Selle veebisaidi sisu kvaliteedi parandamiseks ja kasutajate vajadustele vastavaks kohandamiseks kasutatakse küpsiseid – sealhulgas kolmandate osapoolte küpsiseid. Jätkates selle veebisaidi kasutamist nõustute küpsiste kasutamisega ning võimaliku suhtlusega, kui sisestate oma kontaktandmed mõnda saidi vormi.
Tagasi blogisse

Kasvuhoone harja suund: ida–lääs või põhja–lõuna?

Kasvuhoone harja suund: ida–lääs või põhja–lõuna?

Kasvuhoone paigutus

Kasvuhoone harja suunda valides tekib tavaliselt kaks varianti: ida–lääs või põhja–lõuna. Suunavalik määrab, millised pikad küljed ja katusepinnad saavad otsest päikest hommikul, keskpäeval või õhtul; see ei määra üksi, kui valge kogu krunt on. Eestis muutub päikesekaar aasta jooksul märgatavalt, mistõttu võib suvine eelistus erineda varakevadise omast. Võrdle enne paigalduskoha kinnitamist mõlemat telge samal krundiplaanil ja samade varjuoludega.

Kuusnurkne kasvuhoone aias

Harja suund kirjeldab kasvuhoone põhitelge

Harja suund näitab, millise ilmakaare teljel kulgeb katuse kõrgeim ühendusjoon ehk hari. Pikliku viilkatusega kasvuhoonel tähendab ida–lääne suunaline hari seda, et üks pikk katusekülg vaatab lõunasse ja teine põhja; otsaviilud jäävad itta ja läände. Põhja–lõuna suunalise harja puhul on pikad küljed ida ja lääne poole, otsad aga põhja ja lõuna suunas. Joonista kasvuhoone esmalt ülevalt vaates lihtsa ristkülikuna: hari kulgeb piki ristküliku keskjoont. Nii ei lähe omavahel segi katuse suund, sissepääsu külg ja kasvuhoone paiknemine krundi suhtes.

See võrdlus kehtib siis, kui kasvuhoonel on üks selge pikitelg ja hari. Mitmeharulise või teistsuguse kujuga mudeli puhul tuleb arvestada mitut katusepinda; sellest tuleb juttu allpool. Kasuta mõlema suuna proovimisel sama variandi kontuuri ja mõõtmeid. Näiteks Klassika klaaskasvuhoone valimisel kontrolli konkreetse variandi joonist, mitte ära tuleta telge üksnes tootenimest. Siis võrdled üht ja sama kasvuhoonet kahel suunal, mitte eri mõõtude ja kujuga variante. Märgi põhjasuund krundiplaanile ka siis, kui krundi piirid või maja seinad näivad kulgevat ilmakaari mööda: silma järgi hinnatud suund võib olla eksitav. Kui kasutad telefoni kompassi, kontrolli näitu eemal metallist esemetest ja võrdle seda kaardi põhjasuunaga. Täpset ida–lääne või põhja–lõuna asendit ei pea käsitlema ainsa võimalusena. Kui ruumi tõttu tuleb telge veidi pöörata, märgi tegelik asend joonisele ning võrdle just seda. Sissepääsu asukoht tasub samuti plaanile kanda, kuid uksest välja vaadates nähtav ilmakaar ei pruugi olla harja suund.

Päikesetee muutub aastaaegadega

Eestis liigub päike suvel kõrgel ja valge aeg on pikk. Suve alguses tõuseb päike kirde poolt, liigub päeva jooksul üle lõunataeva ning loojub loodes. Talvel on päikesekaar madal ja päev lühem: päike tõuseb kagust, liigub lõuna poolt ning loojub edelasse. Kevadel ja sügisel jääb teekond nende vahele. Seetõttu ei valgusta päike kasvuhoone katust ega külgi aasta läbi sama nurga alt. Harja suund muudab seda, millisele pikale küljele ja katusepinnale kiired päeva eri osades langevad.

Mõtle enne, mis kuudel kasvuhoonet kõige rohkem kasutad. Kui alustad kasvatamist varakevadel või jätkad sügisel, on oluline, milline katusepind ja külg avanevad madala päikese poole. Suvel liigub päike pikema kaarega ning hommikune ja õhtune valgustus võivad võrdlust muuta. Kell 12 ei pruugi olla päikesekeskpäev, seega ära järelda suunda ainult kellaaja järgi. Pane varjude vaatlemisel või pildistamisel kirja kuupäev ja kellaaeg. Võrdluseks vali oma kasvatushooajast mitu ajavahemikku: näiteks istikute kasvatamise algus, suvine põhikasvatus ja sügisene lõpp. Kui kasutad päikesetee rakendust, sisesta krundi asukoht ning soovitud kuupäev; ühe kuupäeva vaadet ei saa üle kanda kogu aastale. Rakenduse näidatud päikesesuund ei arvesta tingimata sinu aia puid ja hooneid, mistõttu tuleb see siduda kohapealsete tähelepanekutega. Valguse võrdlust ei maksa samastada kasvuhoone temperatuuri ennustamisega. Soojenemist mõjutavad ka ilm, kattematerjal, tuulutus ja muud tingimused; harja suund üksi ei näita, millal saab kasvatamisega alustada.

Ida–lääne harja puhul avaneb üks katusepind lõunasse

Kui hari kulgeb idast läände, jääb viilkatusega kasvuhoone üks pikk katusepind lõunasse ja teine põhja. Päikesekeskpäeval paistab päike lõunast, mistõttu võib lõunapoolne katusepind saada rohkem otsest valgust, eriti siis, kui madal päike pääseb takistusteta hooneni. See võib olla oluline varakevadel ja sügisel, kui päikesekaar on madalam kui suvel. Samal ajal ei tähenda lõunapoolne suund automaatselt, et kogu kasvuhoone on valge: tulemust mõjutavad katuse kuju, lähedal asuvad takistused ja see, kui suur osa taevast on nähtav.

Pika lõunapoolse külje valgustatus võib olla eelis, kui soovid kasvuhoone pikal küljel kasvatada taimi, mis vajavad palju valgust. Kuid valgus ei jaotu tingimata mõlemale poole ühtlaselt: põhjapoolne külg võib saada vähem otsest päikest, kuigi hajus valgus ja suvised hommiku- ning õhtukiired mõjuvad samuti. Arvesta ka kasvuhoonesse jõudva valgusega, mitte ainult sellega, kas päike tabab klaasi. Võrdle paberil mõlema külje peenraid ja märgi, kus asuvad kõrgemad taimed või riiulid, mis võivad madalamaid taimi varjutada.

Põhja–lõuna suunal liigub valgus päeva jooksul külgede vahel

Põhja–lõuna suunalise harja korral vaatavad kasvuhoone pikad küljed itta ja läände. Päeva esimeses pooles jõuab otsene päike rohkem idapoolsele küljele, pärastlõunal aga läänepoolsele. Viilkatusega kasvuhoonel on ka katusepinnad ida ja lääne poole; päikesekiirte langemisnurk muutub hommikust õhtuni. Selline paigutus võib anda pikkadele külgedele päikest eri kellaaegadel, kuid ei taga, et valgus jaguneb taimede vahel ühtlaselt. Lõunapoolne ots võib päikesekeskpäeval saada otsest valgust, ent see ei asenda kogu katuse ja külgede valgustatuse hindamist.

Põhja–lõuna asendi võrdlemisel vaata, kas idapoolsel küljel on hommikupäikese ees takistusi ja kas läänepoolne külg jääb pärastlõunal vabaks. Kui üks neist külgedest on suure osa päevast hoone varjus, ei pruugi mõlemad pikad küljed saada võrreldavalt otsest valgust. Ka Prestige’i kasvuhoone puhul vaata valitud variandi plaanilt, kuidas selle telg ja avad paiknevad; mudelinimi ei ütle, milline külg sinu krundil päikest saab. Märgi peenarde juurde päeva jooksul nähtud valguse ja varju piirid. Nii saad eristada lühikest varjuhetke olukorrast, kus sama kasvuala jääb tundideks otsese päikeseta. Ära võrdle ainult idaseina hommikust valgust ja lääneseina õhtust valgust: jälgi ka seda, kui kaugele valgus kummalgi ajal kasvualale ulatub. Kõrged taimed võivad madala päikese korral varjutada teist peenart, kuigi klaasitud külg ise on päikese käes. Kui kasvuhoone pole piklik või sellel on mitu haru, ei kirjelda üks põhja–lõuna telg kogu valgusolukorda; siis tuleb võrrelda kasvualasid eraldi.

Kuusnurkse kasvuhoone vaade

Kasvatusplaan ja kasutusaeg mõjutavad valikut

Kasvuhoone suuna valimisel arvesta, mida seal kasvatad ja millal need taimed kasvuruumi vajavad. Madalad istikud, kõrged tomatitaimed ja riiulitel olevad potid ei varjuta üksteist ühtemoodi. Kevadel võib tühi või madalate taimedega kasvuhoone tunduda ühtlaselt valge, kuid suveks kasvanud taimestik muudab valguse jaotust. Joonista kasvatusplaanile seetõttu taimede eeldatav lõplik kõrgus ja nende paiknemine, mitte ainult istutuskohad. Ida–lääne asendi korral tasub eriti jälgida, kas lõunapoolse peenra kõrged taimed varjutavad põhjapoolset kasvuala. Põhja–lõuna asendi puhul vaata, kuidas taimede varjud päeva jooksul üle käigutee ja peenarde liiguvad. Need pole jäigad istutusreeglid: varju suunda ja ulatust mõjutavad päikese kõrgus, peenarde vahe ning taimede suurus. Võrdle eraldi istikute kasvatamise ja täiskasvanud taimede aega. Kui soovid igal aastal kultuure või peenarde kasutust vahetada, eelista plaani, mida saab ümber korraldada. Jäta ruumi käiguteele, taimede hooldamisele ja kasvule, mitte ära täida kõige päikeselisemat külge ainult paberil võimalikult tihedalt.

Tõmba valitud kasvuhoone plaanile peenrad, riiulid ja kõrgeimad taimed ning võrdle sama sisepaigutust mõlema harja suunaga. Ruumi suurus mõjutab, kui paindlikult saad kasvuala korraldada. Näiteks Accoyaga kasvuhoone valikus on pindalad 3,77–28,08 m²; nii erineva suurusega variantide peenra- ja käiguteeplaan ei saa olla sama. Pindala ei näita iseenesest, kui palju päikest taimed saavad, ega anna teada kasvuhoone pikkuse ja laiuse suhet. Selleks kasuta valitud variandi mõõtudega joonist. Märgi sinna ka riiulite sügavus ja asukoht: seina ääres olev riiul võib vähendada selle all kasvavate taimede valgust, olenemata harja suunast. Kui üks asend tundub ebasobiv, proovi enne selle välistamist teistsugust sisepaigutust. Näiteks võib kõrgete taimede või riiulite teisele küljele tõstmine vabastada madalamale kasvualale valguse. Hoia võrdluses siiski lahus kaks muudatust: kõigepealt võrdle sama sisustust kahel suunal, seejärel võimalikke sisustuse ümberkorraldusi. Nii saad aru, kas parem tulemus tuleb kasvuhoone pööramisest või kasvuala teisiti korraldamisest.

Võrdle varje mõlema paigutuse korral

Harja keeramine ei suurenda kogu krundi päikesehulka, vaid muudab seda, milline kasvuhoone külg jääb konkreetse takistuse varju. Sama puu või hoone võib ida–lääne ja põhja–lõuna asendis varjutada eri katusepinda ning eri osa kasvualast. Joonista esmalt krundile kaks võimalikku kasvuhoone asendit, jättes nende mõõdud samaks. Seejärel vaata, kust päike kummagi variandi puhul paistab, ja märgi ära, millisel ajal jõuab vari kasvuhooneni. Nii keskendud suunavalikule, mitte üksnes üldisele küsimusele, kas krundil on päikest või varju.

Kasulikud on mõõtkavaline krundijoonis, eri kellaaegadel tehtud fotod ja hooajaliste varjude skeemid. Jäädvusta hommik, päikesekeskpäev ja hilisem pärastlõuna ning lisa kuupäev. Fotodel võiks olla näha kogu kavandatud kasvuala ja varju tekitav objekt, mitte ainult üks päikeseline koht. Lehtpuude puhul erista lehtedeta ja lehtedes aega, sest sama võra ei varjuta aasta läbi ühtemoodi. Kui kaalud avarat oranžeeriat, kasuta joonisel valitud variandi täpseid mõõtmeid: selle tootevaliku pindalad on 47–70 m². Suure kontuuri valgustatust ei saa hinnata üksnes keskpunkti järgi. Märgi eraldi, millal vari jõuab lähima servani, millal kasvuala keskossa ja millal sealt lahkub. Kui sul pole võimalust kogu aasta vältel vaatlemas käia, erista joonisel tegelikud tähelepanekud päikesetee abil tehtud hinnangutest. Hooajaline skeem aitab variante võrrelda, kuid ei ole sama mis kohapeal tehtud vaatlus. Eriti oluline on see madala päikese korral, kui kaugem hoone või puu võib heita kasvualani ulatuva varju, mida suvisel fotol ei näe.

Seinakasvuhoone valgust mõjutab seina suund

Seina külge paigutatud kasvuhoone puhul ei saa harja suunda vaadelda eraldi hoone asukohast. Maja või muu ehitise sein võib varjata osa taevast ning määrata, millises suunas kasvuhoone läbipaistvad küljed avanevad. Hinda, kust päike jõuab seina äärde hommikul, päikesekeskpäeval ja pärastlõunal. Lõuna-, ida- või läänepoolse seina kõrval võivad valgustingimused olla erinevad, kuid tulemus sõltub ka hoone kõrgusest ja selle ümbrusest. Ära eelda, et sein ise tagab kasvuhoones piisava valguse või muudab ühe ilmakaare alati parimaks.

Enne paigutuse otsustamist vaata, millised seinad üldse kõne alla tulevad ja milline asend on iga seina juures võimalik. Kontrolli valitud mudeli jooniselt, milline külg läheb seina vastu ning kuhu jäävad katusepinnad. Seinaklaasist kasvuhoone puhul on seinaga seotud asend otsuse osa; konkreetse paigaldusvariandi sobivust ei saa järeldada üksnes tootenimest. Joonista plaanile ka maja nurgad, eenduvad osad ja katuse räästas, kui need võivad valgust varjata. Ida poole avaneva kasvuhoone hommikune päike ja lääne poole avaneva kasvuhoone pärastlõunane päike pole sama olukord, eriti kui naaberhooned varjutavad üht külge. Kui sein varjab talvel suure osa lõunataevast, arvesta seda eraldi oma kavandatud kasutushooajaga. Ära eelda, et sein muudab kasvuhoone automaatselt soojemaks või korvab vähese valguse. Hoonega ühendamise võimalus ja sobiv paigalduslahendus tuleb vajaduse korral hinnata koos pädeva spetsialistiga; päikeseskeem seda küsimust ei lahenda. Suunavõrdluses keskendu aga sellele, milline osa taevast ja päikeseteest jääb iga võimaliku seina juures kasvuhoonele avatuks.

Eri kujuga kasvuhoonete katusepindade suunad

Kõigil kasvuhoonetel pole üht pikka harja, mida saaks lihtsalt ida–lääne või põhja–lõuna suunda pöörata. Kuusnurkse, püramiidse või mitmeharulise hoone puhul mõjutab tulemust see, kuhu vaatavad eri klaasitud pinnad ja millises osas paiknevad taimed. Näiteks püramiidi tüüpi kasvuhoone puhul ei piisa valguse kirjeldamiseks pikliku viilkatuse harjasuuna võrdlusest. Märgi joonisele põhjasuund ning vaata, millised pinnad avanevad lõunasse, itta ja läände. Nii väldid olukorda, kus annad kogu hoonele ühe ilmakaare nimetuse, kuigi selle eri küljed saavad päikest eri aegadel. Võrdluseks vali üks selgelt määratletud külg või joonisel näidatud telg ja kasuta seda kõigi prooviasendite kirjeldamisel. Katseta plaanil ka väiksemat pöördenurka, kui kuju ja vaba ruum seda võimaldavad; ainult 90-kraadine pööramine ei pruugi näidata kõiki sisuliselt erinevaid asendeid. Hoia kasvualad igas variandis nähtaval, sest kõige paremini valgustatud katusepind ei tähenda veel, et valgus jõuab soovitud peenrani. Fotod aitavad kujust aru saada, kuid täpseks võrdluseks on vaja mõõtudega plaani.

Kui kasvuhoonel on mitu haru või külgede suund muutub, hinda iga kasvuala eraldi. Märgi üles, milline osa saab päikest hommikul ja milline pärastlõunal, ning kontrolli, kas üks tiib varjab teist. See on eriti tähtis siis, kui plaanid kasvatada eri taimi eri osades või paigutada mõne peenra klaasitud seina lähedale. Vorm võib suunata valikut rohkem kui üks kompassisuund, kuid universaalset reeglit ei ole. Kasuta sama hooajaliste varjude võrdlust nagu pikliku kasvuhoone puhul, ainult et joonista plaanile kõik erisuunalised pinnad, mitte üksnes hoone pikk telg.

Klassikaline alumiiniumist kasvuhoone

Mõõtkavaline joonis aitab suundi võrrelda

Alusta plaanist, millel on põhjasuund, krundi piirjoon ja suuremad varju tekitavad objektid. Märgi sellele kasvuhoone valitud variandi mõõtmed ning tõmba peale harja joon või põhitelg. Tee sama kontuuriga teine joonis, kus kasvuhoone on pööratud 90 kraadi. Nii saad võrrelda ida–lääne ja põhja–lõuna asendit samadel tingimustel. Lisa plaanile ka uksed ja kavandatud peenrad, sest sissepääsu külg võib mõjutada sisemist töökorraldust, kuigi see ei määra harja suunda. Mõõtkava aitab näha, kas mõlemad asendid mahuvad krundile ja kas nende valgusolukord erineb.

Seejärel lisa hooajalised varjud ja kirjuta juurde, millise kuupäeva ning kellaaja kohta iga märge käib. Kui kasvuhoone kuju on T-kujuline, märgi kõik harud eraldi; T-kujulise oranžeeria plaani uurides vaata, kuidas eri suundades kasvualad omavahel paiknevad. Ära võrdle ühe variandi suvist keskpäeva teise variandi talvise hommikuga. Kasuta mõlema asendi puhul samu kellaaegu ja aastaaegu, et näha, kas eelis püsib või muutub. Võrdluse loetavaks tegemiseks võid kasutada iga vaatlusaja jaoks eraldi joonist või eri värve. Märgi otsese päikese ja varju piir, mitte ära värvi tervet kasvuhoonet üheks valgustatud või varjuliseks alaks. Kui kasutad väljas nööri või tähiseid, saad kontrollida kontuuri sobivust ja ümbritsevate objektide varju, kuid maapinnale märgitud ristkülik ei näita katuse ega kasvuhoone enda tekitatavaid varje. Neid tuleb hinnata mudeli kuju põhjal. Kui üks suund sobib suvel ja teine kevadel, kirjuta juurde, kumb periood on sinu kasvatuse jaoks tähtsam. Nii on valiku põhjus hiljem arusaadav, mitte üksnes mälu järgi oletatav.

Kontrolli valitud mudeli tegelikku paigutust

Otsust tehes võrdle kolme asja koos: päikese liikumist, krundil olevaid varje ja kasvuhoone kasutusplaani. Ida–lääne harja eelis võib olla lõunasse avanev pikk katusepind; põhja–lõuna suund võib anda pikkadele külgedele päikest päeva eri aegadel. Kumbki kirjeldus ei asenda kohapealset võrdlust. Kui krundi piirid, hooned või olemasolevad istutusalad sunnivad kasutama üht kindlat asendit, arvesta seda enne mudeli lõplikku valikut. Kui mõlemad suunad on võimalikud, otsusta selle järgi, milline neist toetab sinu kasvatuse aega ja peenarde paiknemist.

Enne ostu kontrolli valitud variandi jooniselt kasvuhoone kontuuri, põhitelge, avade asukohti ja võimalike lisaruumide paigutust. Näiteks panipaigaga Accoya kasvuhoone puhul vaata, kuidas panipaik ülejäänud ruumiga seostub; ära eelda selle asukohta ainult nimetuse järgi. Selgita joonise või tooteinfo põhjal välja, millised pinnad on läbipaistvad ja millised võivad kasvuala varjutada. Kui seda infot pole, küsi konkreetse variandi kohta täpsustust, mitte ära kanna teise mudeli lahendust üle. Pane lõplikud mõõdud samale krundiplaanile, millega hindasid päikeseteed ja varje. Kontrolli ka seda, kas valitud sissepääs jääb mõlemas prooviasendis kasutatavasse kohta ning kas kavandatud peenrad on endiselt ligipääsetavad. Päikese mõttes soodne asend ei pruugi olla praktiline, kui selle tõttu tuleb kogu sisepaigutus muuta. Säilita lõplik joonis koos kuupäevadega varjumärkmetega: sellest on kasu ka peenarde ja riiulite hilisemal paigutamisel. Nii põhineb ostuotsus konkreetse kasvuhoone, kasvatusplaani ja krundi koosmõjul, mitte üksnes üldisel soovitusel valida üks kahest harjasuunast.

Korduma kippuvad küsimused

Milline harja suund sobib Eestis kõige paremini?

Kõigile kruntidele ja kasvatuseesmärkidele sobivat suunda pole. Ida–lääne harja puhul jääb üks pikk katusepind lõuna poole; põhja–lõuna suunal saab päike pikematele külgedele päeva jooksul eri ajal. Arvesta, millal kasvuhoonet kasutad, kus asuvad varju tekitavad takistused ja milline on valitud mudeli kuju.

Kas ida–lääne suunaga kasvuhoone põhjapoolne külg jääb pimedaks?

Mitte tingimata. Põhjapoolne külg saab ka hajusat valgust ning suvise päikesetee ajal muutub kiirte langemisnurk päeva jooksul. Otsese valguse hulk sõltub lisaks harja suunale katuse kujust, ümbruse varjudest ja sellest, kuidas kasvuhoone klaasitud pinnad paiknevad.

Kas põhja–lõuna suund tagab taimedele ühtlasema valguse?

See võib jagada otsese päikese päeva peale: hommikul valgustub rohkem idakülg ja pärastlõunal läänekülg. Ühtlast valgust see siiski ei taga. Taimede kõrgus, peenarde paigutus, katuse kuju ja krundi varjud muudavad tulemust.

Kuidas võrrelda kasvuhoone suunda olemasolevate puude ja hoonetega?

Joonista samale krundiplaanile mõlemad võimalikud asendid ning märgi hooned, puud ja nende varjud. Vaata varju suunda eri kellaaegadel ja aastaaegadel, mitte ainult ühel suvepäeval. Nii näed, kumba kasvuhoone külge takistus kummagi paigutuse korral mõjutab.

Kas seinakasvuhoone peaks alati lõuna poole jääma?

Ei. Seina suund, hoone enda tekitatud vari ja kasvuhoone läbipaistvate pindade paigutus mõjutavad tulemust. Hinda päikese liikumist konkreetse seina suhtes eri aastaaegadel ning kontrolli valitud mudeli paigaldusjoonist. Üldine ilmakaar üksi otsust ei anna.

Eestis ei ole harja suunale üht vastust, mis sobiks igale kasvuhoonele. Ida–lääne ja põhja–lõuna paigutus muudavad seda, milline külg või katusepind saab otsest päikest ning millisel ajal. Kõige selgema võrdluse annab sama kasvuhoonevariant kahel mõõtkavalisel joonisel, kuhu on märgitud põhjasuund, hooajalised varjud ja peenarde asukohad. Kui arvestad korraga päikeseteed, krundi takistusi ja enda kasvatusplaani, saad valida suuna, mis sobib konkreetse koha ja kasutusajaga.

45% soodsam veebist ostes
Mugavad ja kasumlikud ostud veebis
Küsi meilt
Võtke meiega ühendust
Telefon:
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registrikood:
38944924
Aadress:
Thriges Plads 6, 5000 Odense C, Denmark
Sotsiaalmeedia
Jälgige meid Instagramis, Facebookis ja Twitteris, et saada viimaseid uudiseid ja parimaid pakkumisi Bloomcabin-lt.
X
Kas teil on küsimusi ja soovite, et helistaksime teile tagasi?
+372
−
✖