Selle veebisaidi sisu kvaliteedi parandamiseks ja kasutajate vajadustele vastavaks kohandamiseks kasutatakse küpsiseid – sealhulgas kolmandate osapoolte küpsiseid. Jätkates selle veebisaidi kasutamist nõustute küpsiste kasutamisega ning võimaliku suhtlusega, kui sisestate oma kontaktandmed mõnda saidi vormi.
Tagasi blogisse

Kasvuhoone kasvupäevik järgmise hooaja jaoks

Kasvuhoone kasvupäevik järgmise hooaja jaoks

Kasvuhoone kasvupäevik

Kasvuhoone kasvupäevik on kasulik siis, kui järgmise kevade plaan ei toetu ainult mälule. Külvi, tärkamise, ümberistutamise, kasvutingimuste, saagi ja tööaja lühikesed, võrreldavad märkmed aitavad näha, milline töö võttis aega, kui palju taimi tegelikult ruumi kasutas ja millal tulemus erines oodatust. Allpool on praktiline ülesehitus, korduv kirjepõhi ja selgelt illustratiivne näide. Eesmärk pole iga päeva kohta pikka lugu kirjutada, vaid talletada otsuseid toetavad tähelepanekud.

Klassikaline klaasist kasvuhoone

Mida tahad järgmisel hooajal teada?

Enne märkmiku avamist sõnasta kaks või kolm küsimust, millele tahad järgmisel kevadel vastust: kas sama kultuuri tasub külvata rohkem, kas proovida teist sorti, kas külvid koondusid liiga kitsasse ajavahemikku või milline töö võttis oodatust kauem. Konkreetne küsimus määrab, mida tasub mõõta. Kui uurid, kas külv jõudis istutamiseks õigeks ajaks valmis, pane kirja vähemalt külvi- ja istutuskuupäev, taimede arv ning kasvuala. Küsimus „kas kasvas hästi?” pole üksi piisavalt täpne, sest päevikust ei selgu, millist tulemust heaks pidada. Kui kasvatad mitut kultuuri, võid kõigepealt keskenduda neile, mis võtavad kõige rohkem ruumi või tööd.

Erista kasvupäevikus tähelepanekut ja enda seletust. Näiteks „lehed olid pärastlõunal longus” on tähelepanek; „põhjus oli kuiv kasvusubstraat” on oletus, kui niiskust ei kontrollitud. Kirjuta need eraldi, et oletus ei muutuks mälus hiljem faktiks. Märgi ka, mida sa ei tea: kui temperatuuri ei mõõdetud või osa saagist jäi kaalumata, kirjuta „mõõtmata”, mitte ära täida lahtrit tagantjärele hinnanguga. Soovi korral lisa märkmele, kas see põhineb mõõtmisel, loendamisel või ligikaudsel hinnangul. Ausad lüngad aitavad aru saada, milliseid järgmise aasta otsuseid andmed päriselt toetavad. Ka ootuse võib eraldi kirja panna: kui lootsid saada kindla arvu istikuid, säilita see arv plaani lahtris. Tegelik taimede arv kuulub tulemuse lahtrisse. Nende vahe annab hooaja lõpus konkreetse küsimuse, mida uurida, ilma et peaksid algset kavatsust mälu järgi taastama.

Vali vorm, mida jõuad järjepidevalt täita

Kasvupäevik võib olla paberil, tabelis või muus vormis, mida sul on mugav töö ajal kasutada. Oluline on, et samad andmed satuksid igal korral samasse kohta ja kuupäevad oleksid hiljem leitavad. Paberil on lihtne kasutada üht lehekülge külvipartii kohta; tabelis saab iga partii jaoks luua rea ning lisada eraldi read hilisematele sündmustele. Kui kasutad mõlemat, vali üks põhiarvestuseks, muidu võivad kogused ja kuupäevad lahkneda. Hoia märkmikku kohas, kust saad selle kasvuhoonesse kaasa võtta, või määra pärast tööd kindel aeg kirjete lisamiseks.

Kasuta igal hooajal sama kuupäevavormi, kasvuala tähiseid ja mõõtühikuid. Märgi põhiandmetena aasta, partii tunnus, kultuur, sort, külvikuupäev ning kogus; hiljem lisa sündmused ja saak. Pane eraldi hooaja andmelehele kasvuhoone mudel, valitud suurus ja kasvatamiseks kasutatavad alad. Näiteks Klaaskasvuhoone Klassika tootelehel esitatud pindalavalik algab 3,77 m²-st ja ulatub 28,08 m²-ni. Päevikusse läheb sinu valitud suurus, mitte kogu valikuvahemik. Seejärel märgi, kui palju ruumi võtavad peenrad, riiulid ja käigud. Nii on hiljem võimalik eristada kasvuhoone suuruse muutust selle sisustuse ümberkorraldamisest. Tabelis hoia kuupäev, arv ja ühik eraldi lahtrites, et saaksid kirjeid sortida ja koguseid kokku liita. Paberil aitab sama väljade järjekord vältida seda, et mõne korje juures jääb ühik puudu. Kui kasutad fotot või seemnepakendi pilti, lisa failile partii tunnus ja kuupäev ning märgi selle asukoht päevikusse. Foto täiendab kirjet, kuid ei asenda loendust või kaalumist. Digitaalsest päevikust tasub teha varukoopia; paberpäeviku hooaja kokkuvõttest võib säilitada foto.

Kasvualade plaan ja tähised

Tee kasvuhoonest lihtne plaan ja jaga see tähistatud aladeks: näiteks peenar A, peenar B või riiuli ülemine osa. Kasuta tähiseid, mis jäävad loetavaks ka siis, kui taimede asukoht hooaja jooksul muutub. Kirjuta iga partii juurde algne kasvuala ning lisa kuupäev, kui taim viidi mujale. Nii ei lähe omavahel segi taim, mis alustas külvialusel, ja sama taim pärast ümberistutamist. Joonise täpsus ei pea olema tehniline; selle eesmärk on aidata hiljem meenutada, kus taim kasvas ja kui palju kasvuruumi ta kasutas.

Kaardista eraldi kasvukoht ja ruum, mida kasutad tööks või hoiustamiseks. Kui kasvuhoone juurde kuulub panipaik, ära loe selle ala külvipinna hulka. Accoya ja panipaigaga klaasist kasvuhoone tootelehel esitatud pindalavalik on 5,52–28,08 m²; oma joonisel näita kasvuala ja panipaika eraldi vastavalt valitud lahendusele. Hoiukohtade märkimine aitab tööajakirjeid selgitada: kas vajalik alus või töövahend oli kohe käepärast või kulus aega selle otsimisele ja mujalt toomisele? Kaardile võib kanda näiteks tühjade pottide, külvisubstraadi ja kaalumisvahendite asukohad. Riiuli puhul märgi iga kasutatava tasandi mõõdud eraldi, sest põrandaplaan üksi ei näita aluste paigutust. Lisa külvialuse pikkus ja laius ning kasutatud aluste arv; neid andmeid vajad siis, kui järgmise hooaja partiid tuleb ruumi ära mahutada. Mõõda enda alused, sest kasvuhoone mudelinimi nende suurust ei määra. Kui paigutus muutub, lisa kaardile kuupäev või tee uus versioon. Säilita ka varasem plaan: ainult hooaja lõpu paigutus ei näita, kus taimed kevadel paiknesid. Kirje ja kaardi ühised tähised muudavad taimede liikumise hiljem jälgitavaks.

Märgi iga külv eraldi partiina

Külvikirje peaks vastama küsimusele, mida täpselt külvasid. Pane kirja kultuur ja sort, seemnepartii või pakendilt leitav tunnus, külvikuupäev, külvatud seemnete või ridade arv ning kasvuala. Kui kasutad eri külvidel erinevaid külvialuseid või kasvusubstraate, lisa ka see, eriti juhul, kui tahad nende mõju võrrelda. Ära koonda eri kuupäevadel või erinevast seemnepartiist tehtud külve üheks märkeks ainult sellepärast, et taimed kuuluvad samasse kultuuri. Partii tunnus aitab sul hilisemad tärkamise, ümberistutamise ja saagikorje kirjed algse külviga kokku viia.

Külvi ajal pane kirja tegelikult külvatud kogus, mitte pakendile märgitud seemnete arv või plaanitud taimede hulk. Kui plaanisid külvata kaksteist seemet, kuid külvasid kümme, läheb külvikoguse lahtrisse kümme. Tärganud taimede arv lisatakse hiljem koos loenduse kuupäevaga. Võrdluse jaoks on kasulik teada ka külvialuse välismõõte, täidetud pesade arvu ja seda, mitu alust partii hõivas. Nii saad eristada seemnete kogust ruumivajadusest: osaliselt täidetud alus võib võtta riiulil sama palju kohta kui täis alus. Prestige'i kasvuhoone tootelehel esitatud pindalavalik jääb 3,77–28,08 m² vahele, kuid aluste paigutamiseks vajad lisaks oma tööpinna mõõte. Päevikusse võid lisada, millal alus sinna pandi ja millal see eemaldati. Kui osa taimi tõsteti pottidesse, märgi uute anumate arv ja kasutatud ala. See annab järgmise kevade jaoks ülevaate, millal ühe partii ruumivajadus suurenes. Külviaega või muid kasvatamisvõtteid käsitleva juhise kasutamisel talleta ka juhise nimi ja kasutatud soovitus, et hiljem oleks selge, milline oli plaani alus ja mida tegelikult tegid.

Accoya panipaigaosaga kasvuhoone

Hoia kasvutingimused ja tehtud tööd lahus

Kasvutingimuste märkes täpsusta, mida vaatlesid või mõõtsid, millal ja kus. Kui paned kirja temperatuuri, lisa mõõtmise aeg ja asukoht; eri kohtades või eri kellaaegadel saadud näidud pole üks ühele võrreldavad. Samuti saad märkida, kas päev oli päikeseline, kas kasvuala jäi varju või kas märkasid muud selget muutust. Kui mõõteriista polnud, kirjuta üles ainult üldmulje ja nimeta see hinnanguks. Päeviku eesmärk pole koostada näiliselt täiuslikku ilmaandmestikku, vaid säilitada selline taust, mis aitab sul taimede arengut hiljem mõista. Kui kasutad eri mõõteriistu, anna neile tähised ja märgi, millisega näit saadi. Ühekordset temperatuurinäitu ei tohiks nimetada päeva kõrgeimaks või madalaimaks temperatuuriks. Automaatse andmestiku puhul märgi, millise ajavahemiku kokkuvõtet kasutad; käsitsi tehtud üksikmõõtmised hoia sellest eristatavad.

Tee eraldi kanne selle kohta, mida ise muutsid: näiteks millal kastsid, tuulutasid, varjutasid, väetasid või taimi ümber paigutasid. Lisa töö juurde kuupäev ning võimalusel kestus, sest nii saab võrrelda, kas konkreetsele partiile kulus tavalisest rohkem hoolt. Ära kirjuta üksnes „hooldatud” või „tingimused head”; need sõnad ei ütle, mida tehti ega milline muutus järgnes. Kõike pole vaja iga päev detailselt üles märkida. Pane kirja korduvad tööd ühtse nimetusega ja lisa põhjalikum märkus siis, kui tingimustes või taime seisundis juhtus midagi tavapärasest erinevat.

Jälgi tärkamist ja ümberistutamist

Tärkamise kohta märgi kuupäev ja see, mida loendasid. Soovi korral erista esimese taime ilmumise kuupäev ning hilisem loend, kuid lisa alati loendamise kuupäev, sest üks number ei näita iseenesest, millal see saadud on. Kui võrdled tärganud ja külvatud seemnete arvu, kasuta sama partiitunnust ning säilita mõlemad algandmed. Pane kirja ka see, kui loendus jäi tegemata või osa taimi polnud nähtav; ära muuda puuduvat vaatlust nulliks. Nii saab järgmise aasta külvikogust planeerida tegeliku kogemuse, mitte tagantjärele tekkinud üldmulje järgi.

Ümberistutamise kirjesse lisa kuupäev, taimede arv, algne ja uus kasvuala ning vajaduse korral anum või peenar, kuhu taimed viidi. Kui taimi liikus mitmesse kohta, kirjuta iga sihtkoht eraldi, et saak ja tööaeg hiljem õige kasvualaga siduda. Märgi ka kasvuhoonest välja viidud või ära antud taimede arv. Nii ei paista partii vähenemine automaatselt taimede kaona. Istikute kasvatamiseks kasutatud ala puhul pane tähele, millal ruum vabanes ja kas järgmine kavandatud külv sai selle üle võtta. Näiteks Seinaklaasist kasvuhoone tootelehel esitatud pindalavalik on 3,69–14,34 m². Konkreetset suurust võrreldes aitab päevik näha mitte ainult vajaliku pinna suurust, vaid ka seda, millised partiid pidid seal korraga olema. Koosta vajaduse korral nädalate kaupa lühike ülevaade: millised alused olid kohal, millised lahkusid ja millised saabusid. Kui kavandatud istutus lükkus edasi, märgi algne ja tegelik kuupäev eraldi. Seejärel saad järgmise hooaja ruumiplaanis arvestada enda kogetud kattuvusega, ilma et muudaksid ühe aasta viivitust kõikidele aastatele kehtivaks reegliks. Kui sama partii jääb mitmele alale, anna selle osadele selgelt seotud tunnused.

Saagi ja tööaja arvestus

Kirjuta iga korje kuupäev, kogus ja ühik, näiteks kilogrammid, tükkide arv või kimpude arv. Kasuta sama kultuuri puhul võimaluse korral üht mõõtühikut kogu hooaja vältel ning liida kogusaak alles siis, kui eraldi korjete kirjed on alles. Kui osa saagist oli kahjustatud või kasutuskõlbmatu, märgi selle kogus või põhjus eraldi, kui see oli sulle oluline; ära jäta teadmata kogust automaatselt nulliks. Samuti erista korjatud kogus ja söödavaks või kasutatavaks hinnatud osa. Nii ei tähenda „saak” ühel kuul üht ning hilisemas kokkuvõttes midagi muud.

Töömahu hindamiseks pane kirja tegevus ja sellele kulunud aeg, näiteks külv, ümberistutamine, toestamine, korjamine või hooaja lõpu koristamine. Erista töö kestust ja inimeste summaarset tööaega. Kui kaks inimest töötasid koos 20 minutit, oli töö kestus 20 minutit ja summaarne tööaeg 40 inimminutit. Vali enda võrdluse jaoks sobiv näit ning nimeta see lahtris selgelt. Kui üks töö puudutas korraga mitut kultuuri, märgi ühine ajakulu eraldi; ära jaga seda tagantjärele osadeks, kui jaotuse alus pole selge. Lisa ka ettevalmistus ja koristamine, kui need kuuluvad sinu arvestusse, ning kasuta sama piiri kogu hooaja jooksul. Avara kasvuhoone tootelehel esitatud pindalavahemik on 47–70 m². Sellise ruumivaliku kaalumisel võib enda päevik aidata hinnata, kui palju aega seniste kasvualade hooldamine nõudis, kuid pindala üksi ei näita tulevast töömahtu. Hooaja kokkuvõttes hoia saak ja tööaeg kõrvuti, mitte ära taanda tulemust ainult ühele arvule. Kui arvestad minuteid saagiühiku kohta, kasuta sama kultuuri saaki ja sellele selgelt omistatavat tööaega ning märgi, millised ühised tööd jäid välja.

Kasuta korduvat kirjepõhja

Kopeeritav algkirje võib olla selline: hooaeg: ___; partii tunnus: ___; kultuur ja sort: ___; seemnepartii: ___; külvikuupäev: ___; külvatud kogus: ___; kasvuala: ___; mõõdetud olud koos aja ja kohaga: ___; tehtud töö ja kestus: ___; tärkamise kuupäev ja arv: ___; ümberistutamise kuupäev, arv ja sihtkoht: ___; korje kuupäev, kogus ja ühik: ___; märkused: ___. Põhikirje ei pea sisaldama kõike, mida hooaja jooksul teadma saad. Selle ülesanne on siduda üks külv hilisemate sündmustega ning jätta ruumi uutele kannetele.

Lisa iga olulise sündmuse kohta kuupäevaga jätkukanne, selle asemel et algset külvikuupäeva või kogust üle kirjutada. Jätkukande lihtne vorm on: kuupäev; partii tunnus; sündmus; kogus ja ühik; kasvuala; tööaeg; tähelepanek. Mõõtmata väärtuse jaoks kasuta kokkulepitud märget, kuid ära pane arvulahtrisse nulli: null tähendab mõõdetud või loendatud nulltulemust. Tabelis võib puuduva arvu lahtri tühjaks jätta ja põhjuse lisada märkuste veergu. Kui avastad vea, paranda see nii, et paranduse põhjus oleks hiljem arusaadav. Eriti oluline on see koguste puhul, millest oled juba kokkuvõtte teinud. Kasvuhoone andmed hoia hooaja päises, et neid poleks vaja igas sündmuskandes korrata. Näiteks Kasvuhoone Accoyaga tooteleht aitab valitud mudeli nime tuvastada; selle kõrvale lisa oma kasvualade kaardi tähis või versiooni kuupäev. Kui mudel jääb samaks, aga riiulite või peenarde paigutus muutub, saad võrdluses näidata just seda muudatust. Enne kogu hooaja kirjete loomist proovi vormi ühe partii peal: kontrolli, kas külv, loendus, istutamine ja korje on hiljem sama tunnuse abil leitavad.

Oranžeeria välisvaade

Näidiskanne: tomatipartii hooaja jooksul

Järgmine kanne on täielikult illustratiivne ega ole külvisoovitus ega tüüpilise saagi näide. Hooaja 2025 näites sai tomatipartii tunnuseks T-01; külv tehti 5. märtsil, külvati 12 seemet ja algseks kasvualaks märgiti K1. 14. märtsil lisati märge esimese tärganud taime kohta ning 20. märtsil loendati kümme taime. 8. mail istutati neist kuus kasvualale P2; ülejäänud nelja kohta lisati eraldi märge. Kui nende edasine käekäik või istutamata jätmise põhjus pole teada, tulebki see nii kirja panna. Kuupäevad näitavad üksnes seda, kuidas sündmused ühe partii alla koondada.

Sama illustratiivse näite korjekanded võiksid olla 3. augustil 0,6 kg, 10. augustil 1,1 kg ja 17. augustil 0,8 kg, kokku 2,5 kg. Need on näitesse valitud kolm korjet, mitte tõend kogu hooaja saagi kohta. Kui korjamisele kulus kokku 32 minutit, märgitakse see tööaja reale ning täpsustatakse, milliste korjete kohta aeg käib. Külvi, istutamise ja muu hoolduse aega ei saa sellest arvust tuletada. Samuti ei saa ilma kasvuala mõõduta arvutada saaki ruutmeetri kohta. Näite kokkuvõttes võiks seega olla kolm eraldi tulemust: kümme loendatud taime kaheteistkümnest külvatud seemnest, kuus taime kasvualal P2 ning nende kolme korje kogus. Edasiseks küsimuseks jääb, kas kõik kuus taime olid korje ajal alles ja kas saak seoti sama kasvualaga. Kui kaalud T-kujulist oranžeeria kasvuhoonet, saad samasuguse kirjepõhja siduda oma tulevase kasvualade plaaniga. Mudeli kuju ei muuda arvestuse loogikat: iga partii, sihtala ja korje peavad olema üheselt tuvastatavad. Joonis aitab näidata asukohti, kuid kogused ja kuupäevad jäävad kirjetesse. Nii ilmnevad ka näidiskande lüngad enne, kui selle põhjal plaani muuta.

Võrdle tulemusi ja kirjuta muudatus plaani

Hooaja lõpus võrdle sama kultuuri ja võimaluse korral sama sorti, kuid vaata ühtlasi, kas kasvuala, seemnepartii ja mõõtmisviis olid võrreldavad. Pane kõrvuti külvi- ja istutuskuupäevad, tärganud taimede arv, saak ning tööaeg. Kui mitu asja muutus korraga, nimeta need kokkuvõttes, mitte ära omista tulemust ühele neist. Ühe aasta kanne võib näidata, mida tasub järgmisel hooajal tähelepanelikumalt jälgida; korduvad sarnased märkmed annavad kindlama võrdlusaluse. Ära võrdle ainult kogusaaki, kui taimede arv või kasutatud pind oli aastati erinev.

Lõpeta kokkuvõte konkreetse plaaniga: mida kordad, mida muudad ja mida tahad kontrollida. Näiteks kirjuta ette, millist külvikogust kavatsed proovida, millisele kasvualale selle paigutad ning milliseid kuupäevi või arve järgmisel aastal jälgid. Lisa ka põhjus: kas senine taimede arv jäi vajadusele alla, külvialused kattusid ajaliselt või mõni töö nõudis liiga palju aega? Hoia plaan ja tegelik tulemus eri kirjetes. Kui tahad võrrelda ühe muudatuse mõju, püüa jätta ülejäänud arvestus võimalikult sarnaseks ning märgi vältimatud erinevused. Kasvuruumi muutmine on omaette muudatus, mida ei tohiks kokkuvõttest välja jätta. Püramiidi tüüpi kasvuhoone tootelehel on pindalavalik 5,53–18,9 m²; valikut kaaludes võta päevikust kaasa vajalike kasvualade mõõdud ja nende kasutamise ajad. Nende põhjal saad kontrollida kavandatud paigutust konkreetse mudeli mõõtudega, mitte oletada sobivust ainult pindalanumbri järgi. Jäta plaani lõppu ka üks mõõdetav küsimus, millele hooaja lõpus vastata. Näiteks: kas kõik kavandatud külvialused mahtusid määratud nädalatel oma kohale? Sellise küsimuse vastus aitab järgmist ruumiplaani täpsustada ka siis, kui saagiarvestus jäi osaliselt puudulikuks.

Korduma kippuvad küsimused

Kui sageli kasvupäevikut täita?

Tee kanne külvi, kastmise või muu olulise töö ajal, mitte alles hooaja lõpus mälu järgi. Iga päev pole vaja pikka ülevaadet kirjutada, kui midagi märkimisväärset ei muutu. Lühike kord nädalas tehtav ülevaatus aitab märgata puuduvaid kuupäevi ja ajakohastada saagi- või tööarvestust.

Mida märkida, kui ma temperatuuri ei mõõtnud?

Kirjuta mõõtmise asemel üles ainult see, mida tegelikult tähele panid, näiteks kas kasvuhoones oli päikeseline või kas tuulutasid. Ära tuleta temperatuuri tagantjärele mälust. Märge „mõõtmata” on kasulikum kui oletatav arv, sest see hoiab tähelepaneku ja mõõtetulemuse selgelt lahus.

Kas iga külv vajab eraldi kirjet?

Eraldi kirje on kasulik, kui erinevad külviaeg, sort, seemnepartii või kasvuala. Samal päeval samast seemnepartiist ja samade tingimustega tehtud külvid võib koondada üheks kirjeks, kui kogused ja sihtkohad jäävad arusaadavaks. Nii saad hooaja lõpus võrrelda just neid partiisid, mille vahel oli tegelik erinevus.

Kuidas võrrelda saaki, kui kasvupinna suurus muutus?

Hoia alles nii kogusaak kui ka arvestuse alus: taimede arv, peenra või muu kasvuala suurus ja kasutatud ühik. Ruutmeetri kohta arvutatud näit aitab võrrelda ainult siis, kui kasvupind on mõõdetud samal viisil. Kui sa ei tea, kui palju pinda kultuur kasutas, ära esita kogusaaki ruutmeetri saagina.

Kas ühe hooaja põhjal võib külviaega muuta?

Ühe hooaja tähelepanek võib anda põhjuse katset teha, kuid ei tõesta iseenesest, et muutus põhjustas parema tulemuse. Tulemust võivad mõjutada ka ilm, seemnepartii, kasvukoht ja teised samal ajal tehtud muudatused. Pane järgmise aasta plaani kirja, mida tahad võrrelda, ja märgi tulemus hiljem sama moodi üles.

Kasvupäeviku väärtus ei sõltu sellest, kui palju lehekülgi hooaja jooksul täidad, vaid sellest, kas kanded aitavad sul hiljem sama külvi, kasvuala, saagi ja tööaja kokku viia. Hoia ühikud ja tähised järjepidevad, märgi ära ka teadmata jäänud andmed ning kirjuta järgmise hooaja plaani vaid muudatused, mida saad hiljem uuesti hinnata. Nii muutub päevik iga aastaga täpsemaks töövahendiks, mitte lihtsalt hooaja mälestuseks.

45% soodsam veebist ostes
Mugavad ja kasumlikud ostud veebis
Küsi meilt
Võtke meiega ühendust
Telefon:
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registrikood:
38944924
Aadress:
Thriges Plads 6, 5000 Odense C, Denmark
Sotsiaalmeedia
Jälgige meid Instagramis, Facebookis ja Twitteris, et saada viimaseid uudiseid ja parimaid pakkumisi Bloomcabin-lt.
X
Kas teil on küsimusi ja soovite, et helistaksime teile tagasi?
+372
−
✖