Selle veebisaidi sisu kvaliteedi parandamiseks ja kasutajate vajadustele vastavaks kohandamiseks kasutatakse küpsiseid – sealhulgas kolmandate osapoolte küpsiseid. Jätkates selle veebisaidi kasutamist nõustute küpsiste kasutamisega ning võimaliku suhtlusega, kui sisestate oma kontaktandmed mõnda saidi vormi.
Tagasi blogisse

Kas kasvuhoone võib asuda tiigi lähedal?

Kas kasvuhoone võib asuda tiigi lähedal?

Kasvuhoone asukoht

Tiigi lähedus ei välista kasvuhoonet, kuid sobiv koht sõltub enamast kui vahemaast veepiirini. Enne asukoha valimist tasub hinnata kaldapinna stabiilsust, kõrge vee ja sademevee liikumist ning ligipääsu paigalduseks ja hoolduseks. Mõõtkavas plaan ja eri aastaaegadel tehtud vaatlused aitavad otsustada, kas plats sobib päriselt kasutamiseks.

Kuusnurkne kasvuhoone aias

01

Kasvuhoone asukoht tiigi lähedal

Jah, kasvuhoone võib tiigi lähedal paikneda, kui konkreetne ala on stabiilne, ei jää vee tõusu või pinnavoolu võimalikule teele ning paigaldamiseks ja hilisemaks hoolduseks jätkub ruumi. Ühte kõigile aedadele sobivat kaldavahet ei saa ette anda: sobivust mõjutavad pinnas, kalda kuju, veetaseme muutumine, valitud kasvuhoone mõõtmed ja liikumisteed. Kuival päeval nähtav olukord ei pruugi kirjeldada kevadist sulaperioodi ega tugevale vihmale järgnevat pinnaseolukorda. Tiik ei välista asukohta iseenesest, kuid selle lähedus on põhjus vaadata enne mudeli valimist üle nii vesi kui ka pinnas.

Tiigi olemasolu ei taga taimedele lisavalgust, sobivamat soojust ega paremat kasvukeskkonda. Kasvutingimusi mõjutavad päikese liikumine, varjud, õhuvahetus, kasvatatavad kultuurid ja see, kui mugav on kasvuhoones toimetada. Seepärast võrrelge tiigiäärset kohta teiste võimalike platsidega samade tunnuste järgi, mitte üksnes vaate või veepiiri läheduse põhjal. Eristage seejuures kahte küsimust: kas koht sobib kasvuhoone rajamiseks ja kas see sobib teie kavandatud aiatöödeks. Ilus vaade ei korva märga juurdepääsuteed, kuid veest kaugem koht ei ole automaatselt parem, kui seal puudub vajalik valgus. Mudeli pindala aitab hinnata, kui palju ruumi tuleb esialgu kavandada: näiteks Prestige’i kasvuhoone tootelehel on esitatud pindalavahemik 3,77–28,08 m². Valige võrdlemiseks oma vajadustele vastav suurus, mitte kogu mudelivaliku suurim variant. Seejärel selgub, kas tiigiäärsel alal jääb ruumi ka igapäevaseks kasutamiseks. Pindala ei määra kaldavahet ega näita valitud variandi täpset väliskontuuri, mis tuleb mõõtjooniselt eraldi üle võtta.

Kalda stabiilsust ei saa hinnata ainult veepiiri järgi

Vaadake kaldapinda mitmest suunast, eriti kohta, kuhu kasvuhoone ja selle alus peaksid jääma. Ebaühtlane serv, paljastunud pinnas, vajunud või pragunenud kaldapind, värsked setted ja juurte alt nähtavale tulnud maa võivad viidata sellele, et pinnas liigub või vesi kannab seda ära. Üksik märk ei anna siiski kindlat hinnangut ning tihe murukate ei tõesta, et aluspind sobib ehitamiseks. Pildistage nähtavaid muutusi samast kohast, lisage fotole kuupäev ja võrrelge pilte pärast vihma või sulamist. Kui kallas tundub ebakindel, ärge minge selle kontrollimiseks servale lähemale.

Pöörake tähelepanu ka sellele, kas kavandatav ala on looduslikult tasane, hiljuti täidetud, sageli märg või kalde all. Täitepinnas, pehme pinnas, kaldanõlv ja varasemad vajumismärgid vajavad enamat kui silmaga hindamist. Kui tiik on kaevatud või selle ümbrust ümber kujundatud, koguge võimaluse korral varasemaid fotosid ja teavet tööde kohta. Need võivad aidata selgitada, kus on maapinda muudetud; sile murupind ei näita seda alati välja. Näidake asjatundjale kogu kavandatavat ala, sealhulgas materjalide hoiukohta ja juurdepääsuteed, mitte ainult kasvuhoone nurkade asukohti. Kohapealse hinnangu peaks andma pinnase ja vundamentide küsimustes pädev spetsialist. Tema käest tasub küsida, milline ala vajab täiendavat uurimist ning kas ka plaanitud pinnasetööd võivad kalda seisukorda mõjutada. Ärge tuletage aluse tüüpi ega sobivat kaugust üldisest soovitusest. Ka pealtnäha väike tasandamine ei ole tõend, et ebakindla platsi probleem on lahendatud. Kui hinnang jääb ebaselgeks, võrrelge teist asukohta või laske ala enne mudeli tellimist põhjalikumalt uurida.

02

Arvestage kõrge veetaseme ja pinnavoolu liikumisega

Tiigi tavapärane veepiir ei näita, kuhu vesi võib jõuda märjal perioodil. Uurige, kas veetase tõuseb kevadise sulamise, pikema saju või sissevoolu tõttu ning kas tiigil on ülevool, mis suunab vett kindlasse kohta. Küsige ka inimestelt, kes aeda pikemalt tunnevad, milline on olnud kõrgeim nähtud veetase ja kas ümbruses on varem vett kogunenud. Märkige need tähelepanekud plaanile koos kuupäeva ja olukorraga. Eristage ise nähtud veepiiri, fotodelt tuvastatud jälgi ja teiste inimeste meenutusi, et eri kindlusega andmed ei muutuks joonisel üheks täpseks piiriks. Kui kõrgeima veetaseme kohta teavet pole, jätke see küsimus lahtiseks, mitte ärge võrdsustage seda praeguse tasemega. Fotod pärast tugevat vihma või sulaperioodi aitavad eri aegu võrrelda. Pildile võiks jääda mõni püsiv võrdluspunkt, näiteks olemasolev rada, mille suhtes vee ulatust hiljem hinnata. Vaatlused kirjeldavad nähtud olukorda, kuid ei tõesta, et vesi ei võiks tulevikus kõrgemale tõusta.

Vaadake tiigiveest eraldi, kuidas vihma- ja sulavesi mööda maapinda liigub. Kaldest alla tulev vool, madalam lohk või teeraja kõrvale kogunev vesi võib kasvuhoone asukohta mõjutada ka siis, kui tiik ise üle ei aja. Märkige üles nähtavad voolujäljed ja kohad, kus pinnas püsib märg, ning kontrollige, kas kavandatava aluse ümber võiks vesi seisma jääda. Ärge eeldage, et kasvuhoone katuselt tuleva või krundilt koguneva vee võib suunata tiiki või mujale ilma tagajärgi hindamata. Kui ohutu ärajuhtimise koht pole selge, küsige lahenduse kohta asjatundja arvamust.

Päikesevalgus ja tiigiäärsed varjud

Tiigi lähedal võib kasvuhoonele heita varju kalda puistu, maja, aed või maapinna kõrgem osa. Joonistage varjude liikumine eri kellaaegadel ja aastaaegadel, mitte ainult ühel suvisel pärastlõunal. Märkige plaanile, kuhu langeb hommiku-, keskpäeva- ja õhtupäike ning millised alad jäävad kasvuperioodil püsivalt varju. Lehtpuude puhul eristage lehestikuga ja lehestikuta aega: varakevadine päikeseline plats võib suvel olla hoopis teistsugune. Vaadake ka seda, kas vari katab kogu kasvuhoone või ainult ühe külje, ning võrrelge tähelepanekuid ajal, mil kavatsete seal taimi kasvatada. Tiigi veepinnalt tulevat lisavalgust ei tasu eeldada, sest tegelik valgus sõltub ilmast ja ümbrusest. Võrrelge kaht või kolme võimalikku kohta ning mõelge, milliseid taimi kavatsete kasvatada. Ärge rajage asukohavalikut plaanile eemaldada hiljem mõni puu, kui selle võimalikkus pole selge. Varjude hindamisel on kindlam lähtuda olemasolevast aiast ning käsitleda tulevasi muudatusi eraldi.

Kui varjude kaart on valmis, lisage sellele valitud kasvuhoone välismõõtmed ja kasutamiseks vajalik ruum. Tootelehel avaldatud pindala annab esialgse suurusjärgu võrdluseks: näiteks klassikalise klaasist kasvuhoone puhul on märgitud vahemik 3,77–28,08 m². Täpseks plaaniks tuleb siiski vaadata konkreetse suuruse mõõtjoonist, sest ruutmeetrite arv ei näita külgede pikkusi, täpset väliskuju ega uste avanemisruumi. Kandke valitud kontuur varjude kaardile samas mõõtkavas. See aitab näha, kas mõnes kohas varjab kasvuhoonet puu või hoone rohkem, kui esialgu paistis.

Kuusnurkne kasvuhoone galeriivaates

03

Paigaldus- ja hooldusruum vajab eraldi tähelepanu

Paigaldusruum ei piirdu kasvuhoone aluse piiriga. Joonistage plaanile tee, mida mööda tuleb osad ja töövahendid platsile tuua, ning arvestage värava, pöörete, treppide ja pehmete murulõikudega. Kitsas rada piki tiigikallast võib muuta materjalide liigutamise keeruliseks, eriti kui see on märg või ebatasane. Selgitage paigaldajaga enne tööde kokkuleppimist, kuhu saab osad maha panna, kus neid pakendist välja võtta ja kas vajalikule tööalale pääseb kogu paigalduse ajal ligi. Hoiukoht ei tohiks sulgeda läbikäiku ega sundida kandjaid kaldaserva kasutama. Kui ainus ligipääs kulgeb üle silla või muu rajatise, tuleb selle sobivus kavandatud veoks eraldi välja selgitada, mitte oletada seda välimuse põhjal. Paigaldust ei tohiks kavandada nii, et töid tuleb teha ebakindla serva peal. Kontrollige valitud mudeli juhistest või paigaldajalt, millist tööruumi vajatakse. Jätke plaanile ligipääs ka külgedele, et kasvuhoonet saaks puhastada, hooldada ja vajaduse korral parandada. Arvestage, et paigaldusaegne materjalide hoiuala ja hilisem hooldusruum täidavad erinevaid ülesandeid.

Kui kaalute kasvuhoonet maja seina ääres, hinnake koos selle asukohaga ka seina, räästa, akende, uste ja vihmavee liikumist. Seinaäärne paiknemine võib mõjutada materjalide toomist ning seda, kas külgedele pääseb hiljem ligi; tegelik lahendus sõltub majast ja valitud mudelist. Võrdluseks on seinaklaasist kasvuhoone, mille tootelehel esitatud pindalavahemik on 3,69–14,34 m². See aitab hinnata suurusjärku, kuid ei kinnita, et konkreetne sein, kaldapind või äravool sobib. Võtke valitud variandi mõõdud jooniselt ja kandke need koos hooldusruumiga plaanile.

Aia igapäevased liikumisteed tuleb läbi mõelda

Ka pärast paigaldamist tuleb kasvuhoonesse viia taimi, mulda ja tööriistu ning sealt ära tuua saaki ja taimejääke. Mõelge, kas igapäevane tee algab majast, väravast, kompostikastist või veevõtukohast ning kas see jääb kasutatavaks ka märja ilmaga. Tiigi serva ja kasvuhoone vahele ei tohiks jääda ainukest kitsast läbikäiku, mis sunnib käima kalda kõige pehmemast või järsemast osast. Proovige kavandatud teekond ohutul alal läbi tavaliselt kasutatava käru või kandekastiga. Nii märkate, kus on vaja pöörata, koorem korraks maha panna või uks avada. Mõelge ka sellele, kuidas pääseb kasvuhoonesse inimene, kes ei tunne aeda sama hästi kui teie. Joonisel selge rada peaks olema arusaadav ka tegelikus aias, ilma et otsetee viiks veepiiri poole. Arvestage tiigi hooldamiseks vajaliku juurdepääsuga: jätke alles koht, kust tavaliselt puhastatakse serva või viiakse välja hoolduse käigus kogutud materjal. Kasvuhoone ei peaks muutma neid töid võimalikuks ainult läbi kitsaste vahede.

Planeerige vooliku, kastmiskannu, käru ja tööriistade teekond nii, et need ei jääks ukse ette ega takistaks liikumist tiigi ääres. Kui kasvuhoone juurde on vaja panipaika, otsustage selle asukoht enne, kui aia ülejäänud plaan paika saab. Näiteks panipaigaga klaasist kasvuhoone tootelehel on avaldatud pindalavahemik 5,52–28,08 m²; valitud variandi tegeliku väliskontuuri ja jaotuse kontrollimiseks vaadake mõõtjoonist. Mõelge, kuhu jäävad kompost, kastmisvahendid ja ajutiselt kogutud taimejäägid. Nii väldite olukorda, kus igapäevased tööd koonduvad kitsasse koridori kasvuhoone ja veepiiri vahel.

04

Kasvuhoone peab sobituma aia ülejäänud kasutusega

Vaadake asukohta koos peenarde, muruala, komposti, olemasolevate puude ja tulevaste istutustega. Jätke plaanile ruumi taimede kasvamiseks ning nende ümber hooldamiseks; noor puu võib mõne aasta pärast muuta nii varju kui ka liikumisteed. Mõelge ka sellele, kas kasvuhoonet kasutatakse peamiselt istikute ettekasvatamiseks või käiakse seal iga päev. Need kasutusviisid võivad muuta sobivat sissepääsu ja läheduses vajalike tööalade asukohta. Märkige eraldi ala, kus istikuid enne peenrasse viimist ajutiselt hoiate või potte täidate. Kui sellist kohta plaanil pole, kipuvad need tööd hõivama ukseesist või tiigi hooldusrada. Vaadake ka, kas kasvuhoone paigutus jätab alles teie jaoks olulise puhkeala ja vaate tiigile. Need ei ole pinnase sobivuse tõendid, kuid aitavad võrrelda juba ohutuks hinnatud kohti. Kui tiigiäärne kandidaat mahub plaanile üksnes peenarde või läbikäigu arvelt, võrrelge seda teise kohaga. Hinnake loobutavat ruumi selle tegeliku kasutuse, mitte ainult tühjana näiva pindala järgi.

Siduge kasvuhoone pindala aiaplaaniga, kuid ärge käsitlege tootelehel avaldatud vahemikku täpse välismõõduna. Näiteks Accoyaga klaasist kasvuhoone valikus on märgitud 3,77–28,08 m² suurused variandid. Enne võrdlust võtke valitud variandi mõõdud jooniselt ja kandke kontuur plaanile koos teede, peenarde ning vajaliku hooldusruumiga. Kui mudel mahub küll pindala järgi, kuid selle sissepääs avaneks otse peenrasse või tiigi poole viivale rajale, pole plaan veel toimiv. Sama mõõtkava kasutamine aitab märgata, kas kasvuhoone ja aia muud kasutusalad mahuvad kõrvuti.

Kasvuhoone kuju ja välismõõdud mõjutavad paigutust

Kasvuhoone kuju mõjutab seda, kuhu jäävad uks, läbikäik ja kõrval asuvad aiarajatised; sama pindalaga mudelid ei pruugi katta ühesugust ala. Märkige plaanile külgede pikkused ja tegelik välispiir, mitte ainult ruutmeetrite arv või kataloogifoto järgi hinnatud kuju. Eenduvate või liigendatud osadega plaani puhul kontrollige, et ükski osa ei satuks kalda nõrgemale lõigule, pinnavoolu teele ega käiguteele. Näiteks T-kujulise oranžeeria kasvuhoone tootelehel toodud pindalavahemik on 16,52–30 m². See aitab esialgu suurusjärku võrrelda, kuid täpse kontuuri jaoks tuleb vaadata valitud variandi mõõtjoonist.

Kontrollige sissepääsu suunda ning seda, kuhu uks avaneb. Kasvuhoone ees peab saama liikuda kastmise ja saagi kandmise ajal, samuti ei tohiks avatud uks sulgeda ainsat teed tiigist eemale. Ukse ja akna avamiseks vajalik ruum sõltub mudelist, seega lähtuge konkreetse tootejoonise mõõtudest ning enda kasutusplaanist, mitte ühetaolisest oletusest. Joonistage ukse avatud asend plaanile ja märkige koht, kus seisate selle avamisel koos kasti või kastmiskannuga. Kui täpne avanemisviis pole joonisel näha, küsige seda enne paigutuse kinnitamist. Sama väliskontuuri saab proovida eri suundades, kuid pööramisel tuleb uuesti hinnata sissepääsu, hooldusligipääsu ja varjude paiknemist. Ärge vaadake ainult seda, kas suletud kasvuhoone mahub vabale alale. Vaadake, kas külgedele pääseb puhastamiseks ja kas hooldustee saab kavandada kalda ebakindlast osast eemale. Tähistage võimaluse korral kontuur maapinnal ohutus kohas: nii on lihtsam tajuda, kas joonisel avarana tundunud ukseesine on ka tegelikult kasutatav.

Klassikaline alumiiniumkasvuhoone

05

Vaadelge platsi eri aastaaegadel

Ühekordne vaatlus ei näita, kuidas plats käitub aasta ringi. Koostage lihtne vaatlusmärkmik, kus iga kirje sisaldab kuupäeva, ilma, veetaset ja tähelepanekuid platsi kohta. Pärast tugevat sadu vaadake ohutust kohast, kus on maapind pehme, kuhu jääb vesi seisma ja millist teed mööda see liigub. Pange kirja ka see, kas märg ala taandub järgmistel päevadel või püsib samas kohas. Kevadise sulamise ajal võib samal platsil olla teistsugune olukord kui suvise vihma järel, seega hoidke need tähelepanekud eraldi. Madala päikesega kuudel võivad nähtavale tulla varjud, mida suvel ei märka. Pildistage võimaluse korral samast kohast ja sama suunaga; juhuslike lähivõtete asemel aitab ümbrust näitav foto muutusi plaaniga siduda. Märkige ka vaatlusperioodi lüngad. Kui te pole platsi sulamise ajal näinud, ei saa suvefotost selle kohta järeldust teha. Varasemad dateeritud fotod võivad puuduvat teavet täiendada, kuid lahendamata pinnaseküsimust ei asenda pikem fotoseeria. Ebakindla kaldaserva vaatlemiseks valige ohutu koht eemal servast.

Kui tähelepanekud näitavad, et mõni platsi osa püsib märg või jääb pinnavoolu teele, ärge arvestage seda sobiva paigalduskohana enne, kui põhjus ja võimalik lahendus on selged. Ülejäänud alal saate seejärel võrrelda eri suuruse ja kujuga mudeleid. Näiteks püramiiditüüpi kasvuhoone tootelehel on märgitud pindalavahemik 5,53–18,9 m²; kasutage seda esialgseks valikuks ja võtke konkreetse mudeli mõõdud jooniselt. Kui pärast kevadise või sügisese olukorra arvestamist sobiv ruum kaob, on parem seda märgata enne ostmist ja paigaldamist.

Võrrelge sobivaid kohti enne mudeli valimist

Kui aias on mitu võimalikku kohta, kandke need samas mõõtkavas plaanile. Märkige tiigi serv, nähtavad kaldamuutused, kõrge vee jäljed, pinnavoolu suunad, varjud, olemasolevad rajad ning kasvuhoone välispiir koos hooldusruumiga. Seejärel vaadake kõigepealt tingimusi, mis võivad koha välistada: ebakindel pinnas, vee kogunemine või puudulik ligipääs. Alles sobivate kandidaatide vahel võrrelge päikesevalgust, igapäevaseid teekondi ja aia ülejäänud kasutust. Koostage iga koha kohta lühike kokkuvõte: mis on vaatlusega kinnitatud, mille kohta on ainult oletus ja mis vajab spetsialisti hinnangut. Nii ei lähe näiteks hästi nähtav päikesevalgus segamini teadmata kaldastabiilsusega. Ärge liitke neid asjaolusid üheks üldiseks hindeks, mis võib varjata olulist puudust. Kui üks koht vajaks veel uurimist, hoidke teine sobiv kandidaat võrdluses alles. Valik ei pea piirduma tiigi kõrval oleva koha kohandamisega iga hinna eest. Väiksem kasvuhoone teises aiaosas võib anda toimivama terviku, kui suurema mudeli jaoks tuleks loobuda vajalikust ligipääsust.

Viimases võrdluses kasutage konkreetse mudeli mõõtjoonist, mitte üksnes pindala, nime või tootepilti. Kui kaalute suurema pindalaga lahendust, on avara kasvuhoone mudeli tootelehel märgitud vahemik 47–70 m². Võrrelge sellist valikut kogu kasutatava ala, mitte ainult kasvuhoone alla jääva pinnaga: alles peavad jääma kavandatud rajad, tööalad ja tiigi hooldusligipääs. Suurem pindala ei muuda kaldapinda sobivamaks ega määra vajalikku kaugust veest. Enne tellimist peaksid valitud variandi mõõdud ja paigaldusruum olema seotud ühe konkreetse asukohaplaaniga. Hoidke koos ka fotod, vaatlusmärkmed ja saadud kohapealsed hinnangud, et müüja ning paigaldaja näeksid sama olukorda. Kui mõni oluline pinnase või vee ärajuhtimise küsimus on veel vastuseta, tuleb see lahendada enne ostuotsust, mitte jätta paigalduspäevaks.

Korduma kippuvad küsimused

Kui kaugele tiigist peaks kasvuhoone jääma?

Kõigile aedadele sobivat vahemaad ei saa määrata ainult tiigi järgi. Arvesse tuleb võtta kalda stabiilsust, kõrge vee ja pinnavoolu võimalikku teed, valitud kasvuhoone mõõtmeid ning ligipääsu paigaldamiseks ja hoolduseks. Kui platsi pinnas või veerežiim pole selge, küsige enne asukoha kinnitamist asjatundja hinnangut.

Kas tiigi lähedus aitab taimedel paremini kasvada?

Seda ei saa eeldada. Taimede kasvutingimusi mõjutavad muu hulgas valgus, varjud, õhuvahetus ja kasvatatavad kultuurid. Tiigi veepind ei taga kasvuhoones lisavalgust ega sobivamat soojust. Hinnake tegelikku valgust ja aia kasutusvõimalusi, mitte ainult vahemaad veest.

Kuidas aru saada, kas kaldapind on stabiilne?

Vaadake, kas pinnas on vajunud, pragunenud, erodeerunud või pärast sadu pikalt märg, kuid ärge pidage üksikut tunnust kindlaks hinnanguks. Tihe murukate ei tõesta samuti, et pinnas sobib kasvuhoone aluseks. Kaldanõlva, täitepinnase või vajumismärkide korral laske olukorda hinnata asjatundjal.

Mida tuleks asukoha joonisele märkida?

Kandke samas mõõtkavas plaanile tiigi serv, kõrge vee ja pinnavoolu jäljed, võimalik kasvuhoone välispiir, varjud ning paigaldus- ja hooldusteed. Lisage ka peenrad, kompost, puud ja teised aiarajad. Kasutage valitud mudeli mõõtjoonist: pindala üksi ei näita täpset kuju ega seda, kuhu avanevad uksed.

Kas seinakasvuhoone sobib tiigi lähedale paremini kui eraldiseisev mudel?

Mudelivorm ei lahenda iseenesest kalda, pinnase ega üleujutuse küsimusi. Seinaäärse variandi puhul tuleb lisaks vaadata maja avasid, räästast, vihmavee liikumist ja ligipääsu külgedele. Võrrelge mõlema variandi tegelikke mõõte ja hooldusruumi sama platsi plaanil.

Tiigi kõrval võib kasvuhoone hästi sobida, kui pinnas, veetaseme muutused, valgus ja liikumisteed on enne paigaldust läbi mõeldud. Mõõtkavas plaan koos fotode ja eri aastaaegade tähelepanekutega aitab näha, kas kuiv ja sobivana tunduv ala on kasutatav ka pärast sadu või sulamist. Kui kalda stabiilsus või vee liikumine jääb ebaselgeks, tasub asukoha kinnitamisega oodata. Ühtse kaldavahe asemel lähtuge konkreetse platsi hinnangust ning jätke ruumi nii kasvuhoone kasutamiseks kui ka tiigi hooldamiseks.

45% soodsam veebist ostes
Mugavad ja kasumlikud ostud veebis
Küsi meilt
Võtke meiega ühendust
Telefon:
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registrikood:
38944924
Aadress:
Thriges Plads 6, 5000 Odense C, Denmark
Sotsiaalmeedia
Jälgige meid Instagramis, Facebookis ja Twitteris, et saada viimaseid uudiseid ja parimaid pakkumisi Bloomcabin-lt.
X
Kas teil on küsimusi ja soovite, et helistaksime teile tagasi?
+372
−
✖