Selle veebisaidi sisu kvaliteedi parandamiseks ja kasutajate vajadustele vastavaks kohandamiseks kasutatakse küpsiseid – sealhulgas kolmandate osapoolte küpsiseid. Jätkates selle veebisaidi kasutamist nõustute küpsiste kasutamisega ning võimaliku suhtlusega, kui sisestate oma kontaktandmed mõnda saidi vormi.
Tagasi blogisse

Kui palju maksab kasvuhoone kütmine?

Kui palju maksab kasvuhoone kütmine?

Kasvuhoone küttekulu

Kasvuhoone kütmise hind ei ole üks kindel summa: seda mõjutavad välistemperatuur, soovitud sisetemperatuur, kasvuhoone soojuskadu ja elektri muutuv hind. Kasuliku eelarve jaoks arvuta eraldi tavalisem päev, külmem periood ja kogu kütmisaeg ning pane iga eeldus kirja. Järgnev näide näitab arvutuskäiku, mitte konkreetse mudeli kuluprognoosi ega Eesti kehtivat elektritariifi.

Oranžeeria kasvuhoone aias

Küttekulu arvutatakse kasutatud energia ja elektrihinna järgi

Kasvuhoone kütmise arvet ei saa tuletada üksnes kütteseadme nimivõimsusest. Võimsus kilovattides (kW) kirjeldab hetkelist soojusväljundit või elektrilist koormust, energiakulu kilovatt-tundides (kWh) aga seda, kui palju energiat aja jooksul tarbitakse. Elektrikütte lihtne arvutus on valitud perioodil kulunud kWh korrutatud sama perioodi muutuva hinnaga ehk ühe kWh hinnaga. Tunnipõhise elektrihinna korral arvuta iga hinnaperioodi kulu eraldi ja liida tulemused. Termostaadiga juhitav küttekeha ei tööta tingimata pidevalt nimivõimsusel, mistõttu võimsusnäit ei ütle üksi, mitu kWh päevas kulub. Arvutuses on oluline tegelik tööaeg: soojema ilma korral võib küte töötada vähem, külmade tundide ajal rohkem.

Vali esmalt ajavahemik: üks külm öö, talvekuu või kogu kütmisperiood. Pane samale ajavahemikule kirja soovitud sisetemperatuur, välistemperatuur ja kasvuhoone soojuskadu; eri perioodide sisendeid kokku segades muutub võrdlus ebatäpseks. Kasuta elektriarvel või lepingus olevat tarbimisest sõltuvat kWh hinda. Tunnipõhise hinna korral jaga tarbimine vastavate hinnaperioodide vahel. Võrgutasu ja maksud lisa vastavalt sellele, kuidas need sinu tarbimise kasvades muutuvad. Fikseeritud kuutasu hoia eraldi, kui see oleks sama ka ilma kasvuhoone kütmiseta. Nii eristad kütmise lisakulu kogu elektriarvest. Kontrolli ka seda, kas sisestatud hinnad sisaldavad juba makse ja võrgutasu: sama kulu ei tohi kaks korda lisada. Arvutustabelis võiksid energia hind, muud tarbimispõhised tasud ja nende summa olla eraldi veergudes. Kui soovid hinnata mitte lisakulu, vaid kogu kasvuhoone elektrivarustuse eelarvet, lisa asjakohased püsikulud eraldi reale. Arvega võrdlemiseks kasuta sama pikkusega perioodi ja sama hinnakomponentide arvestust.

Määra köetav ruum ja soovitud temperatuur

Enne arvude sisestamist otsusta, kas soovid taimi üksnes külma eest kaitsta või hoida kasvamiseks kindlat sisekliimat. Sobiv temperatuur sõltub kasvatatavatest taimedest ja nende vajadustest; siin ei ole üht universaalset väärtust. Külmakaitseks valitud siht võib olla madalam kui aktiivseks kasvatamiseks seatud temperatuur, kuid küttekulu sõltub ka sellest, millal ja kui kaua kumbagi hoitakse. Pane päevane ja öine siht eraldi kirja, kui need erinevad. Märgi ka, kas arvutus eeldab temperatuuri püsimist kogu ööpäeva või ainult kindlatel tundidel. Nii ei peida üks keskmine temperatuur tegelikku kütmisgraafikut.

Arvuta selle ruumi küttekulu, mille temperatuuri kavatsed juhtida. Kui kasvuhoonega on seotud panipaik, tööala või muu lisaruum, selgita plaanilt, kas see jääb samasse õhuruumi või on eraldatud. Näiteks Accoya ja panipaigaga klaasist kasvuhoone puhul tuleb köetava ala piir määrata konkreetse variandi joonise järgi. Tootel esitatud pindalavahemik on 5,52–28,08 m², kuid valitud variandi puhul tuleb täpsustada, millist ala see kirjeldab. Märgi joonisele ruumide kavandatud kasutus ja temperatuur. Kui panipaika ei köeta, aga köetava osa ja panipaiga vaheline uks on sageli avatud, ei pruugi neid kasutuses saada käsitleda täiesti eraldatud ruumidena. Ka jahedama ruumi poole jääva vaheseina kaudu võib soojus liikuda; selle osa arvestamist saab täpsustada soojuskao hinnangus. Kui kaalud ainult taimede ümber väiksema köetava ala loomist, käsitle seda eraldi lahendusena, mitte kogu kasvuhoone vähendatud pindalana. Selle lahenduse piirded, õhuvahetus ja temperatuur vajavad oma lähteandmeid. Selge ruumipiir aitab hiljem aru saada, millise kasutusviisi kohta eelarve tegelikult käib.

Välistemperatuur kogu kütmisperioodil

Kasuta ilma lähteandmetena kasvuhoone asukoha talveperioodi temperatuure, mitte kogu Eesti kohta üht üldarvu. Lähedal asuva ilmajaama või usaldusväärse ilmaallika andmed annavad lähtekoha, kuid aia tuulisus, hoonete vari ja kohalik päikesepaiste võivad erineda. Koosta vähemalt kaks stsenaariumi: tavapärasem külm periood ning lühem külmem aeg. Kui plaanid kütta mitu kuud, jaga hooaeg kuudeks või temperatuurivahemikeks. Märgi iga vahemiku juurde tundide arv, sest ainult temperatuuride loetelust ei piisa tarbimise hindamiseks. Kontrolli, et tundide summa vastaks valitud perioodi pikkusele ning ükski tund ei oleks arvestatud kaks korda. Nii saad vaadata, kas kulus domineerivad pikad mõõdukalt külmad ajad või lühikesed külmaperioodid. Kui sul on ainult päevased miinimum- ja maksimumtemperatuurid, ära käsitle kumbagi terve päeva temperatuurina. Kasuta neid pigem võimaliku kuluvahemiku näitamiseks ning märgi, et täpsem tunnijaotus puudub. Varasemad ilmaandmed aitavad eelarvet koostada, kuid ei taga tulevase talve täpset ilma.

Võrdle sise- ja välistemperatuuri sama tunni või päeva lõikes. Lihtsustatud mudelis ei teki küttevajadust ajavahemikul, mil välisõhk on sihttemperatuurist soojem; suurema temperatuurivahe korral suureneb eeldatav soojusvajadus. Päeva- ja öötemperatuuri eraldi arvestamine annab parema lähtepunkti kui kuu keskmise rakendamine igale tunnile. Päikesepaiste võib päeval kasvuhoonet soojendada, samal ajal kui tuul ja avatud õhuavad võivad soojuskadu suurendada. Kui neid muutusi mudelisse ei lisa, kirjuta see eeldusena üles ja võrdle mitut ilmastikuolukorda. Üks hooaja keskmine temperatuur võib külmade tundide mõju varjata.

Soojuskadu tuleb võtta eraldi arvutussisendina

Kasvuhoone soojuskadu tuleb arvutusse lisada eraldi, sest pindala üksi ei näita soojusvajadust. Lihtsustatud mudelis võib kasutada soojuskaotegurit H, mille ühik on W/K. See kirjeldab, kui palju suureneb eeldatav soojuskadu sise- ja välistemperatuuri vahe suurenemisel ühe kraadi võrra. Temperatuurivahe üks kelvin võrdub siin ühe Celsiuse kraadiga. Kui H on teada, saab selle temperatuurivahega korrutades ligikaudse soojusvõimsuse ning ajavahemiku pikkuse abil hinnata energiavajadust kWh-des. Seejuures tähendab ajavahemik aega, mil mudelis kirjeldatud temperatuurivahe püsib, mitte tingimata küttekeha sisselülitatud oleku kestust. Termostaat võib sama soojusvajaduse katta vahelduva töötamisega. Siinne arvutus on tarbimise stsenaariumi mudel, mitte kütteseadme nõutava nimivõimsuse määramine. H väärtust ei saa tuletada ainult tootenimest või põrandapinnast. Samuti ei tohiks mõõduka ilma jaoks koostatud hinnangut automaatselt pidada täpseks väga tuulise või teistsuguse kasutusega perioodi puhul.

Küsi konkreetse suuruse ja variandi dokumenteeritud soojuskao hinnangut või lase see asjatundjal koostada. Näiteks Prestige'i kasvuhoone pindalavahemik 3,77–28,08 m² võimaldab valida uuritava suurusvariandi, kuid kuluarvutuseks on vaja selle variandi lähteandmeid. Hinnangu juures peaks olema selge, kas arvesse on võetud piirdeid, pinnasega seotud soojuskadu ja õhuvahetust ning millist kasutusrežiimi eeldatakse. Kui mõni neist on juba H sees, ei tohi sama osa hiljem uuesti lisada. Kui täpset väärtust ei ole, esita H selgelt eeldusena ja võrdle põhjendatud väiksemat, keskmist ning suuremat väärtust. Pane iga väärtuse kõrvale kirja selle päritolu ja põhjus, miks see sinu olukorda võiks kirjeldada. Arvutuslik vahemik on kasulik ainult siis, kui lugeja saab aru, mida selle piirid tähendavad. Mõõdetud, dokumentatsiooni põhjal hinnatud ja puhtalt näitlik sisend ei ole võrdselt kindlad. Hoia need arvutustabelis eristatavana ning lisa andmete kuupäev, et hiljem saaks hinnangut uue teabe põhjal parandada.

Oranžeeria kasvuhoone tootefoto

Põrandapind üksi ei kirjelda kasvuhoone soojuskadu

Kasvuhoone põrandapind ja soojuskadu ei ole sama näitaja. Kütmise seisukohalt loeb ka see, kui palju seina, katust, alust ja muid pindu puutub kokku külma välisõhu või pinnasega. Sama põrandapind võib eri kõrguse ja kujuga kasvuhoonetes tähendada erinevat välispinda ning õhuruumi mahtu. Suurem pind võib tähendada ka suuremat köetavat ruumi, kuid kulude kasv ei ole ainult ruutmeetrite põhjal usaldusväärselt arvutatav. Seetõttu ei saa eeldada, et kaks sama põrandapinnaga mudelit tarbivad sama palju energiat või et pindala kasvades kasvab arve kindlas suhtes.

Mudelite võrdlemisel kasuta põrandapinda variandi leidmiseks ning võta juurde täpsed mõõtjoonised ja soojusandmed. Näiteks avara kasvuhoone suurusvariandid jäävad esitatud pindala järgi vahemikku 47–70 m². Vali võrdluseks konkreetne suurus, mitte kogu vahemik. Koosta iga variandi kohta samade veergudega tabel: põrandapind, mõõtjoonise tunnus, kavandatud köetav ala, soojuskao hinnang ja selle eeldused. Kasuta kõigi puhul sama ilma, sisetemperatuuri ning kütmisgraafikut; muidu võid omistada kasutusviisist tuleneva erinevuse ekslikult kasvuhoonele. Võrdle kõigepealt kogu perioodi kWh-sid ja eurosid. Soovi korral võid lisaks arvutada kulu põrandapinna ruutmeetri kohta, kuid see on võrdluse tulemus, mitte lähteandmete asendaja. Väiksem ruutmeetrikulu ei tähenda tingimata väiksemat koguarvet. Samuti tasub võrrelda seda, kas suuremat ruumi on tegelikult vaja kogu hooaja jooksul kütta. Kui kasutus muutub kuude kaupa, kajasta seda eraldi kütmisgraafikus, selle asemel et kasutada kõigile kuudele üht muutumatut eeldust.

Klaasi ja karkassi omadusi ei saa mudelinimest järeldada

Soojuskao hindamisel on vaja andmeid iga väliskeskkonnaga piirneva konstruktsiooni kohta. Klaasi või muu kattematerjali nimetus ei anna automaatselt teada selle soojusläbivust. Tehniline näitaja peab käima just valitud klaasi, karkassi ja variandi kohta; eri osadele ei tasu omistada üht üldist väärtust, kui nende lahendus on erinev. Samuti ära kasuta juhuslikku internetist leitud keskmist mudeli tehnilise näitajana, sest see võib kirjeldada teistsugust konstruktsiooni. Kui tootja dokumentatsioonis puudub vajalik soojusandmestik, märgi see arvutuse ebakindlusena, mitte ära asenda puuduvaid andmeid oletusega.

Näiteks Klassika klaaskasvuhoone pindalavahemik on 3,77–28,08 m². Konkreetse variandi kohta andmeid küsides erista materjali soojusläbivust kogu kasvuhoone soojuskaost. Soojusläbivuse U-väärtus esitatakse tavaliselt ühikuga W/(m²·K), kogu ruumi soojuskaotegur H aga ühikuga W/K. Neid arve ei saa kulutabelis omavahel asendada. Küsi, kas esitatud U-väärtus kirjeldab ainult klaasi või tervet konstruktsiooniosa koos raamiga. Samuti täpsusta, milliseid pindu ja ühendusi kogu soojuskao hinnang hõlmab. Kui kaalud lisaisolatsiooni, vajad andmeid just kavandatava lahenduse kohta ning tootja kinnitust selle sobivuse kohta valitud kasvuhoonele. Üksnes materjali nimetus ei tõenda kindlat energiasäästu. Võrdluses hoia algne ja muudetud lahendus eraldi, kasutades sama ilma ning temperatuurigraafikut. Nii on võimalik hinnata muudatuse mõju energiakulule ilma, et võrdlusse satuks korraga mitu erinevat kasutustingimust. Paigaldamise ja kasutamisega seotud piirangud tuleb samuti enne otsust selgeks teha, mitte järeldada neid illustratsioonist või mudelinimest.

Seinakasvuhoone puhul määra köetava ruumi piir

Hoone seina äärde paigutatud kasvuhoone puhul selgita, millega iga piire külgneb. Välisõhu poole jääv sein, kasvuhoone ja köetava hoone vaheline sein ning külma lisaruumi poole jääv sein ei ole soojusmudelis automaatselt samaväärsed. Külgneva ruumi temperatuur ja seina tegelik ehitus mõjutavad seda, kuidas selle osa kaudu liikuvat soojust hinnatakse. Kõigi piirete puhul ei pruugi seega sobida üks ja sama sise- ja välistemperatuuri vahe. Ära eelda, et maja külge paigutamine vähendab küttekulu kindla protsendi võrra või et sein annab kasvuhoonele piisavalt soojust. Kui majast liigub soojust kasvuhoonesse, võib see mõjutada ka maja küttevajadust; väiksem kasvuhoone elektrikulu ei pruugi tähendada sama suurt säästu kogu kinnistu energiakuludes. Arvutuse piir peab vastama tegelikule ehitusele ja kasutusele.

Seinaklaasist kasvuhoone suurusvariandid jäävad esitatud pindala järgi vahemikku 3,69–14,34 m². Eelarve koostamiseks märgi konkreetse variandi plaanile välisõhu poole jäävad piirded ning hoonega ühine sein. Kirjuta ühise seina juurde teisel pool asuva ruumi kavandatud temperatuur ja selle hoidmise ajad. Kui maja ruumi temperatuur öösel muutub või ruumi kasutatakse ainult vahel, ei pruugi üks püsiv väärtus kogu kuud kirjeldada. Selgita ka seda, kas kasvuhoone ja hoone vahel on avatav uks ning milline on selle tavapärane kasutus. Avatud ühenduse mõju ei saa hinnata ainult suletud seina andmete järgi. Võrdluse jaoks võib koostada kaks kasutusvarianti, näiteks pidevalt köetava ja jahedamana hoitava kõrvalruumiga, kuid kummagi eeldused peavad olema nähtavad. Kui olemas on ainult üldine H hinnang, küsi selle koostajalt, kas ühine sein ja kõrvalruumi tingimused on juba arvesse võetud. Nii väldid nii põhjendamatut säästulubadust kui ka ühe soojuskao osa topeltarvestust.

Õhuvahetus ja juhtimine mõjutavad tegelikku tarbimist

Õhuvahetus mõjutab soojuskadu, kuid seda ei saa käsitleda lihtsalt veana, mida tuleks alati vähendada. Kasvuhoone kasutus ja kasvatatavad taimed võivad nõuda tuulutamist; avatud tuulutusavad, uksed ja õhulekked muudavad tegelikku energiakulu. Kui soojuskao näitaja H sisaldab õhuvahetust, uuri, millisele kasutusrežiimile see viitab. Kui see osa on välja jäetud, võib mudel kütmise tegelikku vajadust alahinnata just nendel tundidel, mil ruumi õhutatakse. Ära vähenda ventilatsiooni eeldust ainult selleks, et arvutatud summa väiksem paistaks; kasuta oma kavandatud kasutusviisile vastavat kirjeldust.

Juhtimise mõju hindamiseks pane kirja, kuidas sihttemperatuur päeva jooksul muutub ja millal küte on lubatud. Kasuta kütteseadme dokumenteeritud elektritarbimise andmeid, eristades kütmist muudest töörežiimidest, kui need on olemas. Accoyaga kasvuhoone esitatud pindalavahemik on 3,77–28,08 m²; selle variandi õhupidavuse ning võimalike tuulutus- ja isolatsioonilahenduste kohta tuleb küsida eraldi tehnilisi andmeid. Tegeliku tarbimise jälgimisel märgi üles ka tuulutamise ja uste pikema lahtioleku ajad. Kui energiakulu suureneb, saad siis vaadata, kas muutus ilm, temperatuuriseade või kasutusviis. Termostaadi näit ühes kohas ei kirjelda tingimata temperatuuri kogu kasvuhoones, seega on kulu võrdlemisel oluline teada, millise mõõtmise järgi temperatuuri juhitakse. Mõõteseadmete sobivus niiskesse keskkonda peab olema nende dokumentatsioonis kinnitatud. Kui kulu vähendamiseks muudad kütmisgraafikut, kontrolli eraldi, kas uus temperatuurirežiim sobib kasvatatavatele taimedele. Odavam tulemus on võrreldav ainult siis, kui mõlemad kasutusvariandid täidavad sinu tegelikku eesmärki.

T-kujulise kasvuhoone välisvaade

Näidisarvutus: külm ööpäev ja elektrikulu

Võtame läbipaistva olukorra, mis on valitud ainult arvutuskäigu näitamiseks: H = 80 W/K, soovitud sisetemperatuur +8 °C ning välistemperatuur −2 °C kogu 24 tunni vältel. Temperatuurivahe on 10 kraadi, mistõttu lihtsustatud mudelis on soojusvõimsus 80 × 10 = 800 W ehk 0,8 kW. Kui see püsiks terve ööpäeva, oleks vajalik soojusenergia 0,8 × 24 = 19,2 kWh. H on siin arvutuse sisend, mitte ühegi kasvuhoone tehniline näitaja ega Eesti kohta tüüpiliseks kinnitatud väärtus. Näide eeldab ka seda, et H püsib kogu perioodi vältel muutumatu.

Eurokulu leidmiseks eeldame lihtsustatult otsest elektrikütet: üks kWh arvestatud soojust tähendab üht ostetud elektri kWh-d ning muud elektritarbijad jäävad välja. Näitehind 0,20 €/kWh annaks 19,2 kWh korral 3,84 eurot ööpäevas. See on arvutuseks valitud koguhind, mitte Eesti kehtiv elektritariif. Sama H korral annaks +3 °C välistemperatuur 9,6 kWh ja 1,92 eurot päevas; −7 °C korral oleks tulemus 28,8 kWh ja 5,76 eurot. Kolmekümne ühesuguse −2 °C päevaga kuu maksaks selles mudelis 115,20 eurot. Vahelduva ilma näitena annaksid kümme +3 °C päeva, viisteist −2 °C päeva ja viis −7 °C päeva kokku 528 kWh ehk 105,60 eurot. Kõigil neil päevadel eeldame muutumatut +8 °C sisetemperatuuri ja sama elektrihinda. T-kujulise oranžeeria kasvuhoone pindalavahemik 16,52–30 m² ei seo seda näidet konkreetse suurusvariandiga. Tegelikus tabelis asenda nii päevade jaotus kui ka H oma lähteandmetega. Näide jätab päikesesoojuse, ruumi algse üleskütmise ja soojuse salvestumise mõju eraldi arvestamata.

Kuukulu võrdlemine ja tegeliku tarbimise kontroll

Kui kuude energiavajadus on arvutatud, asenda näitehind enda elektrilepingu või arve andmetega. Tunnipõhise hinna korral peab keskmine hind vastama võimalikult hästi just kütmise tarbimisajale: kõigi hinnatundide lihtne keskmine ei pruugi seda kirjeldada. Seejärel liida perioodide kWh-d ja eurokulud. Tundlikkuse hindamiseks muuda korraga üht sisendit. Näiteks näitekuu 528 kWh maksaks hinnaga 0,15 €/kWh 79,20 eurot ja hinnaga 0,25 €/kWh 132 eurot. Nii näed elektrihinna mõju ilma ilmastikku või soojuskadu samal ajal muutmata. Samamoodi võid võrrelda eri temperatuuriseadeid, arvutades iga kord energiavajaduse uuesti. Kui muudad korraga H väärtust, ilma ja hinda, saad küll teistsuguse kogukulu, kuid ei tea, milline tegur erinevuse põhjustas. Hoia seetõttu eraldi ühe teguri võrdlused ning koondstsenaariumid, milles mitu ebasoodsat tingimust esinevad koos. Eelarve jaoks on kasulik näha nii lähtehinnangut kui ka põhjendatud suurema kulu võimalust.

Pärast kütmise alustamist võrdle hinnangut võimaluse korral eraldi mõõdetud elektritarbimisega, mitte kogu majapidamise arve muutusega. Mõõtmislahenduse sobivust konkreetsele kütteseadmele ja elektrivarustusele aitab hinnata pädev spetsialist. Salvesta mõõdetud kWh-dega sama perioodi välistemperatuur, temperatuuriseade ning olulisemad kasutusmuutused. Näiteks püramiidi tüüpi kasvuhoone pindalavahemik 5,53–18,9 m² aitab määratleda suurusvariandi, kuid tarbimise võrdlemisel peab kirjas olema just kasutatud variant ja köetav ala. Kui mõõdetud kulu erineb hinnangust, kontrolli esmalt perioodide kattuvust ja seda, kas mõõtmine hõlmab ainult kütet või ka muid seadmeid. Alles seejärel vaata soojuskao ja ilma eeldusi. Ühe päikeselise päeva põhjal ei tasu kogu talve mudelit ümber teha; võrdle mitut erineva ilmaga perioodi. Mõõdetud andmed aitavad eelarvet täpsustada, kuid ei tõenda iseenesest, et kütteseadmel jätkub võimsust kõige külmemal ajal. Seadme soojusväljund, kasutuskeskkonna sobivus ja elektrivarustus vajavad eraldi kontrolli.

Korduma kippuvad küsimused

Kas 0,20 €/kWh on Eesti elektri kehtiv hind?

Ei. See on ainult näite jaoks valitud hind, mitte kehtiva tariifi väide. Kasuta enda elektrilepingus või arvel olevat hinda ning lisa tarbimisega muutuvad tasud vastavalt sellele, kuidas need sinu arvel kujunevad.

Kas küttekulu saab arvutada ainult kasvuhoone ruutmeetrite järgi?

Ei. Pindala aitab valida konkreetse mudeli, kuid ei kirjelda kogu soojuskadu. Arvestada tuleb ka väliskeskkonnaga piirnevate pindade, ehitise kuju, õhuvahetuse ja köetava ruumiga. Vajad soojuskao hinnangut või selgelt märgitud stsenaariumi eeldust.

Miks erineb arvestatud kulu elektriarvest?

Lihtsustatud arvutus ei pruugi kirjeldada tegelikku ilma, päikesesoojust, tuulutamist, uste avamist ega termostaadi tööd. Võrdle arvestusega sama perioodi, sihttemperatuuri ja elektrihinna komponente. Kui lähteandmed on hinnangulised, on ka tulemus ligikaudne.

Kas kuukulu võib arvutada ainult külmima öö järgi?

Külm öö aitab hinnata üht suurema koormusega perioodi, kuid ei näita tavaliselt kogu kuu tarbimist. Arvuta eraldi tavalisemad ja külmemad ajavahemikud ning liida need kokku. Nii väldid kõige külmema temperatuuri rakendamist ekslikult igale kuu tunnile.

Kas kWh-kulu mudel näitab ka sobiva kütteseadme võimsust?

Mitte iseenesest. Arvutus hindab energiakulu antud eeldustel, kuid seadme võimsuse valimine vajab eraldi soojuskao hinnangut ja kütteseadme dokumenteeritud andmeid. Konkreetse seadme ning elektrivarustuse sobivust tasub arutada pädeva spetsialistiga.

Praktiline küttekulu hinnang sünnib siis, kui kasutad sama arvutuse juures selgelt määratud köetavat ruumi, põhjendatud soojuskao eeldust, enda piirkonna ilma ja enda elektrihinda. Kui mõni lähteandmestik puudub, arvuta mitu stsenaariumi ning nimeta puuduva teabe mõju tulemusele. Nii saad võrrelda eelarve võimalikke suurusi ilma, et üks ligikaudne number jätaks mulje kindlast kuuarvest.

45% soodsam veebist ostes
Mugavad ja kasumlikud ostud veebis
Küsi meilt
Võtke meiega ühendust
Telefon:
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registrikood:
38944924
Aadress:
Thriges Plads 6, 5000 Odense C, Denmark
Sotsiaalmeedia
Jälgige meid Instagramis, Facebookis ja Twitteris, et saada viimaseid uudiseid ja parimaid pakkumisi Bloomcabin-lt.
X
Kas teil on küsimusi ja soovite, et helistaksime teile tagasi?
+372
−
✖