Kas kasvuhoone või pergola vajab ehitusluba Eestis? 2026 | Bloomcabin
Allikate metoodika: Peamised õiguslikud väited on seotud ametlike seaduste, registrite või asutuste juhistega. Kohalikke näiteid ei käsitleta üleriigilise automaatse vabastusena.
Alusta ehitise liigist, mitte ühest ruutmeetrite piirist
Kasvuhoone või pergola menetlus sõltub kõigepealt sellest, mis õiguslikult rajatakse. Väike eraldiseisev abihoone, majaga ühendatud kasvuhoone, avatud pergola ja sulguva katuse ning klaasseintega pergola võivad olla sama suure pindalaga, kuid kuuluda erinevasse kategooriasse.
Bloomcabini projekti puhul näita omavalitsusele lõplikku lahendust: välismõõdud, kõrgus, asukoht, piiride kaugused, vundament, katuse tööpõhimõte, ühendus majaga ja kõik klaasseinad. Kaubanduslik nimetus ei ole ehitusõiguslik otsus.
Eraldi tuleb vaadata menetlust, planeeringule vastavust ja tehnilisi nõudeid. Kui ehitusteatist või ehitusluba ei ole vaja, võivad ikkagi kehtida detailplaneering, tuleohutus, kaitsevöönd, muinsuskaitse või naabri õigused.
Ehitusseadustik ja lisa 1
Ehitise püstitamisel vaadatakse esmalt ehitusseadustiku lisa 1 tabelit, mis seob ehitise liigi ja mõõtmed ehitusteatise või ehitusloa vajadusega. Kohalik omavalitsus on elamukruntide puhul tavaliselt pädev menetleja ning Ehitisregister on keskne elektrooniline kanal.
Ametlikud allikad ja edasine kontroll: TTJA – Ehitamine
Väike elamut teenindav hoone
Riigi Teataja kohtupraktika seoste juures on selgitatud, et kui rajatis on õiguslikult elamut teenindav hoone, võib alla 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrge hoone olla püstitatav ilma ehitusteatise ja ehitusloata. Samal ajal peab see ikkagi vastama ehitusseadustiku § 12 lg 2 alusel asukohast tulenevatele nõuetele, planeeringule ja muudele kitsendustele.
Ametlikud allikad ja edasine kontroll: TTJA – Ehitamine
Kasvuhoone
Väike eraldiseisev kasvuhoone võib sobituda abihoone loogikasse, kuid suurem Classic, Prestige, Orangerie või T-kujuline kasvuhoone võib liikuda teatise või loa režiimi. Pindala ja kõrgus tuleb mõõta projekti tegelike välismõõtude järgi.
Ametlikud allikad ja edasine kontroll: Riigi Teataja – Ehitusseadustik
Pergola
Avatud pergola võib olla pigem rajatis kui hoone. Kui sellele lisatakse toimiv katus, eriti sulguv lamellkatus, muutub konstruktsiooni iseloom. Seetõttu ei tasu eeldada, et kõik tootenimega “pergola” variandid kuuluvad samasse tabeliritta.
Ametlikud allikad ja edasine kontroll: Riigi Teataja – Ehitusseadustik
Klaasseinad
Lükand- või fikseeritud klaasseinad võivad muuta avatud rajatise osaliselt või peaaegu täielikult suletud ruumiks. 10 mm karastatud klaasiga pergola lõplik konfiguratsioon tuleb omavalitsusele kirjeldada koos katuse, külgede ja kasutusega.
Ametlikud allikad ja edasine kontroll: Riigi Teataja – Ehitusseadustiku lisa 1
Detailplaneering ja kaitsevööndid
Menetluse puudumine ei tühista detailplaneeringut, projekteerimistingimusi, ehituskeeluvööndit, muinsuskaitset, tehnovõrkude kaitsevööndeid ega naabri õigusi. Asukoht tuleb kontrollida enne vundamendi rajamist.
Ametlikud allikad ja edasine kontroll: Riigi Teataja – Ehitusseadustiku lisa 1
Kasvuhoone: mõõtmed, kinnitus ja kasutus võivad menetlust muuta
Väike tagaaia eraldiseisev kasvuhoone on tavaliselt kõige lihtsam juhtum. Kontrolli siiski ehitisealust pinda, kõrgust, piiride kaugust ja krundi planeeringut. Olemasolevad abihooned võivad mõjutada lubatud hoonestust.
Suured Classic-, Prestige-, Orangerie- ja T-kujulised mudelid mõjutavad krunti rohkem. Selliste puhul on mõistlik küsida omavalitsuselt seisukoht enne vundamendi või paigalduse tellimist ning kasutada täpseid välismõõte.
Seinaga ühendatud kasvuhoone vajab eraldi analüüsi. Ühendus elamuga võib tuua juurde nõudeid fassaadile, tuleohutusele, sademeveele ja konstruktsioonile ning projekt ei pruugi enam olla sama kategooria kui eraldiseisev abihoone.
Kasutus on samuti tähtis. Taimede kasvatamiseks mõeldud ruum erineb köetavast ja sisustatud puhkeruumist. Kui Orangerie kasutatakse regulaarselt inimeste viibimiseks, ütle see eelkontrollis välja.
Pergola: avatud karkass, katus ja klaasitud ruum ei ole sama
Avatud pergola ilma toimiva katusepinnata võib olla kerge rajatis. Fikseeritud või sulguva katusega alumiiniumpergola pakub tegelikku ilmastikukaitset ja võib kuuluda teise kategooriasse.
Seinapergola ühendatakse elamuga. Seetõttu tuleb omavalitsusele näidata kinnitus, katuse pind, kõrgus ja vee ärajuhtimine. Majaga ühendatud lahendust ei tohi automaatselt võrdsustada vabalt seisva pergolaga.
Bioklimaatilise pergola lamellid on liikuvad, kuid suletud asendis moodustub sisuliselt katusepind. Liikuvus iseenesest ei tähenda, et ehitusõiguses katust ei arvestata.
10 mm karastatud klaasist liug- või fikseeritud seinad muudavad ruumi palju suletumaks. Kui klaasid lisatakse hiljem, kontrolli menetlust uuesti, sest algne avatud rajatis ja hilisem klaasitud lahendus võivad olla õiguslikult erinevad.
Bloomcabini lahendused, mida tasub eraldi kontrollida
Mida rohkem lahendus muutub avatud aiakonstruktsioonist katusega või suletud ruumiks, seda olulisem on uus menetluse kontroll. Järgmised tooterühmad näitavad tüüpilisi muutusi.
01
Classic alumiiniumkasvuhoone
See mudel näitab, miks pindala, kõrgust, ühendust ja kasutust tuleb hinnata koos. Kasuta ametiasutusele esitamisel tootelehe tegelikke välismõõte.
02
mini seinakasvuhoone
See mudel näitab, miks pindala, kõrgust, ühendust ja kasutust tuleb hinnata koos. Kasuta ametiasutusele esitamisel tootelehe tegelikke välismõõte.
03
seinakasvuhoone
See mudel näitab, miks pindala, kõrgust, ühendust ja kasutust tuleb hinnata koos. Kasuta ametiasutusele esitamisel tootelehe tegelikke välismõõte.
04
Orangerie
See mudel näitab, miks pindala, kõrgust, ühendust ja kasutust tuleb hinnata koos. Kasuta ametiasutusele esitamisel tootelehe tegelikke välismõõte.
05
vabalt seisev pergola
See mudel näitab, miks pindala, kõrgust, ühendust ja kasutust tuleb hinnata koos. Kasuta ametiasutusele esitamisel tootelehe tegelikke välismõõte.
06
bioklimaatiline pergola
See mudel näitab, miks pindala, kõrgust, ühendust ja kasutust tuleb hinnata koos. Kasuta ametiasutusele esitamisel tootelehe tegelikke välismõõte.
07
kasvuhoonete ja aiamajade valik
See mudel näitab, miks pindala, kõrgust, ühendust ja kasutust tuleb hinnata koos. Kasuta ametiasutusele esitamisel tootelehe tegelikke välismõõte.
Vundament, tehnosüsteemid ja tugevus on eraldi kontrollikohad
Betoonplaat, postvundament, maapoldid ja alumiiniumalus mõjutavad maapinda ja püsivust erinevalt. Kirjelda vundamendilahendust koos ehitisega.
Elekter, valgustus, küte, vesi ja kanalisatsioon peavad vastama oma tehnilistele nõuetele. Menetlusvaba väikeehitis ei tähenda menetlusvaba elektri- või torutööd.
Tuule- ja lumekoormus on oluline suurte klaaspindade puhul. Avatud ja rannikul asuvatel kruntidel võib vaja minna tugevamat ankurdamist või konstruktsioonilahendust.
Katusevesi tuleb juhtida ohutult. Suletud pergolakatus või suur kasvuhoone kogub palju sademevett ning naaberkinnistule vee juhtimine võib tekitada vaidluse.
Piirid, planeering ja kaitse võivad olla olulisemad kui pindala
Krundipiiri lähedal võivad kehtida eraldi vahemaad ja tuleohutusnõuded. Aed või hekk ei pruugi näidata õiguslikku piiri täpselt.
Detailplaneering võib määrata hoonestusala, kõrguse, ehitise tüübi ja krundi kasutuse. Menetlusest vabastus ei anna õigust planeeringut eirata.
Muinsuskaitseala, kaitsevöönd, ranna- või looduskaitsepiirangud võivad tuua täiendava kooskõlastuse ka väikese ehitise jaoks. Klaasi läbipaistvus ei välista mõju miljööle.
Lisaks võivad olla servituudid ja muud eraõiguslikud piirangud. Ehitusluba ei lahenda naabri või kinnistuõiguse küsimusi.
Kuidas küsida omavalitsuselt nii, et vastus oleks praktiline
Anna aadress ja katastritunnus ning lisa asendiskeem. Näita kaugused elamust, piiridest ja teistest hoonetest.
Märgi välispikkus, laius, räästa- ja kogukõrgus. Pergola puhul kirjelda katuse sulgumist ja klaasitud külgede arvu.
Kirjelda kasutust: kasvatamine, istumisala, küte, elekter, vesi. Tegelik kasutus võib muuta ehitise liiki.
Küsi eraldi, kas vaja on ehitusteatist, ehitusluba või muud kooskõlastust. Hoia kirjalik vastus alles ja kontrolli uuesti, kui lahendus muutub.
Kontrollnimekiri enne tellimist ja vundamenti
- Kas rajatis on eraldiseisev või elamuga füüsiliselt ühendatud?
- Millised on täpsed välismõõdud, räästa- ja kogukõrgus?
- Kui kaugel on rajatis igast õiguslikust piirist ja teisest hoonest?
- Kas pergolal on toimiv fikseeritud või suletav katus?
- Kas klaasseinad paigaldatakse kohe või hiljem?
- Kas kinnistu asub kaitse-, muinsus- või eritingimustega alal?
- Kas kavandatakse elektrit, kütet, vett, äravoolu või suurt vundamenti?
- Kas omavalitsus on lõpliku konfiguratsiooni sellel kinnistul kinnitanud?
Pädev asutus
kohalik omavalitsus ning Ehitisregister (EHR)
Korduma kippuvad küsimused
Kas alla 20 m² kasvuhoone on alati menetlusvaba?
Ei. Õiguslik liik, kõrgus, asukoht ja planeering peavad samuti vastama nõuetele.
Kas seinakasvuhoone on sama kui eraldiseisev?
Ei. Ühendus elamuga võib tuua teised nõuded.
Kas pergola on hoone või rajatis?
See sõltub konstruktsioonist, katuse olemasolust ja suletusest.
Kas klaasseinad loevad?
Jah. Mitme külje klaasimine võib muuta rajatise olemust.
Kas võib ehitada piirile, kui luba pole vaja?
Mitte automaatselt. Vahemaad ja tuleohutus võivad ikka kehtida.
Kas liikuv katus on automaatselt vaba?
Ei. Vaadatakse konstruktsiooni tegelikku funktsiooni.
Kas vundament tuleb näidata?
Jah, eriti betooni või püsiva ankurduse puhul.
Kas klaasid võib hiljem lisada?
Enne lisamist tee uus kontroll, sest õiguslik olukord võib muutuda.
Kust näen ehitise andmeid?
Ehitisregistrist ja kohaliku omavalitsuse planeeringuinfost.
Mis on kõige turvalisem samm?
Küsi omavalitsuselt kirjalik seisukoht lõpliku mudeli ja täpse asukoha kohta enne vundamenti ja paigaldust.
Ametlikud allikad ja edasine kontroll
Praktiline järeldus
Tee õiguslik kontroll osaks mudeli valikust. Lõpliku mudeli, asukoha ja klaasimise kinnitamine pädeva asutusega on tavaliselt lihtsam kui hiljem vundamenti, piirivahet või sulgemist ümber teha.
Juhend annab üldist ehitus- ja planeerimisinfot ega ole õigusnõuanne või professionaalne projekteerimisnõuanne. Nõuded ja tõlgendused võivad muutuda. Kontrolli alati täpse kinnistu ja lõpliku lahenduse kehtivaid nõudeid kohaliku omavalitsuse ning Ehitisregistri kaudu enne tellimist, vundamenti või paigaldust.
Professionaalne projektikaust: kogu need andmed enne omavalitsusega suhtlemist
1. Kas rajatis on eraldiseisev või elamuga füüsiliselt ühendatud?
Ära märgi seda punkti ainult jah/ei vastusena. Lisa asendiskeem, mõõt, tootetehniline joonis või foto, et omavalitsus saaks hinnata tegelikku lahendust. Kui see osa pärast esialgset vastust muutub, lase menetlusvajadus uuesti üle kontrollida enne vundamendi või paigalduse alustamist.
2. Millised on täpsed välismõõdud, räästa- ja kogukõrgus?
Ära märgi seda punkti ainult jah/ei vastusena. Lisa asendiskeem, mõõt, tootetehniline joonis või foto, et omavalitsus saaks hinnata tegelikku lahendust. Kui see osa pärast esialgset vastust muutub, lase menetlusvajadus uuesti üle kontrollida enne vundamendi või paigalduse alustamist.
3. Kui kaugel on rajatis igast õiguslikust piirist ja teisest hoonest?
Ära märgi seda punkti ainult jah/ei vastusena. Lisa asendiskeem, mõõt, tootetehniline joonis või foto, et omavalitsus saaks hinnata tegelikku lahendust. Kui see osa pärast esialgset vastust muutub, lase menetlusvajadus uuesti üle kontrollida enne vundamendi või paigalduse alustamist.
4. Kas pergolal on toimiv fikseeritud või suletav katus?
Ära märgi seda punkti ainult jah/ei vastusena. Lisa asendiskeem, mõõt, tootetehniline joonis või foto, et omavalitsus saaks hinnata tegelikku lahendust. Kui see osa pärast esialgset vastust muutub, lase menetlusvajadus uuesti üle kontrollida enne vundamendi või paigalduse alustamist.
5. Kas klaasseinad paigaldatakse kohe või hiljem?
Ära märgi seda punkti ainult jah/ei vastusena. Lisa asendiskeem, mõõt, tootetehniline joonis või foto, et omavalitsus saaks hinnata tegelikku lahendust. Kui see osa pärast esialgset vastust muutub, lase menetlusvajadus uuesti üle kontrollida enne vundamendi või paigalduse alustamist.
6. Kas kinnistu asub kaitse-, muinsus- või eritingimustega alal?
Ära märgi seda punkti ainult jah/ei vastusena. Lisa asendiskeem, mõõt, tootetehniline joonis või foto, et omavalitsus saaks hinnata tegelikku lahendust. Kui see osa pärast esialgset vastust muutub, lase menetlusvajadus uuesti üle kontrollida enne vundamendi või paigalduse alustamist.
7. Kas kavandatakse elektrit, kütet, vett, äravoolu või suurt vundamenti?
Ära märgi seda punkti ainult jah/ei vastusena. Lisa asendiskeem, mõõt, tootetehniline joonis või foto, et omavalitsus saaks hinnata tegelikku lahendust. Kui see osa pärast esialgset vastust muutub, lase menetlusvajadus uuesti üle kontrollida enne vundamendi või paigalduse alustamist.
8. Kas omavalitsus on lõpliku konfiguratsiooni sellel kinnistul kinnitanud?
Ära märgi seda punkti ainult jah/ei vastusena. Lisa asendiskeem, mõõt, tootetehniline joonis või foto, et omavalitsus saaks hinnata tegelikku lahendust. Kui see osa pärast esialgset vastust muutub, lase menetlusvajadus uuesti üle kontrollida enne vundamendi või paigalduse alustamist.
Ametlikud allikad ja edasine kontroll
TTJA – Ehitamine
Kasuta seda ametlikku allikat lähtepunktina ja kontrolli, et loed kehtivat redaktsiooni. Vaata täpselt kohaldamisala: eraldiseisev või ühendatud, kasutus, kaitseala ja kohalikud erandid. Allikas ei asenda pädeva omavalitsuse hinnangut konkreetsele aadressile ja lõplikule projektile.
Riigi Teataja – Ehitusseadustik
Kasuta seda ametlikku allikat lähtepunktina ja kontrolli, et loed kehtivat redaktsiooni. Vaata täpselt kohaldamisala: eraldiseisev või ühendatud, kasutus, kaitseala ja kohalikud erandid. Allikas ei asenda pädeva omavalitsuse hinnangut konkreetsele aadressile ja lõplikule projektile.
Riigi Teataja – Ehitusseadustiku lisa 1
Kasuta seda ametlikku allikat lähtepunktina ja kontrolli, et loed kehtivat redaktsiooni. Vaata täpselt kohaldamisala: eraldiseisev või ühendatud, kasutus, kaitseala ja kohalikud erandid. Allikas ei asenda pädeva omavalitsuse hinnangut konkreetsele aadressile ja lõplikule projektile.
Ehitisregister
Kasuta seda ametlikku allikat lähtepunktina ja kontrolli, et loed kehtivat redaktsiooni. Vaata täpselt kohaldamisala: eraldiseisev või ühendatud, kasutus, kaitseala ja kohalikud erandid. Allikas ei asenda pädeva omavalitsuse hinnangut konkreetsele aadressile ja lõplikule projektile.
Bloomcabini lahendused, mida tasub eraldi kontrollida
Classic alumiiniumkasvuhoone
Selle tooterühma puhul esita tegelikud välismõõdud, kõrgus, katuse tööpõhimõte ja kavandatud kasutus. Kui mudel on majaga ühendatud, suur, püsivalt vundamenditud või hiljem klaasitav, tuleb hinnata lõppkonfiguratsiooni, mitte ainult lihtsustatud avatud alusversiooni. Säilita tootja joonis koos kirjaliku vastusega.
mini seinakasvuhoone
Selle tooterühma puhul esita tegelikud välismõõdud, kõrgus, katuse tööpõhimõte ja kavandatud kasutus. Kui mudel on majaga ühendatud, suur, püsivalt vundamenditud või hiljem klaasitav, tuleb hinnata lõppkonfiguratsiooni, mitte ainult lihtsustatud avatud alusversiooni. Säilita tootja joonis koos kirjaliku vastusega.
seinakasvuhoone
Selle tooterühma puhul esita tegelikud välismõõdud, kõrgus, katuse tööpõhimõte ja kavandatud kasutus. Kui mudel on majaga ühendatud, suur, püsivalt vundamenditud või hiljem klaasitav, tuleb hinnata lõppkonfiguratsiooni, mitte ainult lihtsustatud avatud alusversiooni. Säilita tootja joonis koos kirjaliku vastusega.
Orangerie
Selle tooterühma puhul esita tegelikud välismõõdud, kõrgus, katuse tööpõhimõte ja kavandatud kasutus. Kui mudel on majaga ühendatud, suur, püsivalt vundamenditud või hiljem klaasitav, tuleb hinnata lõppkonfiguratsiooni, mitte ainult lihtsustatud avatud alusversiooni. Säilita tootja joonis koos kirjaliku vastusega.
vabalt seisev pergola
Selle tooterühma puhul esita tegelikud välismõõdud, kõrgus, katuse tööpõhimõte ja kavandatud kasutus. Kui mudel on majaga ühendatud, suur, püsivalt vundamenditud või hiljem klaasitav, tuleb hinnata lõppkonfiguratsiooni, mitte ainult lihtsustatud avatud alusversiooni. Säilita tootja joonis koos kirjaliku vastusega.
bioklimaatiline pergola
Selle tooterühma puhul esita tegelikud välismõõdud, kõrgus, katuse tööpõhimõte ja kavandatud kasutus. Kui mudel on majaga ühendatud, suur, püsivalt vundamenditud või hiljem klaasitav, tuleb hinnata lõppkonfiguratsiooni, mitte ainult lihtsustatud avatud alusversiooni. Säilita tootja joonis koos kirjaliku vastusega.
Praktilised näited: kuidas muuta üldreegel konkreetseks krundipõhiseks vastuseks
Esimene näide on väike eraldiseisev kasvuhoone, mis näib mõõtude järgi sobivat lihtsamasse režiimi. Isegi kui ehitusteatist või ehitusluba ei ole vaja, kontrolli detailplaneeringu hoonestusala, lubatud abihoonete paiknemist, tehnovõrkude kaitsevööndeid ja kaugusi. Küsi kohalikult omavalitsuselt, kas planeering või projekteerimistingimused seavad krundile täiendavaid piiranguid. Menetlusvabadus ja asukohavabadus ei ole sama asi.
Teine näide on suur klaasist Orangerie või T-kujuline kasvuhoone. Sellise ehitise puhul tuleks enne vundamenditöid kontrollida, millise ehitise liigina omavalitsus seda käsitleb, millised andmed tuleb Ehitisregistrisse esitada ning kas vajalik on ehitusteatis või ehitusluba. Kui ruumi kasutatakse lisaks taimede kasvatamisele ka istumis- või puhkeruumina, märgi see päringus. Kasutus võib mõjutada nii ehituslikke kui tuleohutusnõudeid.
Kolmas näide on bioklimaatiline pergola suletavate lamellidega. Küsi omavalitsuselt, kas lõplik konstruktsioon on nende hinnangul avatud rajatis, varjualune või hoonelaadsem ehitis. Kui lisad 10 mm karastatud klaasist liugseinad, näita kohe kõigi klaasitavate külgede paiknemine. Ainult avatud raami põhjal saadud vastus ei pruugi kehtida hilisema peaaegu suletud versiooni kohta.
Hea eelkontrolli pakett sisaldab krundi aadressi ja katastritunnust, asendiskeemi, toote mõõtjoonist, kõrgusi, vundamendilahendust ning lühikest kasutuskirjeldust. Kontrolli Ehitisregistrist ka olemasolevate ehitiste andmeid. Kui omavalitsus annab kirjaliku vastuse, säilita see koos tootja dokumentidega ja küsi uus seisukoht alati siis, kui mõõtmed, asukoht või klaasimine muutuvad.
Kui omavalitsuse esimene vastus on üldine, palu täpsustada, millise ehitusseadustiku lisa 1 kategooria alla kavandatud kasvuhoonet või pergolat käsitletakse ning kas detailplaneering seab sellele eraldi asukohatingimusi. Küsi eraldi, kas Ehitisregistrisse tuleb esitada teatis, andmed või kasutusteatis pärast valmimist. Suurema klaaskonstruktsiooni puhul tasub lisada ka vundamendi ja ankurduste kirjeldus ning märkida, kas konstruktsioon on köetav. Selline täpsustus aitab vältida olukorda, kus üldine vastus väikese abihoone kohta kantakse ekslikult üle suurele Orangerie’le või hiljem klaasitud pergolale.
Lisaks kontrolli enne tellimist servituute, juurdepääsuteid ja võimalikke kaasomandi kokkuleppeid. Need võivad piirata vundamendi või ehitise asukohta isegi siis, kui ehitusseadustiku järgi on menetlus lihtne. Kui krundil on tehnovõrgu kaitsevöönd, veekaitse- või looduskaitsepiirang, lisa see kohe omavalitsusele saadetavasse materjali. Nii saab vastus käsitleda kogu projekti, mitte üksnes kasvuhoone mõõte.
Samuti kontrolli, kas uste avanemine, hooldusruum kasvuhoone ümber ja vihmavee juhtimine mahuvad kavandatud asukohta. Need praktilised detailid võivad mõjutada piiri lähedale paigutamist ning aitavad omavalitsusel näha, et projekt on läbi mõeldud. Suure pergola puhul lisa ka vihmaveerenni ja äravoolu suund, eriti kui konstruktsioon paikneb naabri või hoone fassaadi lähedal.
Eesti praktiline soovitus: kui krundil kehtib detailplaneering või asukoht jääb miljööväärtuslikule, muinsuskaitselisele või muu piiranguga alale, kontrolli enne tellimist lisaks Ehitisregistrile ka kohaliku omavalitsuse planeeringuid. Eriti oluline on näidata ametnikule pergola lõplikku konfiguratsiooni koos katuse ja kavandatud klaasseintega, sest avatud konstruktsiooni hilisem sulgemine võib muuta menetlusvajadust.
