Kui suurt küttevõimsust kasvuhoone vajab?

KASVUHOONE KÜTTEVÕIMSUS
Kasvuhoone küttevõimsust ei saa usaldusväärselt tuletada üksnes põrandapindalast. Arvutuse lähtekoht on soojuskadu olukorras, kus sees tuleb hoida valitud temperatuuri ja väljas valitseb kindel külm ilm. Hinnangu jaoks on vaja teada konkreetse kasvuhoone mõõte, välispiirete soojusomadusi ja õhuvahetust ning otsustada, millist kasutust küte peab toetama. Järgnev juhis aitab lähteandmed kokku koguda, eristada võimsuse küttekulust ja mõista, miks lihtne ruutmeetriarvutus ei pruugi seadme valikuks piisata.

Küttevõimsuse ja energiakulu erinevus
Küttevõimsuse valikul tuleb lahus hoida seadme soojusväljund ja kasutatud energia. Võimsus, mida märgitakse tavaliselt kilovattides (kW), kirjeldab, kui palju soojust seade ajaühikus ruumi anda suudab. Energiakulu väljendatakse enamasti kilovatt-tundides (kWh) ja see sõltub sellest, kui kaua ning millise koormusega seade töötab. Võimsuse valimisel küsitakse, kas soojust saab juurde anda piisavalt kiiresti, et katta kasvuhoone soojuskadu valitud külmaolukorras. Küttearve hindamisel küsitakse aga, kui palju energiat kulub kogu kasutusaja jooksul ja mis see maksab. Need ei ole sama arvutus. Termostaadiga juhitav seade võib soojema ilmaga töötada vaid osa ajast, kuigi selle maksimaalne väljund on valitud külma ilma jaoks. Võimsuse hindamisel tuleb seetõttu vaadata kindlat tööolukorda, mitte jagada varasemat kuutarbimist lihtsalt kuu tundide arvuga. Selline jagamine annaks keskmise tarbimise, kuid peidaks ära lühikesed suurema soojusvajadusega perioodid. Samuti ei näita ühe külma päeva energiakasutus kogu talve kulu. Arvutuse tulemuse juurde tasub märkida, kas jutt on vajalikust soojusvõimsusest, seadme sisendvõimsusest või kasutatud energiast. Nii ei lähe kütteseadmete andmete võrdlemisel eri tähendusega näitajad segamini.
Tootekirjelduses toodud pindala on lähteandmestik, mitte võimsussoovitus. Näiteks Avar kasvuhoone on loetletud pindalaga 47–70 m². Vahemik näitab, miks tuleb nimetada konkreetne suurus: eri mõõtudega variandid ei ole sama arvutusjuhtum. Põrandapind ei näita katuse ja seinte kogupindala, piirete soojusläbivust ega õhulekete hulka. Need tegurid võivad vajadust muuta ka kahe sarnase põrandapinnaga kasvuhoone puhul. Küttekulu hindamisel tuleb hiljem arvestada eraldi tegelikku kasutusaega, juhtimist ja energiahinda.
Arvutuse sisetemperatuur lähtub kasutusest
Pane kirja, millist sisetemperatuuri soovid hoida, millises kasvuhoone osas ja millisel ajavahemikul. Ülesanne võib olla hoida kogu ruumis ühtlast temperatuuri, kaitsta eraldatud kasvuala või soojendada ruumi üksnes kasutamise ajaks. Need eesmärgid vajavad erinevat lähteülesannet. Temperatuurisiht lähtub kasutusest ja taimede vajadustest; üks üldine soovitus ei sobi kõigile kasvatusviisidele. Erista ka temperatuuri hoidmist ja jahtunud ruumi üleskütmist. Esimesel juhul tuleb asendada samal ajal kaduv soojus. Üleskütmisel soojenevad lisaks õhule ka ruumis olevad esemed, potid ja muud pinnad, mistõttu ei kirjelda pelk püsiva soojuskao hinnang kogu ülesannet. Kui soovid temperatuuri kiiresti tõsta, tuleb see nõue seadme valimisel eraldi välja tuua. Märgi üles ka see, kas temperatuur peab olema ühesugune kogu ruumis või on mõnes kohas lubatud jahedam keskkond. Üks termostaadinäit ei tõesta, et kõik taimed on samades tingimustes. Anduri kavandatud asukoht ja soojuse jaotumine kuuluvad seetõttu kasutusülesande kirjeldusse. Kõige kasulikum on sõnastada eesmärk mõõdetavalt: millises piirkonnas peab valitud temperatuur püsima ning kas hinnatakse pidevat tööd või kindla kestusega kasutust. Nii saab hiljem kontrollida, kas hinnang ja tegelik kasutus üldse käsitlevad sama olukorda.
Valitud sisetemperatuuri võrreldakse arvutusliku välistemperatuuriga. Mida suurem on nende vahe, seda suurem on üldjuhul soojuse liikumine läbi sama piirde ning seda rohkem tuleb soojust juurde anda. Kui kasutus eeldab eri aegadel erinevat temperatuuri, kirjuta tingimused eraldi üles: üks ainus üldine sihtarv ei kirjelda kõiki tööolukordi. Klaasist kasvuhoone valikus esitatud pindalavahemik on 3,77–28,08 m²; see kirjeldab suurusvalikut, mitte seda, millist temperatuuri omanik soovib hoida.
Arvutuslik välistemperatuur ja asukoha mõju
Küttevõimsuse hindamisel ei sobi välistemperatuuri sisendiks aasta keskmine ega parajasti ilmarakenduses nähtav näit. Vaja on asukohale ja kütte eesmärgile vastavat arvutuslikku välistemperatuuri, mille valikut saab põhjendada. Selle leidmisel aitab pädev spetsialist, kasutades ülesandele sobivaid ilmastikuandmeid ja arvutusmeetodit. Märgi väärtuse kõrval üles ka selle allikas ning tähendus: millist külmaolukorda soovitakse katta ja millised tingimused jäävad hinnangu ulatusest välja. Üksik rekordkülm ei ole automaatselt õige lähteväärtus, kuid ka tavalise talvepäeva temperatuur ei pruugi kirjeldada vajalikku suurimat koormust. Temperatuurivahe saadakse valitud sise- ja välistemperatuuri võrdlemisel. Mida suurem see vahe on, seda suurem on üldjuhul soojuskadu samade piirete ja sama õhuvahetuse korral. Seetõttu tasub eri hinnangute võrdlemisel kõigepealt kontrollida temperatuurisisendeid: erinev võimsustulemus võib tuleneda erinevast ülesandest, mitte arvutusveast. Asukoha kirjelduses on oluline ka tuulele avatus ning ümbritsevate hoonete paiknemine. Neid ei tohiks teisendada suvaliseks võimsuslisaks, vaid arvestada kasutatava meetodi kohaselt. Kirjelda hinnatavat olukorda tervikuna, näiteks kas tegemist on külma ööga, mil päikesest soojust juurde ei tule. Päevase soojenemise põhjal tehtud vaatlus ei näita, kui palju soojust on vaja samas kasvuhoones öösel.
Asukoha tuulisus ja varjulisus võivad mõjutada tegelikku tööd, eriti kui tuul soodustab õhuvahetust lekete kaudu. Need tingimused tuleks lähteülesandes ära märkida, mitte jätta arvestamata. Seinaklaasist kasvuhoone pindalavahemik on tooteteabes 3,69–14,34 m², kuid Seinaklaasist kasvuhoone nimetus või pindala ei ütle, millised pinnad jäävad konkreetses paigalduses välisõhu poole ja millised piirnevad hoonega. See tuleb valitud lahenduse järgi eraldi kindlaks teha.
Põrandapind ei näita kõigi välispiirete suurust
Soojuskao hindamiseks tuleb kirjeldada köetavat ruumi ümbritsevaid piirdeid, mitte üksnes põrandapinda. Vajalikud on katuse, seinte, otsaseinte ja uste mõõdud ning teadmine, millega iga pind piirneb. Alumist piiret käsitletakse selle ehituse järgi eraldi. Põrandapind ei näita katuse kaldega pindala ega seinte kõrgust; sama põrandapinnaga eri kujuga kasvuhoonete välispind võib seetõttu erineda. Mõõtude kogumisel jaga konstruktsioon osadeks, mille omadused on teada, ning hoia mõõtude päritolu koos arvutusega. Kui uks või muu eraldi hinnatav osa sisaldub juba seinapinnas, peab arvutaja vältima selle topeltarvestamist. Samuti tuleb eristada ruumala ja piirete pindala: esimene aitab kirjeldada köetava õhu hulka ning õhuvahetust, teine soojuse liikumist läbi konstruktsiooni. Need ei ole omavahel asendatavad näitajad. Kõige kindlam alus on valitud suuruse mõõtjoonis, millelt on arusaadav, milliseid mõõte kasutatakse. Kui osa ruumist jäetakse kütmata, tuleb köetava ala piir selgelt määratleda; põrandale märgitud ala ei moodusta iseenesest eraldi soojuslikku ruumi. Arvutaja peab teadma, kas alasid eraldab tegelik piire või on need omavahel avatud. Selline kirjeldus aitab vältida olukorda, kus väiksemale kasvualale mõeldud hinnangut kasutatakse ekslikult kogu kasvuhoone kütteseadme valimiseks.
Kasuta võimaluse korral konkreetse mudeli mõõtjooniseid või muid dokumenteeritud mõõte, mitte üksnes müügilehe ümardatud pindalanäitu. Näiteks T-kujulise oranžeeria kasvuhoone tooteteabes toodud pindalavahemik on 16,52–30 m²; see ei asenda valitud variandi seinte ja katuse mõõte. Pane eraldi kirja, milline osa kasvuhoonest kuulub köetavasse ruumi. Kui valitud lahenduses on erineva kasutusega alasid, ei pruugi kogu märgitud pind olla ühe temperatuuriga.

Materjalinimi ei asenda soojusläbivuse andmeid
Soojuskadu läbi piirde sõltub selle ehitusest ja soojusläbivusest. Soojusläbivustegur ehk U-arv kirjeldab piirde soojusläbivust; väiksem näit tähendab muude tingimuste võrdsuse korral väiksemat soojuskadu läbi sama pindala. Kui tootja esitab U-arvu, kontrolli selle ühikut ja seda, millise konstruktsiooni kohta väärtus käib. Üksnes klaasi või paneeli näit ei pruugi kirjeldada tervet seina koos karkassi, liitekohtade ja ustega. Kogu konstruktsiooni andmeid ja üksiku materjali andmeid ei tohiks kasutada vaheldumisi, nagu need oleksid samaväärsed. Ka lisakihtide puhul peab olema teada, millist terviklahendust hinnatakse ja kas selle omadused on dokumenteeritud. Materjalinimest või kihi paksusest üksi ei piisa usaldusväärse soojuskao tuletamiseks. Arvutuses on oluline, et iga kasutatud omadus vastaks samale variandile, mille mõõdud on lähteandmetes. Kui andmed pärinevad eri suurustelt või erineva ehitusega lahendustelt, tuleb nende sobivus enne üle kontrollida. Puuduvat väärtust ei tasu varjata oletusega: märgi see teadmata lähteandmeks ja selgita, millist täpsustamist on vaja. Võimaliku soojustuslahenduse võrdlemisel vaata kogu mõjutatud pinda, mitte ainult ühe materjali omadust. Eelis ühes konstruktsiooniosas ei tähenda automaatselt sama suurt muutust kogu kasvuhoone küttevõimsuses, sest alles jäävad teised piirded ja õhuvahetusega seotud kaod.
Näiteks Kasvuhoone Accoyaga tootelehel esitatud pindalavahemik on 3,77–28,08 m²; sellest ei järeldu kogu konstruktsiooni soojusläbivus. Küsi vajaduse korral andmeid valitud suuruse ja ehitusviisi kohta ning täpsusta, kas need hõlmavad ka karkassi ja ühendusi. Kui andmed käivad ainult ühe paneeli või materjali kohta, ei pruugi neid saada kasutada kogu kasvuhoone soojuskao hindamisel. Arvutuse usaldusväärsust piirab see, kui täpselt on tegeliku piirde omadused teada.
Õhuvahetus ja lekked on eraldi soojuskao allikad
Soojust lahkub kasvuhoonest ka koos väljuva õhuga. Õhuvahetus võib olla tahtlik, näiteks tuulutamisel, või toimuda lekete kaudu uste, luukide ja ühenduskohtade juures. Arvutuses tuleb neid võimaluse korral eristada, sest nende põhjused ja muutumise viisid on erinevad. Tahtlik ventilatsioon sõltub kasutusest ja juhtimisest, lekked aga muu hulgas konstruktsiooni seisukorrast ning tuulest. Kui meetod kasutab õhuvahetuskordust, peab olema selge, millise ruumala ja tööolukorra kohta see käib. Põrandapind ei ole siin piisav: kõrgem ruum võib sama põrandapinna juures sisaldada rohkem õhku. Ka õhu liigutamine kasvuhoone sees ei ole sama mis õhu vahetamine välisõhuga. Ringlusventilaatori olemasolust ei saa seega tuletada ventilatsiooni soojuskadu. Lähteülesandesse tasub märkida tavapärane tuulutamisviis, ukse kasutamise sagedus ja teadaolevad lekkekohad. Üks kord mõõdetud õhuvahetus ei pruugi kirjeldada tuulise külma öö olukorda. Kui täpset näitajat pole, peab arvutaja selgitama kasutatud eelduse ning selle mõju tulemusele. Eesmärk ei ole muuta kasvuhoonet arvutuses täiesti õhutihedaks, vaid kirjeldada selle tegelikku kasutust. Soojusvajaduse vähendamiseks kavandatud muudatus tuleb hinnata koos ventilatsioonivajadusega, et väiksem arvutuslik kadu ei põhineks kasutusviisil, mida päriselt järgida ei saa.
Soojuskao vähendamise nimel ei tohiks arvutus lähtuda sellest, et vajalikud tuulutusavad jäetakse alati suletuks. Arvesse tuleb võtta, kuidas kasvuhoonet päriselt kasutatakse ja millist ventilatsiooni selleks vaja on. Püramiidi tüüpi kasvuhoone pindalavahemik on 5,53–18,9 m², kuid pindalanäit ei anna infot valitud mudeli õhuvahetuse ega tihenduse kohta. Küsi konkreetse variandi dokumentatsioonist, mida ventilatsiooni ja konstruktsiooni kohta on teada. Kui arvutusmeetod kasutab vaikimisi mingit õhuvahetuse eeldust, peab ka see eeldus olema nähtav.
Soojuskadu maapinna ja kõrvalruumide suunas
Kasvuhoone alumist piiret ei saa automaatselt käsitleda nagu välisseina ega jätta arvestusest välja. Tulemus sõltub sellest, kas ruumi all on pinnas või ehitatud põrand, milline on konstruktsioon ja kuidas see ümbritsevaga kokku puutub. Pinnase temperatuur ei pruugi olla sama mis välisõhu temperatuur ning selle muutumine ajas erineb õhu temperatuurimuutustest. Seetõttu ei ole kõigi pindade hindamine ühe ja sama temperatuurivahega alati sobiv lihtsustus. Arvutaja vajab alumise piirde kirjeldust ning valib sellele vastava käsitluse; üldise artikli põhjal ei saa määrata universaalset põrandakadude väärtust. Sama tähelepanu vajavad pinnad, mis piirnevad kõrvalasuva ruumiga. Hoonega ühendatud kasvuhoone puhul tuleb teada, milline on ühine piir ja millised temperatuuritingimused on selle teisel poolel. Hoone lähedus üksi ei tõesta, et see katab osa kasvuhoone soojusvajadusest. Samuti ei saa eeldada, et panipaik või muu kõrvalala on köetava osaga samal temperatuuril. Mõõtjoonisel tasub eristada välisõhuga piirnevad pinnad, maapinnaga seotud osad ja kõrvalruumide piirid. See annab arvutajale võimaluse kasutada eri osade jaoks sobivaid lähteandmeid. Kui osa piiridest jääb kirjeldamata, võib väliselt täielik pindalade loetelu anda ikkagi eksitava tulemuse, sest arvestus ei vasta tegelikele soojuse liikumise tingimustele.
Määratle ka, millised kõrvalruumid kuuluvad köetava osa sisse. Näiteks Klaasist kasvuhoone Accoya ja panipaigaga tootelehel esitatud pindalavahemik on 5,52–28,08 m². Enne arvutamist täpsusta valitud mõõdu kohta, kuidas pindala on määratletud ja kas panipaik kuulub köetava ruumi hulka. Seda ei saa tootenime põhjal eeldada. Kui kõrvuti aladel soovitakse hoida erinevat temperatuuri, võib nendevaheline piir samuti arvutuse lähteandmete hulka kuuluda.
Soojuskao hinnangu koostamine ja lihtsustuste piirid
Küttevõimsuse hinnangu koostamisel tuleb esmalt määrata üks selge arvutusolukord ning seejärel hinnata selle soojuskao osi. Piirete kaudu lahkuva soojuse hindamiseks kasutatakse vastavate pindade mõõte, dokumenteeritud soojusläbivust ja sobivat temperatuurivahet. Õhuvahetusega seotud kadu hinnatakse eraldi, lähtudes õhuvahetuse eeldusest ning sise- ja välisõhu tingimustest. Maapinna ja kõrvalruumide suunas toimuv soojusülekanne vajab olukorrale vastavat käsitlust. Sama tööolukorra kohta saadud kaod koondatakse, vältides ühe komponendi korduvat arvestamist. See annab aluse püsiva temperatuuri hoidmiseks vajaliku soojusväljundi hindamisele; üleskütmise nõue ja põhjendatud lisavaru käsitletakse eraldi. Siin ei anta universaalset arvutusvalemit ega mudelite võimsustabelit, sest selleks puuduvad valitud konstruktsioonide täielikud lähteandmed ja kinnitatud arvutusmeetod. Pindalapõhine rusikareegel või veebikalkulaator võib anda esialgse suuna, kuid peidab sageli osa eeldusi. Enne tulemuse kasutamist kontrolli, milline sisetemperatuur, välisõhu temperatuur, ehitus ja õhuvahetus on meetodis vaikimisi ette antud. Kalkulaator ei muutu täpsemaks pelgalt seetõttu, et tulemus kuvatakse mitme komakohaga. Kui olulist sisendit muuta ei saa või selle väärtust ei avaldata, ei saa ka hinnata, kas tulemus kirjeldab sinu kasvuhoonet. Sellist näitu saab kasutada täpsustamist vajava lähtehinnanguna, mitte iseseisva ostusoovitusena.
Arvutuse kokkuvõttes võiks olla näha iga soojuskao osa, selle lähteandmed ja kasutatud eeldused. Nii saab võrrelda näiteks sama kasvuhoonet eri temperatuurieesmärkidega, muutmata samal ajal märkamatult piirete või õhuvahetuse andmeid. Ka mudelite võrdlemisel tuleb kasutada ühesugust arvutusolukorda. Bloomcabin Prestige kasvuhoone tooteteabes esitatud pindalavahemik on 3,77–28,08 m²: sama mudelipere eri suurusi ei saa käsitleda ühe mõõdu järgi. Külma öö hinnangut ei tohiks vähendada eeldatava päevase päikesesoojuse võrra. Kui võrdluses kasutatakse soojusvajadust vähendavat lisalahendust, peab selle kirjeldus olema sama täpne kui ülejäänud konstruktsioonil.

Võrdle kütteseadme dokumenteeritud soojusväljundit
Kui soojuskao hinnang on olemas, võrdle seda kütteseadme dokumenteeritud soojusväljundiga samades töötingimustes. Kontrolli, kas tehnilistes andmetes esitatud võimsus tähendab ruumi antavat soojust või seadme energiatarvet. Elektriline sisendvõimsus, kütusekulu ja soojusväljund ei ole alati sama näitaja. Võrreldavad arvud peavad kirjeldama sama suurust ning olema esitatud samades ühikutes. Vaata ka seda, kas toodud väljund on suurim võimalik, tavapärane või kindlates katsetingimustes mõõdetud väärtus. Kui väljund sõltub välis- või muudest töötingimustest, on oluline just valitud külmaolukorrale vastav dokumenteeritud näit. Üks müügikirjelduses esile tõstetud arv ei pruugi seda infot sisaldada. Lisaks koguvõimsusele mõjutab kasutust soojuse jaotumine. Sobiv soojusväljund ei tõesta iseenesest, et kasvuhoone igas osas püsib sama temperatuur, eriti kui ruum on liigendatud või taimede paigutus takistab õhu liikumist. Seadme sobivust kavandatud ruumi ja keskkonda tuleb hinnata tootja juhiste järgi. Küttevõimsuse arvutus ei asenda kasutusotstarbe, juhtimisvõimaluste ega paigaldustingimuste kontrolli. Ostuvõrdluses tasub seega hoida eraldi kaks küsimust: kas dokumenteeritud soojusväljund katab hinnatud vajaduse ja kas seadet saab kavandatud kasvuhoones nõuetekohaselt kasutada. Kui ühe küsimuse vastus jääb lahtiseks, ei lahenda seda teise näitaja suurendamine.
Ära vali seadet üksnes reklaamis esile tõstetud maksimumarvu põhjal ega eelda, et termostaat korvab liiga väikese võimsuse. Termostaat juhib tööd, kuid ei saa anda rohkem soojust, kui seade suudab väljastada. Samuti ei ole kõigile sobivat lisavaru protsendina: see peab põhinema lähteandmete ebakindlusel, kasutusviisil ja seadme omadustel. Kui arvutus ja tootja esitatud väljund ei ole võrreldavad, lase andmete tähendus spetsialistil selgitada enne, kui teed nende põhjal ostuotsuse.
Lähteandmete ebakindlus ja tulemuse kontrollimine
Esialgse arvutuse usaldusväärsus sõltub eelduste kvaliteedist. Kui piirete soojusläbivus või õhuvahetus pole teada, võib tulemus olla märgatavalt ebakindlam kui komakohtadega arv näib. Erista mõõdetud andmed, tootja dokumentidest saadud väärtused ja oletused. Ebakindluse hindamisel on kasulik vaadata, kuidas tulemus muutub ühe puudulikult teada oleva sisendi põhjendatud vahemikus. Seda peaks tegema sama meetodiga ning muutma korraga ainult valitud eeldust, et erinevuse põhjus jääks arusaadavaks. Kõigi sisendite suvaline suurendamine ja seejärel veel üldise varuprotsendi lisamine võib sama ebakindlust mitu korda arvestada. Hoia alles arvutuse kuupäev, kasutatud dokumendid ja valitud kasvuhoone täpne variant, et hilisem muudatus oleks jälgitav. Pärast kasutuselevõttu saab tegelikke olusid hinnanguga võrrelda, kuid selleks on vaja rohkem kui üht termostaadinäitu. Märgi koos üles sise- ja välistemperatuur, mõõtmiskoht, seadistus ning see, kas kütteseade töötas pidevalt või lülitus vahepeal välja. Need tähelepanekud aitavad eristada olukorda, kus soojust ei jätku kogu ruumile, olukorrast, kus soojus jaotub ebaühtlaselt või andur kirjeldab vaid üht kohta. Võrdlus peab puudutama sarnast ilma ja kasutust; soojema päeva tulemus ei kinnita külma öö võimsushinnangut. Mõõtmised täpsustavad lähteandmeid, kuid ei anna garantiid kõigi tulevaste ilmastikuolude kohta.
Enne ostu peaksid olulisemad lahtised küsimused olema seotud konkreetse andme või nõudega, mitte üldise kahtlusega, et võimsust võiks rohkem olla. Kas puudu on valitud piirde soojusläbivus, õhuvahetuse põhjendus või seadme väljund külmaolukorras? See aitab suunata päringu õigele tootjale või spetsialistile. Elektriühenduse, põlemise ja tuleohutuse tingimused vajavad asjakohast pädevat hinnangut; paigaldusviisi ei saa määrata soojuskao numbri järgi. Kui tegelik kasutus hiljem muutub, näiteks hakatakse kütma suuremat ala või hoidma kõrgemat temperatuuri, tuleb üle vaadata ka algne võimsushinnang. Varasem sobivus ei tõenda sobivust uue ülesande jaoks.
Korduma kippuvad küsimused
Kas küttevõimsuse saab arvutada ainult kasvuhoone põrandapindala järgi?
Ei. Pindala on üks lähteandmetest, kuid sellest ei selgu katuse ja seinte pindala, piirete soojusläbivus, õhuvahetus ega maapinnaga seotud soojuskadu. Ruutmeetrite põhjal saadud tulemust tasub võtta esialgse hinnanguna, mitte konkreetse kütteseadme valiku alusena.
Millist välistemperatuuri arvutuses kasutada?
Kasuta valitud asukohale ja eesmärgile sobivat arvutuslikku välistemperatuuri, mitte aasta keskmist või juhuslikku ilmaprognoosi. Kui arvutusmeetod või kütteseadme juhend seda väärtust ei selgita, küsi selle valimisel nõu pädevalt spetsialistilt.
Kas arvutuslikus küttevõimsuses võib arvestada päikesesoojusega?
Külma öö olukorra jaoks ei ole mõistlik lähtuda päevase päikesekiirguse soojusest: öösel seda juurde ei tule ning pilvisus ja aastaaeg muudavad päikesest saadavat soojust. Päevane soojus võib mõjutada tegelikku kasutust, kuid ei asenda külmaolukorra soojuskao hindamist.
Kas suurema võimsusega kütteseade tähendab alati suuremat küttearvet?
Mitte tingimata. Võimsus näitab, kui palju soojust seade ajaühikus anda suudab; kulu sõltub kasutusajast, tegelikust koormusest, juhtimisest ja energiakandja hinnast. Küttearve hindamiseks on vaja energiakasutust ja hinda, mitte üksnes kW-näitu.
Kui suure võimsusvaru peaksin arvutusele lisama?
Kõigile kasvuhoonetele sobivat kindlat varuprotsenti ei ole. Vajalik lisavaru sõltub lähteandmete täpsusest, kasutusviisist ja seadme töötingimustest. Ära lisa suvalist protsenti; palu spetsialistil põhjendada, millist ebakindlust või lisakoormust valitud varu katab.
Kasvuhoone vajalik küttevõimsus selgub valitud külmaolukorra soojuskao hindamisest. Selleks on vaja temperatuurieesmärki, konkreetse variandi mõõte, piirete omadusi ja õhuvahetuse põhjendatud eeldust. Pindala aitab kasvuhoonet määratleda, kuid üksi ei anna vajalikku kW-arvu. Hea hinnangu juures on näha nii arvestatud kaod kui ka teadmata andmed. Nii saab kütteseadme dokumenteeritud soojusväljundit võrrelda tegeliku ülesandega, ajamata võimsuse valikut segamini talvise energiakulu prognoosiga.