Kas kasvuhoone tilkkastmine toimib vihmaveetünnist?

Kasvuhoone kastmine
Vihmaveetünnist saab kasvuhoone tilkkastmist toita, kuid sobivust ei otsusta tünni maht ega vooliku ühendus üksi. Määravad veepinna kõrgus, tilgutite ja lisadetailide rõhunõuded ning see, kui palju vett jõuab tegelikult eri kastmiskohtadeni. Praktiline mõõtekatse annab kindlama vastuse kui süsteemi üldnimetus.

Kas vihmaveetünnist saab tilkkastmist toita?
Jah, vihmaveetünnist saab kasvuhoone tilkkastmist toita, kui süsteem on kavandatud raskusjõul töötama. Voolikuotsaga sobiv ühendus ei tõesta veel, et vesi liigub kõigis tilgutites piisava vooluhulgaga. Raskusjõu tekitatud rõhk peab vastama iga komponendi nõuetele. Peale tilgutite võivad oma miinimumrõhku nõuda filter, taimer või muud vahele ühendatud osad. Kontrolli enne ostmist kõigi komponentide tehnilisi andmeid, mitte ainult komplekti üldkirjeldust. Jälgi ka seda, kas nõue käib kogu süsteemi sisendi või ühe kindla osa kohta. Kui rõhuvahemikku ega tünnitoitega sobivust pole selgelt märgitud, küsi see müüjalt või tootjalt üle. Füüsiline ühendatavus ja tegelik töövõime on kaks eri asja.
Ühtainsat kindlat jah-vastust kõigile kasvuhoonetele pole. Raskusjõutoiteks mõeldud väikese vooluhulgaga tilgutid võivad töötada, ent sama tünn ei pruugi toita pikka peenrarida, mitut haru ja automaatikat korraga. Suur tünn pikendab veevaru kasutusaega, kuid ei tekita iseenesest suuremat rõhku. Seda mõjutab eelkõige veepinna kõrgus tilgutite suhtes, mis muutub anuma tühjenedes. Hinda eraldi tünni mahtu, rõhku ja mõõdetud voolu. Ühe tilguti õnnestunud proov ei näita veel, kas kõik kasvukohad saavad piisavalt vett või kas süsteem töötab ka siis, kui mitu liini on korraga avatud.
Kastmisvajadus ei sõltu ainult kasvuhoone pindalast
Pane esmalt kirja alad, mida hakkad kastma: peenrad, potiread ja istutuskastid. Jäta plaanil eraldi ruumi käiguteedele ja kohtadele, kuhu tilguteid ei tule. Märgi iga taime või poti juurde kavandatud väljalasked ning pane tähele, millised ühendatakse sama haru külge. Nii saad hinnata, kui palju tilguteid võib korraga töötada ja kui pikk torutee nendeni kulgeb. Sama pindalaga kasvuhoones võib olla väga erinev arv potte ja erinev peenarde paigutus. Ka taime liik, kasvujärk ja kasvatusnõu mõjutavad veevajadust, mistõttu ruutmeetrid üksi ei anna vajalikku vooluhulka. Enne süsteemi valimist jälgi, kui palju vett kulub nende kasvukohtade käsitsi kastmiseks ja kuidas niiskus kastmiste vahel muutub. See annab esialgse võrdlusaluse, mitte muutumatu päevase normi. Väikese poti ja suure peenra vajadused võivad erineda ka siis, kui neis kasvab sama taim. Hiljem kontrolli proovikastmise järel mulda või kasvusubstraati mitmest kohast: tilguti alla tekkinud märg laik ei näita veel, kas vesi jõudis kogu vajalikku juurepiirkonda.
Kasvuhoone pindala aitab ruumilist lähteplaani koostada. Näiteks seinakasvuhoonete valikus on mudeleid pindalaga 3,69–14,34 m², kuid see näit kirjeldab kasvuruumi, mitte tilgutite arvu ega nende veevajadust. Kastmisplaani jaoks vaata valitud mudeli ja istutuskohtade tegelikku paigutust. Märgi eraldi põrandal asuvad peenrad ning kõrgemal paiknevad potid, sest nende toitmiseks jääv kõrguste vahe ei ole sama. Arvesta ka sellega, kas eri taimeread vajavad eraldi liine või jäetakse mõni ala käsitsi kastmiseks. Ära teisenda kasvuhoone pindala automaatselt kindlaks veekuluks. Koosta kasvukohtade kaupa ülevaade: mitu tilgutit on kavandatud, millist tüüpi need on ja millised töötavad korraga. Kui potte lisandub hooaja jooksul, muuda ka seda ülevaadet. Esialgu hästi töötanud liin võib pärast uute väljalaskude lisamist anda igasse kohta vähem vett. Jäta plaanile koht märkuste jaoks, et hiljem saaksid mõõtetulemused siduda konkreetse poti või peenraosaga. Nii saad eristada suurenenud kastmisvajadust olukorrast, kus olemasolev torustik ei suuda enam kõiki avatud tilguteid piisavalt toita.
Rõhu hindamisel loeb veepinna kõrgus
Raskusjõul töötava süsteemi puhul loeb veepinna ja kastmiskoha kõrguste vahe, mitte ainult tünni aluse asukoht. Arvesta tünni madalaima kasutatava veetasemega ning vaata, kui kõrgel asub kõige kõrgem tilguti. Kui riiulid või peenrad on eri kõrgusel, võib alumine rida töötada ajal, mil ülemine saab vett liiga vähe. Tünni tühjenedes veepind langeb ja kasutatav rõhk väheneb. Seepärast ei kirjelda täis anumaga tehtud esmane hinnang kogu kasutusperioodi. Pane tähele ka toru kõrguste muutusi teekonnal tünnist tilgutini.
Kui kasutad rõhumõõturit, peab selle mõõtepiirkond sobima väikese rõhu mõõtmiseks. Mõõda võimalusel süsteemi töötamise ajal, sest suletud väljalaskega saadud näit ei kirjelda tingimata rõhku voolava vee korral. Filtri, toru ja ühenduste takistus võib tulemust muuta; kasulik on võrrelda näitu süsteemi alguses ning kaugemas punktis. Kõrge rõhu jaoks mõeldud mõõtur ei pruugi väikeseid muutusi piisavalt täpselt näidata. Mõõturi puudumisel saad võrrelda tilgutite tegelikku väljavoolu, kuid see ei asenda tootja nõutud rõhu kontrollimist. Näiteks Accoyaga kasvuhoone valimisel planeeri ka kasvukohtade kõrgused ja tünni asukoht: mudeli pindala ei näita nendevahelist kõrguste vahet. Märgi tünnile tavapärane ülemine ja alumine kasutatav veetase ning mõõda mõlemast kõrguste vahe kõrgeima tilgutini. Ära lähtu üksnes tünni kraani kõrgusest, sest rõhu allikas on veepinnast allpool oleva veesamba kõrgus. Kui veepind langeb kõrgema tilguti tasemele või sellest allapoole, ei saa seda kohta tavapärase raskusjõutoitega usaldusväärselt kasta. Selline kõrguste võrdlus aitab juba enne ostmist välistada paigutuse, mille puhul veest küll jätkuks, kuid vajalik rõhk puuduks.
Tünni asukoht ja alus tuleb eraldi läbi mõelda
Paiguta tünn nii, et seda oleks mugav täita, katta, puhastada ja veetaseme järgi kontrollida. Planeeri torutee tünnist filtrini ning sealt kasvukohtadeni, vältides tarbetult pikki voolikuid, muljumiskohti ja käiguteid, kus toru võidakse jalge alla tallata. Kui tünn asub kasvuhoonest väljas, vaata üle ühenduskoha ligipääs ja see, et voolik ei jääks ukse või serva vahele. Lühem ja lihtsam torutee teeb lekete leidmise hõlpsamaks, kuid ei asenda piisava kõrguste vahe kontrollimist. Jäta ligipääs ka filtrile ja liini puhastamist vajavatele otstele.
Täis veetünn on raske ja koormab alust pidevalt. Ära aseta seda automaatselt kasvuhoone karkassile, katusele ega riiulile: nende sobivust tünni kandmiseks ei saa eeldada. Alus peab olema stabiilne, tasane ja täis anuma koormusele sobiv; kahtluse korral küsi nõu konstruktsioonide asjatundjalt. Sama ettevaatus kehtib panipaiga kohta. Accoya ja panipaigaga kasvuhoone nimetus ei kinnita, et selle põrand või raam sobib veetünni kandmiseks. Tünni asukoht ja tugi vajavad eraldi hinnangut. Jäta tünni ümber piisavalt ruumi, et kraani saaks kasutada ning anumat hoolduseks tühjendada ja eemaldada. Ühendusvoolik ei tohiks tünni kraani külgsuunas tõmmata ega muutuda komistuskohaks. Mõtle läbi ka see, kuhu liigub ülevoolu või lekke vesi: see ei tohiks koguneda aluse ümber ega ujutada üle kasvuhoone käiguteed. Vee kogumiskoht ja kastmiseks sobiv asukoht ei pruugi olla sama. Kui tünn tuleb paigutada kaugemale, arvesta pikema ühendustoruga juba voolukatse kavandamisel, mitte alles pärast lõpliku aluse rajamist.

Tilgutid peavad sobima madalale rõhule
Vali tilgutid, mille tootja kinnitab sobivust madalale rõhule või raskusjõutoitele. Kontrolli minimaalset töörõhku ja seda, millise rõhu juures esitatud vooluhulga näit kehtib. Tilgutitega voolik ja eraldi tilgutid võivad vajada erinevaid töötingimusi; väikese läbimõõduga mikrovoolik üksi ei taga sobivat väljavoolu. Survekompensatsioon aitab hoida vooluhulka ühtlasemana ainult tootja määratud rõhuvahemikus. Sellest allpool võib ka survekompenseeriv tilguti anda liiga vähe vett. Kui tehnilises kirjelduses on ainult nimivooluhulk, selgita välja selle mõõtmise tingimused. Üldnimetus „tilkkastmine” ei kinnita veel sobivust tünnile. Küsi ka maksimaalset lubatud liinipikkust ja tilgutite arvu just kavandatud toiteviisi korral. Veekraani rõhul tehtud näidiskatse ei tõesta tünnitoitega toimimist. Kui kaalud reguleeritavaid tilguteid, kontrolli, kas nende seadistust saab väikese rõhu juures korrata ja säilitada. Nähtavalt avatud otsak ei tähenda veel teadaolevat veekogust. Võimalusel proovi esmalt väikest valikut täpselt sama tüüpi tilguteid, mida plaanid kogu süsteemis kasutada, koos kavandatud filtri ja toruga.
Arvesta kõigi süsteemi osadega, mitte ainult tilgutitega. Filter, taimer, sulgeventiil või muu lisadetail võib voolu piirata või vajada tootja määratud miinimumrõhku. Rõhuregulaator ei lisa tünnitoitega süsteemile survet, vaid vähendab seda, seega ära lisa seda ilma konkreetse süsteemi juhisteta. Kui tilgutite nõutud rõhku ei saa tünni juures tagada, vali teistsugune madalrõhulahendus või küsi ühilduvuse kohta asjatundjalt. Kontrolli ka, et kõik samas liinis olevad tilgutid oleksid kavandatud töötama sarnastel tingimustel.
Torude pikkus ja paigutus mõjutavad voolu
Pärast tilgutite valimist vaata, kuidas vesi nendeni jõuab. Pikk ja peenike toru, filtrid, ventiilid, põlved ning lisaliitmikud võivad voolu vähendada. Kasuta tootja lubatud torustikku ja kontrolli, millise pikkuse ning harude arvuga saab valitud süsteem töötada. Ära hinda ainult seda, kas voolik sobib ühenduskoha külge. Paiguta väljalasked tegelike taimede juurde ning jäta liini otsad juhendi kohaselt puhastamiseks kättesaadavaks. Kui torustik hargneb, ära eelda, et vesi jaguneb igasse harusse võrdselt: kontrolli pärast kokkupanekut ka iga haru eraldi.
Kasvuhoone kuju võib mõjutada torutee pikkust, kuid ei määra iseenesest sobivat kastmisskeemi. Näiteks püramiidi tüüpi kasvuhoone puhul kavanda peatoru ja harud valitud mudeli ning peenarde tegeliku paigutuse järgi, mitte ainult nimetuse või üldpindala põhjal. Märgi plaanile kõige kaugem tilguti, kõrgemad kasvukohad ja võimalikud harud. Mõõda torutee mööda kavandatud paigalduskohta, mitte sirgjooneliselt tünnist viimase taimeni: käiguteedest ja peenraservadest möödumine lisab pikkust. Samuti tuleb arvestada ühenduslõiguga tünnist kasvuhooneni. Nii näed, kas ala saab teenindada ühe liiniga või tuleks kasutada mitut lühemat, tootja lubatud haru. Hoia eri harude algused ja otsad plaanil selgelt eristatavad, et hiljem mõõtetulemusi võrrelda. Enne ühenduste lõplikku kinnitamist laota torustik kavandatud kohale ja kontrolli ligipääsu taimedele ning liini otstele. Kui pead hooldamiseks toru iga kord üles tõstma või järsult painutama, tasub teekonda muuta. Harude pikkusi ei pea iga hinna eest võrdsustama, kuid nende erinevused tuleb proovikatses arvesse võtta.
Millal tasub kastmine tsoonideks jagada?
Kui kõik tilgutid korraga avades jääb vool nõrgaks, võib kasvukohtade jagamine eraldi tsoonideks aidata. Ühes tsoonis hoia võimalusel sarnase kõrguse ja kastmisvajadusega taimed, et väga erinevad voolutingimused ei koonduks ühte rühma. Tsoonide avamine ükshaaval vähendab korraga töötavate väljalaskude arvu, kuid ei suurenda tünni tekitatud rõhku ega paranda ummistunud tilgutit. Tsoonide kasutamine peab sobima ka paigaldatud kraanide või taimeriga. Kui lisad automaatika, kontrolli selle töörõhku eraldi ja katseta seda koos ülejäänud süsteemiga.
Mitmeharulise plaani korral pane liinide ja kastmisalade asetus enne ühendamist paberile. T-kujulise oranžeeria kasvuhoone valimisel vaata hoone põhiplaani koos tegelike istutuskohtadega; nimi üksi ei ütle torude teekonda ega sobivat tsoonide arvu. Joonista iga haru algus ja lõpp ning märgi, millised väljalasked avatakse korraga. Kui üks osa annab teistest vähem vett, kontrolli esmalt selle kõrgust, toru pikkust ja ummistusi. Ära pikenda kohe kogu süsteemi tööaega, sest lähemad tilgutid võivad siis saada rohkem vett kui vaja. Tsoonide võrdlemiseks katseta neid võimalikult sarnase veetasemega: järjest tehtud katses võib viimane tsoon saada väiksema rõhu lihtsalt seetõttu, et tünn on vahepeal tühjenenud. Märgi kraanidele või plaanile selged tsooninumbrid ja kirjuta üles nende kasutusjärjekord. Kontrolli ka praktilist ajakulu. Ükshaaval kastmine võib voolu parandada, kuid kõigi alade läbimiseks kulub rohkem aega ja hilisemad tsoonid alustavad madalama veetasemega. Kui kasutad käsitsi juhitavaid kraane, peab nende asukoht olema ligipääsetav ka siis, kui taimed on suureks kasvanud.
Vihmavesi vajab tilgutite jaoks sobivat filtrit
Katuselt kogutud vihmavesi võib kaasa tuua tolmu, õietolmu, lehti ja muud prahti; tünni põhja võib koguneda setet. Need osakesed võivad kitsaid tilgutiavasid ummistada, mistõttu tünni sissevoolu juures olev jäme sõel ei pruugi olla piisav. Hoia kogumisava ja tünn kaetuna, puhasta rennid ning vajaduse korral juhi tugevalt määrdunud esimene vihmavesi kõrvale. Kui pole selge, kas konkreetne katuse- või kogumispind sobib taimede kastmisvee jaoks, selgita see enne kasutamist välja. Filtreerimine vähendab ummistumise ohtu, kuid ei tee määrdunud tünni iseenesest puhtaks.
Vali filtri tüüp ja filtreerimisaste tilgutite tootja juhiste järgi; kõigile süsteemidele sobivat universaalset mõõtu pole. Liiga jäme filter laseb osakesed läbi, liiga peen või hooldamata filter võib aga kiiresti ummistuda ja voolu vähendada. Kontrolli, kas filter sobib tünnitoitega süsteemi ning kas selle kohta on antud vajalikud voolu- ja rõhuandmed. Paiguta see nii, et saad filtrit avada, puhastada ja pärast uuesti ühendamist lekkeid märgata. Prestige kasvuhoone suurusvariantide võrdlemisel arvesta hooldusruumiga oma kastmisplaanis; pindala ei näita toruühenduste asukohta. Filtri eemaldamiseks võib vaja minna rohkem ruumi kui ühendatud filtri jaoks, seega ära paiguta seda kitsasse pilusse peenra või riiuli taga. Tee esimene voolukatse puhta filtriga ja märgi tulemus üles. Hilisem voolu vähenemine annab siis põhjuse filtrit kontrollida, mitte kohe kastmisaega pikendada. Pärast puhastamist kontrolli tihendeid ja korda vajaduse korral mõõtmist. Kui tulemus ei taastu, vaata üle ka tünni väljavool, tilgutid ja liinide otsad. Puhastusvajadus sõltub vee tegelikust puhtusest, mitte üksnes sellest, mitu päeva eelmisest hooldusest möödus.

Proovikatse peab jäljendama tegelikku kasutust
Enne tavakasutust pane kokku täpselt see süsteem, mida kavatsed kasutada: tünn, filter, torud, liitmikud ja tilgutid. Täida anum alustuseks kavandatud veetasemeni, ava üks planeeritud kastmisala ning kogu esimese, keskmise ja kõige kaugema tilguti vesi eraldi mõõtenõusse. Kõik selle tsooni tilgutid peavad katse ajal töötama, mitte ainult need, mille väljavoolu mõõdad. Kasuta võrreldavate mõõtmiste puhul sama ajavahemikku, võimalusel kogu vett korraga. Vali piisavalt pikk mõõteaeg, et kogunenud kogust saaks nõu skaalalt usaldusväärselt lugeda. Pane kirja mõõteaeg, veekogused, tünni veetase ja avatud tsoon. Kui võrdled tulemust tunnise vooluhulgaga, teisenda kõik kogused sama ajaühiku kohta. Tilkade lugemine ei anna sama kindlat tulemust, sest tilga suurus võib erineda. Nii saad teada, kas kaugem väljalase annab lähemaga võrreldes vähem vett. Ühe koha kontrollimisest ei piisa, kui liinil on mitu haru või kõrguste vahe. Jälgi ka käivitumist: kui mõni tilguti hakkab vett andma märgatavalt hiljem, pane see eraldi tähelepanekuna kirja.
Korda katset tünni tavapärase madalaima veetasemega ning kõigi tsoonidega, mida kavatsed eraldi kasutada. Kui mitu tsooni peavad töötama korraga, katseta ka seda kombinatsiooni. Võrdle sama tüüpi tilgutite tulemusi omavahel ja tootja andmetega, arvestades rõhku, mille juures nimivooluhulk on esitatud. Klassika klaaskasvuhoone puhul tee proov valitud suuruse ja tegeliku torutee järgi; teise paigutuse tulemust ei saa automaatselt üle kanda. Kui üks haru annab selgelt vähem vett, kontrolli enne kastmisaja pikendamist ummistust, toru muljumist, kõrgust ja ühendusi. Erineva tulemuse korral vaata ka üle, kas kõik tilgutid on sama tüüpi ja samamoodi seadistatud. Muuda korraga üht asja ning korda seejärel sama mõõtmist, et näha muudatuse tegelikku mõju. Kui süsteem töötab taimeriga, tee lisaks proov taimeri kaudu: käsitsi avatud ühendusega saadud tulemus ei tõesta automaatset käivitumist. Lõpuks jälgi tervet kavandatud kastmiskorda, mitte ainult lühikest algushetke. Veetaseme langus võib selle jooksul vooluhulka muuta. Säilita tulemused, et hiljem oleks lihtsam eristada hooajalist veevajaduse kasvu süsteemi töö halvenemisest.
Millal tünnitoitega lahendusest ei piisa?
Raskusjõutoitega süsteem võib jääda ebapiisavaks, kui tünni madala veetaseme juures ei täitu tootja rõhunõue või kaugemad tilgutid annavad selgelt vähem vett. Sama võib juhtuda siis, kui korraga avatakse rohkem väljalaskeid, kui süsteem suudab toita. Enne lahenduse vahetamist kontrolli ummistusi, lekkeid, muljutud toru ja lisadetaile, mis voolu piiravad. Võimalik on vähendada korraga avatavate tsoonide arvu või valida teistsugused tilgutid. Tünni tõstmine aitab ainult siis, kui kõrgenduse saab rajada ohutult ja stabiilselt; improviseeritud riiul ei ole sobiv lahendus.
Suur pindala võib tähendada rohkem kastmiskohti ja pikemat toruteed, kuid ruutmeetrid üksi ei näita, kas pump on vajalik. Näiteks avara kasvuhoone valikus on 47–70 m² mudeleid. Sellise kasvuruumi puhul kontrolli vooluhulka, liinide pikkust ja tsoonide arvu päris paigutuses, mitte ära eelda ette, et tünn kindlasti sobib või kindlasti ei sobi. Kui katse ei vasta tilgutite nõuetele, võrdle sobiva rõhuvahemikuga pumba või teise veeallika kasutamise võimalusi. Pumba valikul tuleb arvestada kogu süsteemi nõutud vooluhulka ja lubatud rõhku, mitte ainult pumba suurimat tootlikkust. Samuti kontrolli sobivust kasutatava vee, juhtimise ja filtreerimisega ning tootja nõudeid tühja tünni korral töötamise vältimiseks. Vajaduse korral lase konkreetse süsteemi sobivus ja ühendusviis asjatundjal üle vaadata. Pump ei lahenda puuduvat veevaru ega ummistunud liini. Erista lõpphinnangus kolm tulemust: süsteem töötab kogu kasutatava veetaseme vahemikus, töötab ainult piiratud tsoonide või kõrgema veetasemega või ei anna nõutud väljavoolu. See aitab otsustada, kas piisab kasutuskorra muutmisest või tuleb muuta vee toiteviisi.
Korduma kippuvad küsimused
Kui kõrgele peab vihmaveetünni paigutama?
Kõigile süsteemidele sobivat kindlat kõrgust pole. Võrdle tilgutite ja muude osade nõutud rõhku veepinna ning kõige kõrgema kastmiskoha tegeliku kõrguste vahega. Arvesta ka tünni madalaima veetasemega. Tünn peab seisma stabiilsel alusel, mis talub selle täismassi; ära eelda, et kasvuhoone karkass sobib selle kandmiseks.
Kas survekompenseerivad tilgutid sobivad tünnitoitega?
Mõnikord, kuid survekompensatsioon ei tähenda automaatselt, et tilguti töötab väga väikese rõhuga. Kontrolli tootja määratud minimaalset töörõhku ja vooluhulka. Kui tünn ei suuda nõutud rõhku tagada, võib tilguti anda liiga vähe vett või ebaühtlase tulemuse.
Kas vihmaveele piisab tünni väljavoolu juures olevast sõelast?
Ära eelda, et tünni väljavoolu juures olev sõel on tilgutite jaoks piisav filter. Jäme sõel püüab kinni suurema prahi, kuid väiksemad osakesed võivad tilgutiavasid ummistada. Vali filter tilgutite tootja juhise järgi ning kontrolli ja puhasta seda regulaarselt.
Kuidas kontrollida, kas vesi jõuab kõigi tilgutiteni?
Kogu esimese, keskmise ja kõige kaugema tilguti vesi sama ajavahemiku jooksul eraldi mõõtenõusse. Korda katset ka siis, kui tünni veetase on tavapärase kasutuse madalaimas punktis. Võrdle sama tüüpi tilguteid ja vaata tulemusi tootja vooluhulgaandmetega kõrvuti.
Kas tünnitoitega süsteemile võib taimeri lisada?
Võib, kui taimer on mõeldud töötama olemasoleva rõhuga. Taimeri ühendus ei taga, et see vähese rõhu korral avaneb või laseb piisavalt vett läbi. Kontrolli taimeri tehnilisi nõudeid koos tilgutite, filtri ja muude osadega ning katseta tervet süsteemi.
Vihmaveetünn võib olla kasvuhoone tilkkastmise toimiv veeallikas, kui veepinna kõrgus ja tilgutite nõuded sobivad kokku. Vali madalale rõhule mõeldud osad, arvesta torude ja filtri mõjuga ning testi kogu lahendust nii kõrgema kui ka madalama veetaseme korral. Kui kogutud vesi ei jõua kõigi kastmiskohtadeni piisava ja ühtlase vooluga, tuleb muuta süsteemi ülesehitust või valida teine toitelahendus. Otsuse peaks määrama mõõdetud tulemus, mitte tünni suurus või toote nimetus.