Selle veebisaidi sisu kvaliteedi parandamiseks ja kasutajate vajadustele vastavaks kohandamiseks kasutatakse küpsiseid – sealhulgas kolmandate osapoolte küpsiseid. Jätkates selle veebisaidi kasutamist nõustute küpsiste kasutamisega ning võimaliku suhtlusega, kui sisestate oma kontaktandmed mõnda saidi vormi.
Tagasi blogisse

Kaktuste ja sukulentide kasvatamine kasvuhoones

Kaktuste ja sukulentide kasvatamine kasvuhoones

Kaktused ja sukulendid

Kaktuste ja sukulentide kasvatamisel annab kasvuhoone valgusküllase ning sademete eest kaitstud ruumi, kuid ei loo automaatselt kõrbeolusid ega hoia talvel külma eemal. Kõrbekaktus, valgusküllast kasvukohta vajav Echeveria ja metsas kasvav jõulukaktus ei pruugi sobida samasse kastmis- ega talvitusrühma. Eduka kollektsiooni alus on taimede vajaduste tundmine, suvine õhuvahetus ning ruumi valimine nii, et sinna mahuvad valgusrikkad riiulid ja mugav liikumistee. Järgnevalt vaatame läbi valguse, kastmise, ventilatsiooni, talvitamise ja kasvuhoone mõõtude praktilise planeerimise.

Klassikaline klaaskasvuhoone

Kaktuste ja sukulentide kasvuvajadused

Kaktused moodustavad ühe taimesugukonna, kuid vett säilitavaid paksenenud varsi, lehti või juuri leidub ka paljudes teistes taimerühmades. Seetõttu ei tähenda sõna „sukulent” üht kindlat kasvukohta. Paljud kuivadest kasvukohtadest pärit liigid vajavad kasvuperioodil palju valgust ja puhkeajal teistsugust kastmist; epifüütne jõulukaktus (Schlumbergera) kasvab looduses puude okstel ning eelistab hajusamat valgust ja korrapärasemat kastmist kui kõrbeasukad. Ka Echeveria roseti välimus ei näita iseenesest, kui palju taim külma või märga mulda talub. Kasvuhoone kavandamisel lähtu liikidest, mitte ühest üldisest „kaktuste” sildist. Kasvatusjuhendit lugedes erista aktiivse kasvu ja puhkeaja soovitusi. Kuivem puhkeaeg ei tähenda kõigi taimede puhul sama aastaaega ega täielikku kastmata jätmist. Samuti ei saa päritolupiirkonna üldise kirjelduse põhjal määrata potitaime talvitustingimusi. Liigi kõrval tasub üles märkida sort või hübriidinimi, kui see on teada. Ebaselge kaubanduslik nimetus on hea põhjus küsida müüjalt täpsustust, mitte liigitada taim välimuse järgi kõige kuivemasse või külmemasse rühma. Nii on hiljem lihtsam leida just selle taime kohta käivaid hooldusjuhiseid.

Koosta enne ruumi valimist nimekiri, kuhu märgid taime liiginime, kasvataja antud valgussoovituse, kasvuperioodi ja talvise miinimumtemperatuuri. Kui taim on ostetud ilma täpse nimeta, ära eelda, et kogu samasuguse välimusega rühm talub ühtviisi külma või põuda; otsi liigipõhist teavet ja hoia teadmata vajadustega taim esialgu eraldi. Nii saad moodustada valguse, kastmise ja talvitamise järgi sobivad rühmad. Väikese kollektsiooni põrandapinna võrdlemisel võib vaadata ka seinaäärse kasvuhoone pindalavahemikku: valikus on 3,69–14,34 m². Pindala ei ütle siiski, kui palju ruumist jääb riiulitele ja liikumiseks, seega arvesta plaanis mõlemaga.

Kaktused ja sukulendid vajavad eri hulgal valgust

Paljud kõrbekaktused ja Echeveria liigid kasvavad kompaktselt tugeva valguse käes, kuid kasvuhoone kõige päikeselisem koht ei sobi automaatselt kõigile. Vaata kasvukohta eri kellaaegadel ja mõtle, kuidas maja, kõrvalhoone või puuvõra valgust muudab. Klaas võib olla tolmune või niiskusest kaetud ning riiulid võivad üksteist varjutada. Seetõttu loeb taimeni jõudev valgus, mitte üksnes see, et ruumis on läbipaistev kate. Talvine lühike päev annab taimedele märksa vähem valgust kui suvine kasvuperiood. Kasulik on märkida plaanile, millal otsene päike eri riiulitele jõuab ja millal need varju jäävad. Tee vaatlusi ka siis, kui puud on lehes: kevadel avatud kasvukoht võib suvel olla märksa varjulisem. Vaata riiulit taimede kõrguselt, sest inimesele avaralt tunduv ruum võib alumise poti jaoks olla pime. Kõrgemate taimede taha jäävaid väikseid potte saab paigutada ümber ilma kogu kasvuhoonet varjutamata. Kui kaalud talvist lisavalgust, selgita enne välja, milliste taimede kasvu soovid toetada ja kas nende talvine temperatuur ning kastmine sobivad selle eesmärgiga. Valgustuse vajadust ei saa otsustada ainult kasvuhoone pindala järgi.

Toas või varjus kasvanud taime tõsta eredasse päikesesse järk-järgult, sest järsk valgusemuutus võib lehti kahjustada. Echeveria uued võrsed võivad vähese valguse korral venida, samas kui järsk päikese kätte viimine võib jätta lehtedele heledaid või pruunikaid kahjustuslaike. Jõulukaktusele sobib üldjuhul ere hajusvalgus, mitte tingimata kõige kuumem keskpäevapäike. Jälgi uute lehtede ja varte kasvu ning muuda paigutust tasapisi. Ruumivõrdluseks võib kasutada ka Accoyaga kasvuhoone pindalavahemikku, mis ulatub 3,77–28,08 m²-ni. Visanda valitud mõõtudega plaanile nii päikeselisemad kui ka varjulisemad riiulikohad, et eri valgusvajadusega taimed ei peaks kõik ühes reas kasvama.

Suvine õhutamine aitab vältida ülekuumenemist

Päikesepaistel võib kasvuhoone kiiresti soojeneda ning taimede kõrgusel olev temperatuur erineda õues mõõdetust. Pane maksimumi ja miinimumi näitav termomeeter kollektsiooni lähedale, mitte üksnes katuse alla. Mõõtmisel järgi seadme juhendit: otsene päike võib soojendada andurit ja moonutada õhutemperatuuri näitu. Uksed ja ventilatsiooniavad aitavad liigset soojust ning seisvat õhku vähendada, kuid tulemus sõltub avade asukohast ja sellest, kas õhk saab läbi ruumi liikuda. Pärast kastmist pane tähele ka klaasile kogunevat niiskust. Kuiv mullapind ei tähenda tingimata, et taimede vahel liigub õhk hästi. Võrdle temperatuuri eri riiulitel ja märgi üles, millised avad olid mõõtmise ajal lahti. Nii saad eristada kogu ruumi ülekuumenemist ühest kuumast nurgast. Hooldusplaan peab toimima ka päeval, mil sa ise kodus ei ole. Automaatse avaja olemasolu korral kontrolli selle sobivust valitud avatavale osale ja tööpõhimõtet tootja juhendi järgi. Ära eelda, et ühe ava avanemine tagab igasuguse ilmaga piisava õhuvahetuse. Samuti ära blokeeri õhu liikumisteed kõrge riiuli, hoiukasti või tiheda taimerühmaga.

Soojal ja kuival ajal ära jäta kasvuhoonet kinniseks üksnes seepärast, et taimi kastetakse harva: õhutamine aitab vältida liigset kuumust ja õhu seismist. Kui mõõdetud temperatuur tõuseb taimede jaoks liiga kõrgele, võib ajutine varjutamine olla asjakohane. Püsiv vari vähendab aga valgust ka liikidel, kes seda vajavad, seega kohanda varju tegeliku olukorra järgi. Õhtul arvesta külmaõrnemate taimede vajadusega, sest avatud ruum võib kiiremini jahtuda. T-kujulise oranžeeria pindalavahemik on 16,52–30 m², kuid pindalast ei selgu avade arv ega nende paigutus; kontrolli neid konkreetse konfiguratsiooni puhul eraldi.

Kastmisrütm sõltub kasvufaasist ja substraadi kuivamisest

Ära kasta üksnes kindla nädalagraafiku järgi. Paljude kõrbekaktuste ja lehesukulentide puhul on aktiivsel kasvuperioodil mõistlik kasta korralikult läbi, lasta liigsel veel potist välja nõrguda ja oodata, kuni segu on liigile sobival määral kuivanud. Jahedas puhkeperioodis võib sama kastmissagedus hoida juured liiga kaua märjad; liigne vesi ja madal temperatuur koos on eriti ebasoodsad. Täpne kuivamisaeg sõltub liigist, poti suurusest, kasvusegust ja õhu liikumisest. Kontrolli poti kaalu või segu kuivust, mitte ainult pealmist kihti. Poti kaalu hindamine on kõige kasulikum siis, kui oled sama potti katsunud nii pärast kastmist ja nõrgumist kui ka enne järgmist kastmist. Eri suurusega või eri materjalist pottide kaalu ei saa omavahel otse võrrelda. Kui segu on veel niiske, ei ole kalendrisse märgitud kastmispäev piisav põhjus vett lisada. Ka kuum päev ei tähenda automaatselt, et kõiki taimi tuleb kohe kasta. Tee otsus taime kasvufaasi ja juurekeskkonna järgi. Kui mõni pott kuivab teistest märgatavalt aeglasemalt, uuri enne kastmisrütmi muutmist, kas põhjus on poti suuruses, asukohas või kasvusegus.

Hoia erineva veevajadusega liigid eraldi kandikutel. Jõulukaktuse kasvusegu ei tohiks käsitleda samamoodi kui kõrbeasukate oma, samuti ei pea ühe rühma kastmise ajal kogu riiuli taimi läbi leotama. Tühjenda alustelt liigne vesi ja jälgi, et potid ei seisaks pärast kastmist vees. Soojas ruumis võib segu kiiremini kuivada, jahedas püsib niiskus sageli kauem. Riiulite ja käiguteede ruumiplaani võrdluseks saab vaadata püramiidkasvuhoone pindalavalikut: 5,53–18,9 m². Arvesta lisaks pottidele ka ligipääsuga, et saaksid iga taime niiskust eraldi kontrollida.

Accoya panipaigaosaga kasvuhoone

Potid ja kasvusegu mõjutavad juurte niiskust

Aukudeta poti või vettpidava aluse kasutamine teeb kastmise raskesti juhitavaks. Potis peab olema äravooluava ning kasvusegu peab sobima juurte ja kasvurütmiga. Paljud kõrbeasukad vajavad õhulist, vett hästi läbilaskvat segu; epifüütsed liigid võivad eelistada orgaanilisemat ja niiskust ühtlasemalt hoidvat keskkonda. Valmissegu nimetus ei taga, et see sobib igale liigile: jälgi selle koostist ja kuivamiskiirust oma kasvutingimustes. Üksnes poti põhja pandud kruusakiht ei asenda sobivat segu ega äravooluava, kust liigne vesi välja pääseb. Kui kasutad ümbrispotti, peab sisepotist nõrgunud vee saama hõlpsasti eemaldada. Kõik potid võiksid olla kontrollitavad ilma kogu riiulit tühjendamata. Uue taime puhul vaata üle, millises segus see saabus, sest sama riiuli teised potid ei pruugi kuivada sama kiiresti. Ümberistutamisel märgi üles kasutatud segu ja poti suurus; sellest on abi järgmise hooldusotsuse tegemisel. Ära muuda kogu kollektsiooni kasvusegu korraga üksnes ühe taime põhjal. Väikese võrreldava rühma jälgimine näitab paremini, kuidas valitud segu sinu kasvuhoones käitub ja kas kastmisrütmi tuleb kohandada.

Vali pott juurepalli suuruse järgi, mitte pelgalt selle järgi, et taim riiulil efektne välja näeks. Liiga suur kogus niisket segu väikese juurestiku ümber võib kuivamist aeglustada. Poorsest savist pott võib kuivada kiiremini kui plastpott, mistõttu samal riiulil olevad taimed vajavad erinevat kastmisrütmi. Jäta äravooluavad vabaks ja paiguta potid nii, et saad vajaduse korral nende aluseid tühjendada. Mitmekorruselisel riiulil jälgi, et ülemiste pottide kastmisvesi ei tilguks väiksema veevajadusega taimedele. Kui soovid hoida samas ehitises ka töövahendeid, vaata panipaigaga Accoya kasvuhoone pindalavahemikku (5,52–28,08 m²). Kontrolli plaanilt kasvuruumi ja panipaiga mõõte eraldi, et tarvikute hoidmine ei vähendaks taimedele kavandatud ruumi.

Rühmitamine aitab eri kasvuvajadusi lahus hoida

Kollektsiooni on lihtsam hooldada, kui taimed on jaotatud valguse, suvise kastmise ja talvise temperatuurivajaduse järgi. Rühmade piirid ei pea langema kokku perekonnanimedega: samasse hooldusrühma sobivad taimed, mille vajadused on tegelikult sarnased. Koosta lihtne riiuliplaan ja märgi sellele päikeseline ala, hajusvalgusega kohad ning kastmisrühmad. Üks taim võib vajada suvel kindlat riiulikohta, kuid talveks hoopis teist ruumi. Seetõttu on kasulik hoida kasvukoha ja talvituskoha märge eraldi. Kui kaks rühma vajavad erinevat õhutemperatuuri, ei lahenda kõrvuti asuvad riiulid seda erinevust: avatud kasvuhooneruum ei ole kaks sõltumatult juhitavat kasvukambrit. Seevastu erineva kastmise ja osaliselt ka valguse saab sageli korraldada samas ruumis eraldi. Märgista kastmisrühmad ka siis, kui tavaliselt hooldad taimi ise. Puhkuse ajal kastma tulnud abiline ei pea siis otsustama pottide välimuse järgi. Jäta talle konkreetne juhis, milliseid potte kontrollida ja milliseid mitte kasta koos ülejäänutega. Rühmitus peaks lihtsustama igapäevast hooldust, mitte sundima kõiki taimi ühe graafiku järgi kasvama.

Pane rühmade juurde liiginimed ja vajaduse korral ka märkmed kastmise ning talvitamise kohta. Jäta taimede vahele nii palju ruumi, et saad nende seisundit vaadata ja poti kätte võtta naabertaime kahjustamata. Kontrolli ka riiulite mõju valgusele ning õhu liikumisele. Kõrgem riiul võib mõne taime asetada eredamasse kohta, kuid selle ümbrus võib olla ka soojem, seega jälgi mõõtmisi ja kasvu. Rühmade jaoks vajalikku põrandapinda saad võrrelda Prestige’i kasvuhoone suuruste valikuga, mille pindalavahemik on 3,77–28,08 m². Kavanda sobivasse plaani eraldi koht taimedele, mille hooldusvajadus ei ole veel selge, et neid ei kastetaks kogemata koos väljakujunenud rühmaga.

Talvitamine sõltub iga liigi külmataluvusest

Ära pea kasvuhoonet iseenesest külmavabaks. Kütmata ruumis võib temperatuur külmal ööl langeda taimede jaoks liiga madalale; klaas ja tuulevari ei taga püsivat temperatuuri. Mõõda tegelikku öist miinimumi taimede kõrgusel ning võrdle seda konkreetse liigi kasvatusjuhisega. RHS-i kasvatusjuhend soovitab paljudele toas kasvatatavatele kaktustele ja sukulentidele puhkeajal öist temperatuuri 8–10 °C. See on puhkeaja kasvatussoovitus, mitte kõigi liikide külmataluvuse piir. Samas juhendis eristatakse talvel õitsevat jõulukaktust, mis vajab sel ajal soojust ja regulaarset kastmist. Mägisibulate ja kukeharjade hulgas leidub talvekindlaid liike, Echeveria puhul rõhutab juhend aga kaitset külma ja liigse talvise niiskuse eest. Need Ühendkuningriigi aiandussoovitused ei tõenda taime sobivust igasse Eesti talvituskohta. Arvesta ka potiga: maapinnast kõrgemal olev juurepall on külma eest vähem kaitstud kui peenras kasvava taime juured. Kontrolli liigijuhisest, kas külmataluvuse hinnang puudutab lühikest külmaperioodi või pikemat talvitamist ning millistes niiskustingimustes seda kirjeldatakse. Üks madalaim temperatuur ei kirjelda kogu talve: oluline on ka külma kestus ja kasvusegu seisund. Kui plaanid kasutada kütet, lase sobiva lahenduse ja ohutu paigalduse vajadused hinnata pädeval spetsialistil. Mudeli pindala ega klaasseinte olemasolu ei tõenda selle talvist temperatuuri või küttevajadust.

Jõulukaktuse (Schlumbergera) kasvurütm ja niiskusvajadus erinevad kuiva puhkeaega vajavate kõrbekaktuste omadest ning ta ei sobi jäätuvasse ruumi. Pane kirja, millised taimed jäävad kütmata kasvuhoonesse ja millised tuleb viia mujale. Vali mujale viidavatele taimedele talvituskoht enne külmade saabumist, et otsus ei sõltuks sellest, kuhu potid viimasel hetkel mahuvad. Kui liigi külmataluvus pole teada, ära jäta taime talveks kasvuhoonesse oletuse põhjal, et klaasseinad kaitsevad teda piisavalt. Kasvuhoone võib olla hea suvine kasvukoht ka kollektsioonile, mis talvitub mujal.

Riiulid ja käigurajad määravad taimede paigutuse

Arvesta põrandapinna jagamisel nii pottide, riiulite kui ka käiguteega. Taimed peavad olema piisavalt ligipääsetavad, et saaksid neid kasta, pöörata ja vajaduse korral ümber paigutada. Ära aseta riiuleid nii tihedalt, et need varjavad alumisi taimi või takistavad õhu liikumist läbi ruumi. Mõtle ka suurte pottide kaalule ja sellele, kas saad neid tõsta ilma teisi taimi riivamata. Eri valgus- ja kastmisvajadusega rühmade jaoks on sageli praktilisem planeerida mitu selget ala kui püüda kogu kollektsioon ühele pikale riiulile mahutada. Riiuli sügavust hinnates kontrolli, kas ulatud tagumise potini ilma eesmiste taimede kohale kummardumata. Asteldega kaktustele jäta käigutee ääres piisav vahe, et nende vahelt ei peaks külg ees läbi liikuma. Arvesta ka taime tulevase laiusega, mitte ainult tänase potisuurusega. Riiuli lubatud koormust kontrolli selle valmistaja andmetest; ära järelda tugevust üksnes välimuse põhjal. Märjad potid, alused ja töövahendid kuuluvad samuti koormuse hulka. Suured või ebamugavalt tõstetavad taimed võiksid olla kohas, kust neid saab hooaja lõpus välja viia ilma kogu väljapanekut lahti võtmata.

Jäta ruumi ka uute taimede ajutiseks eraldamiseks ja töödeks, näiteks ümberistutamiseks. Nii ei pea värskelt saabunud taime kohe kõrvuti asetama olemasoleva kollektsiooniga ning saad selle seisundit enne jälgida. Võrdluspunktina võib vaadata klaasist kasvuhoone Klassika pindalavalikut: mudelite pindala on 3,77–28,08 m². Joonista mõõtudega plaanile potid, riiulid ja käiguteed ning proovi kavandatud paigutus vajaduse korral maapinnale märgituna läbi. Kontrolli, kas kastmisnõuga liikumine, tagumiste pottide tõstmine ja tööpinna kasutamine mahuvad plaani ka siis, kui kõik riiulikohad on täidetud.

Oranžeeria välisvaade

Kasvuhoone valimisel kontrolli mõõte ja õhuvahetust

Mõõda enne mudelite võrdlemist ära sobiv põrandapind ja arvesta, kuhu jäävad riiulid, suuremad taimed ning liikumistee. Kontrolli ka kasvuhoone kõrgust, ukseava ja seda, kas saad suuremad potitaimed mugavalt sisse ja välja viia. Kõrge taim võib vajada riiuli kohal rohkem ruumi, samal ajal kui madalad riiulid mõjutavad valgust ja õhu liikumist teisiti kui põrandal olevad potid. Väikese kollektsiooni pindalavajadus erineb suurest kogust, kuid kumbki ei selgu üksnes taimede arvust: arvesta ka poti läbimõõdu ja sellega, kas taimi tuleb hooaja jooksul ümber tõsta. Kõrvuta mudelite mõõte samade vajaduste alusel. Märgi võrdlusse kasvuruumi pikkus ja laius, riiulikohtade kohal olev kõrgus, ukse kasutamiseks vajalik vaba ala ning avatavate osade asukohad. Kui mõni mõõt puudub, küsi seda enne lõpliku paigutuse kavandamist. Kogupindala ei kirjelda ruumi kuju ega kaldus katuse all kasutatavat kõrgust. Kontrolli jooniselt ka seda, kas riiul või kõrge taim jääks avatava osa ette. Nii saad eristada mudeli tegelikku ruumilahendust sellest, mis tundub üksnes tootefotol avar.

Uuri valitud mudeli ja konfiguratsiooni kirjeldusest, kus paiknevad avatavad osad ja millised õhuvahetuse võimalused on olemas. Küsi, millised osad kuuluvad valitud komplekti ning millised tuleb eraldi valida. Oluline on ka see, kas saad avasid mugavalt kasutada ja hooldada pärast riiulite paigaldamist. Suurema pindala võrdluspunktina võib kasutada avara kasvuhoone pindalavahemikku (47–70 m²). Selle suurusega lahenduse puhul tasub plaanile kanda ka kollektsiooni võimalik laienemine ning tühjaks jäävate alade kasutus. Võrdle mõõte oma taimede ruumivajadusega, mitte üksnes mudeli nimetuse või üldpinnaga.

Hooajaline hooldus aitab muutusi varakult märgata

Kevadel puhasta kasvuhoone klaas mustusest ja kontrolli, kas riiulid ning kastmisalused on kasutamiseks valmis. Tõsta varjus või siseruumis kasvanud taimed tugevama valguse kätte järk-järgult, mitte ühe järsu sammuga. Suvel jälgi temperatuuri, taimede kasvu ja substraadi kuivamist; sügisel vaata üle, millised liigid vajavad enne külmi teistsugust talvituskohta. Lihtne märkmik kastmiskuupäevade, öiste miinimumide ja taime muutuste kohta aitab hiljem võimalikke põhjuseid võrrelda. Nii ei pea hooldusotsuseid tegema mälu või jäiga kalendri järgi. Lisa märkmetesse ka ümberistutamine, riiulikoha vahetus ja varjutuse muutmine, sest need võivad aidata seletada hilisemat erinevust kasvus või kuivamises. Fotod samast vaatenurgast annavad kasulikuma võrdluse kui juhuslikud lähivõtted. Vaata eelkõige uut kasvu, mitte ainult vanu kahjustusi, mis pärast tingimuste parandamist ei pruugi kaduda. Hooaja lõpus võrdle, millistes kohtades tekkis kõige sagedamini kuumus, pikaajaline niiskus või valguse puudus. Kasuta neid tähelepanekuid järgmise hooaja paigutuse parandamiseks. Kõiki märkmeid pole vaja teha iga päev; eesmärk on säilitada olulisemad muutused ja nende ajastus, mitte koostada mahukat aruannet.

Vaata taimi regulaarselt, eriti lehtede alakülgi ja kitsaid kohti, kuhu kahjurid võivad peituda. Villtäid ja kilptäid võivad märkamatult levida, seega kontrolli ka uusi taimi enne ühisesse kollektsiooni paigutamist. Veniv kasv võib viidata vähesele valgusele; pehmeneva taime puhul vaata lisaks kastmisele üle substraat ja temperatuur, enne kui muudad kogu rühma hooldust. Üks sümptom ei näita alati üht kindlat põhjust. Kui rühmad on liigiti märgistatud, saad võrrelda taime seisundit selle kasvatusvajadustega ning muuta korraga üht tingimust, mitte kogu kasvuhoone režiimi.

Korduma kippuvad küsimused

Kas kõik kaktused vajavad otsest päikest?

Ei. Paljud kõrbeliigid vajavad eredat valgust, kuid metsas kasvav jõulukaktus Schlumbergera eelistab eredat hajusvalgust. Toas või varjus kasvanud taime ära tõsta järsku keskpäevapäikesesse: harjuta teda valgusega järk-järgult ning jälgi uute lehtede ja varte seisundit.

Kas kütmata kasvuhoones saab kaktusi talvitada?

Mõnda saab, aga mitte kõiki. Kütmata kasvuhoone ei pruugi külma eest kaitsta. Mõõda öist miinimumtemperatuuri ja võrdle seda konkreetse liigi juhisega. Paljud külmaõrnad Echeveria liigid ja Schlumbergera vajavad talveks sobivat külmavaba kasvukohta.

Kui sageli tuleb sukulente kasta?

Kõigile sobivat kastmisgraafikut ei ole. Arvesta kasvufaasi, liigi ja sellega, kui kiiresti konkreetse poti segu kuivab. Aktiivse kasvu ajal kasta liigile sobivalt ja lase liigsel veel ära nõrguda; jahedas puhkeperioodis võib sagedasem kastmine juured liiga kauaks märjaks jätta.

Kas kasvuhoones on suvel vaja varjutada?

Mitte alati. Varjutamine võib aidata, kui mõõdetud temperatuur tõuseb taimede jaoks liiga kõrgele, kuid pidev vari vähendab valgust ka liikidel, kes vajavad eredat kasvukohta. Kohanda varju vastavalt kasvuhoone asukohale ja taimede reaktsioonile.

Kas mägisibulad tuleb talveks tuppa tuua?

Mitte alati, sest mägisibulate hulgas on talvekindlaid liike. Sellest ei saa siiski järeldada, et iga mägisibul talub igas potis ja kasvukohas ühesuguseid talveolusid. Kontrolli konkreetse liigi talvekindlust ning arvesta juurte külmakaitse ja liigse talvise niiskusega. Kütmata kasvuhoone vähendab sademete mõju, kuid ei taga külmavaba kasvukohta.

Kaktuste ja sukulentide kasvuhoone toimib kõige paremini siis, kui kasvukoht vastab eri taimerühmade valguse, niiskuse ja külmataluvuse vajadustele. Suvine kasvukoht ja talvituskoht ei pea olema sama ruum. Hästi kavandatud riiulid võimaldavad taimi eraldi hooldada ning temperatuuri ja kasvusegu jälgimine aitab tingimusi õigel ajal kohandada. Kasvuhoone suuruse valikul on seega tähtsam kollektsiooni tegelik ruumivajadus ja hooldatavus kui võimalikult suur üldpind.

45% soodsam veebist ostes
Mugavad ja kasumlikud ostud veebis
Küsi meilt
Võtke meiega ühendust
Telefon:
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registrikood:
38944924
Aadress:
Thriges Plads 6, 5000 Odense C, Denmark
Sotsiaalmeedia
Jälgige meid Instagramis, Facebookis ja Twitteris, et saada viimaseid uudiseid ja parimaid pakkumisi Bloomcabin-lt.
X
Kas teil on küsimusi ja soovite, et helistaksime teile tagasi?
+372
−
✖