Selle veebisaidi sisu kvaliteedi parandamiseks ja kasutajate vajadustele vastavaks kohandamiseks kasutatakse küpsiseid – sealhulgas kolmandate osapoolte küpsiseid. Jätkates selle veebisaidi kasutamist nõustute küpsiste kasutamisega ning võimaliku suhtlusega, kui sisestate oma kontaktandmed mõnda saidi vormi.
Tagasi blogisse

Kasvuhoone drenaaž: kuidas vältida lompe pärast kastmist

Kasvuhoone drenaaž: kuidas vältida lompe pärast kastmist

Kasvuhoone põrand ja vee ärajuhtimine

Kui kasvuhoone põrandale jääb pärast kastmist lomp, ei tähenda see veel, et kogu alus vajab ümbertegemist. Leia esmalt vee alguskoht, jälgi liikumissuunda ja kontrolli väljapääsu. Põrandaplaanile kantud vaatlus ning samades tingimustes korratud kastmistest aitavad eristada liigset kastmisvett, madalat kohta ja takistatud äravoolu.

Klaasist kasvuhoone välisvaade.

Lombi asukoht ei näita alati, kust vesi tuleb

Kasvuhoonesse jääv lomp ei näita üksinda, kas viga on põrandas või kastmisviisis. Vaata, kus vesi esimest korda nähtavale tuleb, ja erista see koht paigast, kuhu vesi lõpuks koguneb. Poti alt jooksnud vesi võib liikuda mööda põrandat madalamasse nurka; tilkuv voolikuühendus võib tekitada märja koha enne, kui vesi üldse peenrale jõuab. Märgi alguspunkt, liikumissuund ja kogunemiskoht eraldi. Kui vesi ilmub pärast erinevaid kastmisviise korduvalt samasse lohku, tasub uurida põrandapinda ja äravooluteed. See on vihje, mitte veel tõend, et kogu kasvuhoone alus vajab ümberehitamist.

Enne pühkimist tee foto ja kirjuta juurde, kas põrand oli enne katset kuiv või juba niiske, mida kasteti ning millal lomp tekkis. Märja koha serva saad fotol ära märkida või kasutada ajutist märki, mida on hiljem lihtne eemaldada. Korduv muster on informatiivsem kui üks kastmiskord, sest taimede asukoht, kastmisviis ja algniiskus muudavad tulemust. Pane kirja ka, kas lomp väheneb ja millise aja jooksul. Ära võta üht kindlat ooteaega universaalse normina: tulemust mõjutavad põrandakate, aluspind ja veekogus. Vaatle ka märgumise ulatust. Üks väike lohk võib koguda vett suurelt põrandaalalt, samas kui lai märg pind võib olla tekkinud mitmest eraldi allikast. Kui pühid kogu põranda kohe kuivaks, kaob see erinevus vaatlusest. Tee esmalt üldfoto, seejärel lähivõte vee võimalikust lähtekohast. Kui lomp takistab liikumist või muudab käigutee libedaks, eemalda vesi pärast dokumenteerimist; katse nimel pole vaja märga põrandat kasutusse jätta. Nii saad uurida põhjust ilma igapäevast liikumist tarbetult raskendamata.

Joonista vee teekond põrandaplaanile

Joonista ülaltvaates lihtne põrandaplaan ja märgi sellele seinad, sissepääs, peenrad, riiulid, potid, veevõtukoht ning kastmisvooliku või -toru asukoht. Lisa äravooluavad, kui neid on, ja näita ka kasvuhoone lähedal olevad väljalasked. Täpne mõõtkava pole esialgu vajalik, kuid põranda piirid ja objektide asukohad peavad olema omavahel arusaadavas suhtes. Kasuta üht tähist vee alguskoha, teist lompide ja nooli tegelikult vaadeldud voolusuuna jaoks. Nii ei lähe omavahel segamini see, kuhu arvad vee liikuvat, ja see, mida katse näitas.

Märgi iga vaatluse juurde kuupäev, katseala ja kasutatud veekogus; kui katseid on mitu, kasuta eri värvi või lisa neile number. Märgi ka sissepääsu asukoht ja põranda servad, sest nende juures võib märgumine olla seotud väljast tuleva veega. Seinaäärse lahenduse puhul, näiteks Seinaklaasist kasvuhoone puhul, näita plaanil seinapoolne külg eraldi. See aitab jälgida, kas vesi ilmub seina juures või liigub sinna mujalt. Lisa skeemile lihtne legend: pidev nool tähistagu nähtud voolu, katkendlik nool oletatavat või varjatud teekonda ning küsimärk teadmata väljalaskekohta. Nummerda pildistamiskohad ja kirjuta fotodele samad numbrid. Näiteks saab poti juurest algava voolu, riiuli alla kaduva vee ja ukse juures tekkiva lombi tähistada eraldi vaatlustena, neid veel üheks kindlaks veeteeks ühendamata. Nii näeb ka paigaldaja, millised seosed on tõendatud ja millised vajavad kontrollimist. Hoia skeem alles, et sama katseala hiljem uuesti üles leida.

Tee kastmistest võrreldavates tingimustes

Alusta ühest väikesest põrandaosast, kus lomp tavaliselt tekib. Vali mõõdetud kogus vett, vala see aeglaselt ühte ja samasse kohta ning jälgi, kuhu vesi liigub. Ära kalla vett korraga kogu kasvuhoone põrandale: nii on keerulisem kindlaks teha, milline tee põhjustas lombi. Pane kirja, kas vesi jääb lähtekoha juurde, voolab mööda pinda või jõuab nähtava äravooluavani. Tee tähelepanek kohe ning samadel enda valitud ajahetkedel hiljem. Oluline pole kindel minutite arv, vaid see, et kordustesti vaatlused toimuksid sama rütmiga. Vali kogus, mida saad valamise ajal jälgida ja vajaduse korral peatada; katse ei pea tekitama suurt lompi. Hoia telefon või märkmik käepärast ning mõõda vesi enne alustamist eraldi nõusse. Lõpeta vee lisamine, kui see hakkab levima katsealast välja, liikuma tundmatusse avasse või kogunema raami juurde. Märgi katkestamise põhjus üles. Ka pooleli jäetud katse annab kasulikku teavet, kuid selle tulemust ei saa võrrelda katsega, kus kogu kavandatud veekogus põrandale valati.

Kordamiseks oota, kuni põrand ja aluspind on taas algse katsega võrreldavas seisus. Kasuta sama veekogust, valamiskiirust ja lähtekohta. Kui soovid võrrelda näiteks põrandaosa ja poti alt tulevat vett, katseta neid eraldi, mitte ühe korraga. Muuda korduste vahel ainult üht asja, näiteks vee lähtekohta; siis on tulemust lihtsam tõlgendada. Põrandale valamise katse näitab eelkõige pinnal liikumist, mitte seda, kui palju vett tegeliku kastmise ajal peenrast välja tuleb. Selle uurimiseks jälgi eraldi tavalist kastmiskorda ning märgi üles kastetud ala ja vee kogus. Ära asenda taimede tavapärast kastmist suurema katsekogusega ainult selleks, et lomp nähtavale ilmuks. Kui kavandad katset enne põranda valmimist, küsi valitud mudeli vundamendijoonist. Näiteks Accoyaga kasvuhoone puhul lähtu konkreetse valiku plaanist, et määrata katseala päris põrandapiiri järgi, mitte üksnes mudeli nimest.

Erista kastmisvesi, lekked ja vihmavesi

Kui märgumine tekib kohe pärast ühe peenra kastmist, kontrolli selle serva, taimede ümbrust ning poti või kastmisnõu alust. Kui mitu teineteisest eemal olevat kohta saavad korraga märjaks, vaata üle kastmisvooliku nähtavad ühendused ja torustiku osad, millele pääsed ohutult ligi. Ära eelda, et vesi tuleb alati sealt, kus seda näed: see võib voolata riiuli või põrandakatte all ning ilmuda nähtavale kaugemal. Märgi skeemile eraldi, millal kastmine toimus ja millal vesi ilmus. Nii saad eristada kastmisega seotud märgumist olukorrast, kus põrand oli märg juba enne taimede kastmist. Arvesta ka klaasile või raamile kogunenud kondensveega. Kui kastmist pole toimunud, kuid ülal on näha piisku ja nende all tekivad märjad täpid, võib vähemalt osa veest pärineda sealt. Vaata, kas tilkumine langeb kokku põranda märgumisega; märg klaas üksi ei tõesta lombi põhjust. Poti välisküljele või riiulile kogunenud vesi võib samuti hiljem maha tilkuda. Need tähelepanekud aitavad vältida põrandatööde kavandamist olukorras, kus kõigepealt tuleb selgitada vee tegelik allikas.

Võrdle tähelepanekuid ka vihmase ilmaga. Kui lomp tekib pärast sadu, kuid mitte kontrollitud kastmise ajal, võib vesi tulla kasvuhoone ümbrusest või mõnest välisest äravooluteest. Kirjuta üles, kas märgumine algab ukse, seinaääre või mõne muu kindla koha juures; üksnes ajastus ei tõesta veel vee päritolu. Liigendatud põhiplaani korral jaga skeem osadeks: näiteks T-kujulise oranžeeria kasvuhoone puhul märgi ristumiskoht ja kõik tiivad eraldi. Nii ei kanna ühes osas nähtud vooluteed ekslikult üle tervele põrandale.

Kasvuhoone Accoya panipaigaosaga.

Põrandakate, peenrad ja potid muudavad veevoolu

Pinnasega põrand, vuukidega sillutis ja vett vähe läbilaskev kate käituvad veega erinevalt. Sillutise vuuk võib vett läbi lasta, kuid see ei näita iseenesest, kuhu vesi edasi liigub. Pinnas võib esialgu vett hästi vastu võtta, ent imbumine võib aeglustuda, kui pinnas on juba märg või tihenenud. Seetõttu ei tähenda lombi kadumine, et vesi on kasvuhoonest ohutult ära juhitud: see võib olla pinnasesse imbunud või liikunud kohta, mida pealt ei näe. Märgi üles, millisel pinnal katse toimus, ning ära võrdle eri katteid nii, nagu need oleksid samasugused. Erista ka õhuke märg laik seisvast veest. Märg kate võib jääda tumedamaks pärast seda, kui pinnal enam vaba vett pole. Lombi vähenemist võivad mõjutada nii imbumine kui ka aurumine, mistõttu üksnes kuivamise põhjal ei saa äravoolu toimivust hinnata. Kirjuta vaatluslehele eraldi, millal nähtav veekiht kadus ja millal pind kuivaks muutus. Kui katted vahelduvad, jälgi nende üleminekukohta: vesi võib koguneda just sinna, isegi kui mõlemad alad eraldi näivad tasased.

Arvesta ka sellega, et taimede ja riiulite ümber on mitu võimalikku veeteed. Poti alusele valgunud vesi, kastmisnõust üle ääre loksunud vesi ja peenra servast välja voolav vesi võivad tekitada sarnase lombi, kuigi lahendused on erinevad. Kui kavandad panipaigaga Accoya kasvuhoonet, märgi kasvatus- ja panipaigaosa plaanile eraldi, kui need on valitud paigutuses eri alad. Ära eelda, et ühe osa põrandakate või kastmisviis kirjeldab teist. Kruusa või uue katte lisamine ilma vee lähtekohta uurimata võib nähtava lohu peita, kuid ei pruugi selle põhjust kõrvaldada.

Leia madalad kohad mõõtmisega

Lomp koondub sageli põranda madalamasse kohta, kuid seda pole alati silmaga näha, eriti kui pind on vuugiline või asub riiulite all. Võrdle põrandat mitmes suunas, sealhulgas ukse juures, keskel ja seinte ääres. Sirge lati abil saad märgata lati alla jäävaid lohke, loodiga aga kontrollida pinna kalduolekut. Pane kontrollkohad skeemile kirja. Korda vaatlust samas kohas, et eristada püsivat lohku juhuslikust märgumisest. Vuugilise katte puhul toeta latt stabiilsetele pindadele, mitte lahtisele prahile või üksikule kõrgemale servale. Märgi, kas tähelepanek puudutab ühe plaadi serva, väikest lohku või pikemat põrandaosa. Need on erinevad olukorrad ega anna alust kogu põranda kohta sama järeldust teha. Ära aja segamini käigupinna ja kasvuhoone kandva aluse kõrgusi: vee juhtimiseks mõeldud põrandapinna kalle ei tähenda, et raam peaks olema samamoodi kaldu. See lihtne kontroll kirjeldab põrandapinda, kuid ei asenda vundamendi ega pinnase professionaalset hindamist, kui kavandad suuremaid muudatusi.

Jälgi, kas vesi liigub ühtlaselt äravooluava poole, peatub ühe lohu servas või koguneb eri suundadest samasse punkti. Ära määra ise universaalset põrandakallet ega lõika vee liikumise parandamiseks alust või tugipinda ümber. Kasvuhoone väliskuju ei näita, milline on selle tegelik põrandapind: ka püramiidi tüüpi kasvuhoone puhul kontrolli valitud ala mõõtmisega, mitte üksnes kuju järgi oletades. Kui mõõtmine viitab sellele, et vee suunda muudaks põranda või aluse muutmine, lase lahendust hinnata inimesel, kes tunneb kohapealse pinnase ja valitud mudeli alust.

Kontrolli äravooluava ja vee lõpp-punkti

Kui põrandal on äravooluava või -kanal, kontrolli esmalt nähtavat ava ja selle ümbrust. Lehed, mullatükid ja muu lahtine praht võivad sissepääsu takistada; eemalda ainult see, millele pääsed ligi ilma konstruktsiooni avamata. Vala katse käigus ava lähedale väike, mõõdetud kogus vett ja vaata, kas see liigub sinna või koguneb hoopis ava ümber. Puhas pealmine osa ei tõesta, et kogu peidetud äravoolutee toimib. Ära suru torusse jõuga tööriistu ega muuda teadmata torustiku kulgu: varjatud takistuse korral on vaja selle teekond välja selgitada.

Uuri ka, kuhu vesi pärast kasvuhoonest väljumist jõuab. Kui väljalaskekoht on nähtav, jälgi, kas vesi pääseb sealt edasi või koguneb selle kõrvale ja liigub tagasi hoone poole. Sobiv lõpp-punkt ei tohiks tekitada uut lompi vundamendi või käigutee juurde ega suunata vett kohta, kus see võib pinnast uhtuda. Kui sisemise ava ja väljalaske vahel on peidetud toru, märgi skeemile ainult selle teadaolev kulg. Väike katsekogus ei pruugi kohe väljalaskes nähtavale jõuda; see üksi ei tõesta ummistust ega toru puudumist. Samuti ei kinnita väljas nähtud vesi ühendust, kui samal ajal sajab või sinna voolab vett mujalt. Küsi olemasolevat äravooluplaani või lase tundmatu ühendus spetsialistil üle vaadata, selle asemel et katsekogust järjest suurendada. Mudelivalik, näiteks Bloomcabin Prestige kasvuhoone, ei määra iseenesest äravoolu asukohta. Enne selle kavandamist võrdle tegelikku veeteed konkreetse kasvuhoone alusjoonise ja paigalduslahendusega.

Uuri ka kasvuhoone ümbruse pinnavett

Kui kasvuhoone põrand märgub pärast vihma, vaata üle ka hoone ümbrus. Jälgi, kas vesi voolab ukse või seinaääre suunas, kas see koguneb välisserva juurde ja kas mõni nähtav vihmavee väljalase juhib vee samasse kohta. Võrdle välis- ja sisevaatlust, kuid ära järelda märjast uksealusest üksi, milline on maapinna kalle või vee alguskoht. Tee märge selle kohta, millise ilmaga probleem tekib ja milline külg oli märg. Kastmistest aitab uurida väikest sisepinda; see ei näita, kuidas toimib kogu krundi sademevee ärajuhtimine tugeva vihma korral.

Joonista skeemile kasvuhoone ümber olevad rajad, kõrgemad pinnad, uks ja nähtavad väljalasked, kui neid on. Suurema põhiplaaniga hoone, näiteks avar kasvuhoone, puhul vaata ümbruse veeteed läbi kõigi külgede juures, mitte ainult sissepääsu ees. Pane kirja ka, kas eelmistel päevadel sadas või oli ümbruse pinnas juba märg. Kuiva ilmaga tehtud sisekatse ja pikema saju järel tehtud vaatlus võivad näidata erinevat olukorda, sest vee vastuvõtmise võimalused pole samad. Pildista võimaluse korral sama väliskohta enne sadu ja pärast seda, hoides vaatenurga ühesugusena. Nii on näha, kas vesi koguneb esmalt väljas või ilmub kõigepealt kasvuhoone põrandale. Ära hakka oletuse põhjal kaevama ega muuda maapinna tasemeid vundamendi kõrval; nii võib algne olukord keerulisemaks muutuda. Kui vee suunamiseks oleks vaja pinnasetöid, lase lahendust hinnata kohapeal, arvestades aluse, ümbritseva pinnase ja vee soovitud lõpp-punktiga.

Oranžeeria kasvuhoone välisvaade.

Võrdle plaani konkreetse kasvuhoone vundamendijoonisega

Kasvuhoone põrand ja selle alus tuleb siduda konkreetse mudeli joonisega, mitte võtta mõõte mõne teise mudeli või üldise skeemi järgi. Vaata, millised mõõdud ja aluse piirid on tootja vundamendijoonisel tegelikult näidatud ning kas need vastavad valitud variandile. Ära eelda, et sama tootepere kõik mõõdud, tugipunktid või detailid on identsed. Näiteks klaasist kasvuhoone puhul kasuta oma valitud mudeli dokumentatsiooni; tootepilt ega mudeli üldnimetus ei anna alust järeldada, kuhu äravooluava paigutada. Kui joonisel vajalik teave puudub, küsi õiget varianti enne põrandatööde alustamist.

Kui vesi liigub vundamendi poole või lahendus eeldaks aluse, põranda või pinnase muutmist, kaasa pädev pinnasetööde spetsialist või paigaldaja. Saada talle vundamendijoonis, põrandaplaan ning fotod nii kuivast kui ka märjast kohast. Piltidel olgu näha, kus asub lomp võrreldes ukse, seina ja äravooluavaga; lisa juurde katse ajal kasutatud veekogus ja tähelepanekud. Küsi, milline osa veeteest on olemasolevas lahenduses kavandatud ning kas sinu plaanitud väljalaskekoht sobib sellega. Enne tellimust täpsusta ka tööde ulatus: kes hindab olemasolevat põrandat, kes kavandab vee ärajuhtimise ja kes kontrollib tulemust pärast töö valmimist. Kasvuhoone paigaldamine ja krundi äravoolu lahendamine ei pruugi kuuluda samasse kokkuleppesse. Palu kavandatav muudatus kanda skeemile koos väljalaske ning hoolduseks vajalike ligipääsukohtadega. Nii on hiljem selge, mida muudeti ja kust saab süsteemi kontrollida, ilma et peaks valmis põrandat oletuse põhjal avama. Hinnang saab siis lähtuda päris mõõtudest ja kohapealsest olukorrast, mitte üldisest soovitusest.

Paranda tuvastatud põhjus ja korda katset

Kui leidsid, et vesi tuleb poti või peenra servast, muuda esmalt kastmise lähtekohta või kogust ja jälgi, kas sama lomp tekib uuesti. Kui ava juures oli lahtist prahti, puhasta nähtav osa ning tee kontrollkatse samades tingimustes. Kui probleem paistab seotud madala kohaga või vee teekond kaob põranda alla, ära kata seda juhuslikult kruusa või uue pinnakihiga. Enne sellist muudatust tuleb teada, kuhu vesi edasi liigub ja kuidas töö mõjutab aluse ümbrust. Üksnes lombi pinna vähendamine ei näita veel, et vesi on õigesti ära juhitud.

Korda pärast iga sihitud parandust sama mõõdetud koguse ja lähtekohaga kastmistesti. Võrdle skeemilt vee alguspunkti, voolusuunda, lombi asukohta ja seda, kuidas märg ala aja jooksul muutus. Kui tulemus erineb, pane kirja ka muutunud asjaolu, näiteks kuivem algpind või teistsugune veekogus. Hinda lisaks vana lombi kadumisele seda, kas vesi hakkas kogunema uude kohta. Tee pärast kontrollkatset tähelepanek ka tavapärase kastmise ajal: piiratud katseala parem tulemus ei kirjelda veel kogu kasutusolukorda. Säilita algne skeem ja lisa paranduse järel tehtud vaatlus eraldi, et varasem veetee oleks endiselt nähtav. Kui sama probleem hiljem kordub, saad võrrelda, kas muutunud on kastmine, põranda seisund või väljalaske ümbrus. Nii tekib selge ülevaade, milline muudatus mõjus ja millised küsimused jäid lahendamata. Kasvuhoone äravoolu hindamine algab veeteekonna märkimisest; alles seejärel saab otsustada, kas piisab kastmisviisi muutmisest või vajab lahendamist põrand, väljalase või alus.

Korduma kippuvad küsimused

Kas iga lomp pärast kastmist tähendab, et drenaaž on vigane?

Ei. Vesi võib tulla üle kastetud potist, voolikuühendusest või peenra servast ning koguneda põranda madalaimasse kohta. Jälgi kõigepealt vee alguspunkti ja liikumissuunda. Kui lomp tekib korduvalt samas kohas ka erinevate kastmisviiside järel, kontrolli lisaks põrandapinda ja äravooluteed.

Kuidas teha kastmistesti kogu kasvuhoonet üle ujutamata?

Vali üks väike katseala ja kasuta mõõdetud kogust vett. Vala see aeglaselt samasse kohta ning märgi üles, kuhu vesi liigub ja kuhu koguneb. Tee eri põrandaosades eraldi katsed ning korda neid alles siis, kui lähteolukord on võrreldav. Ära kalla korraga vett kogu põrandale.

Kui kaua võib vesi pärast kastmist põrandal seista?

Kõigile kasvuhoonetele sobivat ajalist piiri ei saa määrata: tulemust mõjutavad veekogus, põrandakate, aluspinna niiskus ja äravoolu ülesehitus. Pane kirja, kas lomp väheneb ning kui kaua selleks sinu katsetingimustes kulub. Nii saad võrrelda kordusteste, mitte lähtuda suvalisest minutite arvust.

Kas kruusa lisamine või põrandakatte vahetamine lahendab lompide probleemi?

Mitte tingimata. Uus kate võib vee liikumise suunda muuta, kuid ei kõrvalda näiteks lekkivat ühendust, takistatud äravoolu ega aluse juures olevat madalat kohta. Enne pinnasetöid selgita välja, kust vesi tuleb ja kuhu see peaks jõudma. Aluse või põrandakonstruktsiooni muutmine vajab kohapealset hinnangut.

Millal tasub küsida abi paigaldajalt või pinnasetööde spetsialistilt?

Küsi hinnangut, kui vesi tuleb põranda alt, koguneb vundamendi või raami juurde, äravoolu lõpp-punkt pole teada või lahendus eeldaks kaevamist ja aluse muutmist. Saada kaasa konkreetse kasvuhoone vundamendijoonis, skeem ning fotod märgumiskohtadest. Nii saab arutada tegelikku veeteed, mitte oletada põhjust.

Lompide vältimiseks ei piisa vee nähtava koha kuivatamisest: jälgi, kust vesi tuleb, kuhu see liigub ja kas äravoolutee viib selle edasi. Skeem ja kordustest annavad võrdluspunkti, mille põhjal valida järgmine samm. Kui lahendus puudutab põrandat või vundamenti, lähtu konkreetse mudeli joonisest ja kohapealsest hinnangust.

45% soodsam veebist ostes
Mugavad ja kasumlikud ostud veebis
Küsi meilt
Võtke meiega ühendust
Telefon:
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registrikood:
38944924
Aadress:
Thriges Plads 6, 5000 Odense C, Denmark
Sotsiaalmeedia
Jälgige meid Instagramis, Facebookis ja Twitteris, et saada viimaseid uudiseid ja parimaid pakkumisi Bloomcabin-lt.
X
Kas teil on küsimusi ja soovite, et helistaksime teile tagasi?
+372
−
✖