalavalik aitab sobivat ruumi otsida, kuid kütteviisi otsus vajab eraldi kasvatusplaani.

Millal vajab soojust kogu kasvuhoone?

Kogu ruumi kütmist tuleb hinnata siis, kui taimede maapealsed osad vajavad soojemat õhku mitmel kasvupinnal või kogu kasutatavas kasvuhoones. See võib olla vajalik ka siis, kui istikulaua kõrval hoitakse teisi taimi, mille vajadusi lokaalne soojendus ei kata. Soe substraat ei kaitse iseenesest lehti liiga jaheda õhu eest. Ruumiküte ja juureala küte täidavad seega eri ülesandeid ning nende võrdlemisel peab olema selge, milliseid tingimusi soovid saavutada. Ruumi õhutemperatuuri hoidmisel mõjutavad soojusvajadust piirded, õhulekked, uste avamine ja ventilatsioon. Ka õhutemperatuur ei pruugi kasvuhoone kõigis osades olla sama. Seetõttu tuleb hinnata tingimusi taimede asukohas, mitte ainult kütteseadme lähedal. Kui ühe taimerühma vajadused erinevad teistest märgatavalt, kaalu enne kogu ruumi sihttemperatuuri tõstmist, kas neid saab kasvatada eraldi alal või teisel ajal.

Ruumi ulatus selgitab, miks kogu kasvuhoone kütmist ei saa hinnata üksnes istikute arvu järgi. Avara kasvuhoone mudelivalik hõlmab 47–70 m² suuruseid variante. Sellise ruumi planeerimisel märgi, millised alad on ettekasvatuse ajal kasutuses ja millised jäävad tühjaks või muuks otstarbeks. Kui istikud võtavad vaid väikese osa pinnast, on oluline võrrelda nende jaoks vajalikku kohalikku soojust kogu ruumi õhu soojendamisega. See ei anna veel säästuprotsenti, kuid aitab sõnastada kaks erinevat kütteülesannet. Kui kavatsed ruumi ajutiselt eraldada, tuleb eraldi kontrollida eralduslahenduse sobivust, mõju valgusele ja õhuvahetusele ning kaugust kütteseadmest. Seda ei saa pidada automaatselt mudeli omaduseks. Kogu ruumi kütteseadme valikul on vaja konkreetse kasvuhoone andmeid ja kavandatud kasutustingimusi; pindalavahemik üksi ei näita vajalikku võimsust ega kasutuskulu.

Oranžeeria kasvuhoone vaade

Pindala üksi ei näita kasvuhoone soojuskadu

Soojusvajadus sõltub lisaks pindalale kasvuhoone kõrgusest ja ruumikujust, piirete omadustest, ühenduskohtadest, õhupidavusest, ventilatsioonist ning välistingimustest. Küttekulu hindamisel on oluline ka soovitud sisetemperatuuri ja välisõhu temperatuuri erinevus. Sama kasvuhoone kasutamine eri ajal või erineva temperatuurieesmärgiga ei ole sama kütteülesanne. Pane hinnangu juurde kirja, millist kasutusperioodi see käsitleb, milliste välistingimustega arvestatakse ning kas ventilatsioon ja tavapärane uste avamine on arvesse võetud. Kui mõni lähteandmetest puudub, peaks see olema nähtav, mitte asendatud põhjendamata oletusega. Kasvuhoone üldnimetusest või ühest ruutmeetrite arvust ei piisa usaldusväärseks võimsuse valikuks. Kogu ruumi kütteseadme dimensioneerimiseks kasuta dokumenteeritud lähteandmetel põhinevat arvutust või pädeva spetsialisti hinnangut. Juureala kütteseadme puhul kontrolli seevastu tootja kirjeldatud kasutusviisi ja soojendatava pinna ulatust.

T-kujulise oranžeeria suurusvalik hõlmab 16,52–30 m² suuruseid variante. T-kujulise ruumi puhul tasub paigutusplaanil eraldi näidata, kus asuvad kasvatuslauad ja kuidas nende juurde pääseb. Ruumi kuju ei tõenda kindlat soojuskadu ega ühtlast õhutemperatuuri, kuid see on oluline kasvatusala ja mõõtmiskohtade kavandamisel. Kui alused paiknevad eri ruumiosades, ära käsitle ühe koha näitu kogu taimede ala kirjeldusena. Küsi valitud variandi täpseid mõõte ja küttevajaduse hindamiseks vajalikke tehnilisi andmeid. Pakkumiste võrdlemisel jälgi, kas hinnangud kasutavad sama temperatuurieesmärki ja samu välistingimusi. Erinevatel eeldustel saadud võimsused ei ole otse võrreldavad. Samuti hoia lahus mudeli dokumenteeritud omadused ja kavandatava lisavarustuse omadused: eraldi ostetav küte või isolatsioonilahendus ei muutu kasvuhoone kinnitatud omaduseks pelgalt seetõttu, et seda plaanitakse koos kasutada.

Kuidas võrrelda energiakulu?

Alusta kütteseadme dokumenteeritud võimsusest ja sellest, kui kaua seade tegelikult töötab. Lihtsustatud arvestuses võrdub täisvõimsusel töötava seadme energiakulu kilovatt-tundides võimsusega kilovattides, mis on korrutatud töötundidega. Termostaadiga seadme puhul ei ole sisselülitatud oleku kestus sama mis kütmise kestus: seade võib vahepeal ootel olla. Seetõttu annab mõõdetud tarbimine parema lähtekoha kui eeldus, et nimivõimsust kasutatakse pidevalt. Muutuva energiakulu ligikaudseks hindamiseks korruta tarbitud kilovatt-tunnid oma lepingule vastava ühikuhinnaga. Kui hind ajas muutub, ei pruugi üks keskmine hind kirjeldada eri ajal töötavate seadmete kulusid võrdselt hästi. Kasuta võimaluse korral tarbimise ajale vastavaid hindu. Hoia eraldi elektritarbimisega muutuvad kulud ja tasud, mida maksad sõltumata kütteseadme kasutamisest. Nii ei omista sa kogu elektriarvet ekslikult kasvuhoone küttele.

Võrdle juureala ja ruumiõhu kütet sama kasvatamiseesmärgi järgi. Püramiidi tüüpi kasvuhoone suurusvalik hõlmab 5,53–18,9 m² suuruseid variante, kuid energiavõrdluses tuleb kasutada valitud variandi ja kütteseadmete andmeid. Pane mõlema lahenduse kohta kirja kasutusperiood, soojendatav ala, vajalikud kasvutingimused ja eeldatav või mõõdetud tarbimine. Kui lokaalsele küttele lisandub ruumiõhu küte, arvesta mõlema seadme energiaga. Ainult soojendusmati tarbimise võrdlemine kogu ruumi kütteseadmega annaks sel juhul puuduliku tulemuse. Eraldi päevadel tehtud katsetes märgi üles ka ilm ja kasvuhoone kasutus, sest külmem öö või sagedasem ukse avamine muudab võrdluse tingimusi. Lisaks jooksvale energiakulule vaata ostu- ja hoolduskulu eraldi. Väiksem tarbimine ei tähenda automaatselt väiksemat kogukulu ning seadme nimivõimsus ei näita üksi, kumb lahendus sinu kasvatusplaanis vähem energiat kasutab.

Õhuniiskus ja ventilatsioon jäävad oluliseks

Juureala soojendamine ei kõrvalda vajadust jälgida niiskust ja õhuvahetust. Kastmine, märg substraat ja taimede tegevus mõjutavad kasvukeskkonda ka siis, kui kogu ruumi õhku ei köeta. Niiskus võib kondenseeruda jahedamatele pindadele; õhuvahetus võib aidata seda vähendada, kuid viib välja ka soojust. Kütteseade ei ole iseenesest niiskuse reguleerimise lahendus. Kui kasutad külvide kohal kaant või muud katet, järgi selle kasutusjuhiseid ning taimede kasvufaasile sobivaid kasvatusvõtteid. Kaetud külviala ja avatud istikuala tingimused võivad erineda, mistõttu ei kirjelda kasvuhoone üldine õhuniiskuse näit tingimata kaanealust keskkonda. Kontrolli eraldi, kas soojendusseadet tohib kasutada kavandatud katte või alustega. Ära kata seadet soojust hoidva materjaliga üksnes säästu lootuses. Niiskuse ja ventilatsiooni korraldamisel lähtu taimede vajadustest ning varustuse juhenditest, mitte ainult soovist kütteseadme tööaega vähendada.

Seinaklaasist kasvuhoone suurusevalik hõlmab 3,69–14,34 m² suuruseid variante. Sellise kasvuhoone kavandamisel vaata konkreetse mudeli dokumentatsioonist ventilatsiooni võimalusi ning kontrolli, et istikulaud ei takistaks nende kasutamist. Juurdepääs akendele ja muudele avatavatele osadele peab säilima ka siis, kui laual on täiskasvanud istikud, mitte ainult madalad külvikassetid. Ära järelda mudeli nimetuse põhjal, et kõrvalolev sein annab piisavalt soojust või vähendab küttekulu kindla suuruse võrra. Seina ja kasvuhoone koosmõju hindamiseks on vaja tegelikke andmeid. Igapäevases kasutuses märgi mõõtmiste juurde, millal tuulutasid ja kas kastmine toimus enne või pärast mõõtmist. See aitab eristada kütteseadme mõju muudest muutustest. Ventilatsiooni sulgemine ainult soojuse hoidmiseks ei ole sobiv võrdlusalus, kui nii ei ole taimede vajalik kasvukeskkond enam tagatud.

Kasvatuslaua paigutus ja vaba tööruum

Kasvatuslaua asukoht mõjutab seda, kui lihtne on taimi hooldada ja soojendatud ala kontrollida. Planeeri eraldi ruum istikutele, käiguteele, kastmiseks ning taimede ümbertõstmiseks. Kontrolli, kas ulatud kõigi aluste juurde ilma üle taimede kummardumata või teisi anumaid iga kord eest tõstmata. Laua kasutatav pind peab sobima sinu kasvatusnõude mõõtudega, mitte olema lihtsalt võimalikult suur. Kui alused paiknevad mitmes kohas, märgi plaanile nende asukohad ja eri taimerühmade vajadused. Lähedal asuvad alused võivad lihtsustada hooldust, kuid nende kokkutoomine ei kõrvalda erinevaid temperatuurinõudeid. Mõtle läbi ka hooaja muutused: kuhu tõstad pikeeritud taimed ning kas soojendatud lauda vajab peagi uus külv. Nii ei jää küttelahenduse valik ainult esimese väikese partii mõõtude järgi tehtud otsuseks. Kasvatuspind ja kogu kasvuhoone pindala tuleb arvestuses lahus hoida.

Panipaigaga mudeli puhul erista taimedele mõeldud ala hoiustamiseks kasutatavast ruumist. Accoyaga kasvuhoone ja panipaiga mudelivalik hõlmab 5,52–28,08 m² suuruseid variante. Vaata konkreetse variandi plaani, sest pindalavahemik üksi ei näita kasvatuslauale jäävat ruumi ega panipaiga osa. Märgi, kus hoiad tühje aluseid, substraati ja hooldusvahendeid, et need ei võtaks hiljem ette nähtud kasvatuspinda ära. Kütteseadme ümbruses nõutava vaba ruumi kohta lähtu selle juhendist; hoiustatavat materjali ei tohi paigutada sinna lihtsalt seetõttu, et koht näib vaba. Kontrolli ka, et uste avamine ja töövahendite liigutamine oleks võimalik istikuid kahjustamata. Hoia kütteplaanis selgelt eraldi ala, mille tingimusi soovid reguleerida, ja kogu mudeli pindala. Panipaiga olemasolu ei tõenda selle soojapidavust ega seda, et üks kütteseade sobib kõigi ruumiosade jaoks.

T-kujulise kasvuhoone välisvaade

Mõõda juureala ja õhku eraldi

Juureala soojendamise hindamiseks mõõda sobiva mõõtevahendiga kasvusubstraadi temperatuuri ning võrdle seda taimede kõrgusel oleva õhutemperatuuriga. Mõõtevahendi kasutamisel järgi selle juhiseid; kasvatusnõu välispinna näit ei pruugi vastata substraadi temperatuurile. Vali võrdluseks esinduslikud kohad, näiteks laua keskosa ja serva lähedal paiknevad alused. Ära tee järeldust kogu partii kohta ühe juhusliku näidu põhjal. Pane tulemused kirja koos kuupäeva, kellaaja, taimeliigi ja kasvufaasiga. Lisa märge kastmise, tuulutamise ning kütteseadme töö kohta, kui need võisid tulemust mõjutada. Mõõda võrreldavates kohtades ja võimaluse korral sarnastel aegadel, et muutused oleksid arusaadavad. Eesmärk pole koguda võimalikult palju arve, vaid näha, kas kasvusubstraat ja õhk vastavad taimede vajadustele. Eriti kasulik on eristada päevaseid ja öiseid tingimusi ning uuesti kontrollida olukorda pärast aluste ümberpaigutamist.

Kontrolli kütteseadme dokumentatsioonist nimivõimsust, juhtimisvõimalusi ja kasutuskeskkonda. Niiske kasvuhoone jaoks ei saa sobivust järeldada seadme nimetuse või välimuse põhjal. Vaata ka tootja tingimusi kokkupuute kohta vee, kasvatusaluste ja muude materjalidega ning veendu, et juhendis kirjeldatud kasutusviis vastab sinu plaanile. Kui juhend on ebaselge, küsi enne ostu täpsustust seadme tarnijalt. Elektritoite sobivuse ja püsiva elektriühenduse kavandamisel kasuta kvalifitseeritud spetsialisti abi. Bloomcabin Prestige’i kasvuhoone pindalavalik hõlmab 3,77–28,08 m², kuid mudeli pindala ei kinnita kütteseadme ühilduvust. Ostunimekirjas hoia seetõttu eraldi kasvuhoone, kasvatuslaud, soojendi, juhtseade ja mõõtevahendid. Kontrolli, millised neist kuuluvad pakkumisse ja millised tuleb juurde valida. See aitab vältida olukorda, kus ostetud soojendi on olemas, kuid selle kavandatud kasutamiseks puudub sobiv laud, juhtimine või kontrollimisvõimalus.

Juureala ja ruumiõhu kütte kooskasutus

Kahe kütteviisi kooskasutus võib olla põhjendatud, kui kasvusubstraat vajab teistsuguseid tingimusi kui taimede ümbruse õhk. Siis ei pea kogu ruumi õhutemperatuuri tõstma ainult selleks, et soojendada külvialuseid, kuid samal ajal tuleb tagada taimede maapealsetele osadele vajalik keskkond. Sellise lahenduse puhul sõnasta kummagi seadme ülesanne eraldi: mida peab soojendama kasvatuslaua seade ja milliseid õhutingimusi peab hoidma ruumiküte. Eesmärgid vali taimeliigi ja kasvufaasi järgi, mitte säästuootusest lähtudes. Kontrolli mõlemat temperatuuri ka siis, kui seadmed töötavad korraga, sest ruumiõhu soojenemine võib mõjutada laua tingimusi ja laua soojus ümbritsevat õhku. Kooskasutus ei tähenda automaatselt suuremat ega väiksemat energiakulu. Tulemus sõltub juhtimisest ja tegelikust kasutusest ning seda saab hinnata alles mõlema seadme tarbimist ja saavutatud kasvutingimusi arvestades.

Kasvatusperioodi jooksul võib sobiv kütteviis muutuda. Näiteks võib algul olla rõhk piiratud külviala substraadil, hiljem aga suuremal pinnal paiknevate istikute õhutingimustel. Vaata kütteplaan üle pärast tärkamist, pikeerimist ja olulist paigutuse muutust, kasutades konkreetsete taimede kasvatusjuhiseid. Kui mõõtmised näitavad sobivat substraaditemperatuuri, kuid liiga jahedat õhku, ei pruugi lauasoojendi võimsuse suurendamine õiget probleemi lahendada. Kui õhk sobib, kuid osa aluseid jääb jahedaks, kontrolli kõigepealt nende paigutust ja soojendi kasutamist juhendi järgi. Tee muudatused nii, et saad hiljem aru, mis tingimusi mõjutas: märgi üles uus paigutus või seadistus ning võrdle järgnevaid näite varasematega. Perioodi lõpus vaata koos üle taimede kasutatud pind, mõlema seadme tarbimine ja töötamise aeg. Sellest saad järgmise külvipartii jaoks praktilisema lähtekoha kui üksnes seadmete nimivõimsuste võrdlemisest.

Korduma kippuvad küsimused

Kas istikulaua soojendus soojendab ka kasvuhoone õhku?

Osa soojusest kandub ka ümbritsevasse õhku, kuid see ei taga kogu kasvuhoones sobivat õhutemperatuuri. Juureala soojendus on mõeldud eeskätt kasvusubstraadi soojendamiseks. Mõõda substraadi ja õhu temperatuuri eraldi ning hinda taimede kasvufaasi järgi, kas lehtede ümbrus vajab samuti lisasoojust.

Kas juureala kütmine on alati odavam kui kogu kasvuhoone kütmine?

Ei. Soojuse suunamine väiksemale kasvatusalale võib vähendada energiavajadust, kuid tegelik tarbimine sõltub seadmest, töötundidest, juhtimisest ja ümbritsevatest tingimustest. Kulule lisandub elektritariifi mõju. Võrdle võimaluse korral mõõdetud tarbimist ning arvesta ka ruumiõhu lisaküttega, kui seda kasutatakse koos juureala soojendusega.

Millise temperatuuri peaks istikutele valima?

Kõigile taimedele ja kasvufaasidele sobivat üht arvu ei ole. Vaata konkreetse liigi või seemnetootja kasvatusjuhiseid ning mõõda eraldi kasvusubstraadi ja taimede kõrgusel oleva õhu temperatuuri. Üksnes soojendi seadistus ei näita, millised tingimused taimed tegelikult saavad.

Kas juureala ja kogu kasvuhoone kütet võib kombineerida?

Jah, kui taimede vajadused seda nõuavad ja mõlemad seadmed sobivad kasutuskohaga. Näiteks võib olla vaja hoida kasvusubstraat soojana ning samal ajal jälgida ruumi õhku. Kontrolli seadmete juhiseid ja arvesta nende tegelikku energiatarvet.

Mida on energiakulu võrdlemiseks vaja teada?

Võrdle sama ajavahemikku ja sama kasvatamiseesmärki. Vaja läheb kütteseadme dokumenteeritud võimsust, eeldatavaid töötunde või mõõdetud tarbimist, valitud kasvuhoone konkreetseid andmeid ning enda elektritariifi. Kogu ruumi küttevajadust ei saa usaldusväärselt järeldada üksnes pindalast.

Istikulaua soojendamine ja kogu kasvuhoone kütmine täidavad eri ülesandeid. Piiratud ettekasvatusala puhul võib piisata juureala soojendusest, kui ka taimede ümbruse õhk neile sobib. Kui maapealsed osad vajavad soojemat õhku, tuleb hinnata ruumikütet või kahe lahenduse kooskasutust. Valiku aluseks olgu konkreetse kasvufaasi vajadused, eraldi substraadi- ja õhutemperatuuri mõõtmised ning kogu kasutatud küttesüsteemi energiatarve.

45% soodsam veebist ostes
Mugavad ja kasumlikud ostud veebis
Küsi meilt
Võtke meiega ühendust
Telefon:
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registrikood:
38944924
Aadress:
Thriges Plads 6, 5000 Odense C, Denmark
Sotsiaalmeedia
Jälgige meid Instagramis, Facebookis ja Twitteris, et saada viimaseid uudiseid ja parimaid pakkumisi Bloomcabin-lt.
X
Kas teil on küsimusi ja soovite, et helistaksime teile tagasi?
+372
−
✖