Kas kasvuhoonet saab hooldada vaid nädalavahetusel?

Kasvuhoone hooldus
Kasvuhoonet saab hooldada ka siis, kui jõuad sinna enamasti vaid nädalavahetusel, kuid iga kasvatamisplaan selle rütmiga ei sobi. Kahe külastuse vahel muutub taimede veevajadus, päike võib ruumi kiiresti soojendada ning koristus- ja toestustööd kogunevad. Hinda kõigepealt pikimat aega, mil oled ära, ja mõtle läbi, kas keegi saab vajaduse korral läbi astuda. Seejärel vali jõukohane istutusala, kontrolli kastmise töökindlust ning planeeri, kuidas taimi üle vaatad.

Kas nädalavahetusel käimisest piisab?
Kasvuhoone hooldamine ainult nädalavahetustel võib toimida, kui taimevalik ja kasvatusviis sobivad kahe külastuse vahele jääva ajaga. Kasvuhoones kasvavad taimed edasi ka siis, kui sa kohal ei ole, ning päikeselisel päeval võib sisetemperatuur kiiresti tõusta. Samal ajal muutub mulla niiskus, saak valmib ja mõni kahjustus võib jääda esialgu märkamatuks. See ei tähenda, et kasvuhoones peaks iga päev käsitsi töötama, kuid osa otsuseid tuleb teha enne istutamist. Küsimus pole ainult selles, mida jõuad laupäeval teha, vaid selles, millised tööd ei saa järgmise külastuseni oodata. Kui kastmine või tuulutamine vajab vahepeal sekkumist, peab selleks olema toimiv lahendus. Automaatikale saad toetuda siis, kui oled selle tööd oma kasvatusoludes katsetanud.
Selgita välja pikim tegelik vahe kahe külastuse vahel, mitte ainult tavapärane nädalavahetuse rütm. Kui saad enamasti läbi käia laupäeval, kuid puhkuse ajal oled mitu nädalat eemal, peab plaan katma ka selle pausi. Arvesta sõidu ja ligipääsuga: kodu kõrval asuvale kasvuhoonele saad ehk lisapäeval pilgu peale heita, kaugemasse aeda mitte. Võimalus tööpäeva lõpus läbi astuda muudab ajakava märksa paindlikumaks. Kui kedagi kiiresti appi kutsuda ei saa, peavad taimed, kastmine ja tuulutus toimima ilma pideva käsitsi sekkumiseta. Sel juhul võib väiksem istutusala olla mõistlikum kui kogu ruumi täitmine. Nädalavahetustel hooldamine ei tähenda, et kasvuhoone oleks ülejäänud aja täiesti hooldusvaba.
Tööde nimekiri näitab tegelikku koormust
Enne istutamist pane tavalise nädala tööd kirja ja märgi iga tegevuse juurde, kas see võib oodata järgmise külastuseni. Arvesta kastmise kõrval külvide, ümberistutamise, taimede toestamise või kujundamise, küpsete viljade koristamise, umbrohu eemaldamise ja üldise ülevaatusega. Lisa iga töö juurde, millises kasvufaasis see oluliseks muutub: kevadine istutamine ja hilisem saagikoristus ei koorma samamoodi. Märgi ka, kas tegevus vajab lühikest kontrolli või pikemat tööaega. Pane kirja, kui kaua kulub sõidule ja kui pikalt saad tavaliselt kohal olla. Nädalavahetuse tööde nimekiri ei aita, kui vältimatu töö tuleb teha juba teisipäeval. Korda arvestust eri kasvuperioodidel, sest ühe nädala põhjal ei pruugi hooldusplaanist täielikku pilti saada. Näiteks võid jagada oma plaani kolmeks: tööd, mille teed igal külastusel, ette planeeritavad hooajatööd ja olukorrad, mis nõuavad kiiret reageerimist. See on planeerimisvõte, mitte kindel ajakulu hinnang. Märgi tegelikult tehtud tööde juurde kestus ja põhjus, miks midagi pooleli jäi. Nii näed, kas aega kulus taimede hooldusele, töövahendite otsimisele või hoopis ootamatu tõrke lahendamisele.
Kasvuhoone mõõt aitab ruumi võrrelda, kuid põrandapind ei ütle, kui tihedalt sa seda kasutad või kas igale taimele ligi pääsed. Näiteks seinaklaasist kasvuhoone mudelivalik hõlmab 3,69–14,34 m² variante. Kasuta sellist mõõduinfot lähtekohana: joonista plaanile peenrad, potid ja käigutee. Märgi ka kohad, kuhu pead kastmise või koristamise ajal ulatuma, ning jäta ruumi taimede kasvuks. Seejärel hinda, kas saad taimedeni ilma teisi eest tõstmata ja kas kavandatud pind mahub sinu nädalavahetuse ajakavasse. Lihtne skeem näitab tegelikku tööd paremini kui üks mudeli pindalanumber.
Kastmisvajadus muutub taimede ja ilmaga
Veevajadus muutub taimede arengujärgu, kasvatusviisi ja ilma järgi. Värskelt külvatud seemned ja istikud vajavad teistsugust jälgimist kui väljakujunenud taimed; potis kasvav taim võib kuivada kiiremini kui peenrasse istutatu. Ka kahel järjestikusel nädalal võib vajadus erineda, kui ühel on jahe ja pilvine ning teisel soe ja päikeseline ilm. Seetõttu ei ole kord nädalas kastmine kõigi kasvuhoonete jaoks kindel reegel. Kontrolli külastuse ajal mulla niiskust juurte ümbruses, mitte ainult kuiva pealispinda. Pane tähele, millised alad kuivavad kiiremini, ja kirjuta kastmised üles, et võrrelda eri nädalate mõju. Kui külvid, potid ja peenrad vajavad eri rütmi, hoia need plaanis eraldi. Ära püüa pikka äraolekut korvata lihtsalt võimalikult rohke veega: läbimärg muld pole taimedele sobiva niiskuse sünonüüm. Pottide puhul vaata ka äravoolu ja seda, kas alustele jääb vesi seisma. Suuremat kasvuanumat valides arvesta lisaks niiskuse püsimisele taime juureruumi ja anuma käsitsemisega. Sobiv lahendus peab tagama tasakaalustatud kastmise kogu külastustevahelise aja jooksul, mitte ainult märja mulla lahkumise hetkel.
Veeallika olemasolu ei tõesta, et vesi jõuab iga taime juurde. Kontrolli peenarde ja pottide kaupa, kas lahendus katab istutatud ala ning kas mõni koht jääb märjaks või kuivaks. Kui taimed vajavad erinevat niiskust, ära eelda, et sama seadistus sobib neile kõigile. Arvesta eri kastmisaladega juba süsteemi kavandades, mitte alles siis, kui märkad ebaühtlast kasvu. Näiteks Accoyaga kasvuhoone mudelivalik hõlmab 3,77–28,08 m² suurusi variante. See pindalavahemik aitab ruumi võrrelda, kuid ei näita, mitu kastmisala sinu istutus vajab. Selle otsustavad taimede arv, paigutus ja see, kuidas vesi iga alani jõuab.
Automaatne kastmine vajab kontrolli ja varuplaani
Taimer või muu automaatne kastmine võib vähendada käsitsi tehtavat rutiini, kuid selle töökindlus selgub katsetades. Enne pikemat eemalolekut lase süsteemil töötada ajal, mil saad ise kohal olla. Kontrolli, et vesi jõuab kõigi kavandatud taimedeni, voolikud ei leki ja kastmine käivitub määratud ajal. Vaata pärast kastmist mulla seisundit, sest töötav seade ei taga iseenesest sobivat niiskust. Katseta lahendust pikima planeeritud külastuspausiga võrreldava perioodi vältel, mitte ainult lühikese proovina. Jälgi ka seda, kas veeallikas püsib töökorras ja kas mõni voolik või tilguti vajab reguleerimist. Nii avastad puudujäägi ajal, mil saad seda veel muuta. Seadme valimisel kontrolli tootja juhendist nõudeid veeallikale, survele, filtrile ja toitele; kõik kastmislahendused ei tööta samadel tingimustel. Kui kasutad mahutit, jälgi prooviperioodil tegelikku veekulu ja järelejäänud kogust. Jahedal nädalal tehtud katse ei näita veel, kuidas lahendus kuumaga toime tuleb. Pane kirja ka hooldusvajadus ning kontrolli enne lahkumist, et katsetatud seadistus pole kogemata muutunud.
Mõtle läbi, mis saab siis, kui vesi saab otsa, kastmisliin ummistub või taimer ei käivitu. Varuplaan võiks tähendada, et saad ise käsitsi kasta või kokkulepitud inimene kontrollib taimi ja annab probleemist teada. Teavitus telefonis ei kasta taimi ega paranda tõrget, kui kedagi kohapeal pole. Varuvariant peaks olema võimalikult sõltumatu samast seadmest, mille tõrkele see vastama peab. Kui võrdled näiteks T-kujulist oranžeeria kasvuhoonet, mille valikus on 16,52–30 m² variante, vaata konkreetse mõõdu plaanilt, kas saad kogu kasvatusala üle käia. Pindala ega T-kujuline nimetus ei kirjelda veevõrku või liikumisteed; need tuleb valitud lahenduses eraldi läbi mõelda.

Tuulutamine peab toimima ka sinu äraolekul
Tuulutamine on kastmisest eraldi küsimus. Päikeselise ilmaga võib kasvuhoone sisemus kiiresti soojeneda ka siis, kui väljas ei tundu veel väga palav. Kui õhk ruumis ei vahetu piisavalt, võivad taimed kuumuse tõttu kannatada. Kui avad aknaid või ust käsitsi, mõtle, kes teeb seda päeval, mil sina kohal ei ole. Automaatne tuulutus võib aidata, kuid konkreetse mudeli puhul tuleb kontrollida, mis kuulub valitud konfiguratsiooni ja kuidas seda kasutatakse. Jälgi oma kasvukoha tingimusi eri ilmadega, mitte ainult jahedal päeval. Nädalavahetusel tehtud kohandus ei hoia tingimusi muutumatuna kogu nädala. Kohapeal vaadatud termomeetrinäit kirjeldab ainult kontrollimise hetke; miinimum- ja maksimumväärtusi salvestav mõõdik võib aidata märgata vahepealseid muutusi. Aseta mõõdik selle juhendi järgi, et otsene päike näitu ei moonutaks. Ainult ukse lahtijätmine ei pruugi olla sobiv nädalane lahendus: arvesta tuule, vihma ja ukse turvalise fikseerimisega. Kui kaalud varjutust, küsi valitud kasvuhoonele sobivat lahendust, mis ei takista tuulutusavade tööd.
Mudeli nimetus ja ruutmeetrid ei anna üksi vastust, kuidas konkreetset varianti tuulutatakse. Näiteks püramiidi tüüpi kasvuhoone mudelivalikus on 5,53–18,9 m² suurusi variante, kuid valitud konfiguratsiooni kirjeldus tuleb eraldi üle vaadata. Uuri, millised aknad või luugid on olemas, kus need paiknevad ja kas nende kasutamine sõltub sinu kohalolekust. Kui sees on riiulid või kõrged taimed, vaata, kas need ei takista avade kasutamist. Kuuma ilma jaoks lepi kokku selge varuplaan, kui ise keset nädalat kohale ei pääse. Ära eelda kasvuhoone kuju või suuruse põhjal, et tuulutus sinu rütmiga sobib.
Taimevalik määrab nädalavahetuse tööd
Taimevalikuga saad töökoormust juhtida juba enne kastmisseadmete valimist. Alusta väikese hulga kultuuridega, mille hooldusetappe ja koristusaega tunned, ning vaata kasvatamisjuhendist, milliseid toiminguid need nõuavad. Maitsetaimed, redised või lehtsalat võivad sobida lihtsama plaani osaks, kuid ka nende külve tuleb jälgida ja kasta. Maitsetaimedel on erinevad niiskusvajadused, seega ei sobi need tingimata ühte kastmisrühma. Redise ja lehtsalati puhul arvesta kasvatusajaga: kuumus võib halvendada saagi kvaliteeti ja soodustada õitsema minekut. Tomatite või kurkide puhul võivad sõltuvalt sordist ja kasvatusviisist lisanduda toestamine, kujundamine ning korduv saagikoristus. Näiteks kiiresti kasvavad kurgiviljad võivad vajada korjamist ka kahe nädalavahetuse vahel. Uuri sordikirjeldusest kasvukuju ja hooldusvajadust, mitte ainult saagikust. Ükski taim pole hooldusvaba; oluline on, kas tööde ajastus sobib sinu nädalase rütmiga. Kui tahad katsetada nõudlikumaid kultuure, alusta nendega piiratud alal. Nii saad enne suuremat istutust teada, millised ülesanded tegelikult ette tulevad, ja väldid olukorda, kus kogu saagi valmimine eeldab sagedasemat kohalolekut, kui saad pakkuda.
Arvesta ka saagi valmimise ja kasutamise ajaga. Kui kõik taimed annavad vilju korraga, võib nädalavahetuseks koguneda rohkem korjamistööd, kui jõuad teha või ära kasutada. Külvide tegemine väiksemate partiidena võib saaki jaotada, kuid lisab uusi külviülesandeid; vali rütm, mida jaksad meeles pidada. Näiteks on Accoya ja panipaigaga klaasist kasvuhoone valikus 5,52–28,08 m² suurusi variante. Vaata valitud mõõdu plaanilt, kuidas panipaik ja kasvatusala paiknevad ning kas ruumilahendus sobib sinu töövahendite paigutamisega. Panipaigaga variant ei vähenda taimede kastmis- ega koristusvajadust, seega arvesta seda oma töökorralduse lisana, mitte hoolduslahendusena.
Kasvuhoone pindala pole sama mis istutusala
Kasvuhoone põrandapind ja istutatud ala ei ole sama asi. Hoolduskoormust kujundab eelkõige see, mitu taime kasvatad, kui erinevad nende vajadused on ning kas pääsed neile ligi. Jäta peenarde või pottide vahele käigurada, et saaksid kasta, toestada, koristada ja taimi vaadata ilma teisi eest tõstmata. Mõõda plaanil ka seda, kas kastmisvahendi või kastekannuga jõuad iga alani. Kui tegelik ajakulu pole veel teada, alusta väiksema istutusalaga ja laienda seda alles pärast hooldusrütmi proovimist. Nii ei muutu vaba pind automaatselt kohustuseks, mille jaoks aega napib. Täiskasvanud taimede suurust arvestades planeeri ligipääs enne istutamist, mitte siis, kui peenrad juba täis on.
Kasvuhoonete mõõduvõrdlus aitab hinnata ruumi, mitte valmis hooldusaega. Bloomcabin Prestige'i kasvuhoone mudelivalikus on 3,77–28,08 m² suurusi variante. Vaata konkreetse suuruse joonist ning märgi peale kasvatusala, käiguteed ja kohad, kuhu pead jõudma ka taimede suuremaks kasvades. Sama põrandapind võib tähendada eri arvu peenraid ja väga erinevat ligipääsu. Suurema mudeli korral võid alguses osa pinnast kasutamata jätta. Enne valikut hinda, kui palju sellest alast kavatsed päriselt hooldada. Otsuse alus olgu tegelik istutusplaan ja nädalavahetuse töökorraldus, mitte soov iga ruutmeeter taimi täis panna.
Ligipääs taimedele teeb ülevaatuse lihtsamaks
Nädalavahetuse ülevaatus läheb lihtsamalt, kui kasvuhoones on selge liikumistee ja taimed ei varja üksteist. Tee endale kontrolljärjekord: vaata esmalt, kas kastmine ja tuulutus toimivad, seejärel taimede üldseisundit, mulla niiskust, küpseid vilju ja nähtavaid kahjustusi. Taimede vahel liikudes kontrolli ka kohti, mis jäävad tavalisest vaatesuunast kõrvale; mõni probleem võib alata lehe all või peenra tagumises osas. Pea väikest märkmikku, kuhu kirjutad, milline ala kuivas kiiremini või mis taim vajab toestamist. Siis ei pea iga kord kõike uuesti meenutama. Kui mõni ala jääb raskesti ligipääsetavaks, kohenda peenarde või pottide paigutust. Võrdle kahtlase taime seisundit eelmise külastusega: üksik kollane leht ja kiiresti leviv muutus vajavad erinevat tähelepanu. Foto samast kohast aitab muutust meenutada, kuid ei asenda lehtede ja mulla lähemat vaatamist. Ära tee üksnes närbumise põhjal järeldust, et taim vajab rohkem vett; kontrolli esmalt mulda ja kastmise toimimist. Märgi üles, millal kahjustust esimest korda nägid, et vajaduse korral saaksid aiandusnõustajale olukorda täpsemalt kirjeldada.
Suur põrandapind ei tähenda iseenesest rasket hooldust, kuid rohkem istutatud alasid tähendab rohkem ülevaatamist ja koristamist. Näiteks avara kasvuhoone mudelivalikus on 47–70 m² suurusi variante. Sellise pindalaga varianti võrreldes märgi plaanile ka kastmisliinide ja nende kontrollkohtade asukohad. Kontrolliks ei tohiks olla vaja taimi eest tõsta või peenrasse astuda. Vaata, kas ulatud peenra tagumise servani ning näed ka seal kasvavate taimede lehti ja vilju. Kui jagad ruumi mitmeks kasvatusalaks, anna neile lihtsad nimetused, mida saab kasutada hooldusmärkmetes ja abistajale juhiseid andes. Nii on ka suuremas ruumis lihtsam kirjeldada, kus kontrollimist vajav taim või kastmiskoht asub.

Kes saab kasvuhoonet kontrollida sinu äraolekul?
Kui tead, et puhkus või muu kohustus võib sind kasvuhoonest eemal hoida, lepi abistajaga kokku juba enne kiiret kasvuperioodi, mitte alles siis, kui kastmisprobleem on käes. Selgita, mida ta peab vaatama ja millal sulle helistama: kas kastmine käivitus, kas vesi jõuab taimede juurde ja kas tuulutus toimib tavapäraselt. Ütle ka, millised muutused vajavad kohe tähelepanu. Jäta oma kontaktandmed ja vajalikud juhised; üldine palve „vaata kasvuhoone üle” võib inimesele jätta liiga palju otsustamist. Abi ei pea hõlmama kõiki aiatöid. Piisab, kui inimene saab lahendada kõige kiirema vajaduse või annab sellest sulle aegsasti teada. Käige enne äraolekut koos kasvuhoones ja proovige kokkulepitud toimingud läbi. Näita, kuidas teha kindlaks, kas kastmine töötab, ning millised taimed vajavad eraldi kontrolli. Pane kirja, mida abistaja võib ise teha ja millal peab enne sinuga nõu pidama. Nii ei pea ta näiteks kastmistaimeri seadistust omal algatusel muutma. Lepi kokku ka teavitamise viis juhuks, kui sa kõnele kohe vastata ei saa.
Räägi läbi, kas abistaja saab vajaduse korral taimi käsitsi kasta või ainult olukorda kontrollida. Näita talle, kust leiab töövahendid, ning palu probleemist teada anda konkreetse kirjelduse või pildiga. Veendu, et inimene on kokkuleppega nõus ja pääseb kohale ajal, mil abi võib vaja minna. Kui kedagi pole, planeeri pikema äraoleku eel vähem uusi külve ja istutusi ning ära arvesta töödega, mida sa eemalt teha ei saa. Olemasolevate taimede vajadused ei kao siiski ära: kui nende kastmine või tuulutamine pole tagatud, tuleb muuta äraoleku korraldust. Kaugelt saadud teade aitab ainult siis, kui pärast seda saab keegi tegutseda. Mõtle läbi ka see, kas puhkuse ajal valmiv saak vajab korjamist või võib oodata. Konkreetne varuplaan vähendab sõltuvust oletusest, et kõik toimib tõrgeteta.
Kasvuperiood muudab hooldusplaani
Tööde jaotus muutub ka hooaja jooksul. Kevadel võib tähelepanu minna külvidele, istikute ümberistutamisele ja muutuvate olude jälgimisele; aktiivse kasvu ajal lisanduvad toestamine, taimede kujundamine ja saagikoristus. Hooaja lõpus tuleb otsustada, milliseid kultuure veel kasvatad, mida korjad ning kuidas kasvatusala korrastad. Sama kord nädalas tehtav ülevaatus ei kata kõiki neid etappe ühtemoodi. Vaata oma tööde nimekiri kasvuperioodi jooksul uuesti läbi, eriti enne puhkust, uut külvi või suuremat istutust. Arvesta, et kastmise ja tuulutuse vajadus võib taimede kasvu ning ilma muutudes teiseneda. Jäta plaani ruumi ka ootamatule lisatööle. Ära vali uut külviaega ainult selle järgi, millal sul on vaba nädalavahetus: vaata ka järgnevaid nädalaid, mil tärganud taimed vajavad hoolt. Enne pikemat pausi võib olla mõistlik uus külv edasi lükata. Hooaja lõpetamisel arvesta taimede eemaldamise, töövahendite puhastamise ja kastmissüsteemi tootjajuhendi kohase hooldusega. Need tööd saab enamasti ette planeerida, kuid need ei tohiks jääda märkamatult viimase saagikoristuse varju.
Esimene hooaeg on hea võimalus plaani päriselt proovida: kirjuta üles, mis jäi järgmise nädalavahetuseni ootama ja mis tuli lahendada varem. Kui oled veel kasvuhoonet valimas, aitab klaasist kasvuhoone mudelivalik võrrelda 3,77–28,08 m² suurusi variante. Mõõt ei määra taimede arvu ega hooldusvajadust, kuid aitab kasvatusala plaanile kanda. Ära istuta kogu kavandatud pinda kohe täis. Jälgi tegelikku töökoormust ning lisa taimi alles siis, kui kastmine, koristamine, ligipääs ja vahepealne abi sobivad sinu rütmiga. Nii kujundad järgmise hooaja plaani oma kogemuse, mitte oletuse järgi.
Korduma kippuvad küsimused
Kas kord nädalas kastmisest piisab?
Seda ei saa kõigi taimede ja olude puhul eeldada. Veevajadus muutub kasvufaasi, kasvatusviisi ja ilma järgi. Katseta oma lahendust päriselt ning hinda selle mõju pikima äraoleku ajal: ühes kasvuhoones võib kord nädalas kastmine sobida, teises mitte.
Kas automaatne kastmine teeb kasvuhoone nädalaks hooldusvabaks?
Ei. Taimer võib vett anda, kuid ei pruugi märgata tühja veeallikat, leket ega muutunud kastmisvajadust. Proovi süsteemi enne äraolekut, kontrolli mulla niiskust ja lepi tõrke puhuks kokku käsitsi kastmine või vahepealne kontroll.
Millised taimed sobivad nädalavahetustel hooldatavasse kasvuhoonesse?
Vali taimed, mille hooldus- ja koristustööd mahuvad sinu kalendrisse. Maitsetaimed, redised ja lehtsalat võivad olla lihtsama plaani osad, kuid arvesta nende erineva niiskusvajaduse ja sobiva kasvatusajaga. Tomatite ja kurkide puhul uuri sordi toestamis-, kujundamis- ja koristusvajadust. Alusta väheste taimedega ning hinda nende hooldust enne istutusala laiendamist.
Mida teha, kui ma ei saa kuuma ilmaga kasvuhoonesse minna?
Lepi võimalusel kokku inimene, kes saab kohapeal kontrollida tuulutust ja kastmist ning vajaduse korral tegutseda. Enne äraolekut veendu, et tuulutus ei sõltu üksnes sinu kohalolekust. Telefoniteavitusest üksi ei piisa. Kui abi pole ja olemasolevate taimede tingimused võivad muutuda ohtlikuks, tuleb leida võimalus ise kohale minna või muuta äraolekuplaani. Väiksema istutusala valimine aitab tulevast koormust piirata, kuid ei lahenda juba tekkinud kuumaprobleemi.
Kas väiksemat kasvuhoonet on lihtsam hallata?
Väiksema aktiivse kasvatusala saab sageli kiiremini üle vaadata, kuid suurus üksi hoolduskoormust ei määra. Arvesta taimede hulga ja vajaduste, pottide ning ligipääsuga. Väike tihedalt istutatud kasvuhoone võib nõuda rohkem hoolt kui suurem, millest kasutad vaid osa.
Nädalavahetustel kasvuhoones käimist ei otsusta üks kastmistaimer ega üks taimeliik, vaid tervik: kui kaua oled eemal, kui suur osa pinnast on istutatud, kas vesi jõuab taimede juurde ning kuidas korraldad tuulutuse ja ootamatu abi. Kui plaan peab vastu sinu pikimale pausile ja oled seda enne proovinud, võib nädalavahetuse hooldus olla realistlik. Kui mõni osa jääb katmata, vähenda istutusala, lihtsusta taimevalikut või lepi kokku vahepealne kontroll. Läbiproovitud plaan on kasulikum kui täis kasvuhoone, mille probleemidest saad teada alles järgmisel nädalavahetusel.