Selle veebisaidi sisu kvaliteedi parandamiseks ja kasutajate vajadustele vastavaks kohandamiseks kasutatakse küpsiseid – sealhulgas kolmandate osapoolte küpsiseid. Jätkates selle veebisaidi kasutamist nõustute küpsiste kasutamisega ning võimaliku suhtlusega, kui sisestate oma kontaktandmed mõnda saidi vormi.
Tagasi blogisse

Kasvuhoone koha ettevalmistamine raskel savipinnasel

Kasvuhoone koha ettevalmistamine raskel savipinnasel

KASVUHOONE KOHA ETTEVALMISTAMINE

Raske savipinnas ei välista iseenesest kasvuhoone paigaldamist, kuid muudab koha hindamise olulisemaks. Savi laseb vett sageli aeglaselt läbi ning võib niiskuse muutudes liikuda. Kuiv pealispind või üks vihmajärgne loik ei näita veel, mis toimub kogu aluse all ega kuhu vesi edasi pääseb. Enne tasandamist uuri vee teekonda, jälgi kohta eri ilmaoludes ja selgita välja pinnasekihid; seejärel seo leiud valitud mudeli tootja alusjoonisega. Krundi kuivendamine, aluse stabiilsus ja kasvuhoone põrand on eri küsimused. Sobivat vundamendimõõtu või materjali ei saa savipinnase nimetuse põhjal üldiselt ette anda.

Kuusnurkne kasvuhoone aias

Raske savi mõjutab vee liikumist ja pinnase stabiilsust

Raskes savipinnases on palju peeneid osakesi, mistõttu vesi imbub sellest sageli aeglasemalt läbi kui jämedateralisest pinnasest. Pärast tugevat sadu võib vesi püsida pinnal, valguda krundi madalamasse ossa või liikuda külgsuunas mööda vähem läbilaskvat kihti. Kui lahtine aiamuld asub tiheda savi peal, võib vesi pealmisest kihist läbi imbudes savikihi kohale pidama jääda. Seetõttu ei kirjelda kuiv pealispind alati alumiste kihtide niiskust. Tulemus oleneb savi koostisest, pinnase tihedusest, maapinna kujust ja olemasolevatest kuivendussüsteemidest; sama krundi eri osad võivad käituda erinevalt. Sõna „raske” kirjeldab aianduses sageli raskesti haritavat mulda, kuid ei ole iseenesest vundamendi projekteerimiseks piisav pinnasekirjeldus. Ka kleepuv mullaproov ei näita savikihi paksust ega seda, mis asub selle all. Koha hindamisel tuleb eristada pinnale kogunevat vett, pinnasekihtides liikuvat vett ja põhjavee võimalikku mõju. Neid ei saa loigu välimuse järgi usaldusväärselt lahus hoida, kuid tähelepanekud aitavad spetsialistil valida, mida edasi uurida.

Niiskudes võib savi pehmeneda ning kuivades kahaneda ja praguneda, kuid liikumise ulatus ei ole igal savimaal sama. Üks pragu või porine laik ei näita üksi, kui tugev või stabiilne alus oleks. Kasvuhoone puhul on oluline, kas pinnas kannab koormust ühtlaselt ning kas see omadus püsib eri niiskusoludes. Kui aluse osad liiguvad erinevalt, võib see mõjutada raami joondumist ning uste ja akende toimimist; seda riski ei saa hinnata ainult silma järgi. Kasvuhoone põrandakate ja kandev alus on samuti eri küsimused: siseala kruus või sillutis ei asenda vundamendi hindamist. Sama oluline on eristada kasvatamiseks sobivat mulda ehitise all olevast pinnasest. Komposti lisamine või peenramulla kobestamine võib parandada kasvukeskkonda, kuid sellest ei saa järeldada, et kasvuhoone alus muutus stabiilsemaks. Peenarde ettevalmistamine peab seetõttu lähtuma juba kavandatud aluslahendusest, mitte määrama seda.

Kaardista, kust vesi tuleb ja kuhu see liigub

Alusta lihtsast plaanist: märgi kasvuhoone kavandatav asukoht, kõrgemad ja madalamad kohad, lähedal asuvad hooned, sissesõidutee, sillutised, vihmaveetorud ja nähtavad kraavid. Pärast vihma vaata, kust vesi üle maa tuleb ning kuhu see koondub; märgi noolega voolusuund, mitte ainult loigu asukoht. Võrdle vaatlusi eri sademete järel: lühiajaline nire ja korduvalt märg voolutee viitavad eri olukordadele. Kui vesi koguneb vaid ühes nurgas, võib põhjus olla kohalikus lohus või kõrvalpinna äravoolus, mitte kogu krundi pinnases. Kaart aitab spetsialistil kindlaks teha, milliseid veeteid tuleb arvestada. Vaatlusala peaks ulatuma kavandatavast kasvuhoonest kaugemale, sest vee lähtekoht võib jääda selle piiridest välja. Lisa plaanile ka tulevased muudatused, näiteks uus terrass või tee, millelt võib hakata vett kasvuhoone poole liikuma. Erista olemasolevad pinnad kavandatavatest, et hindaja ei peaks oletama, milline olukord valitseb praegu. Ligikaudne visand sobib tähelepanekute koondamiseks; kui lahendus sõltub täpsetest kõrgustest, tuleb need lasta mõõta, mitte hinnata fotolt.

Vaata eraldi, kas lähedal oleva hoone räästast, vihmaveetoru otsast või katusepinnalt jõuab vesi kavandatava kasvuhooneni. Seinaäärse lahenduse puhul arvesta ka kõrvalasuva hoone veega: seinaklaasist kasvuhoone valimine ei näita, kuhu katusevesi juhitakse või kas see langeb kavandatavale alale. Kui sa ei tea, kuhu torust tulev vesi praegu läheb, jälgi seda vihmaga või küsi hoone eest vastutavalt inimeselt. Ära eelda, et vesi kaob savi sisse; selle tegelik liikumine tuleb enne tööde kavandamist kindlaks teha.

Jälgi asukohta eri ilmaoludes

Kontrolli kohta mitmel korral, mitte ainult suvel pärast kuiva nädalat. Infot annab vaatlus pärast tugevat vihma, pikema märja perioodi ajal ja lumesulamisel, sest vee kogunemine võib neil aegadel erineda. Märgi üles kuupäev, ilmaolud, märja koha täpne asukoht ja see, kui kaua vesi püsib. Korduvad fotod samast vaatest aitavad võrrelda, kas tegu oli üksiku loigu või korduvalt ilmneva nähtusega. Pane tähele ka seda, kas vesi tuleb pinnale ilma otsese vihmata. See võib viidata pinnase sees liikuvale veele, kuid põhjuse peab välja selgitama spetsialist. Vaatluspäevikusse lisa, kas enne vihma oli maa kuiv, juba pikalt märg või külmunud. Need erinevused aitavad fotosid tõlgendada, sest samasugune sadu ei pruugi anda eri lähteolukordades sama tulemust. Pildista nii lähivaadet kui ka ümbrust, et nähtav oleks vee võimalik saabumistee. Kui loik hiljem kaob, märgi ka see üles: ainult märja hetke foto ei näita vee püsimise kestust. Vaatluse eesmärk on koguda võrreldavat infot, mitte tõendada ette valitud koha sobivust.

Kuiv periood annab samuti infot, kuid ei tõenda, et koht püsib kuivana. Vaata, kas savi praguneb laial alal või jääb jalajälg märjal pinnal kauaks näha. Need märgid kirjeldavad hetkeolukorda, mitte vundamendi kandevõimet ega vee sügavust. Naabri tähelepanekud võivad aidata küsimusi sõnastada, kuid pinnasekihid ja äravool võivad juba mõne meetri kaugusel erineda. Kui tööde ajastus ei võimalda eri aastaaegadel vaatlust, räägi sellest pinnase hindajale. Tema saab otsustada, kas olemasolevast infost piisab või on vaja täiendavat uuringut.

Uuri, mis asub pinnase pealmise kihi all

Aia pealmine mullakiht ei pruugi kirjeldada pinnast, millele alus toetuma hakkab. Murumulla all võib olla savi, varasem täide, orgaaniline kiht või eri pinnaste vaheldumine. Seetõttu ei pruugi üks mullaproov peenra servast esindada kogu kasvuhooneala. Pinnasekihte tuleb hinnata kavandatava aluse piirkonnas ning sobiva uurimisviisi valib pädev spetsialist. Vajaduse korral võib olla tarvis vaatlusauku või põhjalikumat uuringut; ära otsusta kandevõimet üksnes mullaproovi käes katsudes. Kui maapinnal on tehtud varasemaid töid, ütle see hindajale, sest muutunud pinnasekihid võivad olla olulised. Kasulikud on vanad fotod, teave kunagise kraavi kohta ning märkmed selle kohta, kust ja millal täitematerjali toodi. Kui andmed puuduvad, märgi see ausalt, mitte ära käsitle tundmatut pinnast ühtlase loodusliku savina. Enne pinnase avamist tuleb välja selgitada teadaolevate maa-aluste trasside asukoht ja uurimistöö ohutu korraldus. Uuringu sügavust ega punktide arvu ei tasu valida aiatöö kogemuse põhjal: need peavad andma vastuse kavandatava aluse jaoks oluliste kihtide ja nende erinevuste kohta.

Anna hindajale teada, milline pinnas on eri nurkades nähtav, kus püsib niiskus ja kas mõnda kohta on varem täidetud või tasandatud. Need asjaolud aitavad otsustada, kas ühest vaatluspunktist piisab või tuleb uurida mitut kohta. Plaanile märgi valitud kasvuhoone täpne piirjoon, mitte ainult selle ligikaudne keskpunkt. Kui vaatad näiteks Klassika klaaskasvuhoonet, küsi konkreetse variandi alusjoonist ja mõõte. Nii saab pinnast hinnata kogu kavandatava aluse ulatuses, sealhulgas nurkade ja tugipunktide ümbruses, mitte üldise aiaplaani põhjal.

Kuusnurkse kasvuhoone galeriivaade

Niiskuse muutumine võib savipinnast liigutada

Niiskudes võib savi paisuda ja kuivades kahaneda, kuid muutuse ulatus sõltub pinnase koostisest ja sellest, kui sügavale niiskuse kõikumine ulatub. Kui muutus on eri kohtades erinev, ei pruugi aluse kõik osad liikuda ühtemoodi. Märg savi võib olla pehme, samas kui kuivamispraod ei näita, kui niiske on pinnas sügavamal. Ebaühtlane liikumine võib aja jooksul mõjutada vundamendi asendit või kasvuhoone raami joondumist. Hindajale on seetõttu oluline teada, kas üks osa kavandatavast alast jääb pikalt märjaks ja teine kuivab kiiresti. Erinevuse taga võib olla näiteks katusevee koondumine ühte nurka, puude veetarve või pinnasekihtide vaheldumine. Ka kuivenduse rajamine võib muuta seniseid niiskustingimusi, mistõttu tuleb vee ärajuhtimist ja aluse kavandamist käsitleda koos. Olemasoleva tee vajumine või aia kõrval olev pragu võib anda lisainfot, kuid ei tõenda iseenesest savi paisumist ega kahanemist. Pane kirja, millal muutust märkasid ja kas see kordub; põhjuse ning tähenduse kavandatavale vundamendile peab hindama spetsialist.

Külmumine ja sulamine võivad niiske pinnase olukorda veel muuta, kuid mõju sõltub pinnasekihtidest, vee paiknemisest ja kavandatud alusest. Seetõttu ei saa ette anda üht savipinnasele sobivat vundamendimõõtu või paigaldussügavust. Ka Accoyaga kasvuhoone valiku korral tuleb pinnase liikumist hinnata kohapeal ning siduda tulemus täpse mudeli dokumentatsiooniga. Kui joonisest või paigaldusjuhendist ei selgu, millist alust või kinnitust eeldatakse, küsi tootjalt täpsustust enne pinnasetööde alustamist.

Puud ja naaberrajatised võivad muuta veerežiimi

Puud ja suured põõsad võivad savipinnase niiskust mõjutada, sest juured võtavad ümbritsevast pinnasest vett. Mõju ulatus sõltub taimest, kasvukohast ja pinnase omadustest; üksnes tüve kauguse põhjal ei saa sobivat asukohta või vundamenti määrata. Märgi plaanile lähedal olevad puud ja hekid ning aruta hindajaga, kas need võivad kavandatava aluse juures niiskustingimusi muuta. Ka puu eemaldamine võib muuta pinnase veerežiimi, mistõttu ei saa eeldada, et raiumine muudab koha kohe stabiilsemaks. Anna teada ka hiljuti eemaldatud puudest, kui nende endine asukoht on teada. Lisaks niiskuse küsimusele võivad pinnasetööd kahjustada säilitatavaid juuri, seega tasub vajaduse korral kaasata arborist. Ära käsitle juurte läbilõikamist lihtsa võimalusena kasvuhoonele ruumi teha. Arutelu jaoks on kasulikud puu asukoht, fotod ja teadaolev hooldusajalugu; tundmatut liiki või juurte ulatust ei ole vaja ise oletada. Kui plaanid puude või hekkide osas muudatusi, peaks pinnase hindaja neist teadma enne aluslahenduse lõplikku valikut.

Arvesse tuleb võtta ka naaberhoone, tugimüüri, sillutise ja maa-aluste torude asukohta: need võivad muuta vee liikumist või piirata võimalusi vee ärajuhtimiseks. Kui kavandad T-kujulist oranžeeria kasvuhoonet, vaata üle kogu mudeli kontuur ja selle eri harud, mitte üksnes keskosa. Märgi plaanile võimalikud konfliktid puude, madalate kohtade ja teadaolevate trassidega enne, kui pinnas üles kaevatakse. Torude tegelikku asukohta või juurte ulatust ei saa pealispinna järgi kindlaks teha; vajaduse korral lase need spetsialistil välja selgitada.

Aluslahendus peab lähtuma täpse mudeli dokumentatsioonist

Kasvuhoone tootja alusjoonis annab vundamendi kavandamiseks vajalikud lähteandmed, kuid ei asenda kohapõhist projekti. Vaata dokumentidest, kas need näitavad konkreetse mudeli piirjoont, mõõte ja tugipunkte ning kirjeldavad kinnitust ja nõudeid aluspinnale. Kontrolli, et joonis ja paigaldusjuhend puudutavad just valitud mudelit ning varianti. Sama sarja teise mudeli või suuruse dokumentatsioon ei pruugi kirjeldada sama kontuuri ega kinnituskohti. Kui vajalik info puudub või on ebaselge, küsi mudelipõhist tehnilist dokumentatsiooni enne, kui vundamendi kavandamine edasi läheb. Selgita ka, mida joonisel olevad mõõdud tähistavad: välismõõtu, aluse mõõtu või mõnda muud võrdlusjoont. Neid ei tohi omavahel automaatselt samastada. Aluse pealispinna, ukse läve ja ümbritseva maapinna kõrgused tuleb kavandamisel omavahel kooskõlla viia, et juurdepääs ning vee liikumine oleksid läbi mõeldud. Tootja määratud tasasus- ja mõõdutäpsuse nõuded tuleb edastada aluse ehitajale; puuduvaid nõudeid ei peaks asendama oletusliku lubatud hälbega. Joonisele lisatud kohapõhised muudatused peab kinnitama nende eest vastutav projekteerija.

Geotehnik saab hinnata pinnase omadusi ning vundamendi projekteerija saab siduda need tootja nõuetega. Ära vali vundamenti ainult naabri eeskujul: tema pinnas, vee liikumine ja kasvuhoone võivad sinu omadest erineda. Püramiidi tüüpi kasvuhoone puhul tuleb samuti lähtuda valitud mudeli joonisest, mitte järeldada aluse kuju või kinnitust üksnes tootenime järgi. Täpse mudeli dokumentatsioon ja kohapealne pinnaseinfo peavad olema projekteerijal korraga olemas, et lahendus ei põhineks ainult ühel neist. Ehitustöövõtja roll ja vastutus tuleb eraldi kokku leppida, mitte eeldada, et aluse ehitamine hõlmab automaatselt ka selle projekteerimist.

Drenaažil peab olema toimiv väljavool

Kui pinnas hoiab vett, ei piisa otsusest „teeme drenaaži”. Enne tuleb teada, kust liigne vesi kogutakse, mis teed mööda see liigub ja kuhu see juhitakse. Savisse kaevatud kraav või paigaldatud toru ei lahenda olukorda iseenesest, kui puudub sobiv väljavool või vesi koguneb samasse kohta tagasi. Samuti ei ole hea suunata vett kasvuhoone aluse või lähedal oleva hoone juurde. Vee väljajuhtimise võimalust tuleb hinnata krundi kõrguste, olemasolevate süsteemide ja kohalike olude järgi; sobiva lahenduse määrab asjatundja. Pinnavee suunamine ja pinnase sees oleva vee kogumine on erinevad ülesanded ning üks lahendus ei pruugi mõlemat täita. Ka kruusaga täidetud süvend ei tähenda automaatselt toimivat immutamist, kui ümbritsev pinnas laseb vett halvasti läbi. Kui kaalutakse ühendust olemasoleva süsteemiga, tuleb selle sobivus ja kasutamise tingimused välja selgitada süsteemi eest vastutava osapoolega. Kavandamisel arvesta ka hooldusega: vajalikud kontrollkohad peavad jääma ligipääsetavaks pärast kasvuhoone ja selle ümbruse valmimist. Neid ei tasu peita püsiva katte alla ilma hooldusvõimalust läbi mõtlemata.

Vaata üle ka kasvuhoone katuselt ja ümbritsevatelt pindadelt tulev vesi. Katusevesi võib koonduda kindlatesse kohtadesse, sillutise või sissesõidutee äravool aga suunata vee uude paika. Mõlemad tuleb plaanil arvesse võtta, mitte jätta neid pinnase hindamisel kõrvaliseks. Kui kaalud panipaigaga Accoya kasvuhoonet, anna spetsialistile selle täpne mudeliversioon ja alusjoonis, et ta lähtuks tegelikust piirjoonest. Küsi ka, kes vastutab väljavoolu kavandamise eest ja kuidas kontrollitakse, et see ei tekita probleeme aluse ümbruses.

Klassikaline alumiiniumkasvuhoone

Millal kutsuda kohale pinnase spetsialist?

Kohapealne hinnang on eriti oluline, kui vesi püsib kaua, pinnas vajub või muutub märjana pehmeks, pinnasekihtide kohta puudub teave või lähedal asub hoone või tugimüür. Spetsialist saab otsustada, kas kohapealsetest vaatlustest piisab või on vaja põhjalikumat pinnaseuuringut, ning milliseid andmeid vundamendi kavandaja vajab. Küsi selgelt, kes hindab pinnast, kes kavandab aluslahenduse ja kes korraldab vee ärajuhtimise. Need on eri ülesanded ning neid ei tasu pidada automaatselt üheks paigaldustööks. Teenuse tellimisel kirjelda küsimust konkreetselt: soovid hinnata kasvuhoone asukoha pinnase- ja veeolusid, mitte üksnes saada nõu aia mulla parandamiseks. Küsi, millisel kujul saad tulemused ja kellele need on mõeldud. Kasulik kokkuvõte eristab vaadeldud asjaolusid, nende tõlgendust ning veel kontrollimata eeldusi. Kui hinnang piirdub ühe külastuse või mõne uurimispunktiga, peaks see piirang olema arusaadav ka projekteerijale. Leppige kokku, kuidas toimitakse juhul, kui alustööde käigus ilmneb kirjeldatust erinev pinnasekiht või ootamatu vesi. Nii ei pea ehitaja tegema kohapeal põhjendamata muudatusi.

Enne ülevaatust pane kokku krundiplaan, fotod pärast vihma ja kuivaperioodil ning märkmed selle kohta, kus märjad kohad asuvad ja kui kaua need märjana püsivad. Lisa teave varasemate pinnasetööde ning nähtavate kraavide ja kuivendustorude kohta, kui see on olemas. Anna spetsialistile ka valitud kasvuhoone täpne nimi ja tootja joonised. Näiteks Bloomcabin Prestige'i kasvuhoone puhul edasta just valitud variandi dokumentatsioon, mitte sarnase mudeli joonis. Arutage, millised eeldused joonisel on ja kas kohapealne pinnas vastab neile.

Kokkulepped enne aluse ehitamist

Enne aluse ehitamist peavad kokku sobima kolm asjaolu: pinnase ja vee kohta on olemas piisav kohapealne info, täpse kasvuhoonemudeli nõuded on teada ning pädev projekteerija on nende põhjal aluslahenduse kavandanud. See ei tähenda, et krundil ei tohi olla ühtegi märga kohta. Oluline on teada, kuidas vesi ja pinnas aluse ümber käituvad ning kuidas kavandatud lahendus nendega arvestab. Kui pinnasekihid või vee väljavoolukoht on teadmata, selgita need enne pinnase katmist või tasandamist, mitte ära eelda, et uus pealiskiht probleemi kõrvaldab. Leppige kokku ka tööde järjekord: millal kontrollitakse avatud pinnast, millal rajatakse vee ärajuhtimise lahendus ning millal võib aluse ümbruse lõplikult viimistleda. Vajalikud kontrollid peaksid toimuma ajal, mil hinnatavad kihid ja ühendused on veel nähtavad. Pärast nende katmist ei asenda valmis pinna foto enam sama teavet. Kui kasvuhoone asukoht, suurus või ümbritseva maa kõrgus muutub, tuleb muudatus enne ehitamist aluslahenduse eest vastutava projekteerijaga kooskõlastada.

Koonda üheks ülevaateks asukohaplaan, fotod ja tähelepanekud, pinnase hindamise tulemus, valitud mudeli dokumentatsioon ning kokkulepe vee ärajuhtimise kohta. Kui vaatad näiteks avarat kasvuhoonet, lisa konkreetse variandi mõõdud ja alusjoonis; mudeli üldnimetus ei tõenda, et valitud koht sellele sobib. Anna materjalid aluse projekteerijale ja ehitajale ning täpsusta lahtised küsimused enne töö algust. Mõtle läbi ka ehitusaegne ligipääs: märjal savipinnasel liikuv tehnika ja materjalide ladustamine võivad muuta seni vaadeldud ala. Töövõtja peaks teadma, milliseid kohti tuleb säästa ning kuidas korraldatakse ajutine vee ärajuhtimine. Aluse üleandmisel leppige kokku, kes kontrollib mõõte, kõrgusi ja vastavust projektile enne kasvuhoone paigaldamist. Säilita kontrollitulemused koos teostatud tööde fotodega, et hiljem oleks teada, mida tegelikult ehitati. Nii on pinnase hindamine, aluse ehitamine ja kasvuhoone paigaldamine selgelt seotud, kuid iga töö vastutus jääb arusaadavaks.

Korduma kippuvad küsimused

Kas raskele savipinnasele saab kasvuhoone paigaldada?

Savi ei välista paigaldamist, kuid pinnase nimetus üksi ei näita, milline alus sobib. Otsus sõltub pinnase kihtidest, vee liikumisest ja valitud kasvuhoone tootja nõuetest. Vajaduse korral lase spetsialistil koht üle vaadata.

Kas ühest vihmajärgsest vaatlusest piisab?

Ühest korrast võib saada vihje, kuid see ei kirjelda tingimata hooajalist veeseisu ega pinnase alumisi kihte. Pane kirja korduvad vaatlused eri ilmaoludes ning jaga neid pinnase hindajaga.

Kas kruusakiht või drenaažitoru lahendab veeprobleemi?

Mitte tingimata. Vesi vajab toimivat teed ja sobivat väljavoolu; toru või kruus ei taga seda iseenesest. Lahenduse sobivust tuleb hinnata krundi, pinnase ja olemasolevate veesüsteemide järgi.

Kas naabri vundamendilahendust võib eeskujuks võtta?

Naabri kogemus aitab küsimusi sõnastada, kuid tema pinnas, vee liikumine ja kasvuhoone võivad sinu omadest erineda. Aluslahendus peab lähtuma sinu koha hindamisest ning täpse mudeli dokumentatsioonist.

Millal tuleks kutsuda kohale pinnase spetsialist?

Küsi kohapealset hinnangut, kui vesi püsib kaua, pinnas on märjana pehme, maapind vajub või pinnasekihtide kohta puudub teave. Spetsialist saab otsustada, kas vaatlusest piisab või on vaja põhjalikumat uuringut.

Raske savi korral ei anna usaldusväärset vastust üksnes see, kas maapind on vaatamise hetkel kuiv või märg. Ettevalmistus tähendab vee liikumise ja pinnasekihtide uurimist ning nende võrdlemist täpse kasvuhoonemudeli alusjoonisega. Kui mõni neist asjaoludest on teadmata, lase see enne kaevamist või tasandamist üle vaadata. Nii saab aluslahendus lähtuda tegelikust kohast, mitte oletusest, et savi käitub kogu krundil ühtemoodi.

45% soodsam veebist ostes
Mugavad ja kasumlikud ostud veebis
Küsi meilt
Võtke meiega ühendust
Telefon:
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registrikood:
38944924
Aadress:
Thriges Plads 6, 5000 Odense C, Denmark
Sotsiaalmeedia
Jälgige meid Instagramis, Facebookis ja Twitteris, et saada viimaseid uudiseid ja parimaid pakkumisi Bloomcabin-lt.
X
Kas teil on küsimusi ja soovite, et helistaksime teile tagasi?
+372
−
✖