Selle veebisaidi sisu kvaliteedi parandamiseks ja kasutajate vajadustele vastavaks kohandamiseks kasutatakse küpsiseid – sealhulgas kolmandate osapoolte küpsiseid. Jätkates selle veebisaidi kasutamist nõustute küpsiste kasutamisega ning võimaliku suhtlusega, kui sisestate oma kontaktandmed mõnda saidi vormi.
Tagasi blogisse

Kasvuhoone panus pere toidulauale: realistlik plaan

Kasvuhoone panus pere toidulauale: realistlik plaan

Kasvuhoone ja kodune toidukasvatus

Kasvuhoone võib lisada pere menüüsse värskeid köögivilju ja maitsetaimi ning teha osa saagist kodus kättesaadavaks. See ei tähenda, et ruum ise kataks kogu pere toiduostu või tagaks saagi läbi aasta. Realistlik hinnang võrdleb kolme asja: mida pere päriselt sööb, kui palju sellest jõutakse kasvatada ja kasutada ning kui palju aega hoolduseks leidub. Alusta kasutusharjumuste kirjapanekust, seejärel hinda saagikogust ja hooajalisi lünki.

Oranžeeria kasvuhoone aiavaade

Kasvuhoone osa toidulaual sõltub kasutatud saagist

Kasvuhoone panust tasub hinnata nende kultuuride kaupa, mida pere päriselt sööb, mitte eeldada, et see asendab kogu ostukorvi. Kui korjad ja kasutad enda kasvatatud tomateid, kurke, lehtsalatit või maitsetaimi, jõuab kodune saak konkreetsetesse einetesse. Istutatud taimede arv ega korjatud kastitäis ei näita üksi, kui palju toitu pere sellest tegelikult sai. Osa saagist võib valmida ajal, mil seda ei jõuta kasutada, või jääda harjumuspärases menüüs kõrvale. Hinnangusse loe seepärast söögiks kasutatud kogus, mitte ainult peenralt korjatu. Kingitud saak märgi eraldi: see võib olla väärtuslik tulemus, kuid ei kata sinu pere tarbimist. Ka säilitamiseks kõrvale pandud kogus ei ole veel söödud toit. Kui soovid jälgida selle hilisemat kasutamist, märgi juurde korje aeg, et sama kogust ei arvestataks kaks korda. Üks rikkalik suvenädal ei näita veel, kas sama kultuuri jätkub pikemaks ajaks. Eraldi arvestades saad aru, kas kasvuhoone annab pidevat väikest lisa või üksnes hooajalist küllust.

Võrdle sama kultuuri kodus söödud kogust selle kogusega, mida pere samal perioodil kokku tarbis. Osakaalu leidmiseks jaga kasvuhoonest söödud kogus kogu tarbitud kogusega. Kasuta mõlemal poolel sama ühikut ja sama ajavahemikku: kilogramme kilogrammidega või võrreldava suurusega vilju tükkide kaupa. Kui viljade suurus erineb palju, on kaal täpsem kui tükkide lugemine. Tee arvutus eraldi nädalate või kuude kohta, sest suvine tulemus ei kirjelda talvist toidulauda. Nii saad hinnata valitud kultuuri, mitte ekslikult kogu pere toiduvajadust. See on kasulik lähtekoht ka siis, kui eesmärk on vaid värske köögivilja osa täiendada.

Mõõda pere tegelikku köögiviljakasutust

Alusta näiteks kahe-kolme tavapärase nädala jälgimisega. Pane kirja, milliseid köögivilju ja maitsetaimi pere ostab ning tegelikult kasutab. Ostetud kogus ei ütle alati, kui palju ära söödi, seega märgi võimalusel juurde ka külmikusse jäänud või kasutamata toit. Pane samasse päevikusse kirja, millistes roogades konkreetset kultuuri kasutatakse ja kas seda söövad kõik pereliikmed. Nii eristad sagedast vajadust üksikust retseptist, mida tehakse harva. Kui vaatlusperiood satub ebatavalisele ajale, näiteks külalistega nädalale, korda jälgimist tavapärasema rütmi juures.

Koosta saadud märkmete põhjal lühike pingerida: sageli kasutatavad kultuurid, aeg-ajalt vajalikud ning need, mida pere tavaliselt ei vali. Lisa esimesele rühmale ligikaudne kogus ja märgi, kas eelistatakse saadust värskelt, kuumtöödeldult või säilitatult. Kaasa otsusesse eri pereliikmete maitsed, sest aedniku lemmik ei pruugi kogu pere toidulauale jõuda. Erista ka olukordi, kus köögivilja ostetakse harjumusest, kuid osa jääb pidevalt kasutamata. Sellist ostukogust pole mõtet võtta kasvatamise eesmärgiks. Mõtle läbi, kas suvine menüü erineb vaadeldud nädalate omast: näiteks rohkem koduseid lõunaid või pikem eemalolek võivad tarbimist muuta. Tee nende kohta eraldi märkus, mitte ära muuda kogu aasta hinnangut ühe erandliku nädala järgi. Seejärel saad vajaduse siduda võimaliku kasvupinnaga. Näiteks Klassika kasvuhoone suuruste valik ulatub 3,77–28,08 m²-ni. Võrdlemiseks võta kaasa oma prioriteetsete kultuuride nimekiri ja esialgne ruumiplaan. Kui kõik soovid ei mahu, jäta esmalt kõrvale harva kasutatavad kultuurid, selle asemel et paigutada kogu nimekiri liiga tihedalt. Nii põhineb suuruse valik pere tegelikul kasutusel. Pere liikmete arv üksi ei näita, kas vajatakse rohkem värskeid ürte, salatirohelist või suuremaid koguseid toiduvalmistamiseks.

Vali kultuurid pere harjumuste ja koristusrütmi järgi

Eelista kultuure, mida pere kasutab nii sageli, et igal koristuskorral leidub saagile koht. Tomatid, kurgid, lehtsalat, maitsetaimed ja paprika võivad olla menüüs, kuid loetelu ei otsusta, mis on sinu perele vajalik. Vaata ostunimekirja ja retsepte: millist köögivilja kasutatakse peaaegu igal nädalal, millist harva ning mida süüakse peamiselt värskelt? Kui kasvuhoonest soovitakse eeskätt salatirohelist, lähtu sellest plaanist. Kui pere valmistab rohkem sooje roogi, vali kultuurid nende kasutuse järgi. Mõne võimaluse nimekirjast väljajätmine võib olla mõistlikum kui liiga paljude liikide kasvatamine.

Arvesta ka sellega, millal ja millises koguses saak valmib. Mõnda kultuuri saab korjata väikeste portsjonitena, teise saak võib saabuda lühema aja jooksul suurema kogusena. Enne istutamist mõtle, kuidas mõlemat sorti saaki menüüs kasutada. Mitme külvi või istutuse ajastamine võib mõne kultuuri puhul jagada saagikoristust pikemale perioodile, kuid järgi selleks konkreetse taime kasvatusjuhiseid ja oma ajavõimalusi. Ka ühe kultuuri eri sortide valikul vaata valmimisaega ja kavandatud kasutust, mitte ainult vilja välimust. Värskelt söömiseks ja hilisemaks töötlemiseks võib pere soovida erinevaid omadusi; uuri neid seemne või istiku kirjeldusest. Kui tahad katsetada midagi uut, eralda sellele väike osa kasvupinnast, mitte kogu põhikultuurile mõeldud ala. Nii ei sõltu tavapäraste söögikordade jaoks oodatud saak ühest tundmatust valikust. Hoia esimese hooaja liikide arv hallatav, et jõuaksid nende kasutust ja töökoormust jälgida. Nii saab järgmise plaani teha kogemuse, mitte oletuse põhjal.

Saagieesmärk pere tarbimise põhjal

Kui oled valitud kultuuri tarbimise mõõtnud, määra selle jaoks soovitud kogus ja ajavahemik. Arvutusnäide: oletame, et pere sööb ühel nädalal 2 kg tomateid ning sellest 1,5 kg tuleb kasvuhoonest. Sel nädalal katab omasaak 75% pere tomativajadusest. Need arvud selgitavad ainult arvutuskäiku; need ei ole tüüpilise pere tarbimisnäitajad ega saagiprognoos. Võid seada eesmärgiks väiksema või suurema osa, lähtudes sellest, kui palju tomatit kasutatakse ja kui palju aega kasvatamisele anda saab. Arvesta eraldi perioode, sest ühe nädala tulemus ei kirjelda tervet hooaega.

Ära kirjuta kavandatavat saaki päevikusse kindla tulemusena. Hoia eraldi lahtrid pere soovitud kogusele, tegelikult koristatule ja söödud kogusele ning täida viimased kasvuperioodi jooksul. Lisa sihtkoguse juurde, kas see on soov ühele nädalale, kuule või kogu saagiperioodile. Kui märgid ainult hooaja koguse, võib jääda varju see, et osa nädalatel pole midagi võtta ja teistel on ülejääk. Esimese plaani jaoks vali selge, piiratud eesmärk, näiteks täiendada ühe sageli kasutatava kultuuriga kindlaid söögikordi. Ära teisenda seda kohe taimede arvuks, kui sul pole sama kultuuri kasvatamisest enda kogemust või sobivat kasvatusjuhist. Saaki mõjutavad ka sort, kasvutingimused ja hooldus, mistõttu taimede arv üksi ei anna usaldusväärset hinnangut. Ruumi võrdlemiseks ulatub Prestige’i kasvuhoone pindalavalik 3,77–28,08 m²-ni. Vali võrdlusse need suurused, kuhu sinu kavandatud peenrad koos ligipääsuga mahuvad, mitte suurus, millelt loodad kindlat kilogrammide arvu. Kui soovitud kogus ja ruumiplaan ei sobi kokku, muuda esialgu eesmärki või kultuuride jaotust. Jäta päevikusse alles nii algne siht kui ka hooaja tulemus, et järgmise aasta otsus põhineks võrreldavatel andmetel, mitte tagantjärele kohandatud ootusel.

Oranžeeria kasvuhoone vaade

Erista kogu pindala taimede kasvupinnast

Kasvuhoone pindala ei võrdu automaatselt taimedele jääva pinnaga. Märgi plaanis eraldi käigutee, taimede juurde pääsemiseks vajalik ruum ning koht, kuhu saad töö ajaks panna korvi või vajalikud vahendid. Alles ülejäänud ala järgi hinda, mitu peenart ja kui palju kultuure sinu kasvatusplaani mahub. Ära kavanda kogu ruumi istutusalaks, kui see muudab taimede hooldamise ja saagi korjamise keeruliseks. Mõõtude kirjapanek aitab märgata ka seda, kui pere soovitud kultuuride nimekiri ei mahu kavandatud peenardele. Sel juhul vaata valik üle, mitte ära arvesta istutuspinda olematule alale.

Joonista kasvuhoone põhiplaan mõõtkavas ning märgi sellele peenrad, käigud ja sissepääs. Kui kasvatad anumates, arvesta nende välismõõtudega, mitte ainult mullapinna suurusega. Eralda joonisel istutamiseks kasutatav ala ülejäänud põrandapinnast ja anna igale alale selge otstarve. Nii saad võrrelda kahte kavandit, mille kasvuhoone kogupindala on sarnane, kuid peenarde paigutus erineb. Mõtle ka sellele, kas soovid samas ruumis istikuid ette kasvatada: nende ajutine koht võib olla kevadel vajalik, kuigi suvises plaanis seda enam pole. Tee vajaduse korral eraldi kevadine ja suvine joonis. Üheks võrdluseks on seinaäärse kasvuhoone suurused, mille pindalavahemik on 3,69–14,34 m². Konkreetse variandi hindamiseks vajad lisaks pindalale täpseid mõõte ning ukse ja muude avade asukohti. Küsi puuduvad andmed müüjalt ja kanna need oma joonisele. Kui paigutus ei sobi, võrdle teist suurust või vähenda kasvatusplaani; ära loe käiguteed taimede kasvupinna hulka. Säilita mõlema lahenduse joonised, et ostuotsuses oleks näha, kui palju ruumi jääb iga prioriteetse kultuuri jaoks. Pelk suurem pindalanumber ei näita veel, kas sinu kavandatud peenrad ja igapäevased tegevused sinna sobivad.

Ligipääs peenardele ja taimede hooldamine

Kasvatusplaan peab võimaldama taimedeni jõuda ka siis, kui need on kasvanud suuremaks kui istikud. Jäta peenarde vahele ja ümber piisavalt ligipääsu korjamiseks ning hooldamiseks, selle asemel et kasutada iga vaba kohta istutamiseks. Mõtle läbi, kus seisad kastmise, toestamise ja saagi korjamise ajal ning kuhu saad ajutiselt panna korvi või töövahendi. Need liigutused ei paista ruutmeetrite arvust, kuid mõjutavad seda, kas pere jõuab plaanitud saaki korrapäraselt kasutada. Kui üks peenar on raskesti ligipääsetav, võib selle saak jääda plaanitust väiksemaks või kasutamata.

Joonista läbi oma tavaline tööjärjekord uksest peenrani ja tagasi. Kontrolli, kas saad ligi eri kultuuridele ning viia korjatud saagi välja taimi kahjustamata. Võid kavandatud peenarde ja käikude piirid enne ostu ajutiselt maapinnale märkida ning proovida korvi või kastmiskannuga liikuda. See ei asenda mõõtude kontrolli, kuid aitab märgata ebamugavaid pöördeid ja kohti, kus töövahendile pole ruumi. Arvesta proovimisel ka taimede hilisema kasvuga: istutuspäeval vaba käik võib lehtede ja võrsete kasvades kitseneda. Kõrgemate taimede kavandamisel vaata, kas nende hooldamiseks vajalik koht jääb ligipääsetavaks. Pindala võrdlemiseks pakub T-kujulise oranžeeria kasvuhoone valik 16,52–30 m² suuruseid variante. Tee skeem valitud variandi täpsete mõõtude põhjal, sest pindalavahemik üksi ei kirjelda peenarde paigutust. Kui pere kasvatab eri kultuure, mõtle läbi ka nende koristamise järjekord: sagedasti korjatavale saagile võiks pääseda ligi ilma teise peenra taimi liigutamata. Märgi plaanile kitsaskohad ja muuda paigutust enne, kui suurendad taimede arvu. Eesmärk on ruum, kus hooldus ja korjamine mahuvad pere tavapärasesse päevakavasse ning mõne taime juurde pääsemine ei nõua iga kord teiste anumate ümbertõstmist.

Arvesta hooaja töökoormuse kõikumisega

Kasvuhoonega seotud tööd ei jagune hooaja peale alati ühtlaselt. Aega võib kuluda külvamisele, istutamisele, taimede seisundi jälgimisele, toestamisele, kastmisele, korjamisele ja ala korrastamisele. Arvesta ka ettevalmistuse ja koristatud saagi sortimisega, mitte ainult ajaga, mil oled taimede juures. Pane iga töö järel kirja, mida tegid, kui kaua see kestis ja kas vaja oli ühe või mitme inimese abi. Nii näed, millised tegevused võtavad sinu plaanis enim aega. Üldine hinnang ei pruugi sobida pere päevakava ega kasvatatavate kultuuridega.

Pea arvestust nii aktiivsema kui ka rahulikuma perioodi jooksul, sest ühe nädala põhjal ei pruugi hooaja koormus selguda. Võrdle logisse märgitud tunde ajaga, mida pere tegelikult saab aiatöödeks kasutada. Erista lühikesed regulaarsed käigud pikematest töödest: vaba laupäev ei pruugi asendada hooldust, mida on vaja nädala sees. Märgi ka, milliseid ülesandeid saab edasi lükata ja milliste puhul peab keegi kohal olema. Kui kaks inimest töötavad korraga pool tundi, kulub kokku üks inimtund; selline arvestus aitab hinnata kogu pere panust. Aruta läbi puhkuse ja kiirete töönädalate korraldus ning veendu, et vajaduse korral on olemas inimene, kes tunneb kasvatatavaid kultuure ja kokkulepitud hooldust. Kui vaba aega on vähe, vähenda kultuuride arvu või kasvuala. Suurema mõõduskaala näiteks on avara kasvuhoone pindalavalik 47–70 m². Sellist ruumi tasub võrrelda konkreetse kasutusplaaniga, mitte eeldada, et kogu pind tuleb kohe taimedega täita. Võimaliku laiendamise ajakulu hinda oma senise tööpäeviku põhjal: millised ülesanded lisanduksid ja kes need teeks? See ei anna täpset prognoosi, kuid näitab, kas suurem kasvatusplaan sobib pere olemasolevate ajavõimalustega ka hooaja kõige kiiremal ajal.

Seo saagikoristus söögikordade ja säilitamisega

Mõtle enne istutamist läbi, kuidas saak pere toidulauale jõuab. Vaata retsepte ja tavapärast nädalamenüüd: kas värskeid lehti või maitsetaimi kasutatakse väikeste kogustena, kas korraga valmiva suurema saagi jaoks on mitu rooga ning kas ülejääki soovitakse säilitada? Väiksem, ära kasutatud kogus täidab eesmärki paremini kui saak, mida pere ei jõua süüa. Koristamise ajastus võib olla eriti oluline siis, kui pere on osa nädalast kodust ära. Pane plaani juurde, kes saaki korjab ja kes otsustab, mida sellega tehakse. Nii ei jää kasutusviis alles hetke, mil ülejääk on juba käes.

Märgi iga korje juures üles, kui palju söödi värskelt, kui palju pandi hilisemaks kasutuseks kõrvale ja kui palju jäi kasutamata. Säilitatud saagi puhul lisa hiljem tegelik kasutus, et saaksid eristada varu loomist toidulaua täiendamisest. Kui sama kultuuri jääb korduvalt liiga palju, vähenda järgmises plaanis taimede arvu või mõtle säilitamisele enne kasvatamist. Arvesta töötlemise puhul ka köögis kuluvat aega ja olemasolevat hoiuruumi: korjamine ei ole alati töö viimane osa. Toidu säilitamiseks kasuta sobivaid juhiseid ja tingimusi, mitte ära eelda, et iga kasvuhoone kõrval olev ruum selleks sobib. Kasvupinna kõrval võib ostuotsuses oluline olla töövahendite hoiukoht. Accoya ja panipaigaga kasvuhoone mudel on üks võimalus, mille kohta saab küsida panipaiga täpseid mõõte ja kasutustingimusi. Mudeli nimi ei tõenda sobivust toidu hoidmiseks. Pane seetõttu saagi säilitamise koht ja aiatarvete hoiukoht plaanis eraldi kirja. Kui ülejääki soovitakse jagada, lepi võimalike saajatega varakult kokku, mitte ära arvesta kindla kasutusena oletatavat huvi. Hooaja lõpus näitab selline jaotus, kas suuremat saaki on üldse vaja või tuleks hoopis muuta korjeaega, taimede arvu või pere söögikordadega sobivat kultuurivalikut.

T-kujulise kasvuhoone välisvaade

Hooajalised lüngad aastaplaanis

Jaga aasta plaan vähemalt kolmeks: aeg enne põhisaaki, peamine koristusperiood ja aeg, mil oma saaki napib või seda pole. Kasvuhoone võib mõne kultuuri kasvuperioodi muuta, kuid hoone olemasolu ei taga sama saagivalikut läbi aasta. Valguse ja kasvutingimuste muutumine mõjutab seda, millal kultuur tegelikult saaki annab. Ära eelda seetõttu automaatselt, et suvel kasutatud värske köögivili on kodukasvatusest võtta ka talvel. Pane iga valitud kultuuri juurde kirja ligikaudne saagi algus ja lõpp ning uuenda neid andmeid oma tähelepanekute põhjal.

Aastakava peaks näitama ka seda, kust tuleb toit siis, kui kasvuhoonest saaki ei saa. Arvesta pere tavapärase avamaasaagi, säilitatud toidu ja ostetavate toodetega, kui need kuuluvad menüüsse. Koosta iga põhikultuuri jaoks lihtne kuude kaupa jaotus: millal loodad värsket saaki, millal kasutad varusid ja millal ostad vajaliku koguse. Esimesel aastal märgi saagiperioodid oletustena ning asenda need hiljem tegelike kuupäevadega. Kui sama söögikord kasutab mitut köögivilja, jälgi neid eraldi; ühe koostisosa omasaak ei tähenda, et terve eine tuli kasvuhoonest. Ära liida eri kultuuride protsente üheks toidulaua katvuse näitajaks, sest nende tarbitud kogused ja kasutus erinevad. Ruumi kavandamisel on Accoyaga kasvuhoone suuruste vahemik 3,77–28,08 m² üks võrdlusvõimalus, kuid sellest ei saa tuletada saagiperioodi pikkust. Hooajalise panuse hindamiseks vajad oma kasvatamis- ja kasutusandmeid. Jäta aastakavasse nähtavale ka kuud, mil oma saaki pole: tühja perioodi märkimine on täpsem kui suvise osakaalu laiendamine tervele aastale. Kui soovid järgmisel hooajal saagiaega muuta, uuri esmalt konkreetse kultuuri kasvatusvõimalusi ja sobivust olemasolevate tingimustega. Nii jääb plaan realistlikuks ka siis, kui suvine saak osutub väga heaks.

Kasuta esimest hooaega plaani täpsustamiseks

Käsitle esimest hooaega mõõtmisperioodina, mitte katsena saavutada kindel kogus iga hinna eest. Pane iga kultuuri kohta kirja, millal külvasid või istutasid, kui palju saaki korjasid ning kui palju sellest pere tegelikult kasutas. Lisa märkmed tööaja, ülejäägi ja olukordade kohta, kus koristus sattus pere jaoks ebasobivale ajale. Päevik ei pea olema keeruline tabel: oluline on kasutada sama arvestust kogu hooaja vältel. Nii saad eristada üksikut õnnestunud nädalat korduvast tulemusest ja näed, milliste kultuuride kasvatamine sobib teie pere rütmiga.

Hooaja lõpus arvuta valitud kultuuride kodusaagi osakaal ning vaata tööaja märkmed üle. Võrdle algset eesmärki tegeliku tulemusega, kuid ära taanda hinnangut ainult kilogrammidele. Küsi ka, kas saak oli olemas siis, kui pere seda vajas, kas seda oli meeldiv kasutada ja kas hooldus mahtus päevakavasse. Otsusta nende vastuste põhjal, kas jätta plaan samaks, vähendada mõne kultuuri kogust, muuta ajastust või loobuda sellest, millele kasutust ei leidunud. Vähene kasutatud saak ei tähenda automaatselt, et vaja on suuremat hoonet: põhjus võib olla koristusaja ja pere eemaloleku kattumine või liiga suur korraga valmiv kogus. Alles pärast põhjuse selgitamist hinda kasvupinna muutmist. Ühe võrdlusena võib vaadata püramiidi tüüpi kasvuhoone suurusi, mille valik ulatub 5,53–18,9 m²-ni. Võrdle konkreetse variandi mõõte oma parandatud peenraplaaniga, mitte eelmise hooaja tippnädala saagiga. Vali järgmiseks aastaks mõni selge muudatus ja pane kirja, mida sellega saavutada soovid. Kui muudad korraga kõiki kultuure, koguseid ja ajastusi, on hiljem raskem aru saada, mis tulemusele kaasa aitas. Mõõdukas katsetamine võimaldab kasvatada perele sobivat saaki ilma kogu plaani igal aastal uuesti üles ehitamata.

Korduma kippuvad küsimused

Kas kasvuhoone saab katta pere aastaringse köögiviljavajaduse?

Kasvuhoone võib anda märkimisväärse osa mõne kultuuri saagist, kuid selle olemasolu ei taga köögivilju läbi aasta. Arvesta eraldi saagiperioodidega ning kavanda lünkadeks avamaasaak, säilitatud toit või poest ostetav.

Kuidas arvutada, kui suure osa pere tarbimisest annab kasvuhoone?

Mõõda valitud kultuuri puhul samal ajavahemikul nii pere kogutarbimine kui ka omakasvatatud saak, mis päriselt ära söödi. Jaga söödud omasaagi kogus kogutarbimisega. Tulemuseks saad selle kultuuri osakaalu, mitte hinnangu kogu toidulauale.

Milliseid kultuure tasub kasvuhoones kasvatada?

Eelista köögivilju ja maitsetaimi, mida pere sageli sööb ning millele leidub menüüs kindel kasutus. Vaata ostu- ja söömisharjumusi, mitte ainult seda, mida on huvitav kasvatada. Alusta hallatava valikuga ja muuda plaani oma saagipäeviku põhjal.

Kui suurt kasvuhoonet perele vaja on?

Üht sobivat suurust ei saa tuletada ainult pere liikmete arvust. Pane esmalt kirja kavandatud kultuurid, peenrad, käiguteed ja tööks vajalik vaba ruum. Tootelehel esitatud pindala aitab mudeleid võrrelda, kuid ei näita automaatselt kasutatavat kasvupinda ega oodatavat saaki.

Kui palju aega kasvuhoone hooldus nõuab?

Ajakulu oleneb kasvatatavatest kultuuridest ja hooaja töödest ning see võib periooditi erineda. Pane kirja nii külvamisele, istutamisele, hooldusele ja korjamisele kuluv aeg kui ka ettevalmistus. Võrdle kiirema ja rahulikuma perioodi tegelikke tunde oma pere võimalustega.

Kasvuhoone panus pere toidulauale selgub kõige paremini sellest, kui palju kasvatatud saaki päriselt süüakse ja kui palju tööd selleks kulub. Kui lähtud pere harjumustest, valid kindla kasutusega kultuurid ja pead saagipäevikut, saad pärast hooaega otsustada, mida järgmisel aastal muuta. Tulemus võib olla värske köögivilja regulaarne lisa, ilma et kogu majapidamine peaks end ise ära toitma.

45% soodsam veebist ostes
Mugavad ja kasumlikud ostud veebis
Küsi meilt
Võtke meiega ühendust
Telefon:
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registrikood:
38944924
Aadress:
Thriges Plads 6, 5000 Odense C, Denmark
Sotsiaalmeedia
Jälgige meid Instagramis, Facebookis ja Twitteris, et saada viimaseid uudiseid ja parimaid pakkumisi Bloomcabin-lt.
X
Kas teil on küsimusi ja soovite, et helistaksime teile tagasi?
+372
−
✖