Kasulikud putukad kasvuhoones on juhitud suhe.

Kasulikud putukad kasvuhoones on juhitud suhe.
Looduslikud vaenlased võivad muuta kasvuhoone korduvate hädapritsimiste paigast tähelepanelikult juhitud kasvukeskkonnaks. Vabastamine ei ole siiski rituaal ega hädaabinupp. See on kokkulepe kahjuri, kiskja või parasitoidi, kultuuri, mikrokliima ja aedniku vahel ning seire näitab, kas kokkulepe tegelikult toimib.
Eesmärk ei ole tuua kasvuhoonesse lihtsalt rohkem putukaid. Eesmärk on kujundada keskkond, kus õige looduslik vaenlane leiab sobiva kahjuri, jääb ellu ja piirab seda enne kahjustuse kuhjumist.
Kasvuhoone bioloogiline tõrje kuulub integreeritud taimekaitsesse: ennetusele ja seirele järgnevad täpne määramine, hoolikalt valitud elusorganismid ning ainult vajaduse korral sihitud sekkumine. Tõsisele koduaednikule sobib see eriti hästi, sest kasvuhoones on muutused nähtavad. Mõni teadlikult paigutatud liimpüünis, luup ja iganädalane kontrollring võivad probleemi avastada ajal, mil looduslik vaenlane suudab kahjurite juurdekasvule veel järele jõuda.
See ei tähenda, et iga probleem vajaks kasurite saadetist. Kontrollitud uued taimed, mõistlikud vahekaugused, umbrohutõrje, korrastatud kastmine ja avade sobiv sõelumine vähendavad survet, mida looduslikud vaenlased peavad kandma. Kasvuruumi kavandamisel tutvuge Klassikaline alumiiniumkasvuhoone ning mõelge juba ette ligipääsule, vaatluskohtadele, ventilatsioonile ja taimede tervist toetavale paigutusele.
Pikaealise kasvuruumi aluseks, mida saab koos taimekaitserutiiniga arendada, sobib Klassikaline alumiiniumkasvuhoone mille selged liikumisteed, kavandatav ventilatsioon ja korrastatud taimede paigutus teevad regulaarse kontrolli lihtsamaks kui ülerahvastatud ajutises lahenduses.
Eri abilised, erinev töö.
„Kasulik putukas” on mugav üldnimetus, kuid bioloogiline tõrje hõlmab ka röövlesti, parasitoidherilasi, kasulikke nematoode ja mikroobseid preparaate. Nende ülesanded ega sobivad kasutusviisid ei ole omavahel vahetatavad.
Nad söövad saakloomi.
Kiskjate hulka kuuluvad kiilassilmade vastsed, lepatriinud ja nende vastsed, röövlutikad, röövlestad ning spetsialiseerunud mardikad. Paljud neist jahivad aktiivselt, kuid kasulikkus sõltub saakloomast, kultuuri lehestikust, kliimast ja vabastamise ajast.
- Kiilassilma vastsed söövad lehetäisid, kuid ei lahenda iga kahjuriprobleemi.
- Röövlestad võivad liigist olenevalt rünnata kedriklesti või ripslaste noorjärke.
- Üldtoidulised liigid aitavad varakult, kuid võivad saagi nappides lahkuda.
Nad arenevad peremehes või selle peal.
Parasitoidherilased on väga väikesed, sageli peremehe suhtes valivad ning kõige tõhusamad ennetavalt või kahjuri esimeste märkide ajal. Nende jäetud tõendid võivad olla nähtavamad kui nad ise: lehetäide muumiad, tumenenud karilasenukud või korrapärased väljumisavad.
- Encarsia ja Eretmocerus sobivad kindlatesse karilaseolukordadesse.
- Aphidius liigid valitakse leitud lehetäi järgi.
- Nad vajavad sobivas arengujärgus peremehi ega kõrvalda puhangut üleöö.
Bioloogia töötab ka vaatemänguta.
Kasulikke nematoode saab sobivates tingimustes viia niiskesse kasvusubstraati leinasääskede vastsete vastu. Mikroobsetel preparaatidel, sealhulgas noortele röövikutele mõeldud Btk-l ja teatud entomopatogeensetel seentel, on oma käitlemis-, katvuse- ning keskkonnanõuded.
- Need pole putukad, kuid kuuluvad bioloogilise tõrje programmi.
- Tulemus võib sõltuda katvusest, valgusest, niiskusest ja sihtjärgust.
- Käsitlege märgist ja tarnija juhiseid tõrje lahutamatu osana.
Määrake enne ostmist.
Kleepuv mesikaste, kollasus ja täpiline kahjustus on vihjed, mitte lõplik diagnoos. Lehetäid, karilased, kedriklestad ja ripslased jätavad erinevaid jälgi, paiknevad taime eri osades ning paljastavad kasuritele erinevaid arengujärke. Tehke selge foto, vaadake luubiga lehtede alakülgi, raputage õit valgele paberile ja võrrelge mitut taime enne organismi valimist.
Lugege sümptomit
Kahjustus on vihje.
Leidke kahjur
Kontrollige tema asukohta.
Määrake arengujärk
Munast valmikuni.
Kaardistage surve
Üks kolle või kogu kultuur?
Sümptomid: mesikaste ja nõgihallitus viitavad imevatele kahjuritele; peen täpilisus ning võrk kedriklestadele; hõbedased armid koos tumedate täppidega võivad osutada ripslastele.
Asukoht: kontrollige õrnu võrsetippe, õisi, lehtede alakülgi, alumisi lehti ja kasvusubstraadi niisket pinda. Kahjuri elupaik määrab, milline tõrjevõte on mõistlik.
Arengujärk: munad, noored ja vanemad nümfid, vastsed, nukud ning valmikud ei ole võrdselt haavatavad. Kõige silmatorkavam järk ei pruugi olla kasuri parim sihtmärk.
Surve: eristage ukse kõrval asuvat üksikut taime tervet kasvuala hõlmavast mustrist. Eraldage tugevad kolded ning andke tarnijale aus ja võimalikult täpne ülevaade.
See tegevusjada väldib tavalist eksitust: atraktiivne üldtoiduline kasur tellitakse kahjuri vastu, kes varjub substraadis või keerdunud lehes või on juba möödunud arengujärgust, mida valitud looduslik vaenlane ründab. Mitmekesise ja kontrollitava kasvuruumi kavandamisel vaadake ka Bloomcabini oranžeeria ning planeerige eri kultuuridele selgelt eristatavad töö- ja kontrollialad.
Röövlestad
Röövlestad on olulised kasvuhooneabilised just seetõttu, et neid on lihtne mitte märgata. Osa liike valitakse kedriklestade vastu, teised toituvad ripslaste varastest arengujärkudest ning võivad kasutada ka õietolmu või muud toitu. Tarnija peab aitama ülesande täpsustada: kedriklestadele valitud röövlest ei ole automaatselt õige vastus ripslastele ega substraadis elavatele vastsetele.
Jaotage pakendi materjal kultuuris tarnija juhiste järgi, mitte ühe kuhjana ukse kõrvale. Ärge pidage röövlesti päästevahendiks juba tugevalt võrku kasvanud taimede puhul: tõsine kolle vajab sageli eraldamist ja läbimõeldud taastamisplaani. Tulemuse määravad temperatuur, õhuniiskus, lehestiku ehitus, tolm, kastmisrežiim ning varem kasutatud taimekaitsevahendid.
Parasitoidherilased
Parasitoid on spetsialist, mitte tilluke dekoratiivne herilane. Ta leiab kahjurist peremehe ning muneb sobivasse arengujärku või selle peale; arenev järglane lõpetab lõpuks peremehe elu. Kasvuhoones on parasitoidid väärtuslikud, sest nad otsivad kahjureid lehestikust ja jätavad oma tegevusest loetavaid tõendeid.
Kaubanduslikult pakutav Encarsia formosa seostub kasvuhoonekarilase programmidega ning töötab paremini, kui asustamist alustatakse väga väikese kahjuritaseme juures ja varem pole kasutatud pika jääkmõjuga insektitsiide. Teised karilaste ja lehetäide parasitoidid tuleb valida kahjuriliigi, kultuuri ning kasvutingimuste järgi. Kasvuhoonekarilase ja Bemisia tüüpi karilaste eristamine on sisuline.
Kiilassilmad, lepatriinud ja röövlutikad
Kiilassilma vastsed võivad süüa lehetäisid ja teisi väikesi pehme kehaga kahjureid. Lepatriinud on tuttavad, kuid valmikute vabastamine võib pettumuse valmistada, kui nad avatud või saagivaesest kasvuhoonest lahkuvad. Ripslaste programmis kasutatavad röövlutikad võivad toituda ka õietolmust, kuid vajavad asustumiseks aega, sobivat kultuuri ja õigesti juhitud tingimusi.
Need on töövahendid, mitte maskotid. Parim küsimus pole „Milline kasur on kõige muljetavaldavam?”, vaid „Milline kinnitatud kahjuri arengujärk on praegu arvukas, ligipääsetav ja selle konkreetse kiskja jaoks tabatav?” Väikeses kodukasvuhoones loevad läbimõeldud paigutus ja korduv vaatlus sageli rohkem kui juhuslikult kokku ostetud liikide valik.
Nematoodid ja mikroobpreparaadid
Kõik kasvuhoonekahjurid ei ela lehestikul. Leinasääskede vastsed tegutsevad niiskes substraadis, kus sobivates tingimustes võib kastmislahusena kasutada kasulikke nematoode, näiteks Steinernema feltiae. Need vajavad sobivalt niisket ja hooldatud kasvusubstraati ning täpset ajastust. Nematoodid ei asenda pikaajalise ülekastmise korrigeerimist ega vetikakihi ja pidevalt märgade alade kõrvaldamist.
Mikroobsed preparaadid vajavad sama hoolikat töökorraldust. Btk peab jõudma noore rööviku seedekulglasse. Entomopatogeensete seente toimet võivad mõjutada lehepinna niiskus, katvus, temperatuur, valgus, kahjuri arengujärk ja kultuur. Valige Eestis vastavaks kasutuseks lubatud toode, järgige täpselt märgist ning küsige tarnijalt, kuidas see sobib ülejäänud biotõrjeprogrammiga.
Sobitage kasur kahjuri arengujärguga.
See on otsustusabi, mitte ostunimekiri. Täpne liik, vabastamisviis ja kogus sõltuvad kultuurist, kahjuri määrangust, kasvuhoone mikrokliimast, tarnija pakutavast tüvest ning Eestis hetkel saada olevatest lahendustest.
Kinnitatud kahjur
Võimalik kasurirühm
Määratlege vasaku tulba abil probleem. Lehetäide parasitoidi valik sõltub lehetäi liigist. Karilaste puhul määravad valiku kahjuriliik ja kultuuri tingimused. Ripslaste vastu kasutatavad röövlestad jahivad peamiselt noorjärke, kedriklestade programmis on aga vaja teistsugust liigipõhist sobitamist.
Alustage parema tulba abil vestlust tarnijaga. Saatke tarnijale fotod, kultuuri andmed, kasvuhoone kliimatingimused, varasem pritsimisajalugu ja vaadeldud arengujärk. Nii saab ta soovitada Eestis lubatud ning saada olevat organismi koos ajakohaste vabastamisjuhistega.
Kolm hetke, kolm eesmärki.
Bioloogiline tõrje on tugevaim siis, kui ajastus vastab kahjurisurvele. Need mõisted kirjeldavad strateegiat, mitte universaalset kulunormi. Järgige alati organismi, kultuuri, saadetise ja kasvuhoone tingimuste kohta antud ajakohaseid tarnijajuhiseid.
Enne avastamist
Esimene leid
Suur surve
Ennetav asustamine: sobib olukorda, kus varasemad andmed näitavad korduvat riski ja kasur saab asustuda või seda täiendatakse regulaarselt. Mõelge püsivale tööjõule, mitte hädaabiteenusele.
Varajane korrigeeriv vabastamine: kaardistage esimene kolle, käsitlege juhiste järgi kahjustatud ala ja naabertaimi ning naaske kindlal ajal samade taimede juurde. Sageli on see bioloogilise tõrje parim sekkumishetk.
Puhangu vastus: eraldage või eemaldage kõige tugevamalt kahjustatud taimed, konsulteerige asjatundjaga ning otsustage enne bioloogilise programmi taastamist, kas vaja on sobivat valikulist sekkumist.
Kinnitage kahjuri liik, vaadake üle pritsimisajalugu ning kavandage varjuline ja ligipääsetav jaotamisteekond.
Avage saadetis viivitamata, kontrollige pakendit ning järgige tarnija juhiseid ajastuse, temperatuuri ja paigutuse kohta.
Kontrollige algset kollet ja mujal asuvaid võrdlustaimi. Pange kirja kahjuri arengujärk, kasuri tegevuse tõendid ja taime reaktsioon.
Võrrelge mitme kontrollpäeva suunda. Täiendage, muutke võtet või sekkuge jõulisemalt ainult kogutud tõendite põhjal.
Kliima kuulub vabastamisplaani.
Kasvuhoone võib pakkuda tomatile, orhideele või istikule head kasvukliimat, kuid olla konkreetsele kasurile siiski ebasobiv. Asustumist mõjutavad temperatuur, suhteline õhuniiskus, päeva pikkus, valgus, õhu liikumine ning saakloomade või peremeeste olemasolu. Üht vastutustundlikku universaalset vahemikku pole, sest liigid, kaubanduslikud tüved, kultuurid ja kohalikud tingimused erinevad.
Enne ostmist küsige tarnijalt eelistatud tingimusi ning uurige, mida oodata Eesti kevade jahedatel öödel, kiiresti kuumenevas väikeses kasvuhoones või pikema pilvise perioodi ajal. Väljas mõõdukas ilm ei tähenda, et lehtede lähedal oleks mõõdukas mikrokliima. Siduge vastus ventilatsiooni, varjutuse ja kastmisega, mitte ainult vabastamispäevaga.
Banker-taimed: kasulikud ainult juhitud süsteemis
Banker-taimed on sihilikult valitud tugitaimed, millel hoitakse kasurile sobivat alternatiivset saaki või peremeest. Professionaalselt juhitud lehetäitõrjes võib selline süsteem toetada kindlaid parasitoide enne sihtkahjuri arvukuse tõusu. See ei ole kutse lisada kodukasvuhoonesse juhuslikke õitsevaid potte ega taluda määramata lehetäide kontrollimatut levikut.
Banker-taim võib muutuda kahjurite või haiguste reservuaariks ja tekitada vaatlustes segadust, kui süsteemi ei tunta. Valige dokumenteeritud lahendus konkreetsele kultuurile ning sihtkahjurile, märgistage pott ja kontrollige seda eraldi igal nädalal. Kasutage süsteemi ainult siis, kui oskate eristada selle kavandatud organisme soovimatutest. Lihtsamas kodukasvuhoones annavad korrapärane seire ja tarnija juhitud vabastamised sageli selgema tulemuse.
Pritsijääk võib kokkuleppe lõpetada.
„Looduslik”, „mahe”, „seep”, „õli” või „botaaniline” ei tähenda automaatselt, et vahend on igale kasurile ohutu. Töötlus võib mõjutada kasulikku organismi otsese kokkupuute, lehepinnale jäänud aine, süsteemse toime või toidulaua vähenemise kaudu. Näiliselt ebaõnnestunud vabastamise tegelik põhjus võib olla varasem pritsimisotsus.
Kui sekkumine on vajalik, käsitlege Eestis kehtivat toote märgist kasutamise alusena ning küsige tootjalt ja kasurite tarnijalt teavet täpse toimeaine, preparaadivormi, kultuuri ja vabastamiseelse ooteaja kohta. Vältige laia toimespektriga ning pika jääkmõjuga valikuid, kui bioloogiline programm peab jätkuma.
Lahendage küsimused enne vabastamist.
- Mis on toote täpne toimeaine ja preparaadivorm?
- Kas Eesti märgis lubab seda kasutada kõnealusel kultuuril ja selles kasvuhooneolukorras?
- Kas aine toimib kokkupuutel, söömisel, süsteemselt või mitut teed pidi?
- Millise ooteaja määrab praegune märgis või tarnija selle kasuriliigi jaoks?
- Kas töödeldi kultuuri, riiuleid, substraati, umbrohtu või lähedal asuvaid taimi?
- Kas tugevaima kolde saab eraldada, jättes ülejäänud kasvuhoone kasurite tööalaks?
Otsige tõendeid, mitte lootust.
Õnnestunud programm näeb harva välja dramaatiline. Pigem tekib vähem uusi kolooniaid, püüniste saak väheneb, värsket kahjustust lisandub aeglasemalt ning kasureid või nende töö jälgi on järjest rohkem näha. Andke süsteemile aega mõju avaldada, kuid ärge eirake selgelt halvenevat puhangut ega kasvavat kahjustust.
Karilasenukk muutub
Lehtede alakülgedel võivad parasiteeritud karilasenukud muuta välimust. Ümar ja korrapärane väljumisava erineb ebakorrapärasest avast, mille jätab kooruv karilasevalmik.
Ilmuvad lehetäimuumiad
Parasiteeritud lehetäi võib paisuda ja muutuda paberjaks muumiaks. Kontrollige edasi värskel kasvul elavaid lehetäisid: parasitoidi tegevus ja jätkuv kahjurisurve võivad mõnda aega koos esineda.
Kasvukõver laugeneb
Püünistesaak, uus kahjustus ja aktiivsete kahjurite arv lõpetavad kasvu ning hakkavad seejärel vähenema. Mõõdetud muutus tähendab rohkem kui üksik kasuri märkamine.
Biotõrje ei asenda kasvuhoone korda.
Välistage
Kontrollige uusi taimi enne nende paigutamist kollektsiooni. Kasutage avadel sobivat putukavõrku ning vaadake eriti hoolikalt uste, tuulutusluukide ja õhu sissevõtukohtade lähedasi taimi.
Korrastage
Eemaldage tugevalt nakatunud materjal suletud anumasse või kotti. Koristage kahjureid kandvad umbrohud ja taimejäägid, puhastage tööpinnad ning vähendage vetikaid ja märgi alasid, mis soosivad leinasääski.
Tasakaalustage
Vältige lopsakat, liiga tihedat ja üleväetatud taimestikku ning püsivat liigniiskust. Jätke õhule ja pilgule ruumi ning hoidke iga taim kontrollimiseks ligipääsetavana.
Pikaajaliseks kasvustuudioks mõeldud kasvuhoone kavandamisel näitab Hexagon kasvuhoone kuidas läbimõeldud liikumisruum, ventilatsioon ja taimede paigutus saavad toetada rahulikumat ning paremini hallatavat kollektsiooni.
Küsimused enne esimest vabastamist.
Tõsise puhangu, tundmatu kahjuri või suurema tootmiskultuuri korral pöörduge pädeva taimekaitsenõustaja või kogenud bioloogilise tõrje tarnija poole.
Kas võin kodukasvuhoones lepatriinusid vabastada?
Võite, kuid nad pole automaatselt parim valik. Täiskasvanud lepatriinud võivad lahkuda ning kahjur, kultuur ja ajastus peavad neile sobima. Määrake probleem esmalt: parasitoid, röövlest, vastsejärk või kultuurivõtte parandamine võib anda parema tulemuse.
Kas kasurid sobivad söödavate kultuuridega?
Kasulikke organisme kasutatakse laialdaselt toidukultuuride integreeritud taimekaitses, kuid käitlemine ja nõuete järgimine on endiselt tähtsad. Ostke usaldusväärselt kohalikult tarnijalt, järgige organismi juhiseid, kasutage taimekaitsevahendeid üksnes märgise kohaselt ning peske saaki tavapäraselt.
Kui kiiresti võiks tulemust oodata?
Oodake suunda, mitte kahjurite hetkelist kadumist. Arengukiirus, saaklooma järk, kliima ja kahjurite lähtearvukus mõjutavad tulemust. Kontrollige tarnija ajakava ning vaadelge korrapäraselt; mitmel järjestikusel kontrollil tõusev arvukus nõuab plaani uuesti hindamist.
Kas kasuritega võib kasutada seepi või õlipreparaati?
Võimalik, kuid ärge eeldage sobivust. Otsene kokkupuude ja jäägid võivad looduslikke vaenlasi kahjustada ning mõju sõltub tootest, annusest, kultuurist, kasutusviisist ja organismist. Kontrollige kehtivat märgist ning küsige tarnijalt sobiva vabastamisintervalli kohta.
Kas kasureid võib Eestisse omal käel tellida?
Ärge tellige välismaalt juhuslikke või tundmatuid looduslikke vaenlasi. Liigi kasutusotstarve, turustamine, pakendi dokumentatsioon ja võimalikud nõuded tuleb kinnitada pädeva kohaliku tarnija kaudu. Kättesaadavus ning reeglid võivad muutuda; vajaduse korral kontrollige Põllumajandus- ja Toiduameti ajakohast teavet.
Jätkake kontrollitud juhistega.
Looduslikud vaenlased on elusorganismid ning toodete kättesaadavus, märgised ja kasutusnõuded võivad muutuda. Kasutage neid lähteallikaid koos kasuri või taimekaitsevahendi pakendis olevate ajakohaste juhiste ja Eestis tegutseva tarnija nõuannetega.
Veel Bloomcabin sisu: kasvuhoone valimisest aastateks · Bloomcabini kasvuhoonete valik · Bloomcabin blog
- Põllumajandus- ja Toiduamet — taimekaitse koduaias
- Põllumajandus- ja Toiduamet —integreeritud taimekaitse põhimõtted ja juhised
- Regionaal- ja Põllumajandusministeerium — taimekaitse ja ITK põhimõtted
- Maaelu Teadmuskeskus —integreeritud taimekaitse praktilised suunised
- UC IPM — bioloogiline tõrje kasvuhoone- ja puukoolitootmises
Tehke ruumi kasvuhoone väikseimale tööjõule.
Alustage märkmikust, luubist ja iganädalasest kontrollringist. Kaunis kasvuhoone muutub tootlikumaks, kui selle mikrokliima, paigutus ja hooldusrütm jätavad ruumi tähelepanelikule vaatlusele ning võimaldavad väikestele muutustele õigel ajal reageerida.
- Tuvastage kahjur enne kasuri valimist.
- Kinnitage tarnijaga sobiv liik, sihtjärk, kliima ja käitlemisplaan.
- Määrake järgmine kontrollkuupäev enne kasurite saabumist.
Kavandage vaatlemiseks.
Selge ligipääs, juhitav ventilatsioon ja korrastatud kasvuala aitavad märgata väikeseid muutusi, mis kaitsevad taimi ning annavad bioloogilisele tõrjele tööks vajalikud tingimused.