Selle veebisaidi sisu kvaliteedi parandamiseks ja kasutajate vajadustele vastavaks kohandamiseks kasutatakse küpsiseid – sealhulgas kolmandate osapoolte küpsiseid. Jätkates selle veebisaidi kasutamist nõustute küpsiste kasutamisega ning võimaliku suhtlusega, kui sisestate oma kontaktandmed mõnda saidi vormi.
Tagasi blogisse

Kuidas valida kasvuhoone varjukanga varjutusprotsenti ja paigutust?

Kuidas valida kasvuhoone varjukanga varjutusprotsenti ja paigutust?

Kasvuhoone varjutamine

Kasvuhoone varjukanga valikul ei ole üht protsenti, mis sobiks kõigile taimedele ja igale kasvukohale. Oluline on, kui palju valgust konkreetne kultuur vajab ning kui palju jõuab taimedeni kasvuhoone eri osades. Kangal olev varjutusprotsent kirjeldab toodet kindla mõõtmisaluse järgi, mitte sinu peenra tegelikku valgusolukorda. Mõõda enne otsust valgust taimede kõrgusel, arvesta päeva jooksul toimuvate muutustega ning kavanda kate sinna, kus seda päriselt vaja on.

Klaaskasvuhoone välisvaade

Mida varjutusprotsent tegelikult näitab?

Varjutusprotsent kirjeldab tavaliselt, kui palju kangas tootja määratluse järgi läbi pääsevat valgust vähendab. Kui märgitud 40% tähendab valguse vähendamist, jääks sama mõõtmisaluse korral alles ligikaudu 60%; see on lähtepunkt, mitte garantii kasvuhoones saadavale näidule. Teine toode võib kasutada sama numbrit teistsuguse mõõtemeetodi või valgusvahemiku kohta. Kontrolli, kas näit puudutab fotosünteetiliselt aktiivset kiirgust (PAR), nähtavat valgust või mõnda muud näitajat. Varjutusprotsenti ei tohi segi ajada läbilaskvuse protsendiga: üks kirjeldab vähendust, teine allesjäänud valgust. Kui kirjeldus mõõtealust ei selgita, küsi see müüjalt üle. Toodete võrdlemisel pane protsendi kõrvale kirja ka see, mille põhjal see on saadud.

Kasvuhoone kattematerjal, selle puhtus, raami paigutus ning lähedal olevad puud või hooned mõjutavad taimede juurde jõudvat valgust. Kanga protsent ei kirjelda nende tegurite koosmõju. Lihtsustatud näites, kus kattematerjali läbilaskvus oleks 80% ja kanga oma 60%, oleks järjestikune läbilaskvus 48%, mitte 40%. See näide selgitab protsentide kasutamist, kuid ei ennusta tegeliku kasvuhoone tulemust: selleks peavad mõõtealused olema võrreldavad ja paigutuse mõju teada. Kasvuhoone ostmisel aitab Prestige klaaskasvuhoone suuruste võrdlus hinnata ruumivajadust; tõendatud pindalavahemik on 3,77–28,08 m². Varjukanga valimiseks on aga vaja konkreetse variandi joonist ja kasvuala valgusnäite. Erista ostumärkmetes kasvuhoone pindala, kavandatud katte pindala ja taimede juures mõõdetud valgus. Need vastavad eri küsimustele ega asenda üksteist. Kui kangas katab ainult osa katusest, võib valgus jõuda taimedeni ka katmata pindade kaudu. Seetõttu ei tähenda näiteks 40% varjutusega kangas tingimata kogu kasvuala valguse 40% vähenemist.

Taimede valgusvajadus sõltub kultuurist ja kasvufaasist

Alusta taimede, mitte kanga valikust. Vaata iga liigi ja võimaluse korral sordi kasvatusjuhistest, kas valgusvajadust kirjeldatakse hetkelise valgusvoo, päevase valgusdoosi või näiteks päikeselise või hajusa valgusega kasvukoha soovitusena. Need väljendid pole omavahel üks ühele võrreldavad: sõna „päikeseline” ei ütle, millise varjutusprotsendiga kangas sobib. Kui juhis annab PPFD- või DLI-vahemiku, kasuta mõõtmisel võimaluse korral sama mõõdikut. Puuduliku juhise korral otsi kultuuripõhist teavet usaldusväärsest aiandusalasest allikast, mitte ära laena teise taime soovitust. Pane kirja ka ühik ja kasvufaas, mille kohta soovitus käib. Kontrolli, kas soovitatud vahemik kirjeldab tavapärast kasvatussihti või lühiajaliselt talutavat taset. Samuti vaata, kas soovitus eeldab loomulikku päevavalgust või lisavalgustusega kasvatamist. Üks ere keskpäev ei tõenda veel liigset päevast valgusdoosi. Kui taime juhis annab ainult kasvukoha kirjelduse, saad mõõtmistega alasid võrrelda, kuid täpset sobivat varjutusprotsenti sellest üksi tuletada ei saa.

Ühes kasvuhoones võivad kasvada eri arengujärgus taimed ning nende valgusvajadus võib ajas muutuda. Külvialus, noor istik, lehtede kasvatamine ning õitsemise või viljumise faas ei pruugi vajada sama valgusrežiimi; peenra kõrval tehtud üks mõõtmine ei kirjelda kõiki. Märgi üles, millised taimed paiknevad igas reas või riiulil, millises kasvufaasis nad on ja kas jäävad sinna kogu hooajaks. Käsitle suure valgusvajadusega ja varju taluvaid kultuure eraldi rühmadena. Kui ruumi pole võimalik jagada, arvesta, et valitud kangas on kompromiss, mitte ideaalne lahendus iga taime jaoks. Taimede ümberpaigutamisel võib ka varem sobiv varjutus uues kohas liiga tugevaks osutuda.

Mõõda valgust taimede kõrgusel

Taimede valguse hindamiseks mõõda seal, kus lehed kasvavad, mitte põrandal või otse vastu klaasi. PAR-kvantandur annab PPFD-näidu ehk hetkel taimeni jõudva fotosünteetiliselt aktiivse valguse hulga. PPFD ühik on tavaliselt µmol m⁻² s⁻¹; DLI kirjeldab päeva jooksul kokku saadud valgusdoosi ja seda väljendatakse mol m⁻² päevas. Kui mõõdad ainult hetkeväärtust, ära nimeta seda päevaseks valgusdoosiks. Luksmeetri näit järgib inimese silma tundlikkust, mistõttu ei teisendu see täpselt PPFD-ks. Telefonirakendus võib aidata ligikaudses enne-pärast võrdluses, kuid tulemust ei tasu võtta kalibreeritud taimevalguse mõõduna.

Kasuta võimaluse korral sama seadet, samal kõrgusel ja seadme juhendis kirjeldatud asendis. Pane näidu juurde kuupäev, kellaaeg, ilm, mõõtekoht ja teave selle kohta, kas kangas oli ees. Väldi mõõtmisel enda või telefoni varju langemist andurile. Mõõda peenra keskelt ja äärest ning eri riiulitelt või kõrgustelt, kus kasvavad erinevad taimed. Pilve liikumine võib valgust järsult muuta, seega korda näitu ja ära omista ilmast tingitud erinevust kangale. Kahe anduri kasutamisel aseta need esmalt kõrvuti ja võrdle näite seadmete juhiste järgi. Avara kasvuhoone pindalavalik hõlmab 47–70 m²: sellise kasvuala plaanil tasub tähistada mitu püsivat mõõtekohta. Anna igale punktile nimi, näiteks „uksepoolne peenar” või „tagumine riiul”, et hilisemad mõõtmised toimuksid samas kohas. Ära keskmista eri punktide näite kohe üheks arvuks. Keskmine võib varjata olukorda, kus üks taimede rühm saab liiga vähe ja teine liiga palju valgust. Säilita iga kasvukoha näidud eraldi.

Üks mõõtmine ei kirjelda kogu päeva valgust

Üks keskpäevane näit ei ütle, kui palju valgust taim terve päeva jooksul sai. Päikese kõrgus, hoonete või puude heidetud varjud ja pilvisus muutuvad hommikust õhtuni; ka mõõtekoha asukoht mõjutab tulemust. Kui kultuuri juhis esitab päevase valgusdoosi, on oluline päeva jooksul saadud kogus, mitte ainult kõige eredama hetke väärtus. Selle hindamiseks annab PAR-anduri päevaintegraal otsesema aluse. Kui kasutad luks- või muud lihtandurit, tee mõõtmisi mitmel kellaajal ja päeval ning võrdle samal viisil saadud näite. Selline logi aitab mustrit märgata, kuid ei asenda täpset DLI mõõtmist.

Valgusolud muutuvad hooaja jooksul koos päikese liikumise, ümbritseva lehestiku ja kasvatatavate kultuuridega. Püsiv kangas, mis on eredal ajal vajalik, võib teisel ajal valgust tarbetult vähendada. Kui alles valid kasvuhoonet, võrdle näiteks Klassika klaaskasvuhoone variante koos kavandatud asukoha valgusvaatlustega, mitte üksnes aiaplaani järgi. Märgi valitud kasvualal üles, millal päike sinna jõuab ja millal puu või hoone varju ette heidab. See ei anna veel kasvuhoone sisemist valgusnäitu, kuid aitab kavandada hilisemaid mõõtekohti. Olemasolevas kasvuhoones korda hindamist pärast taimede ümberpaigutamist või väliste varjude muutumist. Märgi logisse ka kanga kasutusaeg: kogu päeva ees olnud kate ja ainult keskpäeval kasutatud kate võivad anda erineva päevase valgusdoosi. Kui näidud kõiguvad palju, võib eemaldatav või liigutatav kate sobida paremini kui kogu hooajaks paigale jäetav lahendus. Sellise lahenduse ostmisel kontrolli, kas seda saab vajalikul ajal hõlpsalt avada ja sulgeda, ilma et taimed või ligipääs peenardele seda takistaksid.

Accoya panipaigaga klaaskasvuhoone

Kaardista valgus kasvuhoone eri osades

Pane mõõtmised lihtsale plaanile. Märgi peenrad, riiulid, uks ja avatavad aknad ning jaga kasvuala punktideks, kus saad mõõtmisi samadel tingimustel korrata. Mõõda taimede lehtede lähedal, vajaduse korral nii ülemisel kui ka alumisel kõrgusel, sest tihe lehestik mõjutab alumiste taimede juurde jõudvat valgust. Kirjuta tulemused tabelisse koos kellaaja ja ilmaga; märgi ka, kas kasvuhoone oli varjutatud. Kui kõik alad ei ole ühtviisi liiga eredad, saad vältida kogu pinna katmist ja kaaluda varju suunamist ainult kindlale reale või tsoonile. Nii saad võrrelda alasid, mitte tugineda üldmuljele.

Kasvuhoonet ümbritsev puu, hoone või tara võib päikese liikudes varju tekitada, seega kontrolli samu punkte hommikul ja pärastlõunal. Keerukama põhiplaani korral märgi iga osa eraldi. Näiteks T-kujulise oranžeeria mudeli puhul aitab konkreetse variandi joonis paigutada plaanile kasvukohad, käigud ja mõõtepunktid. Kuju üksi ei näita, milline osa sinu aias rohkem valgust saab. Märgi plaanile ka püsivad välised varjutajad ning nende vari eri kellaaegadel. Võid teha samast kohast fotosid, et hiljem varjujoone asukohta võrrelda; foto ei asenda siiski valgusmõõtmist. Kui varjujoon liigub päeva jooksul üle peenra, märgi selle saabumise ja lahkumise ligikaudne aeg. Nii näed, kas kavandatav kangas lisaks varju juba niigi varjulisele alale või vähendaks valgust just vajalikul ajal. Ära vali katte asukohta ainult selle järgi, kus seda oleks kõige lihtsam paigaldada. Eesmärk on katta sobiv kasvutsoon, mitte tingimata kogu ühetaolise kujuga katuseosa.

Võrdle kangaste protsente sama mõõtmisaluse järgi

Kui mõõtmised ja kultuuri juhis näitavad, et valgust on teatud ajal liiga palju, võrdle kangaste näitajaid samal alusel. Otsi tootekirjeldusest, kas protsent tähistab valguse vähendamist, läbilaskvust või muud omadust ning kas andmed käivad PAR-i või üldisema kiirguse kohta. Kahe eri mõõtmisalusega toote protsente ei saa usaldusväärselt järjestada ainult numbri järgi. Kanga värv või silmaga nähtav tumedus ei ütle iseenesest, kui palju taimedele sobivat valgust läbi pääseb. Eelista kirjeldust, mis selgitab mõõdikut ja katsetingimusi. Kui tootja ei näita, mille alusel protsent on arvutatud, ära käsitle seda täpse võrdlusnäitajana.

Vali mõõdetud vajaduse katmiseks võimalikult vähe valgust piirav lahendus, mitte automaatselt kõige suurema varjutusastmega kangas. Kui tootja pakub näidist või väiksemat sobivalt kinnitatavat katet, võrdle seda katmata kontrollalaga. Väike proovitükk võib siiski jätta servadest palju valgust läbi ega pruugi näidata suure katte mõju. Võrdlus peab seetõttu arvestama katte ulatust ja päikese suunda. Mõõda mõlemas kasvukohas sarnastel kellaaegadel ning võrdle tulemusi kultuurijuhendis nimetatud näitajaga. Accoyaga kasvuhoone tooteandmeid vaadates hoia eraldi kasvuhoone valik ja varjukanga optilised omadused: mudelinimi ei määra vajalikku varjutusprotsenti. Küsi kanga kohta selle enda tehnilist kirjeldust. Pane kahe kandidaadi puhul kõrvuti protsendi tähendus, mõõdetud valgusvahemik, katte mõõdud ja kavandatud kasutusaeg. Kui üks neist andmetest puudub, märgi see võrdluses lahtiseks küsimuseks. Nii ei muutu suurem number ekslikult paremuse tõendiks ega asenda tegeliku valgusvajaduse hindamist. Sobiv kangas vähendab liigset valgust vajalikul ajal, kuid jätab muul ajal piisava valguse alles.

Kuhu varjukangas paigutada?

Varjukanga asukoht määrab, millised kasvukohad varju alla jäävad. Ära alusta kogu pinna katmisest, kui mõõtmine näitab probleemi ainult kindlas suunas või ajavahemikus. Jälgi, kas otsene valgus tuleb peamiselt katuse või külje kaudu ning kuidas vari päeva jooksul liigub. Sobita katte ulatus kasvuala plaaniga ja jäta teised tsoonid katmata, kui sealne valgus on sobiv. Püramiidkasvuhoone valimisel vaata konkreetse variandi joonist, sest eri pinnad paiknevad päikese suhtes erinevalt ja mudelinimi ei määra kanga mõõtu. Katte asukohta hinnates jälgi eeskätt varju langemist lehtedele, mitte ainult seda, milline klaaspind on kaetud. Katuse lähedal oleva kanga vari ei pruugi paikneda otse selle all ning selle asukoht muutub päikese liikudes. Kavanda katte ulatus alles siis, kui tead, milline kasvutsoon vajab vähendatud valgust. Pane mõõtude juurde kirja, kas need tähistavad kinnituste vahet või katte tegelikku katvat osa. Lõplik mõõtmine ja kinnitusvaru peavad lähtuma sobiva varjutussüsteemi juhendist.

Kangas ei tohiks takistada uste, avatavate akende ega ventilatsiooniavade kasutamist. Jäta nende ette vajalik liikumisruum. Valguse mõju hindav andur peab paiknema taimede valgusolusid esindavas kohas: kui taimed on kanga all, ei anna katmata alal olev andur nende kohta õiget võrdlust. Väldi samas anduri juhuslikku varjutamist kinnituse, raami või enda kehaga. Kui varju on vaja ainult päeva eredamal ajal, võib ajutine või hooajaliselt kasutatav lahendus sobida paremini kui kogu ajaks paigale jäetav kate. Ära eelda, et valguse ja temperatuuri muutus on samas proportsioonis. Kinnitamise koht ja viis sõltuvad kasvuhoone mudelist: järgi tootja juhiseid ning ära kinnita kangast juhuslikult klaasi või avatava osa külge.

Kas varjutada kogu kasvuala või ainult osa?

Eri kultuuride korral varjuta ainult neid alasid, kus mõõtmised ja taimede juhised seda toetavad. Eraldi sektsioon või väiksem eemaldatav paneel aitab jätta suuremat valgust vajava kasvuala avatuks, kuid paneeli serv võib tekitada järsu piiri varju ja valguse vahel. Vaata plaanilt, kuhu see piir langeb, ning paiguta taimed vajaduse korral ümber. Taimede kasvades muutuvad nende kõrgus ja võra, mistõttu varjujaotus võib erineda esialgsest. Kontrolli tulemust pärast suuremat ümberpaigutust või kasvupinna muutmist. Nii väldid kogu ruumi ühtlast varjutamist pelgalt paigaldamise mugavuse pärast.

Kui hoonel on panipaik, läbikäik või eri otstarbega osa, märgi plaanile eraldi kasvuala ja pinnad, mida taimede jaoks ei kasutata. Accoya panipaigaga kasvuhoone suurused jäävad tõendatud andmetel vahemikku 5,52–28,08 m², kuid konkreetse variandi kasvuala ja ruumijaotust tuleb kontrollida jooniselt. Kogu hoone pindala ei ole automaatselt varjutamist vajav pindala ega anna tellitava kanga mõõtu. Mõtle läbi, kas sama taimede rühm jääb kogu hooajaks samasse kohta või liiguvad näiteks istikud hiljem mujale. Esimesel juhul võib sobida püsivam tsoon, teisel juhul on eemaldataval kattel rohkem kasutusvõimalusi. Arvesta ka katte hoiukohaga: eemaldatud kangas ei tohiks jääda peenrale ega käiku. Püsiv lahendus vajab vähem igapäevast käsitsemist, kuid selle mõju tuleb hooaja jooksul siiski uuesti hinnata. Liigutatav lahendus annab rohkem võimalusi, ent ainult siis, kui seda on mugav kasutada ja vajalikud kinnitused on mudeliga sobivad. Kumbki lahendus ei ole kõigi kasvualade jaoks iseenesest parem.

Oranžeeria kasvuhoone välisvaade

Kontrolli kanga sobivust konkreetse kasvuhoonega

Enne ostu kontrolli kasvuhoone kasutusjuhendist või müüjalt, kuhu varjukanga võib kinnitada ja millised osad tuleb vabaks jätta. Ära eelda, et klaas, raam või katus talub lisakinnitust pelgalt seetõttu, et kangas tundub kerge või sobis teisele kasvuhoonele. Kui plaanid katet paigutada välisküljele, küsi eraldi, kas valitud mudel ja kinnitusviis on selleks ette nähtud; mudeli üldnimetus ei tõenda sobivust. Kontrolli ka akende, luukide, uste ning võimalike automaatsete avajate liikumisteed. Kui kinnitus või sobivus jääb ebaselgeks, küsi nõu tootjalt, müüjalt või paigaldajalt.

Seinaäärse kasvuhoone valgusolusid mõjutavad nii asukoht kui ka kõrval oleva seina tekitatud vari. Seinaklaasist kasvuhoone variandi hindamisel märgi plaanile seina suund, kasvukohtade kaugus sellest ning päikese liikumisel tekkivad varjud. Mõõda kasvukohas, mitte ainult kasvuhoone avatud külje juures. Sama kangas võib olla vajalik ühes reas ja üleliigne teises. Vaata mudeli jooniselt, kas kavandatud kate jätaks avatavad osad vabaks, ning küsi juhendist puuduvad kinnitamise andmed enne ostu üle. Müüjale on kasulikum saata konkreetse variandi nimetus, kavandatud katte mõõdud ja foto paigutuskohast kui küsida üksnes, kas „varjukangas sobib”. Erista küsimuses ka see, kas soovid katet sisse või välja. Lisa, milliseid aknaid või uksi selle lähedal kasutatakse. Need andmed aitavad sobivust hinnata, kuid valgusvajaduse otsuse teed endiselt taimede juhiste ja mõõtmiste põhjal. Kinnituslahenduse olemasolu ei tähenda veel, et kogu selle abil kaetav ala vajab varjutamist.

Kontrolli tulemust pärast varjutamist

Pärast paigaldamist korda enne tehtud mõõtmisi sama seadme, punktide ja kõrgustega ning võimalikult sarnastel kellaaegadel ja ilmaga. Märgi üles kanga protsent, kaetud ala ja kultuur, mille juures näitu hindad. Ära võrdle pilvist päeva varasema selge päevaga nii, nagu oleks ainus muutus kangas; tee kordusmõõtmisi ja vaata tulemuse üldist suunda. Võrdle taimede tasandil saadud näite kultuuri juhisega, mitte ainult kasvuhoone üldise või välise näiduga. Nii saad hinnata, kas vajalikul ajal vähenes valgus probleemsel alal piisavalt, ilma et kogu ruum liiga hämaraks jääks.

Kui üks tsoon jääb endiselt liiga eredaks, suurenda katet just seal või võrdle teistsuguse näitajaga kangast. Kui hommikune või pilvine päev jääb liiga hämaraks, vähenda varjutatud pindala. Muuda võimaluse korral korraga üht asja ja mõõda uuesti; nii on lihtsam aru saada, kas tulemus tuli protsendist, katte asukohast või ilmast. Kui varjutamise eesmärk on ka liigset kuumust leevendada, logi temperatuuri eraldi samades kohtades. Valgusnäit ei tõesta iseenesest, kui palju temperatuur muutus, sest seda mõjutavad ka õhutus ja muud olud.

Korduma kippuvad küsimused

Kas 40% varjutus tähendab, et kangas laseb läbi 40% valgust?

Tavaliselt mitte: kui tootja kasutab protsenti valguse vähendamise tähenduses, viitab 40% sama mõõtmisaluse korral ligikaudu 60% läbilaskvusele. Mõisted ja katsemeetodid võivad siiski erineda, seega loe tehnilist kirjeldust. Taimedeni jõudev valgus sõltub lisaks kasvuhoone kattematerjalist ja asukohast ning seda tasub mõõta kasvukohas.

Kas telefoni rakendus sobib valguse mõõtmiseks?

Rakendus võib anda ligikaudse suhtelise võrdluse, kui kasutad sama telefoni, rakendust ja mõõtekohta. Telefon ei pruugi olla kalibreeritud PPFD või DLI mõõtmiseks ning luksi näit ei ole sama mis PPFD-näit. Taimedeni jõudva valguse täpsemaks hindamiseks kasuta sobivat andurit ja järgi selle kasutusjuhendit.

Kas kogu kasvuhoone peab olema sama protsendiga varjutatud?

Ei pruugi. Kui valgusolud või kasvatatavate taimede vajadused eri osades erinevad, võib kogu ala katmine muuta mõne kasvukoha tarbetult hämaraks. Kaardista näidud taimede kõrgusel ning vaata, kas piisab osalisest või eraldi tsooni varjutamisest.

Millal tuleks valgusnäite võtta?

Mõõda eri kohtades ja mitmel kellaajal, mitte ainult keskpäeval. Võrdle võimaluse korral sarnase ilmaga tehtud kordusmõõtmisi ning korda hindamist, kui aastaaeg, taimed või nende asukoht muutuvad. Üksik näit ei kirjelda kogu päeva jooksul taimeni jõudnud valgust.

Kas kanga võib kinnitada klaasile või ventilatsiooniava ette?

Ära eelda seda ilma konkreetse kasvuhoone juhendit kontrollimata. Kinnituskoht peab sobima valitud mudeliga ning kangas ei tohi takistada uste, akende ega ventilatsiooniavade kasutamist. Kui juhend seda ei selgita, küsi sobivuse kohta tootjalt või müüjalt.

Varjukanga valik algab taimede vajaduse ja kasvuhoones mõõdetud valguse võrdlemisest, mitte kõige tumedama kanga otsimisest. Kontrolli, mida tootja protsendina väljendab, arvesta kogu päeva ja eri kasvukohti ning varjuta ainult vajalikku ala. Kui valgusvajadus muutub hooajati või taimeti, eelista lahendust, mille asukohta saab muuta. Pärast paigaldamist korda mõõtmisi: nii saad hinnata, kas valitud varjutus jätab taimedele sobiva valguse just seal, kus nad kasvavad.

45% soodsam veebist ostes
Mugavad ja kasumlikud ostud veebis
Küsi meilt
Võtke meiega ühendust
Telefon:
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registrikood:
38944924
Aadress:
Thriges Plads 6, 5000 Odense C, Denmark
Sotsiaalmeedia
Jälgige meid Instagramis, Facebookis ja Twitteris, et saada viimaseid uudiseid ja parimaid pakkumisi Bloomcabin-lt.
X
Kas teil on küsimusi ja soovite, et helistaksime teile tagasi?
+372
−
✖