Selle veebisaidi sisu kvaliteedi parandamiseks ja kasutajate vajadustele vastavaks kohandamiseks kasutatakse küpsiseid – sealhulgas kolmandate osapoolte küpsiseid. Jätkates selle veebisaidi kasutamist nõustute küpsiste kasutamisega ning võimaliku suhtlusega, kui sisestate oma kontaktandmed mõnda saidi vormi.
Tagasi blogisse

Kasvuhoone automaatika ilma vooluvõrguta: mis on praktiline?

Kasvuhoone automaatika ilma vooluvõrguta: mis on praktiline?

Kasvuhoone automaatika

Vooluvõrguta kasvuhoones saab automatiseerida mõne korduva töö, kuid automaatika ei tähenda, et hoone jälgib ise kõike ja hoolitseb taimede eest. Soojust kasutav mehaaniline aknaavaja võib toimida ilma patareita; patareitoitel seade võib mõõta temperatuuri, anda häiret või juhtida sobivat kastmisventiili. Veevaru, piisav rõhk ja rikke korral tegutsemine jäävad eraldi küsimusteks. Praktiline lahendus sünnib siis, kui tuulutus, jälgimine ja kastmine kavandatakse eraldi ning iga seadme ülesanne on selge. Nii saab hinnata, millist käsitööd päriselt vähemaks jääb ja mida peab kasvataja endiselt kontrollima.

T-kujuline kasvuhoone aiavaates.

01

Millist tööd soovite automaatikale anda?

Alustage ülesannete loetelust, mitte patareitoitel seadme mudelist. Tuulutus tähendab akna või luugi liigutamist; mõõtmine tähendab temperatuuri või niiskuse jälgimist; kastmine vajab nii juhtkäsku kui ka füüsiliselt olemasolevat vett. Need on kolm eri probleemi ning üks juhtseade ei lahenda neid automaatselt. Vooluvõrguta kasvuhoones võib tuulutus olla mehaaniline, andur patareitoitel ja vesi tulla eraldi mahutist või veevõrgust. Iga lahenduse juures mõelge läbi, mis selle käivitab, mille külge seade kinnitub, mida see tööks vajab ning kuidas märkate, kui see enam ei toimi. Kui kasutate mitut süsteemi, pange kirja ka nende sõltuvused: näiteks mõõteseade ei juhi ventiili, kui sobiv juhtühendus puudub. Otsustage ka, kas soovite vähendada igapäevast käsitööd, saada häiret või lahendada vee kättesaadavuse küsimuse; nende eesmärkide jaoks on vaja erinevaid vahendeid.

Kirjutage iga töö kõrvale, kui sageli saate kasvuhoonet ise kontrollida, millal ruum kõige rohkem soojeneb ja milline rutiin võtab aega. Märkige ka, kust tuleb vesi, kas akende juurde pääseb ning kas paagi või seadme seisund jääb nähtavale. Kui hoone on alles valikus, võib ruumilahenduste võrdlemiseks vaadata näiteks T-kujulist oranžeeria kasvuhoonet; automaatika sobivus tuleb siiski siduda valitud variandi avade ja lisavarustusega, mitte üksnes mudeli nimega. Joonistage endale käiguteed ja voolikute suund. Nii selgub enne ostu, kas andur, juhtseade või veepaak satub kohta, kus sellele on lihtne ligi pääseda. Mõelge läbi ka see, kas paaki saab mugavalt täita ja kas seadme näitu on võimalik tavalisel kontrollkäigul vaadata.

Termiline aknaavaja ei vaja elektritoidet

Mehaaniline termiline aknaavaja kasutab ümbritsevat soojust liikumise tekitamiseks ega vaja vooluvõrku ega patareisid. Tüüpilisel mudelil paneb temperatuuri muutusele reageeriv element akna liikuma, kuid täpne avamise ja sulgumise viis ning temperatuurivahemik olenevad seadmest. Kontrollige juhendist, millise akna või luugiga avaja sobib, millist liikumisulatust võimaldab ning millal see avanema ja sulguma hakkab. Avaja reageerib oma seadistusele ja ümbritsevale temperatuurile; see ei hinda õhuniiskust, taimede seisundit ega ilmateadet. Nii saab loomuliku tuulutuse puhul automatiseerida ühe korduva liigutuse, mitte kogu kasvuhoone kliima juhtimist. Temperatuuri muutudes reageerib mehhanism oma omaduste järgi, mistõttu ei tasu eeldada hetkelist vastust.

Enne ostu kontrollige avaja sobivust konkreetse akna tüübiga, lubatud koormust ja kinnituse asukohta ning veenduge, et aken liigub käsitsi takistuseta. Need tingimused ja paigaldusviis sõltuvad seadmest; ärge eeldage, et iga automaatavaja sobib iga aknaga. Vaadake ka, kas aken saab mehhanismi töö ajal vabalt avaneda ja hiljem sulguda, ilma et vastu jääks riiul või taimetoed. Kui kaalute püramiidi tüüpi kasvuhoonet, küsige valitud variandi akende kohta andmeid, mida avaja tootja sobivuse hindamiseks nõuab. Selgitage välja, kas avaja on pakutav lisavarustus või tuleb see eraldi hankida ning kes kinnitab seadme ja akna ühilduvuse. Akna käepide, lukustus ja automaatavaja peavad võimaldama juhendis kirjeldatud kasutust: käsitsi lukustatud akent ei tohi jätta olukorda, kus mehhanism püüab seda avada. Uurige ka, kuidas avaja vajaduse korral juhendi järgi vabastatakse. Nii teate enne kasutamist, kuidas akent käsitsi sulgeda või mehhanism hoolduseks eemaldada, ilma et peaksite selle ehitust katsetamise käigus ära arvama.

02

Tuulutus sõltub akendest ja õhu liikumisest

Avaja töötab üksikul aknal, õhuvahetus aga sõltub kogu ruumi avadest ja nende paiknemisest. Arvesse lähevad avatavate akende või luukide asukohad, riiulid ja taimed, õhu liikumist takistavad esemed ning tuule suund ja tugevus. Seetõttu ei tähenda ühe akna automaatika automaatselt seda, et kogu kasvatusala tuuldub ühtlaselt. Andur avatava akna kõrval võib näidata teistsugust olukorda kui taimelehtede kõrgusel või ruumi teises otsas. Esimesel kasutusajal võrrelge näite mitmes kohas ja eri ilmaoludes. Märkige, kas õhk liigub läbi ruumi või jääb mõni osa nõrgalt tuulduvaks; ühest päikeselisest päevast ei piisa kogu töö hindamiseks.

Kui loomulikku tuulutust juhitakse mitmest kohast, otsustage, millised aknad võivad automaatselt liikuda ja millised jäävad käsitsi kasutatavaks. Avatud uks võib õhuvahetust muuta, kuid see ei ole kindel osa automaatsest lahendusest, kui keegi peab ukse iga päev avama ja sulgema. Hinnake seetõttu ka olukorda, kus uks on kinni ja töötavad ainult kavandatud aknaavajad. Kasvuhoonemudelit valides uurige avade ja lisavarustuse täpset kirjeldust. Näiteks Accoya ja panipaigaga klaasist kasvuhoonet kaaludes küsige valitud variandi põhiplaani ning akende paiknemist. Märkige plaanile peenrad, kõrged taimed ja võimalikud eraldatud ruumiosad, et tuulutust saaks hinnata tegeliku kasutuse järgi. Kui mõni kasvatuskoht kipub kuumemaks jääma, ei pruugi üksnes avaja varasem käivitumine probleemi lahendada: üle tuleb vaadata ka avade kasutus ja õhu liikumist takistav paigutus. Tuule või vihma korral vajalik akende käsitsemine peab lähtuma kasvuhoone ja avaja juhendist. Termiline mehhanism ei ole iseenesest tuule- ega vihmaandur ning sellist lisafunktsiooni ei saa eeldada.

Andur ja juhtseade täidavad eri ülesandeid

Andur ja juhtseade ei ole sama asi. Patareitoitel termomeeter, miinimumi ja maksimumi salvestav mõõteseade või eraldi andur võib anda infot, kuid ei ava iseenesest akent ega käivita kastmist. Kohalik ekraan aitab märgata kõikumist; häire saab teate saata ainult siis, kui olemas on vajalik sideühendus ja vastuvõttev seade. Kui kaugteavituseks on vaja eraldi keskseadet või võrguühendust, kontrollige, kas ka need töötavad ilma vooluvõrguta ja kuidas nende toide lahendatakse. Pelgalt märge patareitoitel seadme kirjelduses ei tõesta, et kogu teavitusahel toimib iseseisvalt. Sidekatkestuse korral ei pruugi häire teieni jõuda.

Anduri asukoht mõjutab seda, millist olukorda mõõdate. Paigutage õhutemperatuuri andur tootja juhendi järgi ning vältige kohta, kus näitu mõjutab peamiselt otsene päikesekiirgus või avatud ukse lähedus. Võrrelge vajadusel näite kasvuhoone eri osades. Seadme juhendist vaadake lubatud töötemperatuuri, niiskuskaitset, ühendusviisi ja patarei tüüpi. Kauganduri puhul kontrollige ka sideulatust ning seda, kas seade annab teada ühenduse katkemisest või tühjenevast patareist. Kui võrdlete näiteks Prestige'i kasvuhoonet, kasutage valitud ruumilahendust mõõtmiskoha ja vastuvõtja asukoha kavandamiseks. Katsetage sidet nende tegelikes asukohtades, mitte üksnes kõrvuti laual: kirjelduses esitatud sideulatus ei taga ühendust igas paigutuses. Kontrollige ka näidu ajatemplit või viimase uuenduse aega, kui seade seda kuvab. Vana näit võib ekraanil alles olla ka pärast ühenduse katkemist. Häire käivitumise piirid valige kasvatatavate taimede ja enda kasutusplaani järgi. Leppige endaga kokku, mida teate saamisel teete; ainult telefonile saabuv teavitus ei muuda kasvuhoone tingimusi.

T-kujulise kasvuhoone vaade.

03

Patareitoitel juhtimine sobib kindla ülesande jaoks

Patareitoitel taimer või juhtseade võib lülitada sobiva ventiili etteantud ajal, kuid kellapõhine kastmine kordab programmi ka siis, kui ilm, taimede suurus või mullaniiskus on vahepeal muutunud. Kui soovite, et kastmine käivituks anduri näidu järgi, peab konkreetne juhtseade seda funktsiooni toetama ning andur ja ventiil peavad omavahel ühilduma. Uurige, kas taimer juhib ventiili otse või vajab lisamoodulit, millist toidet seade nõuab ja kuidas kellaaeg või programm patarei vahetamisel säilib. Patarei kontrollimise sageduse ja sobiva tüübi määrab seadme juhend. Kui kastmise sagedus muutub hooaja jooksul, tuleb ka kellapõhine programm üle vaadata. Need on mudelipõhised piirid, mitte üldine lubadus, mida saab iga seadmega täita.

Enne valikut uurige, mis juhtub patarei tühjenemisel või anduri ühenduse kadumisel: kas käsk peatub, jääb viimasesse asendisse või annab ainult hoiatuse. Kontrollige ventiili tüüpi, nõutavat veesurvet, ühenduste sobivust ning seda, kas seade on ette nähtud kasutamiseks kasvuhoone tingimustes. Veenduge, et juhtseadmele jääb käsitsi ligipääs ja vajadusel saab kastmise peatada. Ärge usaldage uut seadet kohe taimede ainsa veeallikana: katsetage tsüklit enne, vaadake, kas vesi jõuab kõigisse kavandatud kohtadesse, ning jälgige mitut käivitust. Kui süsteem vajab vooluvõrgust töötavat pumpa või juhtseadet, ei muuda patareitoitel taimer seda vooluvõrguta lahenduseks. Lihtne kasutajaliides ei tähenda alati lihtsat hooldust.

Kastmise automaatika vajab eraldi veeplaani

Automaatne kastmine ei loo vett, vaid jaotab olemasolevat varu. Allikaks võib olla veevõrk, täidetav mahuti või kogutud vihmavesi, kuid iga variandi puhul tuleb teada, kas vett on kasvuperioodil piisavalt ja kas paagi jõuab tühjenemise järel täita. Vajadust mõjutavad kasvatatavate taimede arv ja suurus, kasvusubstraat, ilm ning kastmisviis; universaalset paagimahtu ei saa ainult kasvuhoone mudeli põhjal määrata. Näiteks avara kasvuhoone pindalavalikud ulatuvad tooteinfo järgi 47–70 m²-ni, kuid see arv üksi ei ütle, kui palju vett konkreetne kasvatus vajab. Oma veeplaani jaoks märkige eraldi peenrad ja anumates taimed ning mõõtke tavapärasel kastmisel kasutatud kogust. Kui kasutate paaki, võrrelge veetaset enne ja pärast kastmistsüklit või kasutage sobivat mahu mõõtmise viisi. Koguge tähelepanekuid nii jahedama kui ka soojema ilmaga, sest ühe päeva tulemus ei kirjelda kogu hooaega. Märkige juurde ka taimede arengujärk. Nii saate hinnata, kui kauaks kasutatav varu tegelikult jätkub ja millal tuleb paak uuesti täita. Arvestage kasutatava veevaruga, mitte üksnes mahuti nimimahuga: kogu mahutis olev vesi ei pruugi väljavõtu asukoha tõttu kastmisliini jõuda.

Kui kasutate vihmavett, käsitlege kogumist ja kastmist kahe eraldi etapina: mahuti peab saama vett, kuid kastmisliin peab selle sobiva rõhu ja vooluga taimedeni viima. Mõelge läbi paagi täitmine, veetaseme ja puhtuse kontroll, setete või osakeste mõju tarvikutele ning mahuti juurde pääsemine. Veetaseme jälgimine ei teki automaatselt pelgalt seetõttu, et kastmine on ajastatud. Kui veeallikaks on veevõrk, selgitage välja, kas valitud tarvikud sobivad selle rõhuga ja kas süsteem vajab lisapumpa. Pump vajab omakorda toidet; aku või päikesepaneeli korral kontrollige kogu seadmekomplekti nõudeid, mitte ärge eeldage, et paneel tagab pideva töö. Jätke võimalus vajadusel käsitsi kasta.

04

Kas paagi kõrgusest piisab kastmiseks?

Raskusjõul töötav lahendus võib võimaldada kastmist vooluvõrguta, kuid ainult siis, kui paagi veepinna kõrgus kastmisliini suhtes annab konkreetsele süsteemile piisava rõhu ja vooluhulga. Tilkkastmise torud, filtrid, jaoturid ning tilgutid võivad nõuda kindlaid töötingimusi; mahuti olemasolu ei tõesta, et vesi jõuab ühtlaselt kogu liini ulatuses. Vaadake tarviku tootja nõudeid, sealhulgas minimaalset rõhku ja ühenduste sobivust. Tulemust mõjutavad ka vooliku pikkus, toru läbimõõt ja paigutus, mistõttu pole teise aia kogemus kindel juhis teie süsteemile. Ärge valige lahendust oletuse järgi: proovige seda päris veeallikaga enne, kui jätate taimede kastmise selle hooleks.

Katsetage kogu kastmisliini enne taimede kastmise sellele usaldamist. Kontrollige, kas vesi jõuab nii esimeste kui ka kaugemate istutuskohtadeni, kas mõni ühendus lekib ja kas paagi tase muutub ootuspäraselt. Tehke katse nii täis paagiga kui ka selle veetaseme juures, mille korral kavatsete paaki uuesti täita. Veetaseme alanedes muutuvad raskusjõulise süsteemi töötingimused ning täis mahutiga saadud tulemus ei pruugi korduda. Tilgutite tööd saab võrrelda, kogudes neist sama aja jooksul väljuva vee sobivatesse anumatesse; see näitab jaotuse erinevusi, mitte taimedele vajalikku kastmiskogust. Vajaduse korral järgige filtri puhastamisel või liini läbipesul seadme juhendit. Vooliku ja veenõu paigutust kavandades vaadake ka klaasist kasvuhoone mõõduvalikuid ning kandke valitud variandi käiguteed oma plaanile. Voolik ei tohiks takistada tavapärast liikumist ega hoolduseks ligipääsu. Paagi tõstmist kõrgemale ei saa käsitleda piiranguteta lahendusena: täidetud mahuti vajab selle koormusele sobivat alust. Kui aluse sobivus pole selge, laske seda hinnata pädeval spetsialistil. Pärast kastmisliini paigutuse muutmist kontrollige vee jaotust uuesti.

Milliseid kontrolle automaatika ei asenda?

Automaatika vähendab korduvat käivitamist, mitte vaatlemise vajadust. Ka ajastatud kastmise korral peab inimene kontrollima, et mahutis oleks vett, ventiil avaneks, toru poleks ummistunud ega lahti ning taimed saaksid neile sobiva vee. Mõõteseade annab näidu ühes punktis, kuid ei hinda kõiki peenraid ega taime seisundit; mehaanilise avaja kõrval tuleb aeg-ajalt veenduda, et aken liigub ja sulgub. Kontrolli sageduse määravad süsteemi keerukus ja rikke tagajärg, mitte seadme reklaamitud automaatsus. See ei muuda automaatikat kasutuks, vaid eristab rutiini vähendamist hooldusest ja tähelepanust, mida kasvuhoone endiselt vajab.

Kasulik on pidada lihtsat logi, mis seob seadme tegevuse tegeliku tulemusega. Märkige kuupäev, ilm, kastmisprogrammi kestus, paagi veetase enne ja pärast kastmist ning tähelepanekud vee jõudmise kohta taimedeni. Tuulutuse puhul lisage anduri näit ja see, kas aken oli samal ajal avatud või suletud. Näiteks märge „taimer käivitus, kuid liini lõpus vett ei olnud” on tõrke leidmiseks kasulikum kui „kastmine töötas”. See on näide logikirjest, mitte kirjeldus mõne kliendi kogemusest. Võrrelge mitut kirjet: veekulu suurenemine võib tuleneda programmi muutmisest, lekkest või muutunud kastmisvajadusest ning logi aitab neid võimalusi eristada. Kui kaalute seinaklaasist kasvuhoone variante, märkige valitud põhiplaanile ka kontrollkohad, näiteks paagi väljavõtt, filter ja kõige kaugem tilguti. Nii saab kontrollkäigu teha alati samas järjekorras. Eemaloleku ajaks andke varukontrollijale seadmete täpne asukoht, lihtsad juhised kastmise peatamiseks ning kokkulepe, millal teile helistada. Tal ei pea olema kogu süsteemi ehituse teadmist, kuid ta peab suutma märgata puuduvat vett või ebatavalist leket ja teada, kuidas olukorrast teatada.

Kuusnurkne kasvuhoone välisvaade.

05

Hooajaline hooldus ja tõrkeplaan

Vooluvõrguta lahenduse töökindlus sõltub ka hooajalisest hooldusest. Enne kasvuperioodi kontrollige juhendi järgi patareisid, näitu, ühendust, ventiili liikumist ja mehaanilise avaja vaba käiku. Ärge eeldage patarei kestvust üldise numbri järgi: seadme tööaeg sõltub mudelist, kasutusest ja tingimustest. Kontrollige andureid nende tegelikus kasutuskohas ja pange korduskontroll kalendrisse. Akutoitel pumba või päikesepaneeliga komplekti puhul tuleb lisaks hinnata laadimise korraldust. Selgitage tarnijaga välja, kas paneel toidab pumpa otse või laeb akut ning millist tööaega komplekt teie kavandatud kastmisgraafiku korral võimaldab. Küsige, kuidas käitub süsteem vähese päikesega ja madala akutaseme korral ning kas katkestatud kastmistsükkel jätkub hiljem. Paneeli nimivõimsus üksi ei näita, kui kaua kogu süsteem töötab. Laadimiseks ja aku hoiustamiseks kasutage ainult tootja lubatud lahendust; kui elektriliste osade ühendamine vajab eriteadmisi, laske sobivus ja paigaldus pädeval spetsialistil üle vaadata. Vaadake ka madala patarei- või akutaseme märguandeid. Hoiatusest on kasu ainult siis, kui see jõuab teieni piisavalt vara, et saaksite seadme toite taastada või käsitsi kasta.

Kirjutage tõrkeplaani, mis juhtub, kui patarei saab tühjaks, veemahuti tühjeneb, andur kaotab ühenduse või ventiil ei sulgu. Kas kastmine peatub või võib vesi edasi joosta? Kas akent saab käsitsi liigutada? Kas olemas on teine veeallikas või inimene, kes vea avastab? Nendele küsimustele vastamine aitab märgata olukorda, kus seade küll alustab tööd, kuid riket ei näe keegi. Talvel võivad veega seotud süsteemid külmuda; tühjendamise ja hoiustamise viis tuleb võtta seadme juhendist, mitte improviseerida. Kui vaatate näiteks Accoyaga kasvuhoone mudelivalikut, küsige hoone ja kavandatud lisaseadmete hooldusjuhised eraldi. Pange kirja, millised seadmed jäävad hooaja lõpus oma kohale ja millised eemaldatakse. Hoidke alles seadmete mudelitähised ning ühenduste andmed, et järgmisel hooajal oleks võimalik õiged juhised ja sobivad varuosad leida.

Kuidas automaatikat enne kasutamist katsetada?

Katsetage algul üht süsteemi korraga, et tulemus oleks arusaadav. Tuulutuse puhul jälgige soojenemise ja jahtumise ajal nii akna liikumist kui ka anduri näitu; ühe vaatluse põhjal ei saa kinnitada kogu avamis- ja sulgemistsükli toimimist. Kastmise puhul proovige programmi käivitumist ja lõppemist, vee jõudmist kõikidesse kavandatud kohtadesse ning käsitsi peatamist. Katse ajal viibige kohal, et soovimatu veevool või liikumistakistus ei jääks märkamata. Kontrollige pärast programmi muutmist ekraanilt või seadme muul ettenähtud viisil, et uus seadistus salvestus. Kellapõhise juhtimise korral vaadake üle ka kellaaeg ja aktiivsed nädalapäevad: õigesti töötav ventiil võib vale ajaseadistuse tõttu siiski valel ajal avaneda. Katkestuse või patareivahetuse järgset käitumist uurige juhendist ning kontrollige seda ainult tootja lubatud viisil. Ärge tekitage katsetamiseks tahtlikult leket ega käivitage pumpa tingimustes, mida juhend ei luba. Märkige üles iga sekkumine ja selle põhjus. Alles pärast tavapäraste töötsüklite jälgimist otsustage, kas lisada häire, teine andur või uus kastmistsoon; nii ei varja mitme uue seadme korraga kasutuselevõtt vea põhjust.

Enne ostu koondage seadmete juhenditest kokku neli asja: vajalik toide, lubatud töötingimused, ühilduvus valitud akna või veesüsteemiga ning käitumine rikke korral. Tuulutuseks võib piisata passiivsest avajast, jälgimiseks kohalikust näidikust; ajastatud kastmine vajab sobivat ventiili ja kontrollitud veeallikat. Vaadake, kas juhtseade vajab eraldi keskust või internetiühendust ning kas see jääb töökorda teie eemaloleku ajal. Kui pump või juhtseade nõuab vooluvõrku, kuulub see teise lahendusplaani ning paigaldust ei tohiks improviseerida. Praktilise komplekti tööpiirid on arusaadavad, selle seisundit saab kontrollida ja rikke korral saab kastmist käsitsi jätkata või süsteemi peatada.

Korduma kippuvad küsimused

Kas termiline aknaavaja vajab elektrit?

Mehaaniline, termilise elemendiga avaja ei vaja tavaliselt vooluvõrku ega patareisid, sest akent liigutab seadme enda mehhanism. Kontrollige siiski juhendist, millisele aknale see sobib, millal see tööle hakkab ja kuidas aken sulgub.

Kas patareitoitel taimer saab kasta paagist?

Taimer võib lülitada sobivat ventiili, kuid ei tekita ise survet ega pumpa vett. Paagist kastmiseks peab süsteem toimima paagi tegeliku rõhu ja vooluga ning taimer ja ventiil omavahel ühilduma. Kontrollige nõudeid ja katsetage süsteemi enne kasutamist.

Kas vihmaveetünnist saab taimi automaatselt kasta?

Jah, kui vett jätkub ja kastmissüsteem töötab mahutist saadava rõhu ning vooluhulgaga. Kui raskusjõust ei piisa, vajate sobiva toitega pumpa või muud lahendust. Kontrollige seadmete nõudeid ja katsetage kastmist ka madalama veetasemega, mitte ainult täis tünniga.

Kas temperatuuriandur avab akna automaatselt?

Mitte tingimata. Andur võib temperatuuri mõõta, kuid akna liigutamiseks peab olemas olema sobiv ajam ja juhtühendus. Mehaaniline termiline avaja reageerib ise temperatuurile, kuid patareitoitel mõõteseadme ja ajami koostöö eeldab ühilduvat juhtimist.

Kas automaatikaga kasvuhoone võib jääda pikaks ajaks kontrollimata?

Seda ei tasu eeldada. Seade ei pruugi õigel ajal märgata tühja mahutit, ummistunud toru, kinnijäänud akent või tühjenevat patareid. Kontrollige süsteemi regulaarselt ja korraldage eemaloleku ajaks võimalus riket märgata.

Vooluvõrguta kasvuhoones on realistlik automatiseerida üksikuid töid, mitte kogu kasvatamist. Mehaaniline aknaavaja, patareitoitel mõõtmine ja hoolikalt valitud kastmistaimer lahendavad eri ülesandeid; veevaru ja sobiv rõhk määravad, kas kastmine päriselt toimib. Kui iga osa on enne kasutamist läbi proovitud ning süsteemi saab kontrollida ja vajadusel käsitsi juhtida, vähendab automaatika rutiini ilma oma piire varjamata.

45% soodsam veebist ostes
Mugavad ja kasumlikud ostud veebis
Küsi meilt
Võtke meiega ühendust
Telefon:
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registrikood:
38944924
Aadress:
Thriges Plads 6, 5000 Odense C, Denmark
Sotsiaalmeedia
Jälgige meid Instagramis, Facebookis ja Twitteris, et saada viimaseid uudiseid ja parimaid pakkumisi Bloomcabin-lt.
X
Kas teil on küsimusi ja soovite, et helistaksime teile tagasi?
+372
−
✖