Selle veebisaidi sisu kvaliteedi parandamiseks ja kasutajate vajadustele vastavaks kohandamiseks kasutatakse küpsiseid – sealhulgas kolmandate osapoolte küpsiseid. Jätkates selle veebisaidi kasutamist nõustute küpsiste kasutamisega ning võimaliku suhtlusega, kui sisestate oma kontaktandmed mõnda saidi vormi.
Tagasi blogisse

Kuidas valida kasvuhoonesse tilkkastmissüsteem

Kuidas valida kasvuhoonesse tilkkastmissüsteem

Kasvuhoone kastmine

Tilkkastmissüsteemi valides tuleb sobitada taimede paiknemine, tilgutite tehnilised nõuded ja torustiku tegelik teekond. Ühtlaste vahedega peenar ning eri mõõdus pottidega kasvulaud ei pruugi vajada sama lahendust. Kui ostuotsus põhineb ainult kasvuhoone pindalal või komplekti üldnimetusel, võivad tilgutite vahekaugus, rõhunõue või voolikute paigutus jääda kasutuskohaga sobimatuks. Alusta kasvukohtade skeemist, kontrolli seejärel veeallika rõhku ja vooluhulka ning tootja juhendis märgitud tingimusi. Nii saad võrrelda süsteeme konkreetse plaani järgi, mitte eeldada, et üks tilguti või kastmisrežiim sobib kõigile taimedele. Erilist tähelepanu vajavad pottide tilgutite arv, filtreerimine ja vee ühtlane jaotumine harude lõpuni.

Kuusnurkne kasvuhoone aias

Mõõda kasvualad ja joonista torustik

Enne süsteemi ostmist pane paberile kõik kastetavad kohad: peenrad, kasvulauad, potiread ja suuremad üksikanumad. Märgi taimede read, vahekäik, uks ning kohad, kuhu voolik ei tohiks ette jääda. Mõõda kavandatav torutee, mitte ainult kasvuhoone välismõõt: peatoru võib kulgeda mööda serva ja hargneda sealt eri ridadeks. Joonista vee sissevool, iga haru algus ja lõpp ning märgi riiulite sügavus ja pottide asetus. Lisa ka kasvulaudade kõrgus, sest eri kõrgusel olevad tilgutid ei pruugi töötada ühesugustes rõhutingimustes. Erista skeemil vett edasi viiv toru ja tilgutitega kastmisvoolik, et ostunimekirja ei satuks nende asemel üks üldine voolikupikkus. Märgi iga haru juurde kavandatud tilgutite arv ja toru läbimõõt, kui oled sobiva süsteemi välja valinud. Nii näed, kas kastmine ulatub juurealani ja kas ühendustele pääseb hiljem ligi. Märgi juurde ka hooaja jooksul lisanduda võivad peenrad või potiread. Käigutee kuulub hoone pindala hulka, kuid ei pruugi olla kastetav ala.

Kasvuhoone kogupindala on ainult lähtepunkt, mitte toru pikkuse ega tilgutite hulga vastus. Näiteks Klaasist kasvuhoone Klassika valikus on mudeleid pindalaga 3,77–28,08 m², kuid kastmist vajav ala sõltub valitud variandist ja sellest, kui palju ruumi võtavad käiguteed, potid või tööpind. Märgi plaanile iga kasvuala pikkus ja laius eraldi. Üks ruutmeetrite summa ei näita, mitu haru või millise pikkusega voolikut vaja läheb. Enne ostmist võrdle oma mõõte tootja juhendis toodud lubatud torupikkuste ja ühenduste paigutusega. Arvesta ka uste liikumisruumiga, et toru ei jääks käiguteele ette.

Tilgutitega voolik peenrasse, eraldi tilgutid pottidesse

Peenras kasvatamisel on tavapärane valik voolik, millesse on ehitatud kindla vahega tilgutid. Võrdle tilgutite vahekaugust istutusplaaniga, kuid arvesta ka vee levimisega mullas. Iga tilguti ei pea asuma täpselt taime kõrval, kui niiskus jõuab juurealani ja naabertilgutite märgumisalad sobivalt kattuvad. Seevastu pelgalt taime juurde paigutatud tilguti ei taga, et kogu vajalik juureala saab niiskust. Mulla omadused mõjutavad vee liikumist sügavusse ja külgedele, mistõttu tuleb sobivust proovida tegelikus peenras. Vaata, kas üks voolik teenindab ühe istutusrea või vajab lai peenar mitut paralleelset voolikut. Kui taimede vahed või kasvatatavad kultuurid muutuvad, võib jäik tilgutite paigutus osutuda ebamugavaks. Vajaduse korral kavanda eri read omaette harudena. Erista ostmisel õhukeseseinalist tilkkastmislinti ja vastupidavamaks korduvkasutuseks mõeldud voolikut ning võrdle nende kasutus- ja hoiustamisjuhiseid. Kontrolli ka paigaldusasendit: maapinnal kasutamiseks mõeldud toodet ei saa tingimata mulda peita.

Pottide ja ebaühtlase paigutusega kasvulaudade puhul on eraldi paigutatavad tilgutid ning peenemad jaotustorud paindlikumad: väljalaskeava saab viia iga anuma juurde ja tühja poti korral ei pea kogu rea mustrit muutma. See ei tähenda, et igasse potti sobib alati sama lahendus. Arvesta poti suuruse, taimede arvu ja kasvusubstraadiga ning järgi tootja soovitusi. Kui kavandad seinaklaasist kasvuhoonet, mõõda potiread ja käiguruum konkreetse plaani järgi: mudeli nimetus ei ütle, millised taimed seal kasvavad ega millist tilgutit vajad. Paiguta peened ühendustorud nii, et need ei jääks liikumisteele ette.

Tilgutite arv ja asukoht sõltuvad anumast ning taimest

Poti puhul loeb lisaks tilguti tüübile ka see, kuhu selle väljalaskeava on suunatud. Vesi peaks jõudma kasvusubstraati juurte lähedale, mitte voolama üle poti ääre või niisutama ainult üht serva. Pärast proovikäivitust vaata, kas niiske ala jaotub poti sees sobivalt; pealispinna põhjal ei pruugi kogu olukord selguda. Äravooluavast väljuv vesi võib samuti tähendada, et vesi liigub kiiresti mööda üht kitsast teed, mitte et kogu substraat on ühtlaselt niiske. Suuremas anumas võib vaja minna mitut kastmispunkti, kuid tilgutite arvu tuleb hinnata koos nende vooluhulga ja kastmise kestusega. Rohkem tilguteid tähendab sama tööaja korral ka rohkem vett. Võrdle fikseeritud vooluhulgaga ja reguleeritavaid tilguteid: reguleeritav väljund võimaldab seadistamist, kuid iga poti seadistus vajab eraldi kontrolli. Tilguti kinnitamiseks mõeldud vai aitab hoida väljalaskeava valitud kohas, kui see kuulub kasutatava lahenduse juurde. Kui potte hooaja jooksul liigutad, jäta ühendustorudele piisavalt varu, et ümbertõstmine tilguteid välja ei tõmbaks.

Peenras vaata tilgutite asukohta taimede rea ja istutusvahe järgi ning kontrolli proovikastmisega niiskuse levikut. Kui märgumisalad ei ulatu vajalike kasvukohtadeni, võib sobida teisiti paigutatav tilguti või teistsuguse tilgutite vahekaugusega voolik. Märgi skeemile ka erineva paigutusega taimede rühmad, sest ühe ala lahendus ei pruugi sobida teise rea jaoks. Kui võrdled kasvatusruumi kavandades Accoyaga kasvuhoone valikut, lisa oma istutusplaan konkreetse variandi mõõtudele. Tilgutite arv selgub sellest plaanist ja märgumiskatsest, mitte kasvuhoone mudelinimest. Nii saad vältida olukorda, kus ostad kogu kasvupinnale ühe paigutusega vooliku, kuigi peenrad ja potiread vajavad erinevaid lahendusi.

Torustiku paigutus ja ligipääs ühendustele

Joonista eraldi peatoru teekond ja sellest lähtuvad harud. Mõtle läbi, millist rada mööda jõuab vesi igasse peenrasse või potireani ning kus asuvad vajalikud hargnemised ja ühendused. Selge skeem muudab ka vooliku pikkuse hindamise täpsemaks: arvesse lähevad pöörded ja tee üksikute kasvukohtadeni, mitte üksnes rea otste vahe. Koosta skeemi põhjal liitmike nimekiri, eristades hargnemisliitmikke, läbimõõdu üleminekuid, sulgeventiile ja otsasulgureid. Sama nimimõõduga osad ei pruugi eri tootjate torudega sobida; võrdle toru välis- ja siseläbimõõtu ning liitmiku ühendusviisi. Peenemate jaotustorude lubatud pikkus võib erineda peatoru omast, seega ei saa neid piiranguteta üksteise asemel kasutada. Torusse avade tegemisel järgi valitud süsteemi juhendit ja kasuta selleks ette nähtud tööriista. Ära paiguta liitmikke kohta, kus neid on raske hiljem vaadata või puhastada. Väldi järske murdekohti, mis võivad veevoolu takistada. Kui toru läheb üle käigutee, võib see segada liikumist ja hooldust; kavanda teekond nii, et kastmisliinid ei takistaks taimede juurde pääsemist.

Kui kaalud eri kujuga ruumi, näiteks T-kujulise oranžeeria kasvuhoone lahendust, joonista peatoru ja iga kavandatav haru konkreetse kasvatusplaani järgi. Kuju annab vaid lähtepunkti: ühenduste arv sõltub sellest, kus paiknevad peenrad, kasvulauad ja potid. Toru kinnitamiseks kasuta süsteemi tootja ette nähtud viisi ning ära eelda, et kasvuhoone konstruktsioon sobib igasuguse kinnituse jaoks. Jäta ventiilide ja ühenduste juurde piisavalt ruumi, et saaksid neid avada, sulgeda ning lekkeid kontrollida. Selline plaan aitab hoida kastmistee korrastatuna ka siis, kui kasvualade paigutus hiljem muutub.

Kuusnurkne kasvuhoone

Veesurve ja vooluhulk peavad süsteemiga sobima

Tilgutite tootja määrab lubatud rõhuvahemiku ja vooluhulga; leia need näitajad enne süsteemi või juhtseadme valimist. Veeallika juures suletud süsteemis mõõdetud rõhk ei kirjelda tingimata olukorda siis, kui mitu haru töötab korraga. Mõõda seetõttu rõhku ka süsteemi töötamise ajal. Vajaduse korral mõõda seda kaugema haru juures, kasutades sobivat mõõteriista ja tootja juhendis kirjeldatud meetodit. Rõhukompenseeriv tilguti aitab hoida vooluhulka ühtlasemana tootja määratud rõhuvahemikus, kuid ei muuda liiga väikese rõhuga veeallikat automaatselt sobivaks. Ilma rõhukompensatsioonita tilguti vooluhulk võib rõhu muutudes rohkem erineda; võrdlemiseks vaata tootja vooluhulgaandmeid eri rõhkudel. Ära asenda mõõtmist oletusega, et kraanist tuleb alati piisav rõhk. Ka rõhuregulaatoril on oma töötingimused ja vooluhulgapiirid, mistõttu tuleb see valida kogu töötava tsooni järgi. Kui veeallika näit ei sobi tilgutite nõudega, küsi tarnijalt, milline lahendus on ette nähtud. Mahutist kastmisel kontrolli eraldi, kas süsteem on mõeldud sellise madala rõhuga töötamiseks.

Hinda ka samal ajal töötavate tilgutite koguvoolu tootja andmete põhjal, arvestades nende ettenähtud töörõhku. See aitab otsustada, kas veeallikas ja kavandatud harud peavad teenindama kogu kasvuala korraga või tasub see jagada tsoonideks. Avar kasvuhoone tootevalikus ulatuvad pindalad 47–70 m²-ni, kuid pindala üksi ei näita, kui palju vett süsteem töö ajal vajab: tähtsad on taimede arv, tilgutite tüüp ja töötavate väljundite hulk. Võrdle oma plaani konkreetsete vooluhulgaandmetega, mitte ainult vooliku pikkusega. Kui vajalikud tehnilised andmed puuduvad, küsi need enne ostu üle.

Tilgutite filtrinõuded ja vee kvaliteet

Tilgutite kitsad veekanalid võivad ummistuda, seega vali filter tilguti tootja juhendis antud filtreerimisastme järgi. Nõuet võidakse väljendada mikronites või sõela tihedust näitava mesh-arvuna. Need tähistused ei ole omavahel samaväärsed numbrid: sobivust tuleb võrrelda filtri tootja andmete järgi. Arvesta ka veeallikaga. Kui veega võib süsteemi jõuda liiva, setet või taimset prahti, kontrolli, kas tootja soovitab sõel- või ketasfiltrit või täiendavat eeltöötlust. Mahuti põhjas olev sete võib sattuda veevõttu ka siis, kui ülejäänud vesi näib puhas. Filter püüab kinni osakesi, kuid ei lahenda automaatselt kõiki veekvaliteedi probleeme, näiteks vees lahustunud ainete põhjustatud ladestumist. Kui ummistused korduvad vaatamata puhtale filtrile, küsi süsteemi tarnijalt, mida tuleks vee juures uurida; ära lisa juhuslikult puhastuskemikaale. Kui kasutad mitut tüüpi tilguteid, kontrolli kõigi filtreerimisnõudeid. Ühise filtri puhul peab lahendus täitma neist kõige rangema nõude ja laskma läbi kogu kavandatud vooluhulga.

Filtri enda läbilaskevõime ja ühendused peavad sobima süsteemi skeemiga. Liiga väike või ummistunud filter võib vähendada süsteemi toimimist, mistõttu paiguta see kohta, kuhu saad kontrollimiseks ligi. Puhasta või vaheta filtrielementi tootja juhendi järgi; kindlat puhastusvälpa ei saa määrata, sest seda mõjutavad vee puhtus ja kasutus. Kui tilgutite vool muutub, vaata esmalt üle filter ning võrdle seejärel väljalaskeavasid ja toruühendusi. Ära torgi avasid suvalise terava esemega ega võta süsteemi osi lahti viisil, mida tootja ei soovita. Nii saad kontrollida ummistuse põhjust ilma tilgutit kahjustamata.

Eralda erineva kastmisvajadusega taimed tsoonideks

Kastmistsoon on rühm tilguteid, mida juhitakse koos. Ühte tsooni sobivad paremini kasvukohad, mille kastmissagedus ja vajalik veekogus on sarnased. Potid ja peenrad võivad vajada eri lahendusi: väike anum võib kuivada kiiremini kui suure mullamahuga peenar, kuigi mõlemad asuvad samas kasvuhoones. Erinevusi tekitavad ka kasvusubstraat, taimede suurus ja päikesepoolne asukoht. Tilgutite erineva vooluhulgaga saab mõnikord veekoguseid kohandada, kuid see ei võimalda samas tsoonis taimi eri sagedusega kasta. Seetõttu otsusta eraldi, kas erinevus puudutab veekogust või kastmise ajastust. Samas pole vaja teha igale taimele oma tsooni: liiga palju eraldi rühmi muudab torustiku ja juhtimise keerukamaks. Jaga alad nii, et olulisi erinevusi oleks võimalik juhtida. Ühel tsoonil võib olla mitu toruharu, kuid eraldi haru ei tähenda veel iseseisvat juhtimist. Kui tsoonid töötavad kordamööda, peab veeallikas teenindama parasjagu avatud tsooni; samaaegse töö korral tuleb arvestada kõigi avatud tsoonide koguvooluga.

Kaardista tsoonid tegeliku kastetava pinna, mitte ainult kasvuhoone nimetuse järgi. Näiteks Klaasist kasvuhoone Accoya ja panipaigaga puhul märgi plaanile eraldi need kohad, kuhu taimed paigutad, ja need, mis jäävad kastmisest välja. Hoone üldpindala ei ütle iseenesest, kui suur on kasvuala ega mitu haru vaja läheb. Iga tsooni juurde kirjuta, millist tüüpi tilgutid sinna tulevad ning kus asub seda juhtiv ventiil. Nii saad enne ostu näha, kas valitud skeemi saab kasutada käsitsi või on vaja eraldi juhtimist. Kui istutusplaan muutub, muuda vajaduse korral ka tsoonide jaotust.

Käsitsi juhitav kastmine ja taimer

Lihtsa ja püsiva paigutusega süsteemi võib olla mugav juhtida käsitsi avatavate ventiilidega, sest näed ise, milline haru töötab. Taimer võimaldab kastmist käivitada määratud aegadel, kuid see ei paranda sobimatut rõhku ega ebaühtlast veejagunemist. Enne automaatika ostmist otsusta, mitu tsooni soovid eraldi juhtida ja kas neid peab saama käivitada sõltumatult. Kontrolli seejärel seadme juhendist ühenduste, juhtkanalite ja töötingimuste sobivust. Ühe väljundiga kraanitaimer ei juhi mitut tsooni sõltumatult pelgalt seetõttu, et selle järele on ühendatud hargnemisliitmik. Mitme tsooni juhtimiseks peab lahendus sisaldama sobivaid eraldi juhitavaid väljundeid või ventiile. Vaata ka minimaalset töörõhku, toiteallikat ning võimalust kastmist käsitsi käivitada või ajutiselt peatada. Kastmise kestus ja sagedus tuleb seadistada taimede vajaduse ning proovikastmise tulemuse järgi, mitte võtta komplekti nimetusest. Kontrolli, kas seadistus võimaldab neid vajaduse korral muuta. Niiskusandurit kavandades uuri selle tegelikku ühilduvust juhtseadmega ja seda, kas andur peatab kastmise või juhib selle algust; kõik seadmed ei tööta ühtemoodi.

Bloomcabin Prestige’i kasvuhoone valikus ulatuvad mudelite pindalad 3,77–28,08 m²-ni, kuid see vahemik ei määra taimeri juhtkanalite arvu. Selle määravad sinu joonistatud tsoonid ja konkreetse juhtseadme juhendis toodud ühilduvus. Vaata, kas seade sobib valitud ventiilide ja veeallikaga ning kas selle väljundeid jätkub kõigi kavandatud rühmade jaoks. Kui kasutad käsitsi ventiile, märgista need selgelt, et oleks lihtne aru saada, milline rida või potiala avaneb. Juhtimise valik tasub teha pärast torude ja tsoonide plaani, mitte enne seda.

Klassikaline alumiiniumist kasvuhoone

Proovikäivitus aitab avastada ebaühtlase jaotuse

Kui torustik on paigas, loputa seda enne lõplikku proovikäivitust tootja juhiste järgi, et paigaldamisel sisse sattunud praht ei liiguks tilgutitesse. Seejärel käivita süsteem tavapärasel töörežiimil ja kontrolli mitut tilgutit. Kogu sama aja jooksul vett vooliku alguse, keskosa ja lõpu väljalaskeavadest ning võrdle tulemusi tootja andmetega. Vali võrdluseks sama tüübi ja sama nimivooluhulgaga tilgutid; eri vooluhulgaga väljunditest ei peagi tulema võrdset veekogust. Kasuta ühesuguseid mõõteanumaid ja märgi üles kogumise kestus, töötavad tsoonid ning võimaluse korral mõõdetud rõhk. Nii saad hilisema korduskatsega aru, kas süsteemi töö on muutunud. Üht kindlat lubatud erinevust ei tasu ise välja mõelda: vaata tootja nõudeid ning küsi vajaduse korral müüjalt, kuidas mõõtetulemust hinnata. Kontrolli samal ajal torusid ja ühendusi lekete suhtes. Tee proov läbi siis, kui kõik tavaliselt koos kasutatavad harud töötavad. Kui tsoone kasutatakse kordamööda, katseta neid samuti eraldi, sest ühe tsooni hea tulemus ei tõenda teiste ühtlast tööd.

Kontrolli eraldi iga haru lõppu ja eri kasvukohti, mitte ainult peatoru lähimat osa. Püramiidi tüüpi kasvuhoone puhul lähtu samuti konkreetse mudeli ja istutusala plaanist: kasvuhoone vorm üksi ei näita, kus paiknevad kastetavad peenrad või potid. Kui voolik pöördub eri kasvualade juurde, proovi väljundeid iga haru alguses ja lõpus. Vaata, kas vesi jõuab sinna, kuhu tilguti on kavandatud, ning kas see ei voola mööda käiguteed või anuma serva. Kui tulemus ei vasta ootustele, kontrolli järgemööda filtri seisukorda, toru ühendusi ja rõhuandmeid, enne kui muudad tilgutite arvu.

Torustiku hooldus ja hilisemad muudatused

Jäta filtrile, ventiilidele ja toruühendustele ligipääs, et saaksid neid kasutamise ajal üle vaadata. Harude lõpus olevad avatavad sulgurid hõlbustavad loputamist, kui valitud süsteem on selliseks hoolduseks mõeldud. Loputamisel peab väljuv vesi pääsema kohta, kus see ei kahjusta taimi ega uputa käiguteed. Järgi filtri ja tilgutite puhastamisel tootja juhiseid ning kontrolli aeg-ajalt, kas mõni tilguti on ummistunud või ühendus lahti tulnud. Kui ühe taime juures on muld ebatavaliselt kuiv või märg, võrdle esmalt selle tilguti väljastatud veekogust teiste omaga. Põhjus võib olla ka tilguti nihkunud asukoht või anuma erinev kuivamine, mitte torustiku rike. Säilita varuosade jaoks kasutatud torude, liitmike ja tilgutite täpsed nimetused. Puhastamisel ära kasuta meetodeid või tööriistu, mida tootja ei soovita. Hooaja lõpus järgi tühjendamise ja hoiustamise juhiseid, pöörates tähelepanu kohtadele, kuhu vesi võib jääda: filtrikorpus, ventiilid ja toru madalamad osad. Eemaldatavate seadmete säilitustingimused kontrolli nende enda juhendist.

Taimede kasvades ja paigutuse muutudes võib muutuda ka sobiv tilgutite arv või nende asukoht. Märgi torudele ja ventiilidele, millist kasvuala need teenindavad, ning säilita esialgne plaan, et muudatused oleksid arusaadavad. Uue poti- või peenrerea lisamisel kontrolli, kas olemasolev haru ja veeallikas sobivad lisanduva koormusega; ära eelda, et ühenduskoha olemasolust piisab. Kui muudad torustikku või tilgutite tüüpi, tee uus proovikäivitus ning võrdle tulemusi kogu süsteemis. Nii jääb lahendus kontrollitavaks ega sõltu üksnes sellest, kas vesi näib voolavat.

Korduma kippuvad küsimused

Kas igale potile on vaja üht tilgutit?

Mitte tingimata. Sobiv tilgutite arv sõltub poti suurusest, taimede paiknemisest, kasvusubstraadist ja tilguti vooluhulgast. Kontrolli pärast proovikäivitust, kas niiskus jõuab poti kasvusubstraadis vajalikku piirkonda, ning järgi süsteemi tootja soovitusi.

Kas kindla vahega tilgutitega voolik sobib igasse peenrasse?

Mitte igasse. Sobivus sõltub istutusplaanist, tilgutite vahekaugusest ja vee levimisest mullas. Tilguti ei pea alati olema täpselt taime kõrval, kui niiskus jõuab juurealani. Proovikastmine näitab, kas märgumisalad katavad vajaliku peenraosa või on tarvis teist paigutust, lisavoolikut või eraldi tilguteid.

Kuidas valida tilkkastmissüsteemile filter?

Lähtu tilgutite tootja nõutud filtreerimisastmest, veeallika omadustest ja süsteemi vooluhulgast. Filtri märgistus võib olla mikronites või mesh-arvuna; võrdle neid tootja andmete järgi, mitte otse numbrite põhjal. Kontrolli ka ühenduste sobivust ja seda, kas filtrit saab valitud kohas mugavalt puhastada.

Kas potid ja peenrad võivad olla samas kastmistsoonis?

Võivad, kui nende kastmisvajadus, tilgutite vooluhulk ja süsteemi toimimine sobivad kokku. Kui potid vajavad teistsugust juhtimist kui peenrad või eri aladel muutub taimede vajadus palju, on mõistlik need eri tsoonideks jaotada.

Kuidas kontrollida, kas vesi jõuab vooliku lõpuni?

Käivita süsteem tavapärases kasutuskonfiguratsioonis ning võrdle sama aja jooksul kogutud vett vooliku alguse, keskosa ja lõpu tilgutitest. Kui tulemus erineb selgelt, kontrolli rõhku, filtrit, ummistusi ja ühendusi ning võrdle mõõtmist tootja andmetega.

Sobiva tilkkastmissüsteemi valik algab sellest, kus taimed tegelikult kasvavad: peenras, pottides või mõlemas. Istutusplaan aitab valida tilgutite tüübi ja asukoha, torustiku skeem näitab harude pikkust ning tsoonide vajadust. Seejärel tuleb kontrollida tootja rõhu-, vooluhulga- ja filtrinõudeid ning proovida süsteemi enne, kui selle tööd enesestmõistetavaks pidada. Kui vesi jõuab ühtlaselt kõigi kavandatud kasvukohtadeni ja filtrile, ühendustele ning ventiilidele pääseb ligi, on süsteemi lihtsam kohandada ka taimede paigutuse muutudes.

45% soodsam veebist ostes
Mugavad ja kasumlikud ostud veebis
Küsi meilt
Võtke meiega ühendust
Telefon:
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registrikood:
38944924
Aadress:
Thriges Plads 6, 5000 Odense C, Denmark
Sotsiaalmeedia
Jälgige meid Instagramis, Facebookis ja Twitteris, et saada viimaseid uudiseid ja parimaid pakkumisi Bloomcabin-lt.
X
Kas teil on küsimusi ja soovite, et helistaksime teile tagasi?
+372
−
✖