Kasvuhoone kasvatusvalgustid: millal neid vajad ja kuidas õigesti kasutada

Kasvuhoone kasvatusvalgustid:
millal neid vajad ja kuidas õigesti kasutada
Kasvuhoone kogub juba loomulikku päevavalgust. Lisavalgustus õigustab end ainult siis, kui päev on valitud kultuuri ja hooaja jaoks liiga lühike, nõrk või heitlik.
Kas sinu taimed vajavad tõesti rohkem valgust?
Kõige kasulikum kasvatuslamp pole tingimata kõige eredam. See lahendab konkreetse piirangu, tekitamata uusi probleeme temperatuuri, niiskuse, elektrikulu ega taime arengurütmiga.
Eesti hiliskevadel ja suvel võib puhas, varjutamata klaaskasvuhoone anda paljudele kultuuridele küllaldaselt valgust; tegelik töö on siis pigem varjutamine ja õhutamine. Hilissügisel ning talvel on olukord vastupidine. Keskkonnaagentuuri 1991–2020 kliimanormide järgi on Eesti keskmine päikesepaiste kestus jaanuaris vaid 33 ja detsembris 21 tundi, mais aga 284 ning juulis 290 tundi. Madal päikesekaar, pilvisus, puud, katuseraamid, määrdunud klaasid ja kondensaat vähendavad leheni jõudvat valgust veelgi. Inimesele hele kasvuhoone võib seetõttu olla tomatiistiku või külvialuse jaoks ikkagi hämar.
Enne seadme ostmist jälgi taimi vähemalt nädal või kaks ja erista valguse nappus teistest piirangutest. Väheses valguses istikud kalduvad klaasi poole, kasvatavad pikad sõlmevahed ning jäävad kahvatuks või peenevarreliseks. Ent longus taim võib olla ka liiga soojas, tihedalt paigutatud, läbikuivanud, üle kastetud, toitainete tasakaalutusega või lihtsalt Eesti kevade jaoks liiga vara külvatud. Lamp külmas juurealas või läbimärjas substraadis ei paranda süsteemi, vaid lisab kulu.
Alusta lihtsast ülevaatusest. Puhasta klaasid, eemalda ajutised varjutajad ning märgi üles tunnid, mil pingile langeb konstruktsiooni, heki või maja vari. Kontrolli, kas temperatuur, juurestiku seisund ja õhu liikumine lubavad taimel lisavalgust kasutada. Eesti talvepäev on lühike, kuid see ei ole automaatne käsk lamp sisse lülitada. Otsuse määravad asukoht, pilvisus, kasvuhoone orientatsioon, klaaside seisukord, kultuur ja kasvatuseesmärk.
„Kasvuhoone ei ole klaasseintega sisefarm. Käsitle päikesevalgust põhimaterjalina ja elektrit täpse viimistlusvahendina.”
Päevavalgusele rajatud kasvuhoones alusta valguse arhitektuurist: sobiv orientatsioon, takistusteta klaaspinnad, katuseventilatsioon ja paindlik varjutamine. Selle lähenemise kindla aluse loob Klassikaline alumiiniumkasvuhoone mille klaasitud konstruktsioon ja avatavad katuseaknad aitavad kasvukeskkonda aastaajaga kohandada. Kasvatusvalgustus peab kuuluma sellesse tervikusse, mitte asendama head paigutust, puhtaid klaase, õhutust ega läbimõeldud taimevalikut.
Intensiivsus × aeg = taime ööpäevane valgus
= DLI
Kasvatusvalgustite turundus võib lihtsa seose näiliselt keeruliseks muuta.PPFD näitab fotosünteesiks kasutatava valguse hetkintensiivsust taime lehepinna kõrgusel.DLI ehk päevane valgusintegraal on kogu ööpäeva jooksul kogunenud fotosünteetilise valguse hulk, millesse kuuluvad päikese- ja elektrivalgus koos.
Lihtsustatult võib mõõdukas intensiivsus pikema aja jooksul anda sama täiendava DLI kui tugevam valgus lühema tööajaga. Arvutus on PPFD × valgustundide arv × 3600 ÷ 1 000 000. See on planeerimisvahend, mitte juhis hoida lampe pidevalt töös.
- PAR
- Fotosünteesi seisukohalt oluline valgusvahemik. Taimede valgustamisel on see asjakohasem kui hinnang, kui ere lamp inimese silmale tundub.
- PPF
- Valgustist väljuvate fotosünteetiliste footonite koguhulk. Sobib seadmete võrdlemiseks, kuid ei näita, kui palju valgust jõuab päriselt lehtedeni.
- PPFD
- Fotosünteetiline footonvoo tihedus taimiku kõrgusel, ühikuga µmol/m²/s. Tulemus muutub paigalduskõrguse, valgusvihu ja mõõtekoha järgi.
- Fotoperiood
- Ööpäeva valge ja pimeda aja jaotus. See võib mõjutada õitsemist sõltumatult taimeni jõudnud valguse koguhulgast.
- Luumenid ja vatid
- Luumen kirjeldab inimese nägemise järgi tajutavat heledust, vatt elektritarbimist. Kumbki ei näita üksi taimeni jõudvat valgust.
Need on arvutuslikud illustratsioonid, mitte kultuuride valmisretseptid. Sobiv DLI sõltub liigist, sordist, kasvufaasist, temperatuurist, süsinikdioksiidi tingimustest ja soovitud kvaliteedist. Lähtu kultuuripõhisest allikast ning mõõda esmalt, mida kasvuhoone päikesest juba saab. Alles seejärel otsusta, kui palju elektrivalgust lisada.
Vali pingile sobiv lahendus, mitte kõige valjem reklaamväide
Enamikus kodukasvuhoonetes on LED-valgusti mõistlik lähtekoht: see võib olla energiatõhus, pika kasutuseaga ja mõnes süsteemis hämardatav ning saadaval praktiliste lattide või moodulitena. Valge või tasakaalustatud täisspektriga kasvatus-LED muudab taimede igapäevase jälgimise lihtsamaks kui pidevalt lillakas valgus. Loomulikus toonis näed paremini lehe värvimuutust, kahjureid, haigustunnuseid ja toitainete puuduse märke.
Ettekasvatusvalgustid
Sobivad kitsale paljundusriiulile või külvialuste kohale, kus valgusti püsib väikeste taimede lähedal. Kompaktne kuju soosib ühtlast kohalikku katvust, mitte kõrget ja väga laia valgusvälja.
Küsi järgmist: PPFD kavandatud paigalduskõrgusel, valgusti pikkus, sobivus niiskesse keskkonda ning praktiline võimalus kõrgust taimede kasvades muuta.
Lineaarsed LED-latid
Sobivad pikkade pinkide ja lehtköögiviljaridade kohale. Mitme lati läbimõeldud vahekaugus aitab vähendada liiga eredat keskosa ja hämaraid servi. See lahendus on kasulik, kui valguse ühtlus on sama tähtis kui suur väljundnäit.
Küsi järgmist: PPFD-kaart, soovitatud vahekaugused, draiveri asukoht, hämardamise ühilduvus ja kogu valgusti tegelik elektritarve.
Suure väljundiga valgustid
Sobivad sügavama taimiku või suurema kasvuala sisuliseks talviseks lisavalgustamiseks. Need nõuavad rohkem tähelepanu kandekonstruktsioonile, soojusele, pimestamisele, elektritoitele, kõrgusele ja valgusvälja nõrgematele servadele.
Küsi järgmist: mõõdetud PPFD-kaardid, toitenõuded, niiskuskaitse, ohutud kaugused, garantiitingimused ja tootja soojusjuhtimise juhised.
Ära osta ainult vattide järgi. 100-vatine valgusti võib sõltuvalt optikast, kattealast, paigalduskõrgusest ja draiveri kadudest olla tõhus või ebasobiv. Ka valgusti PPF on vaid lähteandmestik. Tegelik ostuküsimus on:millise PPFD saavad taimed kogu selle pingi ulatuses just kavandatud kauguselt?
Hoia kasvuhoone paindlikuna. Eraldi istikupink võib igal varakevadel vajada madalale paigaldatud valgustit, samal ajal kui ülejäänud ruum toimib loomuliku valgusega. Ruumi ja konstruktsiooni kavandades vaata lähemalt Klassikaline alumiiniumkasvuhoone ning mõtle korraga läbi pinkide, ventilatsiooni, taimerite, kastmise ja kaablite asukohad. Nii ei muutu läbimõeldud kasvuhoone hiljem juhuslike lisaseadmete ja pikendusjuhtmete rägastikuks.
Kõrgus muudab valgusvälja.
Ühtlus muudab tulemust.
Valgusti tõstmine laiendab üldjuhul valgusvälja, kuid vähendab taimiku kõrgusele jõudvat intensiivsust. Madalam asend suurendab intensiivsust, ent võib tekitada kitsa ja kuuma keskosa. Kasulik paigalduskaugus on seega muutuv seos valgusti optika, pingi laiuse ja taimede praeguse kõrguse vahel, mitte üks universaalne sentimeetrinäit.
Kasuta lähtepunktina tootja lubatud riputuskõrgusi ja kontrolli tulemust võimaluse korral kvantanduri ehk PAR-mõõturiga. Mõõda keskelt, serva poole jäävast punktist ja eeldatavalt kõige hämaramast kohast, mitte üksnes otse lambi alt. Üheksa mõõtepunktiga pingi kaart ütleb rohkem kui üks muljetavaldav keskväärtus. Kui tulemus on väga ebaühtlane, tõsta valgustit veidi, paranda mitme lati kattuvust, kitsenda kasvuala või vähenda taimede tihedust enne, kui pikendad tööaega või suurendad võimsust.
Istikud vajavad erilist tähelepanu. Valgus peab olema piisavalt lähedal, et piirata venimist, kuid mitte nii lähedal, et lehed pleegiksid, kaarduksid või kuumeneksid. Reguleeritav ja korrosioonikindel riputus muudab kõrguse korrigeerimise taimede kasvades lihtsaks. Konkreetse mudeli ohutud kaugused määrab valgusti juhend; lõpliku peenhäälestuse näitab taime reaktsioon.
Pikenda päeva ettevaatlikult. Hoia öö teadlikult pime.
Taim vajab terviklikku 24-tunnist rütmi. Lisavalgus võib anda fotosünteesiks energiat, kuid läbimõtlemata päeva pikendamine või öö katkestamine võib muuta õitsemisreaktsiooni.
Tumesinine tähistab pimedust, kuldne loomulikku päeva ja lilla lisavalgust. Need on vaid visuaalsed näited. Kultuuripõhine teave, taime reaktsioon ja kohalik päevavalgus on tähtsamad kui üldine taimeriprogramm. Päeva pikendamist enne koitu või pärast hämarust on enamasti lihtsam juhtida kui juhuslikku valguse sisselülitamist keset ööd.
See hooajarütm on teadlikult üldine. Saare, ranniku ja sisemaa pilvisus ei ole ühesugune ning olukorda muudavad veel puud, lähedal asuv maja, kasvuhoone orientatsioon, katusekalle ja klaaside seisukord. Ka ühe kuu piires võib loomuliku valguse hulk järsult muutuda. Paindliku, päevavalgust hästi kasutava kasvuruumi kavandamisel on sobivaks lähtepunktiks Klassikaline alumiiniumkasvuhoone koos läbimõeldud siselahendusega.
Anna lisavalgusele selge ülesanne
Istikud
Eesmärk: kompaktsed ja tugevad, õigeks ajaks istutusvalmis noortaimed.
Kasuta kindlalt piiritletud ettekasvatuspingi kohal lähedast ja ühtlast valgust. Jälgi iga paari päeva järel varre pikkust, sõlmevahesid ja lehetooni. Kui istikud venivad, kontrolli esmalt valgusti kõrgust ja tegelikku PPFD-d taimiku kohal; töötundide lisamine ei paranda halvasti jaotunud valgusvälja.
Salatid ja ürdid
Eesmärk: ühtlane kvaliteet ja prognoositav talvine saak.
Need kultuurid võidavad ühtlasest katvusest ja teadlikust päevase valgushulga juhtimisest. Mõõdukas, püsiv lisandus võib olla kasulikum kui üks intensiivne keskpunkt segapingi kohal. Rohkem valgust tähendab sageli kiiremat veekasutust, seega hinda kastmisrütmi uuesti, mitte ära jätka automaatselt vana ajakavaga.
Viljakultuurid
Eesmärk: tugevad taimed, sobiv õitsemisaeg ja viljumine.
Tomat, paprika, kurk ja teised viljakultuurid pole pelgalt suure valgusvajadusega taimed. Lisavalguse kasutamiseks vajavad nad ka sobivat õhu- ja juuretemperatuuri, juureruumi, toitaineid, ventilatsiooni ning tolmlemistingimusi.
Spekter on oluline, kuid ei asenda intensiivsust ega kestust. Tasakaalustatud valge kasvatusvalgusti sobib hästi enamiku kodukasvuhoone tööde jaoks. Spetsiaalsed spektrid ning punase, sinise või kaugepunase valguse osakaalu muutmine võivad mõjutada taime kuju ja õitsemissignaale, kuid nõuavad kultuuripõhiseid teadmisi. Alusta piisavast kasutatavast valgusest kogu taimiku ulatuses, korratavast ajakavast ja kultuurile sobivast pimedusest. Lisa keerukust alles siis, kui oskad täpselt nimetada taime reaktsiooni, mida soovid muuta.
Valgus muudab soojust, lehetemperatuuri, niiskust ja kastmist
Iga valgusti lisab kasvuhoonesse energiat. LED suunab lehtedele tavaliselt vähem kiirgussoojust kui vanemad valgusallikad, kuid valgusti ja draiver eraldavad siiski soojust. Külmal hommikul võib see olla abiks, päikeselisel pärastlõunal aga muutuda koormuseks. Mõõda temperatuuri taimiku kõrgusel, mitte ainult ukse või katuseharja juures, ning vaata taimede tipmisi lehti.
Suurem valgustatus võib kiirendada transpiratsiooni ja muuta potid kiiremini kuivaks. See ei tähenda, et kasta tuleks kalendri järgi rohkem. Kontrolli substraadi niiskust, poti kaalu ja juurte seisundit. Eriti talvel võib suurenenud maapealne kasv koos külma ja märja juurealaga tekitada probleeme. Kasuta õhutust ja õrna horisontaalset õhuliikumist, et tihedas lehestikus ei tekiks seisvaid niiskeid taskuid.
Sama tähelepanelikult jälgi kondensaati. Valgustatud ja veidi soojem mikrokliima võib muuta kastmisvajadust ning niiskuse jaotumist. Hoia lehestik võimaluse korral kuiv, väldi tilkumist taimedele ja anna niiskele õhule väljapääs. Eesmärk pole pidev maksimaalne ventilatsioon, vaid stabiilne ja taimedele kasutatav kasvukliima.
Juhi kaablid kõrgelt ja toestatult. Hoia draiverid, pistikühendused, taimerid ja harukarbid kuivas, nähtavas ning ligipääsetavas hooldusalas. Tee enne ühenduskohta kaablisse tilgasilmus, et mööda juhet liikuv vesi ei pääseks pistikusse või liitmikku.
Hoia põrand vaba. Ära vea tavalisi pikendusjuhtmeid läbi lompide, märgade käiguteede ega kohtade, kus potid, kärud või tööriistad võivad neid vigastada. Kasuta keskkonda sobivaid seadmeid, väldi kaabli tõmbepinget ning järgi tootja määratud kaugusi taimedest ja soojust hoidvatest materjalidest. Kinnita valgustid turvalise konstruktsiooni, mitte juhuslike konksude või klaasiliistude külge.
Pea enne süsteemi laiendamist lühikest vaatluslogi
Parim esimene paigaldus on sageli teadlikult piiratud: üks pink, üks kultuurirühm, üks mõõdetud ajakava ja piisavalt tähelepanekuid, et hinnata, kas kasutatud elekter annab eesmärgi jaoks nähtava tulemuse.
Enne valguse muutmist
- Kultuur ja faas
- Märgi liik, sort, külvikuupäev ja taimede praegune suurus.
- Loomulikud tingimused
- Kirjelda päevavalgust, varju, ilma, klaaside puhtust ja pingi asukohta.
- Sümptomid
- Pane kirja venimine, kahvatus, ebaühtlus, aeglane kasv või hilinenud saak.
- Kasvukeskkond
- Märgi taimiku temperatuur, substraadi niiskus ja õhuniiskuse tähelepanekud.
Kaks nädalat hiljem
- Valguse seadistus
- Märgi kõrgus, töötunnid, hämardustase ja võimaluse korral mõõdetud PPFD.
- Taime reaktsioon
- Võrdle lehetooni, sõlmevahesid, harunemist, ühtlust ja saagi ajastust.
- Veekasutuse muutus
- Märgi kuivamiskiiruse ja kastmissageduse võimalik muutus.
- Energiakulu
- Loe energiakulu arvestilt või nutipistikust ning võrdle seda taime kvaliteedi ja saagi väärtusega.
Kohandamine peab olema rahulik ja tagasipööratav. Kui lehed pleegivad, kaarduvad või keskosa tundub liiga ere, hämarda või tõsta valgustit ning kontrolli temperatuuri. Kui katvus on ebaühtlane, paranda vahekaugusi või lattide kattuvust enne tööaja pikendamist. Kui taimed püsivad kevadpäeva tugevnedes terved, lühenda lisavalgustuse aega ja lülita süsteem lõpuks välja. Õitsemise ootamatu muutuse korral kontrolli kultuuri fotoperioodivajadust ning taga katkematu pimedus.
Keerukama süsteemi korral peab ka ruum sellele kaasa töötama. Pingid, varjutus, ventilatsioon ja kastmine peaksid valgusplaani täiendama. Päevavalgust kasutava terviku kavandamisel tutvu Klassikaline alumiiniumkasvuhoone ning jäta liikumiseks ja hoolduseks piisavalt ruumi. Hea kasvuhoone on meeldiv ja praktiline ka siis, kui valgustid ei tööta.
Küsimused enne kasvuhoonesse valgustite lisamist
Kas kasvuhoone vajab Eestis talvel kasvatusvalgustit?
Võib vajada, kuid mitte automaatselt. Lisavalgus on kõige kasulikum siis, kui aktiivselt kasvav kultuur seisab silmitsi tegeliku päevavalguse puudujäägiga: näiteks varajases ettekasvatuses, talvise salati ja ürtide kasvatamisel või paljundamisel. Arvesta enne asukohta, pilvisust, kasvuhoone orientatsiooni ja klaase, varju, temperatuuri, kultuuri eesmärki ning olemasolevat loomulikku valgust.
Mitu tundi peaks kasvatuslamp kasvuhoones töötama?
Lähtuda tuleb ööpäevasest valgushulgast, kultuurist ja taime reaktsioonist, mitte ühest universaalsest tundide arvust. Istikute, lehtköögiviljade ja fotoperiooditundlike taimede ajakavad võivad olla erinevad. Taimer peaks hoidma pimeduseperioodi järjepidevana. Alusta kultuuripõhistest soovitustest ja valgusti juhendist ning kohanda aega mõõdetud valguse ja taime vastuse järgi.
Kas valge täisspektriga LED sobib kasvuhoonesse?
Jah. Tasakaalustatud valge kasvatus-LED on paljudes kodukasvuhoonetes praktiline, sest selle all saab mugavalt hinnata lehe värvi, haigustunnuseid ja kahjureid. Kontrolli siiski PPFD-kaarti taimiku kõrgusel, kavandatud paigalduskaugust, katteala ühtlust, energiatarvet ja niiskesse keskkonda sobivust. Ära osta seadet üksnes väljendi „täisspekter” põhjal.
Kas kasvatusvalgusti peaks öösel põlema?
Üldjuhul on lihtsam pikendada päeva enne loomulikku koitu või pärast hämarust ning jätta öö katkematult pimedaks. Öö katkestamine on kindlate kultuuride fotoperioodi juhtimise võte, mitte juhuslik kodukasvuhoone tava. Pimedus kuulub taime arengurütmi ning mõned õitsemisreaktsioonid on päeva ja öö pikkuse suhtes eriti tundlikud.
Kas kasvatusvalgusti võib ühendada pikendusjuhtmega?
Ära kasuta juhuslikku majapidamise pikendusjuhet kasvuhoone püsilahendusena, eriti seal, kus esinevad kondensaat, kastmisvesi ja jalakäigud. Ajutine juhe peab olema terve ning keskkonda sobiv; ühendused tuleb hoida kuivad, nähtavad ja põrandast eemal. Püsiva toite, kaitsete või juhtmestiku kavandamisel järgi Eesti elektriohutuse nõudeid, tootja juhendit ja kaasa vajaduse korral pädev elektriala spetsialist.
Jätka mõõdetud ja kultuuripõhiste juhistega
Veel Bloomcabin sisu: Bloomcabini kasvuhoone paigaldusjärgset juhendit · Bloomcabini kasvuhoonete valikus · Bloomcabini alumiiniumkasvuhoonete tooteteave
- Keskkonnaagentuur — päikesepaiste kestuse kliimanormid 1991–2020 Eesti kuude ja vaatluskohtade päikesepaiste võrdlus, mis aitab mõista talvise ning suvise loomuliku valguse suurt erinevust.
- Keskkonnaagentuur — ajaloolised ilmaandmed Kohalike ilmavaatluste ja kliimaandmete lähtekoht oma asukoha hooajalise pilvisuse ning valgusolude hindamiseks.
- TTJA — elektriohutusnõuded Eesti elektripaigaldiste ohutu kasutamise ning vajaliku pädevuse põhimõtted.
- TTJA — elektripaigaldised Ülevaade elektripaigaldiste kasutamisest, kaitsest ja elektritööks vajalikust asjatundlikkusest Eestis.
- Cornell University — Greenhouse Lighting Kasvuhoone valguse põhimõisted, intensiivsus, valgustite kasutamine ja soojuskoormuse taust.
- Cornell University — energiatõhus lisavalgustuse juhtimine DLI, hämardamise ja kasvuhoone lisavalgustuse juhtimise loogika koos energiakasutuse hindamisega.
- Cornell Controlled Environment Agriculture — Lighting Kontrollitud kasvukeskkonna valgusuuringute ja taimede valgustamise põhimõtete ülevaade.