Selle veebisaidi sisu kvaliteedi parandamiseks ja kasutajate vajadustele vastavaks kohandamiseks kasutatakse küpsiseid – sealhulgas kolmandate osapoolte küpsiseid. Jätkates selle veebisaidi kasutamist nõustute küpsiste kasutamisega ning võimaliku suhtlusega, kui sisestate oma kontaktandmed mõnda saidi vormi.
Tagasi blogisse

Juuretõke puude ja põõsaste kõrval asuvas kasvuhoones

Juuretõke puude ja põõsaste kõrval asuvas kasvuhoones

Kasvuhoonepeenrad ja juured

Kasvuhoone peenrasse jõudvad puu- ja põõsajuured võivad konkureerida kultuurtaimedega vee ja toitainete pärast, kuid kehv kasv ei tõesta iseenesest juurte sissetungi. Enne juuretõkke paigaldamist erista nähtavad juured muudest kasvuhäiretest ning arvesta kõrval oleva puu või põõsa juurestikuga. Nii saad valida peenra kaitsmiseks lahenduse, mis ei eelda oluliste juurte läbikaevamist.

Oranžeeria kasvuhoone aiavaade

01

Puu- ja põõsajuured võivad ulatuda kasvuhoone peenrani

Kasvuhoone katus ei takista ümbritsevate puude ja põõsaste juurte levimist pinnases. Nende juured võivad ulatuda võra servast kaugemale ning kasvada sinna, kus mullas leidub sobivat niiskust ja kasvuruumi. Kobestatud ja kastetud peenrasse võivad seetõttu jõuda ka väljaspool kasvuhoonet kasvava taime juured. Juurestiku sügavus ja ulatus sõltuvad liigist, pinnasest, vee kättesaadavusest ning varasematest takistustest; tüvest mõõdetud kaugus või võra piir ei näita täpselt, kuhu juured ulatuvad. Juured ei jaotu mullas ühtlase ringina, vaid nende suunda mõjutavad pinnase omadused ja niiskus. Ühes kasvuhoones võib üks peenar olla juurtest läbi kasvanud ja teine mitte. Seepärast ei saa taimede paiknemise järgi üksinda järeldada, et juured on juba kasvualal, ega välistada nende tulekut pelgalt vahemaa põhjal. Ka praegu juurevaba peenar ei pruugi jääda selliseks pärast kastmise või ümbritseva istutuse muutmist. Kasvuhoone asukohta valides tasub seega hinnata nii praegust olukorda kui ka seda, millised mullaga ühenduses olevad kasvualad sinna kavandatakse.

Juurte mõju võib olla otsene või kaudne. Kui puu või põõsa juured ulatuvad mullaga ühenduses olevasse peenrasse, saavad nad kasutada sealset vett ja toitaineid koos kasvuhoones kasvavate taimedega. Isegi kui peenras pole võõraid juuri näha, võib lähedal kasvav puu võtta vett ümbritsevast pinnasest ning tema võra kasvuhoonet varjutada. Katus muudab omakorda vihmavee jõudmist ümbruse pinnasesse: osa mullast võib jääda kuivemaks, äravoolu lähedal võib vesi koonduda. Kui kasv on nõrk ainult puu poole jäävas servas, on konkurents üks võimalik seletus, mitte veel tõend. Juuretõke ei lahenda varju, ebaühtlast kastmist ega mulla toitainetega seotud probleemi. Pane eraldi kirja, kas mure on nähtav juurte sissetung, veepuudus, vari või nende koosmõju.

Kuidas juurte sissetungi ära tunda

Juurestiku sissetungile viitavad kõige otsesemalt kasvualasse ulatuvad peened juured, kuid leidmise koht loeb: need võivad kuuluda kasvuhoones kasvatatavale taimele, umbrohule või väljaspool kasvavale puule. Vaata olemasolevaid avatud servi, peenra ja ümbritseva mulla kokkupuutejoont ning kohti, kus muld on juba paljastunud. Ära ava selleks pikka kaevet kogu puu suunas. Märgi iga leid plaanile ja pildista; pane tähele, kas juured läbivad peenra serva või asuvad ainult mullapinnal. Korduvalt samast välisservast ilmuvad juured annavad rohkem teavet kui üksik juuretükk, kuid värv või jämedus üksi ei tõesta nende päritolu ega seda, kas need konkureerivad aktiivselt kasvuhoonetaimedega.

Juured ei ole ainus seletus aeglasele kasvule või närbumisele. Kontrolli, kas sama mure esineb kogu kasvuhoones või peamiselt ühes servas, ning võrdle mulla niiskust ja kastmise jaotust eri peenardes. Mõtle ka sellele, kas puu võra varjab valgust või kas kasvuhoone katus juhib sademevee peenrast eemale. Need asjaolud võivad esineda koos, mistõttu ühe tunnuse järgi ei tasu kohe juuretõket kavandada. Võrdluseks vali võimaluse korral sama kultuuri sarnases kasvujärgus taimed: eri taimede erinev kasv ei näita iseenesest juurte konkurentsi. Kontrolli ka seda, kas kastmisvesi jõuab probleemse peenraosani või jääb mõni tilguti ummistuse tõttu kuivaks. Märgi üles, millised taimed ja peenrad on mõjutatud, millal probleem ilmnes ning kus juured nähtavale tulid. Fotole lisa kuupäev ja peenra asukoht, et hiljem ei peaks mälu järgi otsustama, kas leid oli uus või juba varem olemas. Kui päritolu selgitamiseks oleks vaja juuri välja kaevata või läbi lõigata, peatu ja küsi spetsialisti hinnangut.

02

Kasvuhoone ja ümbritseva istutuse asendiplaan

Enne kaevamist pane paberile kasvuhoone täpse valitud variandi piirjoon, peenrad, käigurajad, uks, kastmiskoht ja kõrval olevad puud-põõsad. Märgi eraldi, kas tegemist on üksikpuu, heki või põõsasterühmaga; nende juurestikke ei tasu käsitleda ühe ühise vööndina. Ka võra ulatus, pinnase varasemad kaevetööd ja olemasolevad avatud mullakohad annavad konteksti, mitte kindlat juurekaarti. Kui kasvuhoone pole veel valitud, alusta konkreetse mudelivariandi mõõtudest: Kasvuhoone Accoyaga valikus on 3,77–28,08 m² pindalaga variante. Pindala üksi ei näita peenra asukohta ega vaba käiguruumi, seepärast märgi plaanile valitud variandi tegelik piirjoon, mitte ainult ruutmeetrite arv.

Seejärel märgi, kus asuvad peenra mullaga kokkupuutuvad küljed ja kus on ligipääs väljastpoolt. Nii saad eristada kohti, kus juured võivad peenrasse jõuda, aladest, kus on tegu vaid varju või vee jaotumisega. Pane plaanile ka lähimate puude ja põõsaste tüved, istutusread ning võimaluse korral nähtavad juured; ära joonista nende põhjal oletatavat täpset juurepiiri. Kasvuhoone katuse äravoolu ja kastmisvee suund aitab mõista, miks muld mõnes kohas niiskem püsib. Märgi mõõdetud vahemaad peenra servast tüvede, heki ja olemasolevate piireteni, kuid käsitle neid asukohaandmete, mitte ohutu kaevamiskaugusena. Plaanile tasub lisada ka teadaolevad vundamendid ja sillutatud alad, mis piiravad tööruumi. Kui võrdled peenra nihutamist ja tõkke paigaldamist, joonista need eraldi variantidena: nii on näha, kas üks lahendus nõuab vähem pinnasetöid või jätab rohkem hooldusruumi. Jäta ligipääs peenra välisküljele, sest ligipääsmatu piirdejoone seisukorda on hiljem keerulisem kontrollida.

Peenrapiire ja juuretõke ei ole sama asi

Peenrapiire hoiab kasvusubstraati paigal või märgib peenra serva, kuid sellest ei järeldu, et see takistab puujuurte kasvu. Madal laud, metallserv või muu ääris võib olla kasulik peenra kuju hoidmiseks, ent juuretõke peab olema valitud ja paigutatud just juurte piiramiseks. Enne ostu kontrolli toote kasutusotstarvet ja seda, kas tootja lubab seda kasutada pinnases. Vaata läbi ka nurgad, liitekohad ja peenra otsad: üks pidev peenraääris ei pruugi tähendada pidevat maa-alust tõket. Kui tõkkeks mõeldud toodet ei saa paigaldada katkestusteta, võivad juured leida tee selle kõrvalt või alt. Ära võrdsusta ka umbrohukangast, peenra vooderdust ja juuretõket: nende eesmärk võib olla erinev ning nimetusest üksi ei piisa sobivuse hindamiseks. Köögiviljapeenra kõrval kasutatava materjali puhul küsi tootjalt, kas see sobib kavandatud kokkupuuteks kasvumulla ja kastmisveega. Tundmatu päritoluga plaat või kile ei ole hea asendus tootele, mille kasutusotstarve on dokumenteeritud. Kui sama detail peab ühtlasi hoidma peenramulda paigal, tuleb eraldi kontrollida ka selle sobivust peenrapiirdeks.

Kasvuhoone plaanil erista mullaga täidetud kasvuala käiguradadest ja hoiuruumist. Näiteks Klaasist kasvuhoone Accoya ja panipaigaga valikus on 5,52–28,08 m² pindalaga variante, kuid kasvuhoone pindala ei võrdu peenra pindalaga. Tõkke asukoht sõltub sellest, milline ala jääb tegelikult mullaga ühendusse, mitte üksnes kasvuhoone välisservast. Joonista eraldi peenra alumine ja külgmine piir ning vaata, kas kasvusüsteem on avatud põhjaga või omaette anum. Selline skeem aitab valida, kas vaja on kaitsta üht peenart, mitut kasvuala või lahendada probleem muul viisil.

Oranžeeria kasvuhoone vaade

03

Juuretõkke asukoht, otsad ja ühenduskohad

Juuretõke paigutatakse mõttega katkestada juurte tee kasvualani, mitte automaatselt kogu puu või põõsa ümber. Tõkke joon peab arvestama, kust juured võivad peenrani jõuda ja millised teised taimed samas piirkonnas kasvavad. Kui tõke jääb lühikeseks, katkeb nurga juurest või lõpeb enne peenra otsa, võib juur sellest mööduda. Ka pidev tõke ei taga, et juured ei kasva selle alt või piki serva mujale. Seetõttu tuleb hinnata kogu lahenduse kulgu koos peenra kuju, olemasoleva istutuse ja ligipääsuga; ühe sirge lõigu lisamine ei pruugi lahendada kogu kasvuala probleemi.

Kasvuhoone kuju mõjutab peenarde ja käiguradade paigutust, kuigi ei ütle midagi juurte ulatuse kohta. T-kujuline oranžeeria kasvuhoone valikus on 16,52–30 m² pindalaga variante. Sellise mudeli puhul joonista esmalt valitud kasvuhoone piirjoon ja seejärel iga kasvuala eraldi, et näha, kus tõkke joon algab, lõpeb või pöörab. Sama põhimõte kehtib ka muu kujuga kasvuhoones: üldpindala ei anna peenra täpset kuju ega tõkke vajalikku pikkust. Näiteks võivad kaks eraldi peenart vajada erinevaid lahendusi, kui neist ainult üks piirneb puude poole jääva pinnasega. Ühe peenra kaitsmine ei eralda automaatselt kõrval asuvat kasvuala. Märgi plaanile ka tõkke kavandatud otste asukohad ja ühendused olemasolevate piiretega; ära eelda, et need moodustavad koos juurtele läbimatu piiri. Jäta ligipääs tõkke ülemisele servale ja otste ümbrusele. Maa-alust osa ei saa tavapärasel vaatlusel näha, kuid ligipääsetavates kohtades saab märgata uusi pinnale jõudnud juuri ja piirde nihkumist.

Juuretõkke pikkus, sügavus ja materjal

Kasvuhoone ruutmeetrid aitavad mudeleid võrrelda, kuid neist ei saa tuletada peenra kuju ega juuretõkke sügavust. Näiteks Püramiidi tüüpi kasvuhoone valikus on 5,53–18,9 m² pindalaga variante. See vahemik kirjeldab kasvuhoone pindala, mitte juurte liikumisteed ega seda, kui sügaval juured konkreetses kasvukohas asuvad. Enne tõkke mõõtude valimist on vaja teada, millist kasvuala kaitstakse, millised puud või põõsad selle lähedal kasvavad ja milline on pinnas. Kasuta kasvuhoone täpse valitud variandi mõõte ruumiplaani koostamiseks, kuid ära käsitle neid juuretõkke tehnilise juhisena.

Üht kõigile puudele, põõsastele ja pinnastele sobivat tõkkesügavust ei ole. Juured võivad tõkkest mööduda, kui see ei ulatu piisavalt sügavale või selle otsad jäävad kasvuala suhtes valesse kohta. Sügavam kaevamine ei ole automaatselt parem valik: see võib suurendada ohtu, et kahjustad olulisi juuri. Sobiv lahendus sõltub liigist, pinnasest, tõkke eesmärgist ja sellest, kui lähedal asuvad peenar ning istutus. Tootja paigaldusjuhend ja kasvukoha hinnang vastavad eri küsimustele: esimene selgitab toote kasutamist, teine aitab otsustada, kas kavandatud töö on selles kohas sobiv. Kontrolli materjali puhul pinnases kasutamise lubatavust, ühendusdetailide vajadust ja kokkusobivust kavandatud kasvualaga. Mõõda tõkke kavandatud kulg piki peenra piiri, arvestades ka nurki ja otsi; materjalikulu täpsustamisel järgi ühenduste kohta antud juhiseid. Ära eelda, et juuretõke on vett läbilaskev või veetihe. Uuri tootjalt, kuidas materjal ja ühendused mõjutavad vee liikumist ning kas lahendus sobib peenra kavandatud äravooluga. Kui neid andmeid pole, ei saa üksnes materjali paksuse või välimuse järgi teha usaldusväärset valikut.

04

Oluliste puujuurte kaitsmine

Juuretõkke rajamisel tuleb arvestada ka taimega, mille juurtest soovitakse peenart eraldada. Suuremad juured ja tüve lähedal olevad juured võivad olla olulised puu toestamisel ning vee omastamisel. Nende tähtsust ei saa kindlaks teha ainult jämeduse, nähtava suuna või tüvest mõõdetud kauguse järgi. Puu juurestik võib ulatuda alale, mida pealtnäha peenra osaks ei peeta. Seetõttu ära kaeva tüve ja peenra vahele pikka kraavi ega lõika ette jäänud juuri läbi oletuse põhjal. Ka põõsa juurte ulatust ja taluvust ei saa kõigi liikide puhul samaks pidada.

Kui tõkke kavandatud joon eeldaks suurte juurte paljastamist või lõikamist, küsi enne tööde alustamist arboristilt hinnangut. Ta aitab hinnata, kas tõkke asukohta saab muuta, kas peenart tasub nihutada või kas eraldamiseks sobib mõni muu kasvusüsteem. Hinnanguks on kasulik anda üle asendiplaan, fotod nähtavatest juurtest ja kavandatud töö kirjeldus. Näita, kuhu soovid tõkke paigaldada ning kas töö puudutaks ka kasvuhoone alust või käigurada, et hinnata saaks kogu kaevetöö ulatust. Ära käsitle juuretõkke kraavi ülejäänud ehitustöödest eraldi, kui need toimuvad samas juurestiku piirkonnas. Kui kaalud ruumilahendust ümber, vaata valitud kasvuhoone variandi tegelikke mõõte: Bloomcabin Prestige Kasvuhoone valikus on 3,77–28,08 m² pindalaga variante. Pindalavahemik ei ütle, kas konkreetne plaan sobib puu juurestikuga, kuid mõõtudega joonis aitab võrrelda peenra võimalikke asukohti enne kaevamist. Võrdluse eesmärk on leida lahendus, mille puhul ei pea kasvuala kaitsmiseks kahjustama säilitamist vajavat istutust.

Millal valida tõstetud peenar või anumad

Tõstetud peenar tõstab kasvupinna kõrgemale, kuid avatud põhjaga lahendus jääb mullaga ühendusse. See ei ole iseenesest juuretõke: juured võivad kasvada peenrasse alt või külje kaudu, kui ühendus ümbritseva pinnasega säilib. Eraldi anum võib kasvuala paremini eraldada, kuid hinnata tuleb nii selle külgi, põhja kui ka äravooluavasid. Pinnasega vahetult kokku puutuvad avad võivad jätta juurtele sissepääsu; üksnes kinnised küljed ei taga eraldatust. Samas ei tohi juurte tõkestamise nimel takistada vajalikku vee äravoolu. Enne anuma valimist mõõda selle sisemine kasvuruum ja arvesta kasvatatava taime vajadustega, mitte ainult anuma välismõõduga. Kui anum kitseneb põhja suunas või sisaldab muid detaile, on kasutatav mullamaht väiksem, kui väliskuju põhjal võiks arvata. Küsi taimeliigile sobiva kasvuruumi kohta aiandusspetsialistilt või kasuta usaldusväärset kasvatusjuhendit. Valik sõltub ka kastmise võimalusest ja sellest, kas soovid eraldada üksikuid taimi või tervet peenart. Anumate puhul peab hooldusplaan sobima piiratud mullamahuga, mitte lähtuma automaatselt senise maapeenra kastmisharjumusest.

Kasvukotid ja potid võivad olla praktilised seal, kus püsiva peenra rajamine tähendaks puu lähedal ulatuslikku kaevamist, kuid nende sobivus sõltub kasvatatava taime vajadustest. Jäta taimede vahele piisavalt ligipääsu kastmiseks ja jälgi, et anumate äravool ei suunaks vett kohta, kus see peenart kahjustab või tekitab uue probleemi. Kasvuhoone kogupindala ei näita, mitu anumat mahub nii, et nende eest saab hoolitseda. Näiteks Klaasist kasvuhoone valikus on 3,77–28,08 m² pindalaga variante; plaani konkreetse variandi mõõtude järgi kasvukohad ja käigurajad eraldi.

T-kujulise kasvuhoone välisvaade

05

Ligipääs juuretõkkele ja peenra vee äravool

Enne juuretõkke rajamist veendu, et kavandatud töökoht ja tõkke joon on plaanil selged ning et läheduses ei ole takistusi, mille asukoht pole teada. Enne kaevamist tuleb arvestada maa-aluste torude ja kaablitega ning välja selgitada, kas töö eeldab puujuurte lähedal tegutsemist. Kui vastus pole selge, küsi abi sobivalt spetsialistilt, mitte ära alusta proovikaevamist mööda kogu peenra serva. Paigaldusmaterjali juhised aitavad kontrollida, kuidas tuleb teha ühendused ja milline kokkupuude pinnasega on ette nähtud. Samuti mõtle läbi, kas tõke võib muuta vee liikumist ja kas peenra äravool jääb toimivaks.

Tõkke ülemine serv, otsad ja peenra ümbrus peaksid jääma võimaluse korral ülevaadatavaks. Maa-aluseid külgi ei saa ilma kaevamiseta kontrollida ning nende korrapärane lahtikaevamine ei ole mõistlik hooldusviis. Jälgi ligipääsetavates kohtades nähtavaid muutusi: piirde nihkumist, pinnale jõudnud juuri ning vee kogunemist. Seinaäärse kasvuhoone puhul mõtle enne peenarde paika panemist läbi, millisest küljest pääseb kasvuala välisserva kontrollima. Seinaklaasist kasvuhoone valikus on 3,69–14,34 m² pindalaga variante; seinaäärne paigutus ei määra juuretõkke lahendust, kuid ligipääs tuleb plaanis eraldi läbi mõelda. Hoia äravoolukohad kontrollitavad ja vaata pärast kastmist, kas vesi koguneb peenra äärde või väljub kavandatud kohast. Võrdle olukorda ka pärast vihma, sest kasvuhooneväline pinnas võib siis käituda teisiti kui kastmise ajal. Kui vee liikumine muutub, selgita enne uue ava või kraavi tegemist välja põhjus: juhuslik läbiviik võib rikkuda tõkke pidevuse. Ligipääsetav serv võimaldab selliseid muutusi märgata ilma peenart või kõrval olevat istutust üles võtmata.

Peenra ja ümbritseva istutuse jälgimine

Pärast lahenduse kasutuselevõttu jälgi peenra eri külgi, mitte ainult kasvuhoone üldist välimust. Pane tähele, kas nähtavad juured ilmuvad uuesti samasse kohta, kas kasvuhäire liigub teise serva või kas peenra niiskus erineb varasemast. Võrdle märke kastmise, varju ja taimede kasvuga; üksik närbunud taim ei tõesta, et juuretõke on läbi lasknud. Kui juured ilmuvad tõkke otsa juurde, võib see viidata sellele, et nad liiguvad takistuse ümber, kuid järelduse tegemiseks vaata kogu peenra ja istutuse olukorda. Samal ajal jälgi kõrval kasvava puu või põõsa seisundit, eriti kui tõkke rajamisega kaasnes juurte lähedal kaevamine.

Kui kasvuhoones on mitu peenart, hoia tähelepanekud alade kaupa eraldi, sest juurte ja vee liikumine ei pruugi olla kogu pinnal ühesugune. Suurema kasvuhoone ruumiplaan võib seda eriti selgelt esile tuua: Avar kasvuhoone valikus on 47–70 m² pindalaga variante. Ka siin ei määra üldpindala juuretõkke toimivust; kasu on sellest, kui iga peenra asukoht, juureleid ja kastmistingimused on plaanil eristatavad. Säilita paigaldamise järel tõkke tegeliku asukoha skeem ja fotod nähtavatest otstest ning ühenduskohtadest. Lisa materjali nimetus ja tootja juhend, et hilisem hooldus ei sõltuks oletusest, mis pinnasesse paigaldati. Kui probleem kordub, võrdle uusi leide varasemate fotodega ning vaata üle ligipääsetavad otsad ja ühendused. Kui kavandad lisatöid, märgi plaanile ka varasemad kaevatud alad: nii saab spetsialist hinnata uut tööd koos juba toimunuga. Hinda juurte, vee ja varju mõju eraldi ning ära paranda olukorda pimesi uue kaevamise või juurte lõikamisega.

Korduma kippuvad küsimused

Kas juuretõke hoiab kõik puujuured peenrast eemal?

Mitte tingimata. Juur võib tõkkest mööduda selle otstest või kasvada selle alt, kui lahendus ei sobi pinnase ja juurestikuga. Tõke vähendab sissetungi ohtu, kuid ei taga, et peenar jääb igas olukorras juurevabaks.

Kas tavalisest peenrapiirdest piisab?

Enamasti mitte: peenrapiire hoiab kasvusubstraati paigal või märgib peenra serva, kuid ei pruugi ulatuda juurte piiramiseks piisavalt sügavale. Kontrolli, kas toode on mõeldud juuretõkkeks ja sobib kokkupuutesse pinnasega.

Kui sügavale juuretõke paigaldada?

Kõigile puudele, põõsastele ja pinnastele sobivat üht sügavust ei ole. See sõltub liigist, kasvukohast ja tõkke eesmärgist. Kui lahendus eeldab juurte lähedal kaevamist, küsi enne arboristi või muu pädeva spetsialisti hinnangut.

Kas avatud põhjaga tõstetud peenar kaitseb puujuurte eest?

Mitte iseenesest. Avatud põhjaga peenar jääb mullaga ühendusse ning juured võivad sellesse alt või külje kaudu jõuda. Suletud anum võib kasvuala paremini eraldada, kuid selle äravool ja taimedele sobiv kasvuruum tuleb eraldi läbi mõelda.

Kas puu lähedal võib juuri läbi lõigata?

Ära lõika juuri üksnes selle põhjal, et need kasvavad peenra suunas. Juure päritolu ja tähtsust on raske ainult välimuse järgi hinnata ning ulatuslik kaevamine võib puud kahjustada. Küsi enne tööde kavandamist arboristi nõu.

Juuretõkke valik algab tegeliku probleemi ja kasvuala piiride hindamisest, mitte universaalse sügavuse või suvalise peenraäärise valimisest. Olulised on peenra ühendus ümbritseva mullaga, tõkke otsad ja ühendused ning vee äravool. Kui paigaldamine eeldaks puu oluliste juurte kahjustamist, tasub arboristiga läbi arutada peenra nihutamine või eraldi anumate kasutamine. Sobiv lahendus kaitseb kasvuhoone kasvuala, arvestades ka kõrval oleva istutuse säilitamisega.

45% soodsam veebist ostes
Mugavad ja kasumlikud ostud veebis
Küsi meilt
Võtke meiega ühendust
Telefon:
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registrikood:
38944924
Aadress:
Thriges Plads 6, 5000 Odense C, Denmark
Sotsiaalmeedia
Jälgige meid Instagramis, Facebookis ja Twitteris, et saada viimaseid uudiseid ja parimaid pakkumisi Bloomcabin-lt.
X
Kas teil on küsimusi ja soovite, et helistaksime teile tagasi?
+372
−
✖