Kasvuhoone lisamine uue hoone haljastusprojekti

Uusehitise haljastuse kavandamine
Kui kasvuhoone lisatakse uue hoone haljastusprojekti varakult, saab selle asukoha, aluse, ühendused ja paigaldamiseks vajaliku ligipääsu siduda ülejäänud õueplaaniga. Enne pinnasetöid tasub kokku leppida ka maapinna kõrgused ning see, kes annab andmed järgmisele töövõtjale üle. Juhend selgitab, millised otsused tuleb varakult fikseerida ja mida lasta pädeval projekteerijal või paigaldajal üle kontrollida.

Kasvuhoone kasutus määrab lähteülesande
Enne kasvuhoone asukoha joonisele märkimist pange kirja, milleks ruumi kasutatakse ja kes seda kasutab. Kas peamine eesmärk on taimede ettekasvatamine, hooajaline kasvatamine või taimede hoidmine jahedamal ajal? Kas seal on vaja eraldi kohta potitamiseks või töövahendite paigutamiseks? Need valikud mõjutavad soovitud kasutuspinda, liikumiseks jäetavat ruumi ja hoiukohtade vajadust. Märkige, mis on hädavajalik ja mis võib jääda hilisemaks, ning kas ruumi kasutab üks majapidamine või mitu inimest. Kirjeldage ka kasutusperioodi ja seda, kas taimi kasvatatakse seal algusest peale või tuuakse sinna juba ettekasvatatuna. Lisage lähteülesandele lihtne sisekorralduse visand: kasvatusalad, töökoht, sissepääs ja nendevahelised käigud. See ei pea olema lõplik sisustusplaan, kuid aitab märgata, kui soovitud tegevused kavandatud pinnale ei mahu. Nii saavad arhitekt, haljastuse projekteerija ja kasvuhoone tarnija arutada sama kasutusviisi, mitte täita lähteülesande lünki erinevate oletustega.
Koondage lähteülesandesse esialgne asukoht, soovitud ligipääs, kavandatavad ühendused ning võimalik hoiuruum. Kui panipaik on vajalik, määrake, mida seal hoitakse ja kas hoiuruum peab olema tööalast eraldatud. Accoya panipaigaga klaaskasvuhoone kataloogis esitatud pindalavahemik on 5,52–28,08 m². Panipaigaga mudelit võrreldes selgitage välja, kuidas valitud variandi pind jaguneb kasvatamise ja hoiustamise vahel ning kust kummassegi ossa pääseb. Tootenimi üksi ei kirjelda panipaiga mahtu ega sisekorraldust. Mõelge läbi ka see, kas suuremad esemed, näiteks mullakotid ja aiakäru, peavad mahtuma kasvuhoonesse või saavad jääda mujale. Olemasolev aiakuur võib vähendada kasvuhoones vajaliku hoiupinna suurust. Täpsed välismõõdud, avad ja aluse lähteandmed küsige valitud konfiguratsiooni kohta. Kui mitu tegevust hakkab sama ruumi kasutama, seadke nende vajadused tähtsuse järjekorda, et tellitav suurus vastaks tegelikule kasutusele.
Kasvuhoone asukoht ja aia liikumisteed
Kasvuhoone asukoht tuleb joonisel läbi mõelda koos maja uste, akende, terrassi ja kavandatavate istutustega. Võrrelge vähemalt kaht võimalikku kohta ning vaadake, kuidas hoone, olemasolevad puud või tulevased istutused eri kellaaegadel ja aastaaegadel varju heidavad. Krundi asukoht, hoonestus ja taimestik muudavad valgusolusid, seega ei ole üks ilmakaare suund kõigi kruntide jaoks sobiv lahendus. Vaadake üle ka vaated majast ja õue peamistelt käiguteedelt. Kandke samale alusplaanile püsivad elemendid ja kavandatavad puud, et asukohta hinnataks koos aia tulevase, mitte ainult tänase kujundusega.
Joonisele märkige teekond välisuksest kasvuhooneni, väravast tulev läbipääs ning liikumisruum käruga või materjalide kandmiseks. Kontrollige, et istutusalad, terrass või hilisem aiarajatis ei takistaks vajalikku läbipääsu. Võrrelge teekondi ka siis, kui terrassil on mööbel või maja kõrval seisab auto: tühi õueplaan võib jätta tegelikust rohkem vaba ruumi. Seinaäärset lahendust kaaludes saab võrdlusse võtta seina kasvuhoone, mille kataloogis esitatud pindalavahemik on 3,69–14,34 m². Selle sobivust ei saa otsustada üksnes vaba seinapinna järgi. Vaadake koos maja projekteerijaga üle valitud variandi joonised, räästas, aknad, uksed ja seinaga liitumise lahendus. Arvestage ka maja fassaadi hooldamiseks vajaliku ligipääsuga. Kui maja projekt alles muutub, märkige kasvuhoone kavandatav asukoht selle joonistele, et hilisem akna, ukse või välisseadme paigutus ei satuks samale alale.
Maapinna kõrgused ja sademevee liikumine
Enne maapinna kujundamist leppige projekteerijaga kokku, millisele valmis kõrgusele kavandatakse kasvuhoone alus ning kuidas liituvad sellega sissepääsutee ja ümbritsev pinnas. Märkige plaanile olemasolevad ja kavandatavad kõrgused, mitte ainult kasvuhoone piirjooned. Nii saab varakult hinnata, kas sissepääsu ette võib jääda aste või kas tee jõuab sobivalt hooneni. Kõrguste võrdlemisel tuleb lähtuda samast kokkulepitud kõrgusmärgist, et pinnasetööde tegija ja aluse ehitaja ei tõlgendaks andmeid erinevalt. Läbi tuleb mõelda ka see, kuhu liigub katuse ja lähedaste kõvakatete sademevesi. Vee liikumist käsitlege koos kogu õue pinnakujundusega ning laske selle lahendus määrata objekti tingimusi tundval projekteerijal. Eristage joonisel ehitusaegne pinnas ja lõplik maapind: hiljem lisatav kasvumuld või teekate võib muuta sissepääsu ümbruse kõrgust. Kui krundile tuuakse täitepinnast, peab töövõtja teadma, milline ala on kasvuhoone jaoks reserveeritud.
Kandke plaanile eraldi kasvuhoone kontuur, kavandatava aluse ala, käigutee ja pinnakatete piirid. Kataloogis nimetatud Klaasist kasvuhoone pindalavahemik on 3,77–28,08 m², kuid pindala ei ole sama mis välismõõt ega aluse mõõt. Valitud variandi täpne plaan peab jõudma aluse lahenduse eest vastutava spetsialistini. Enne kaevetööde algust kooskõlastage valmis maapinna kõrgused, lähiümbruse kalded, ukse ette jääv tee ja pinnakatete liitumine. Kui mudeli asukoht või suurus hiljem muutub, laske üle vaadata ka sellega seotud kõrgused ja vee liikumise lahendus.
Aluse projekteerimine ja tööde üleandmine
Alus tuleb kavandada valitud kasvuhoone ja konkreetse krundi jaoks; üldise tootefoto või mudelinime järgi ei saa otsustada selle mõõtmeid ega tehnilist lahendust. Enne töö tellimist küsige tarnijalt või paigaldajalt valitud mudeli paigaldusjoonised ja alusele esitatavad lähteandmed. Laske aluse või vundamendi lahendus koostada objekti tingimusi tundval pädeval spetsialistil. Andke talle ka krundi kohta olemasolev teave, sealhulgas pinnaseandmed, teadaolevad täitealad ja läheduses paiknevad tehnovõrgud. Spetsialist saab hinnata, kas andmeid on piisavalt või on vaja täiendavat uuringut. Ärge käsitlege kogu uusehitise krunti automaatselt ühesuguse aluspinnasena, sest ehitustööde käigus võivad eri alad olla muutunud. Leppige kokku, kes kontrollib valmis aluse mõõte ja kõrgust enne järgmist tööetappi. Tarnija lähteandmed ja kohapealne projekt peavad moodustama ühtse lahenduse, mille järgi aluse ehitaja saab oma töö teha.
Määrake tööde jaotuses, kes märgib asukoha maha, kes rajab aluse, kes kontrollib selle vastavust ning kes annab töö kasvuhoone paigaldajale üle. Nii ei jää ebaselgeks, kelle poole pöörduda, kui mõõtudes või kõrguses ilmneb lahknevus. Accoyaga kasvuhoone kataloogis esitatud pindalavahemik on 3,77–28,08 m². Mudeli valimise järel küsige, millised aluse tööd kuuluvad tarnija või paigaldaja teenuse hulka ja millised tuleb tellida eraldi. Ärge eeldage, et kasvuhoone tellimus hõlmab ka pinnasetöid või valmis alust. Märkige kokkulepitud alusjoonise versioon projektidokumentidesse ning lisage töövõtu kirjeldusse üleandmise tingimused. Üleandmisel fikseerige kontrollitud mõõdud, kõrgused ja lahendamist vajavad küsimused; fotod võivad dokumentatsiooni täiendada, kuid ei asenda mõõdistamist. Korraldage kontroll ajal, mil võimalikke puudusi saab veel parandada ilma valmis teid või istutusi kahjustamata.

Vee- ja elektriühenduste kavandamine
Alustage ühenduste kavandamisel sellest, mida kasvuhoones teha kavatsetakse. Kas vajate kastmisvee väljavõtet, valgustust, töövahendi jaoks elektriühendust või mõnd muud lahendust? Märkige iga soov plaanile koos ühenduspunkti ja trassi kavandatava suunaga. Kõiki ühendusi ei pruugi vaja minna, seega eristage kohe kasutusele võetavad lahendused võimalikest tulevastest vajadustest. Kui soovite osa seadmeid lisada hiljem, arutage projekteerijaga, kas ja kuidas saab selleks ettevalmistuse teha enne pinnakatete rajamist. Kirjeldage ka kasutusperioodi: hooajalise veekasutuse korral tuleb spetsialistiga läbi rääkida süsteemi kasutamine ja sulgemine külmal ajal. Mõelge sellele, kuidas pääseb ühenduskohtadele hoolduseks ligi ning kas vee ärajuhtimine tuleb lahendada eraldi. Trassid peavad sobituma ülejäänud aia tehnovõrkude ja kavandatavate istutustega. Nii ei jää kasvuhoone ühendused eraldiseisvaks lisanduseks, mille asukoht selgub alles siis, kui valmis tee tuleb uuesti avada.
Kinnitage mudel ja suurusvariant enne trasside asukohtade lukustamist. Prestige klaaskasvuhoone pindalavahemik on kataloogis 3,77–28,08 m². Valitud variandi plaanile saab märkida soovitud töökoha ja kastmisala ning nende järgi arutada ühenduspunktide paiknemist. Pindalateave ise ei kinnita ühenduste, valgustuse ega muude seadmete olemasolu. Täpsustage tarnijaga tellimuse sisu ning andke kavandatavate seadmete andmed vastava ala projekteerijale. Seejärel saavad spetsialistid kooskõlastada ühendused nii kasvuhoone paigutuse kui ka maja süsteemidega. Elektrilahenduse kavandamine ja elektritööd jätke pädevale elektrikule. Leppige enne kaevikute sulgemist kokku trasside dokumenteerimine: hiljem peab olema võimalik leida nende tegelik asukoht, mitte üksnes esialgne kavatsus joonisel. Säilitage teostusandmed koos aia projektiga, et tulevane puu istutamine, piirde rajamine või pinnakatte muutmine ei põhineks oletusel maa-aluste ühenduste kohta.
Juurdepääs tarneks ja paigalduseks
Juurdepääs ei piirdu valmis aiarajaga. Mõelge läbi kogu teekond krundi piirist paigalduskohani, sealhulgas värav, ajutised tõkked, töömaa muud osad ja võimalik hoiukoht. Selgitage tarnijalt või paigaldajalt, millist teavet on vaja mahalaadimise ja materjalide paigalduskohani viimise kavandamiseks. Saatke talle vajaduse korral juurdepääsuplaan ning fotod kitsastest kohtadest, et korraldust saaks hinnata enne tarnet. Määrake, kuhu materjalid ajutiselt paigutatakse ja kas hoiukoht jääb hiljem valmivate teede, istutusalade või muude tööde ette. Leppige kokku, kes võtab tarne vastu ning korraldab vajaduse korral ligipääsu töömaale. Kui eri töövõtjad kasutavad sama ala, märkige ajakavas, millal see neile vabaks antakse. Kontrollige tarnijaga ka materjalide ajutise hoidmise tingimusi; ärge valige hoiukohta üksnes selle järgi, kuhu pakendid parajasti mahuvad. Valmis pinnakatete kaitsmise vajadus tuleb kooskõlastada nende rajaja ja paigaldustööde tegijaga.
Suurema lahenduse kaalumisel tuleb võrrelda kogu vajalikku ala, mitte ainult kasvuhoone põhipinda. Avara kasvuhoone ehk oranžeeria kataloogis esitatud pindalavahemik on 47–70 m². Sellise variandi võrdluses märkige plaanile ka sissepääsud, ümbritsevad käiguteed ja paigaldajaga kokku lepitud tööala. Kataloogipindala ei kirjelda pakendite mõõte ega paigalduseks vajalikku vaba ruumi. Küsige konkreetse variandi tarne- ja paigaldusinfo ning jagage seda haljastuse töövõtjaga enne õue viimistlemist. Suurem pind ei ole omaette põhjus suurema mudeli valimiseks: see peab vastama lähteülesandele ning jätma aias ruumi ka teistele tegevustele. Kui tarne toimub maja ehitamise ajal, kontrollige, et mahalaadimisala ei kattuks teiste materjalide hoiukoha või ehitaja liikumisteega. Juurdepääsu korraldus peab sobima tegeliku töömaa seisuga tarnepäeval, mitte ainult tulevase valmis aia plaaniga.
Tööde järjekord ja töövõtjate vastutus
Kasvuhoone kavandamine ja tellimine ei tohiks jääda aiatööde lõppjärku: asukoht mõjutab pinnasetöid, trasside paigutust, aluse rajamist, juurdepääsu ning hilisemaid teid ja istutusalasid. Koostage ajakava, kus tööde sõltuvused on nähtavad. Enne pinnakatete valmimist peavad asukoht ja ühenduste trassid olema kokku lepitud ning aluse ehitajal peavad olema õiged lähteandmed. Täpne järjekord sõltub projektist, seega laske igal töövõtjal nimetada, millised eeltööd peavad olema tehtud enne tema töö algust. Lisage ajakavasse ka tellimuse kinnitamine, tarnijalt saadavate jooniste ülevaatus ja aluse üleandmine; tegelikud tähtajad tuleb asjaosalistega kokku leppida. Võimalikud kooskõlastused ja muud eeltingimused selgitage vastava spetsialisti või asutusega välja juba kavandamisel. Kui kasvuhoone paigaldatakse alles hilisemas etapis, eristage kohe tehtavad ettevalmistused tööst, mis jääb ootele. Nii saab ülejäänud aia valmis ehitada ilma kasvuhoonele reserveeritud ala kogemata sulgemata.
Määrake üks projekti koordinaator ning nimetage tööde jaotuses, kes annab edasi mõõdud, kes märgib asukoha maha, kes paigaldab ühendused ja kes kinnitab üleandmise. Näiteks T-kujulise oranžeeria kasvuhoone kataloogis toodud pindalavahemik on 16,52–30 m². Mudelinimetus annab üldise ettekujutuse kujust, kuid töövõtjatele tuleb edastada valitud variandi täpne kontuur ja paigaldusandmed. Leppige kokku, kelle ülesanne on muudatuse korral teisi osapooli teavitada. Kui kontaktisik ja üleandmise hetk on selged, väheneb oht, et eri töid tehakse eri jooniste järgi.
Joonised ja muudatuste haldamine
Koondage kasvuhoonega seotud info samasse ajakohasesse projektikomplekti: asukoht, valitud mudel ja variant, paigaldusjoonis, aluse lähteandmed, maapinna kõrgused, tehnovõrkude trassid ning juurdepääs. Lisage tööde eest vastutajad ja üleandmise kokkulepped. Märkige joonistele kuupäev või versioon, et ehitaja, haljastuse töövõtja ja paigaldaja kasutaksid sama teavet. Kui projektis on mitu plaani, näiteks haljastuse ja tehnosüsteemide joonis, kontrollige, et kasvuhoone kontuur ja asukoht oleksid neil kooskõlas. Eristage tööks kinnitatud dokumente esialgsetest visanditest ja pakkumise juurde kuuluvatest näidisjoonistest. Ühine failikaust on kasulik ainult siis, kui sealt on selgelt näha, milline versioon kehtib. Määrake ka see, kes uue dokumendi kausta lisab ja kellele sellest teada annab. Omanikule jäävas projektikomplektis säilitage lisaks kavandatud lahendusele tööde käigus fikseeritud tegelikud asukohad ja üleandmisandmed, et neid saaks kasutada aia hilisemal hooldamisel.
Mudel, asukoht või ühenduste paigutus võivad enne ehitamist muutuda. Püramiidi tüüpi kasvuhoone kataloogis esitatud pindalavahemik on 5,53–18,9 m². Kui kaalute selle vahetamist teise mudeli vastu, võrrelge plaanil valitud variantide tegelikke kontuure ja sissepääsude asukohti, mitte üksnes pindalanumbreid. Sama suurusjärgu pindala ei tähenda samasugust paigutust aias. Iga muudatuse korral kontrollige, kas tuleb kohandada alust, kõrgusi, liikumisteid, trasse või ajakava. Määrake, kes muudatuse kinnitab ja milliseid töövõtjaid tuleb sellest teavitada. Kirjutage muudatuse juurde lühidalt ka selle põhjus ja mõjutatud tööd, et uus joonis ei jõuaks ehitajani selgituseta. Kui mõni seotud töö on juba tehtud, peab koordinaator enne jätkamist välja selgitama, kuidas muudatus olemasoleva lahendusega sobib. Eemaldage vanad joonised tööks kasutatavast komplektist, kuid säilitage need eraldi projektiajaloos.

Igapäevane kasutus ja hilisem hooldus
Planeerige ruum nii, et sinna oleks mugav pääseda ka pärast aia valmimist. Kontrollige valitud variandi jooniselt sissepääsu ja ukse avanemiseks vajalikku ala ning vaadake, kas ümbrusesse jääb tee töövahendite ja taimede liigutamiseks. Ärge paigutage püsivaid istutusi või muid rajatisi kohta, mida vajatakse läbipääsuks või hooldustöödeks. Mõelge läbi tavapärane töö: kust tuuakse muld, kus täidetakse kastekann, kuhu asetatakse ümberistutamist ootavad taimed ja kuidas viiakse välja kasutatud materjalid. Ajutine töökoht ukse ees ei tohiks sulgeda ainsat käiguteed. Ka taimede kastmine peab olema mugav ilma vooliku või tarvikute pideva üle liikumistee vedamiseta. Neid küsimusi saab arutada sisekorralduse visandi ja õueplaani abil juba projekteerimise ajal. Nii eristate kasvuhoone enda ruumivajadust sellest ümbritsevast alast, mida vajatakse selle igapäevaseks kasutamiseks, ning saate teed ja istutuste piirid õigesse kohta kavandada.
Kasutus- ja hooldusvajadus tasub läbi rääkida enne, kui töövõtjad lahkuvad. Küsige valitud kasvuhoone hooldusjuhend ning selgitage selle põhjal välja, milliste osade juurde peab hiljem pääsema. Hoidke juhend koos toote ja paigalduse dokumentidega, et hooldus ei sõltuks üksnes üleandmisel meelde jäänud selgitustest. Määrake, kelle ülesanne on kasvuhoone ümbruse korrashoid ning kas ühises aias peab kasutuskorraldus olema arusaadav mitmele inimesele. Kontrollige, et hoolduseks jäetud läbipääs ei muutuks tulevaste istutuste või aiatarvikute tõttu kitsamaks. Taimede paigutamisel arvestage nende kavandatud suurusega, mitte ainult istiku mõõtudega istutamise ajal. Aastate jooksul võib muutuda ka varju andvate taimede mõju. Märkige projektile, millised istutused on alles kavandatud ja millised juba olemas, ning hoidke avatavad osad ja hoolduskohad plaanil nähtavad. Nii saab aia hilisemaid muudatusi hinnata kasvuhoone kasutamist silmas pidades.
Ülevaatus enne haljastuse valmimist
Enne viimaste pinnakatete ja istutuste rajamist korraldage ühine ülevaatus kasvuhoone tarnija või paigaldaja, haljastuse projekteerija ning tööde eest vastutavate ehitajatega. Võrrelge kohapeal märgitud asukohta ajakohase plaaniga ja kontrollige, et valitud mudeli paigaldusandmed, valmis maapinna kõrgused, alus, ühendused ning ligipääs oleksid omavahel kooskõlas. Vaadake eraldi üle töölõikude kokkupuutekohad: aluse ja tee liitumine, ühenduste jõudmine kavandatud kohta ning istutusalade piirid hooldusruumi kõrval. Just nende puhul võib iga töö eraldi olla valmis, kuid tervik siiski vajada täpsustamist. Veenduge, et iga töövõtja teaks oma töö piire ja üleandmise korda. Kui kasvuhoone pole veel paigaldatud, kontrollige, et hilisem paigaldusala ja ligipääs jääksid vabaks. Kui see on juba paigas, võrrelge tegelikku olukorda lõpliku haljastusplaaniga enne ümbruse viimistlemist. Ülevaatuse eesmärk on leida lahendamata liitumised ajal, mil neile veel ligi pääseb.
Pange ülevaatuse järel kirja, mis on kinnitatud, milline küsimus vajab veel lahendamist ja kes selle eest vastutab. Lisage lahendamise tähtaeg või tööetapp, enne mida otsus peab olema tehtud. Eristage küsimused, mis takistavad järgmise töö alustamist, neist, mida saab lahendada hiljem ilma valmis ala ümber tegemata. Kui oluline otsus jääb lahtiseks, ärge laske järgmisel tööl põhineda vanal või oletuslikul joonisel: täpsustage lahendus koordinaatori kaudu ja jagage uut versiooni kõigile asjaosalistele. Omanikule üleantavas komplektis peaks olema selge, milline osa vastab juba teostatud tööle ja milline on veel kavandamisel. Kui paigaldus toimub hiljem, märkige ka seni vabana hoitavad alad ja pooleliolevad ettevalmistused. Selline üleandmine seob kasvuhoone ülejäänud haljastusprojektiga ning annab aia lõpetajale konkreetse aluse töö jätkamiseks, ilma et ta peaks varasemaid suulisi kokkuleppeid uuesti välja selgitama.
Korduma kippuvad küsimused
Millal tuleb kasvuhoone asukoht haljastusprojektis otsustada?
Esialgne koht tasub määrata enne pinnasetöid, ühenduste trasside kavandamist ja teede rajamist. Täpne asukoht tuleb kinnitada koos valitud mudeli paigaldusandmetega, et valmis pinnakatted või istutusalad ei takistaks vajalikku ligipääsu.
Kas kataloogis märgitud pindalast piisab aluse kavandamiseks?
Ei. Pindala aitab variante võrrelda, kuid ei asenda valitud mudeli täpseid välismõõte, aluse lähteandmeid ega paigaldusjoonist. Küsige need andmed tarnijalt või paigaldajalt ning laske aluse lahendus koostada objekti tingimusi tundval pädeval spetsialistil.
Kes vastutab kasvuhoone aluse ja paigalduse eest?
Tööde jaotus tuleb projektis või töövõtjatega kokku leppida. Määrake, kes annab aluse lähteandmed, kes selle rajab, kes kontrollib vastavust ja kes annab töö paigaldajale üle. Aluse tehnilise lahenduse peab määrama pädev spetsialist.
Milliseid ühendusi kasvuhoone jaoks planeerida?
See sõltub kavandatud kasutusest. Võimalikeks vajadusteks võivad olla kastmisvee ühendus, valgustuse või seadme elektritoide ja vee ärajuhtimine. Märkige soovid projektile ning laske ühenduste asukohad ja teostus pädeval projekteerijal või vastava ala spetsialistil üle vaadata.
Kas kasvuhoone saab lisada ka pärast aia valmimist?
Mõnikord saab, kuid valmis teed, pinnakatted, istutused või maa-alused trassid võivad asukoha valikut piirata ja nõuda ümbertegemist. Enne otsustamist kontrollige olemasolevaid kõrgusi, ligipääsu ja tehnovõrkude asukohti ning võrrelge neid valitud kasvuhoone paigaldusandmetega.
Kasvuhoone lisamine uusehitise haljastusprojekti õnnestub paremini, kui kasutus, asukoht ja valitud mudeli paigaldusandmed on läbi mõeldud enne pinnasetöid ning teede ja istutusalade rajamist. Ühtne projektikomplekt ja selge tööde jaotus aitavad vältida olukorda, kus kasvuhoone alus, ühendused ja ümbritsev aed valmivad eri plaanide järgi. Varakult reserveeritud koht ja ligipääs võimaldavad kasvuhoone paigaldada ka hilisemas etapis, kui selleks vajalikud ettevalmistused on kogu õue lahenduses arvesse võetud.