Selle veebisaidi sisu kvaliteedi parandamiseks ja kasutajate vajadustele vastavaks kohandamiseks kasutatakse küpsiseid – sealhulgas kolmandate osapoolte küpsiseid. Jätkates selle veebisaidi kasutamist nõustute küpsiste kasutamisega ning võimaliku suhtlusega, kui sisestate oma kontaktandmed mõnda saidi vormi.
Tagasi blogisse

Kasvuhoone lisaruum: kas laiust või pikkust?

Kasvuhoone lisaruum: kas laiust või pikkust?

Kasvuhoone planeerimine

Kasvuhoone põrandapind võib olla sama, kuid peenarde ja käiguradade paigutus mitte. Lisalaius võib anda ruumi lisapeenrale või teisele liikumisrajale; lisapikkus võib pikendada sirgeid ridu, aga venitab sageli ka teekonda. Sama pindala näidisplaanid aitavad näha, kuidas kuju mõjutab taimedele ligipääsu ja kasvatusalaks jäävat pinda.

Kuusnurkne kasvuhoone aias

Enne ostu kontrolli 1

Laiuse ja pikkuse mõju põhiplaanile

Kasvuhoone põhiplaanil mõõdab laius tavaliselt kaugust ühelt külgseinalt teisele ja pikkus ulatub ühest otsast teise. Kui sissepääs asub otsas, kulgeb pikk suund enamasti uksest vastasotsani; küljeukse korral ei muutu pikkussuund sellest. Märgi mõõdud joonisele, et sa ei ajaks segi kasvuhoone paigutust aias ja selle sisemist põhiplaani. Võrdle mõlema variandi puhul sama mõõtmisviisi alusel vaba siselaiust ja sisepikkust. Välismõõdud ei näita täpselt, kui palju põrandapinda jääb peenarde jaoks, sest seinad ja raamid piiravad sisemist ala. Kui küljed või otsad pole sirged, mõõda ka kõige kitsam koht, kuhu peenar või käigurada peab mahtuma. Mitme suuruse vahel valides ära eelda, et lisapind kasvab alati ainult pikkuses.

Ristkülikukujulise põranda pindala leitakse laiuse ja pikkuse korrutisena, kuid korrutis ei kirjelda ruumi kuju. Näiteks 3 × 4 m ja 2 × 6 m annavad kumbki 12 m²; esimeses saab paigutada rohkem ribasid kõrvuti, teises venivad read kaugemale. Need on illustratiivsed mõõdud, mitte pakutavate mudelite suurused. Laius mõjutab seda, mitu peenart ja käiku mahub kõrvuti, pikkus aga nende ulatust ning kaugust sissepääsust. Laiemas plaanis võib olla lihtsam rajada keskpeenar, kitsamas jääb liikumine ühe käigu ümber. Pikem tee võib muuta kaugema peenra juurde jõudmise tülikamaks, ehkki kogupindala ei muutu. Ka põranda ümbermõõt on erinev: näidete puhul vastavalt 14 ja 16 m. See aitab võrrelda seinaäärsete peenarde kogupikkust, kuid ei näita veel kasutatavat peenrapinda. Ukseava katkestab seinaäärse rea ning nurkades võivad peenrad kattuda. Seetõttu võrdle sama pindalaga plaane alles pärast peenarde, käikude ja ukse asukoha märkimist.

Sama 12 m² võib anda erineva peenraplaani

Konkreetseks võrdluseks võtame kaks hüpoteetilist sisemõõtu: 3 × 4 m ja 2 × 6 m. Mõlema pindala on 12 m²; need arvud on ainult näidis, mitte saada olevate kasvuhoonete mõõdud. Eeldame lihtsat ristkülikukujulist põrandat ning jätame sissepääsu juurde 0,6 m sügavuse põiki kulgeva ühendusala, mis viib pikikäikudeni. See ühendusala on samuti arvutuslik, mitte kõigile sobiva ukseesise ruumi soovitus. Tegelikus plaanis vaata, kas konkreetne uks avaneb käigurajale, kas selle ees jääb vajalik vaba koht ja kas pääsed kõigisse osadesse peenraid ületamata. Võrdluse esimeses variandis kohandame peenralaiused kummagi ruumi järgi. Seega näitab tulemus kuju ja valitud paigutuse koosmõju, mitte ainult laiuse muutmise mõju. Puhtamaks võrdluseks saab kasutada mõlemas plaanis 0,6 m laiuseid külgpeenraid. Kitsas plaanis jääks siis nende vahele 0,8 m käik ning peenrapinda oleks 2 × 0,6 × 5,4 ehk 6,48 m². Ka sama peenralaiuse korral mõjutavad tulemust käikude arv ja sissepääsu ühendusala.

Kolme meetri laiuses plaanis jääb ühendusala järel peenarde ja pikikäikude jaoks 3,4 m pikkust. Ristlõikes paigutame kolm 0,6 m laiust peenart ja nende vahele kaks 0,6 m käiku; kokku kasutavad need täpselt 3 m. Peenrapinda on 3 × 0,6 × 3,4 ehk 6,12 m² ning pikikäike 2 × 0,6 × 3,4 ehk 4,08 m². Põiki kulgev ala lisab 0,6 × 3 m ehk 1,8 m². Kitsamas 2 × 6 m plaanis jääb sama sügavusega ühendusala järel peenarde ja pikikäigu jaoks 5,4 m pikkust: kaks 0,7 m peenart ja nendevaheline 0,6 m käik annavad 7,56 m² peenrapinda ning koos ühendusalaga 4,44 m² käigupinda. Laiem plaan mahutab kolmanda peenra ja teise pikikäigu, pikem kitsas plaan jätab selles näites rohkem pinda kahe peenra alla. Laiused on aritmeetilised eeldused, mitte universaalsed mugavusmõõdud. Näiteks Püramiidi tüüpi kasvuhoone Bloomcabin Oasis pindalavahemik 5,53–18,9 m² ei ütle iseenesest, mitu peenart ja käiku konkreetsesse valikusse sobib.

Enne ostu kontrolli 2

Milliseid paigutusi lisalaius võimaldab?

Laiema kasvuhoone eelis ilmneb ristlõikes: peenraid ja liikumisteid saab paigutada kõrvuti, mitte ainult üht pikikäiku pikendada. Näiteks võib kaks külgpeenart jääda keskse raja äärde; suurema laiuse korral võib lisanduda keskpeenar kahe käigu vahele. Keskpeenrale pääseb siis mõlemalt küljelt, nii et hooldustöö ei sõltu ainult ühest servast. Selline paigutus võimaldab eraldada eri taimerühmad oma peenardesse. Laiusest võib kasu olla ka siis, kui ühele küljele tuleb taimelava või potiriiul ja teisele peenar. Joonista nende tegelikud põrandale ulatuvad mõõtmed, sest riiuli jalad, potid või väljaulatuv serv võivad vähendada vaba käiku. Kui soovid tööpinna ees seista, peab ka see ala mahtuma esemete vahele, mitte kattuma peenraga. Kui peenraid on rohkem, kontrolli, et igaühe juurde viiv käik algaks sissepääsu juurest või ühenduks mõne teise rajaga. Eraldatud peenar võib ruutmeetrites olemas olla, kuid igapäevatöös raskesti kasutatav, kui selle juurde pole selget teed.

Lisalaius ei tähenda automaatselt suuremat istutusala. Kui lisanduv osa kulub teisele käigule, taimede vahel liikumisele või töökohale, kasvab kasutusruum, aga peenarde pind võib jääda samaks või väheneda. Mõtle, kas lisarada ühendab sissepääsu ja peenrad või muutub haruks, kuhu tuleb eraldi pääs korraldada. Panipaigaga mudeli puhul erista joonisel hoiuruum ja kasvatuseks mõeldud ala; tootenimest ega kogupindalast ei selgu, kuidas osad plaanis paiknevad. Vaata konkreetse variandi mõõte, näiteks Accoya ja panipaigaga kasvuhoone puhul. Selle märgitud pindalavahemik on 5,52–28,08 m², kuid peenarde paigutus sõltub valitud suuruse mõõtudest.

Pikem põhiplaan annab pikemad read

Lisapikkus aitab siis, kui sinu plaan põhineb pikkadel sirgetel peenardel. Ühte rida saab jagada eri külviaegade või istutusrühmade järgi, ilma et peaksid selle lühemateks põikisuunalisteks osadeks lõikama; see võib teha plaani selgemaks, kuid ei taga suuremat saaki. Pikem kuju võib sobida ka siis, kui vaba ala on kitsas ja pikk. Lisapinna jaotumist saab hinnata lihtsa arvutusega. Kui illustratiivses plaanis pikenevad kaks 0,7 m laiust peenart ühe meetri võrra, lisandub peenrapinda kokku 1,4 m². Nendevaheline 0,6 m käik kasutab samast pikendusest 0,6 m². See eeldab, et peenrad ja käik jätkuvad muutumatult ning uut ühendusala pole vaja. Kui pikenduse otsa tuleb töölaud, ei saa kogu juurde tulnud ala enam peenrapinnaks lugeda. Paiguta plaanile taimede kõrval ka hooldustööd: vaata, kus kastad, lõikad või koristad, ning kas pääsed rea eri osade juurde. Pikad read ei tähenda iseenesest, et iga nende lõik oleks sama hõlpsasti hooldatav.

Pikkus kasvatab sageli ka teekonda sissepääsust kaugeima peenraotsani. Kui käigurada lõpeb seina juures, mõtle, kas saad seal suunda muuta, tööriista korraks asetada või peenra tagumist osa hooldada; jäta vajalik ruum plaani. Ristisuunaline käigurada võib pika ala jagada osadeks, kuid võtab samuti põrandapinda. Bloomcabin Prestige kasvuhoone pindalavahemik on 3,77–28,08 m²; sellest vahemikust üksi ei selgu, kas valitud variandi lisaruum tuleb pikkusest, laiusest või mõlemast. Vaata konkreetse valiku mõõte, mitte ära tuleta kuju ainult pindalanumbrist.

Kuusnurkne kasvuhoone galeriivaates

Enne ostu kontrolli 3

Käigurajad vähendavad peenrapinda

Ruutmeetrid ei võrdu istutusalaga, sest osa põrandast peab jääma liikumiseks. Käiguraja pindala saad hinnata, korrutades selle laiuse pikkusega; mitme raja puhul liida lõigud kokku ja ära arvesta ristumiskohta kaks korda. Sama lai käik võtab kuue meetri pikkuses rohkem pinda kui nelja meetri pikkuses, kuigi mõlema plaani kogupind võib olla võrdne. Laiemas plaanis võib lisanduda teine pikikäik, kitsamas võib üks keskne rada ühendada peenrad. Loenda ka lühikesed ühendusteed ja sissepääsu juures olevad vabad alad, mitte ainult peamine koridor. Jaota põrand kolme rühma: peenrad, liikumisala ning riiulite, tööpindade või hoiukohtade alla jääv pind. Nende summa peaks võrduma kasutatava sisepinnaga. Kui summa on suurem, oled tõenäoliselt mõne ala kaks korda arvestanud; kui väiksem, on plaanil veel jaotamata ruumi. Märgi ka see ruum eraldi, et see ei muutuks võrdluses märkamatult peenrapinnaks. Nii saad hinnata, kui palju pindalast jääb tegelikult taimede kasvatamiseks.

Jäta plaanile koht ka sellele, kus sisened ja kus liikumissuunda muudad. Kastmiskann, saagikoristuskorv või tööriist võib vajada rohkem ruumi kui tühi käiguriba, mistõttu proovi kavandatud mõõtu vastava esemega läbi. Kui rada on sinu tööks liiga kitsas, ei aita sellele järgnev lai peenar; kui rada on vajadusest palju avaram, võib see vähendada kasvatuseks jäävat pinda. Avara kasvuhoone pindalavahemik on 47–70 m², kuid ka suurema põrandapinna juures tuleb peenrad ja käigud eraldi plaanile kanda. Vaata avara kasvuhoone konkreetset varianti, mitte ära käsitle kogupinda automaatselt istutusalana.

Peenra laius ja ligipääs taimedele

Peenra laiust mõõda risti selle pikema küljega. Külgpeenra puhul näitab see ühtlasi kaugust käigupoolsest servast tagumise ääreni. Külgpeenrale pääseb tavaliselt ligi ühelt pikemalt küljelt, keskpeenra mõlemad küljed võivad olla eraldi käikudelt kättesaadavad. Laiem peenar võib anda rohkem kasvatuspinda, kuid kaugem serv muutub raskemini hooldatavaks, kui sellele pole teiselt poolt ligipääsu. Seetõttu ei võrdu laiem kasvuhoone automaatselt paremini kasutatava peenraga: vaata, kus asuvad peenra servad ja kas taimed ulatuvad käigu kohale. Kontrolli ka, kas mõlema poole ligipääs on sinu kavandatud paigutuses päriselt olemas.

Joonista peenra laius selle järgi, kuidas kavatsed taimi toestada, siduda, lõigata ja korjata, mitte ainult tühja põrandapinna järgi. Arvesta, et kasvavad taimed võivad ulatuda käigu serva poole ning muuta kitsama raja kasutamist. Üht sobivat käigulaiust ega käeulatust kõigile ei ole. Märgi kavandatud mõõt maapinnale teibi või laudadega, pane peenra taha ese tähistama kaugemat serva ja proovi sinna ulatuda. Katseta ka tavapärast tööliigutust: millegi puudutamine ei näita veel, kas saad samas kohas taime siduda või vilja korjata. Kõrgema peenrakasti korral tähista ka selle ülaserva kõrgus, sest põrandale joonistatud ristkülik ei anna sama ettekujutust. Jäta prooviplaanile ruumi taimede jaoks, mitte ära katseta ainult täiesti tühja peenart. Nii saad hinnata ligipääsu enne, kui otsustad peenra laiuse. Klaaskasvuhoone Klassika pindala üksi ei ütle, millise paigutusega jõuad konkreetse mudeli peenarde kõigi servadeni.

Enne ostu kontrolli 4

Sissepääsu asukoht määrab teekonna

Sissepääsu asukoht määrab, kust käigurada algab ja kas pääsed külgpeenarde juurde ilma istutusalast läbi minemata. Kui ainus uks asub otsaseinas, võib keskne käik olla kõige otsesem; mitu eraldi pikikäiku vajavad ühenduskohta või muud ligipääsu. Ukseava ja selle ümber vajaliku vaba põrandapinna järgi otsusta, kas esimene peenar algab kohe ukse juurest või jääb sinna läbipääs. Võrdle plaani tegeliku ukse asukohaga, mitte ainult kasvuhoone väliskuju pildiga. Kui kavatsed paigutada riiuli või tööpinna sissepääsu lähedale, kontrolli, et see ei sulgeks teed peenarde juurde.

Seinaga külgnevas kasvuhoones jääb üks külg hoone seina äärde. Selle kõrval asuva peenra hooldus tuleb kavandada kasvuhoone seest: väljast ligipääsetav külg ei tähenda, et läbi kasvuhoone seina saaks taimi hooldada. Üldjuhul arvesta seinaäärse peenra juurde pääsemisega selle käigupoolselt küljelt ja vali peenra laius selle järgi. Märgi plaanile ka olemasoleva hoone ukseavad või muud kohad, mis peavad vabaks jääma, kui need kavandatud ruumiga ühenduvad. Ära eelda sellise ühenduse olemasolu tootenime põhjal. Lisaks sisemisele teekonnale vaata, kuidas jõuad aiast kasvuhoone sissepääsuni: väline kitsaskoht võib korvi või kasti kandmist takistada ka siis, kui sisemine käik on avar. Seinaklaasist kasvuhoone pindalavahemik on 3,69–14,34 m², kuid konkreetse valiku kuju ja ava asukoht määravad, kuidas ruumis liikuda. Seinaklaasist kasvuhoone puhul kontrolli just valitud variandi mõõte ja paigutust.

Mida toote mõõtmetest kontrollida?

Tootelehe pindalanumbrit kasuta esialgse võrdlusena, mitte valmis paigutuse tõendina. Sama pindala võib tekkida eri laiuse ja pikkuse suhtest ning ühest ruutmeetrite arvust ei saa mõlemat külge tuletada, kui üks mõõt või nende suhe pole teada. Otsi valitud suuruse mõõtjooniselt siselaiust, sisepikkust, ukse asukohta ja põhiplaani kuju. Kui joonisel on antud ainult välismõõdud, ära käsitle neid peenarde jaoks vaba ruumina. Põhiplaanil viltu kulgevate seinte korral kontrolli laiust kogu kavandatud peenra ja käigu ulatuses, mitte üksnes kõige laiemas kohas. Kui sein kaldub kõrguse suurenedes sissepoole, on põrandal ja riiuli kõrgusel erinev kasutatav laius. Kõrge riiuli või toestatud taimerea jaoks vaata seetõttu ka lõikejoonist. Märgi mõõdu juurde, kas see kirjeldab põrandat, raamiosade vahelist vaba ruumi või mõnd muud mõõtekohta. See aitab vältida olukorda, kus võrreldavate mudelite numbrid tähendavad eri asju. Veendu ka, et vaatad just seda suurust, mida kaalud.

Märgi igale võrreldavale plaanile samade mõõtudega peenrad, käigud, uksed ja võimalikud hoiukohad. Nii näed kuju mõju selgemalt kui pelgalt pindalanumbreid võrreldes. Ära eelda, et sama mudeli suurem valik kasvab ainult pikkuses: kontrolli eraldi iga variandi mõõte. Kasvuhoone Accoyaga pindalavahemik on 3,77–28,08 m², kuid see ei kinnita konkreetse valiku siselaiust ega -pikkust. Kui vajalikud mõõdud pole välja toodud, küsi need enne paigutuse kinnitamist üle. Kasvuhoone Accoyaga lehte vaadates arvesta, et otsustav on valitud variant, mitte ainult mudeli nimi.

Klassikaline alumiiniumist kasvuhoone

Enne ostu kontrolli 5

T-kujulise põhiplaani harud ja ühenduskoht

Ristkülikukujulise plaani võrdlusest ei piisa, kui põrandaplaan hargneb. T-kujulises lahenduses hinda harude laiust, ühenduskoha vaba pinda ja seda, mis suunas peenrad jätkuvad. Kogupindala võib sisaldada ala, mida vajad käimiseks või harude ühendamiseks; hargnev kuju ei anna automaatselt sama palju istutusruumi kui katkematu ristkülik. Arvutamiseks jaga põrand plaanil ristkülikuteks, mis omavahel ei kattu. Kui kasutad kattuvaid ristkülikuid, lahuta ühine osa summast maha. Seejärel paiguta igasse harusse peenrad ja käigud ning ühenda käigud keskosas. Nii selgub, kas haru lisab jätkuvat peenrarida või peamiselt uut liikumisala. Pikk kitsas haru ja lühike lai haru võivad anda sama pindala, kuid mahutada erineva paigutuse. Joonista iga peenrarida vastava haru järgi ja kontrolli, kas jõuad selle otsteni ilma läbi istutuse liikumata. Vaata ka, kas igasse harusse jääb ühenduskohast katkematu läbipääs.

Harude ristumiskohas võib olla ruumi suunda muuta, kuid selle suurust ei saa mudeli kuju põhjal oletada. Kanna plaanile ka töövahend või korv, kui pead sellega ühenduskohas pöörama või peenarde vahel liikuma. T-kujulise oranžeeria kasvuhoone pindalavahemik on 16,52–30 m²; kogupindala ei näita, kui laiad on harud ega kuidas ühenduskoht paigutub. Vaata neid mõõte konkreetse variandi plaanilt. T-kujuline oranžeeria kasvuhoone on näide, mille puhul tasub hinnata kogu harude paigutust, mitte võrrelda ainult ristkülikukujulise põhipinna ruutmeetreid.

Millal valida lisalaius ja millal lisapikkus?

Lisalaius võib olla kasulikum, kui sinu plaan vajab mitut kõrvuti peenart, keskpeenart või ligipääsu taimedele eri külgedelt. Lisapikkus võib sobida paremini, kui soovid jätkata sirgeid peenraridu ja sinu käsutuses on kitsas, pikk ala. Need on lähtekohad, mitte jäigad reeglid: lai kasvuhoone võib vajada mitut käiku ning pikk kasvuhoone ristisuunalist ühendust. Mõlemal juhul muudavad rajad ja sissepääsu ümbrus kasvatuseks jäävat pinda. Otsustav on see, milline piirang sinu kavandatud paigutuses kõige rohkem ette jääb: peenarde kõrvuti mahutamine või rea pikkus.

Võrdle eri kujuga plaane samade peenralaiuste, taimede ja töövahendite järgi. Märgi maapinnale sisemõõtudele vastav kontuur ning seejärel peenrad, käigud ja riiulid; käi kavandatud teekond läbi, võttes kaasa korvi või kasti. Proovi ulatuda kõigi peenarde servadeni ja kontrolli, kas pääsed mugavalt sisse ning saad vajadusel suunda muuta. Kui lisanduv laius või pikkus jääb kasutamata alaks või teekond venib soovitust pikemaks, pole see sinu töö jaoks võrdväärne lisaruum. Nii otsustad paigutuse, mitte üksnes ruutmeetrite põhjal.

Korduma kippuvad küsimused

Kas sama põrandapind tähendab sama palju peenrapinda?

Ei. Põrandapinna hulka kuuluvad ka käigurajad, sissepääsu juurde jäetud ala ja muud planeeritud kasutuskohad. Sama ruutmeetrite arv võib anda erineva arvu peenraid või erineva istutusala, sest ruumi kuju muudab seda, mitu rada on vaja ja kuidas need omavahel ühenduvad. Näidisplaanis sõltus tulemus ka valitud peenra- ja käigulaiustest.

Millal on kasvuhoone lisalaiusest rohkem kasu?

Lisalaius võib olla kasulik, kui plaanid mitut kõrvuti peenart, keskpeenart või eraldi käike, mis võimaldavad taimedele eri külgedelt ligi pääseda. Kontrolli siiski, kas lisarada ühendab sissepääsu ja vajalikud tööalad. Kui lisanduv ruum kulub käikudele, ei pruugi peenrapinda juurde tulla.

Millal tasub valida pikem kasvuhoone?

Pikkusest on kasu, kui soovid sirgeid, järjestikuseid peenraridu või sul on kasutada kitsas ja pikk ala. Arvesta samal ajal teekonnaga sissepääsust kaugema otsani. Kui plaanid lisada ristisuunalise käigu või töökoha rea lõppu, arvuta ka nende jaoks vajalik põrandapind.

Kui lai peaks kasvuhoone käigurada olema?

Üht kõigile sobivat mõõtu ei ole: rada peab sobima sinu liikumise, ukseava ning korvi või töövahenditega, mida kaasas kannad. Märgi kavandatav laius maha ja proovi rada kasutada koos nende esemetega. Kontrolli ka kõige kitsamat kohta, mitte ainult käigu laiemat keskosa.

Kas tootelehel märgitud ruutmeetritest piisab valiku tegemiseks?

Ei. Pindalanumber ei ütle üksi, kui lai ja pikk on konkreetse variandi sisemus, kus paikneb sissepääs või kui palju põrandast jääb peenarde ja käikude alla. Võrdle just valitud suuruse mõõtjoonist. Kui vajalikud sisemõõdud pole esitatud, küsi need üle enne peenarde arvu otsustamist.

Kasvuhoone laiuse ja pikkuse vahel pole üht võitjat: sama pindala võib anda rohkem peenrapinda, rohkem paralleelseid ridu või vabamad ühendusteed, sõltuvalt mõõtmete suhtest. Enne mõõdu valimist otsusta, kuidas taimede juurde pääsed, kus liigud ja kui palju ruumi jätad käiguradadele. Kui joonistad võrreldavate variantide sisemõõdud, ukse asukoha ja peenrad samas mõõtkavas eraldi plaanidele, selgub, kas sinu jaoks on väärtuslikum lisalaius või lisapikkus.

45% soodsam veebist ostes
Mugavad ja kasumlikud ostud veebis
Küsi meilt
Võtke meiega ühendust
Telefon:
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registrikood:
38944924
Aadress:
Thriges Plads 6, 5000 Odense C, Denmark
Sotsiaalmeedia
Jälgige meid Instagramis, Facebookis ja Twitteris, et saada viimaseid uudiseid ja parimaid pakkumisi Bloomcabin-lt.
X
Kas teil on küsimusi ja soovite, et helistaksime teile tagasi?
+372
−
✖