Kasvuhoone ventilaator: õhuringlus või väljatõmme?

Kasvuhoone õhuringlus ja õhuvahetus
Kasvuhoone ventilaator võib õhku ruumis ringi liigutada või siseõhu välja juhtida. Need ülesanded pole samad: ringlus ei taga õhuvahetust ning väljatõmme vajab sissevooluteed. Selge õhutee ja mõõtmised aitavad valida lahenduse tegeliku probleemi järgi.

01
Õhuringlus ja väljatõmme täidavad eri ülesandeid
Kasvuhoone ventilaatori puhul küsitakse sageli, kas vaja on õhku ringi liigutada või seest välja juhtida. Need tegevused võivad mõlemad olukorda parandada, kuid lahendavad eri probleemi. Ringlusventilaator liigutab kasvuhoones juba olevat õhku ning suunab selle uuesti ruumi. Väljatõmbeventilaator viib osa siseõhust välja; selle asemele peab pääsema välisõhk läbi ava või sissevoolutee. Üks tekitab peamiselt liikumise, teine õhuvahetuse. Kui need mõisted segi ajada, võib ventilaator nähtavalt töötada, ent palav õhk jääb kasvuhoonesse. Ringlus ei väljuta iseenesest veeauru ega soojust, väljatõmme aga ei taga sobivat tulemust, kui õhk ei saa asemele tulla või välisõhk pole jahedam.
Enne seadme valimist sõnasta, mida soovid muuta: kas kasvuala eri kohtades tundub õhk paigal, kas temperatuur on ülaosas kõrgem või kas sisetemperatuur püsib kõrge ka siis, kui väljas on jahedam? Need tähelepanekud suunavad lahenduse valikut, kuid üksik mõõtmine või käega tuntud tuuletõmme ei tõesta veel, milles probleem seisneb. Vaata ka, kas olemasolevad aknad, luugid või uksed on avatud ning kas nende vahel on vaba õhutee. Kui eesmärk on eemaldada soojust, ei piisa sellest, et lehtede kohal on tunda tuult. Kui soovid õhu liikumist kasvuala ümber ühtlustada, ei näita kõrge sisetemperatuur üksi, et ringlusventilaator oleks vale lahendus.
Mida ringlusventilaator kasvuhoones muudab
Ringlusventilaator paneb kasvuhoones oleva õhu liikuma ja võib vähendada erinevusi ruumi eri osade vahel. Õhu segamine võib ühtlustada ka ülemise ja alumise tsooni temperatuuri, kuid tulemust ei saa eeldada üksnes ventilaatori olemasolu põhjal. Oluline on, kuhu õhujuga suundub ning kas õhk pääseb taimede ja riiulite vahelt läbi. Kitsas, tugev juga võib mõjutada vaid üht kasvurida, jättes ülejäänud ruumi õhu peaaegu liikumatuks. Ringlusventilaator ise ei too sisse välisõhku ega väljuta veeauru. Kui aknad on samal ajal avatud, võib toimuda ka õhuvahetus, kuid seda võimaldavad avad, mitte üksnes õhu segamine. Seetõttu tuleb ringluse mõju hinnates eristada ruumisiseseid muutusi sellest, mis tuleneb avatud akendest või ilmast.
Paigutust kavandades märgi plaanile kasvuridade, riiulite ja avade asukohad. Joonista ringluse jaoks suletud õhuring: õhk liigub ventilaatorist edasi, läbib kasvuala ja jõuab teist teed tagasi. Tagasitee ei pea olema kindlate piiridega, kuid tihe taimestik või täiskõrguses riiul võib seda takistada. Näiteks 47–70 m² suuruse Avara kasvuhoone valimisel tasub juba ruumiplaanile märkida kavandatud istutusalad ja nende vahele jäävad käigud. Pindalast üksi ventilaatorite arvu tuletada ei saa. Pikas ruumis võib õhk liikuda mööda vahekäiku, ilma et see jõuaks külgmiste kasvuridadeni. Kontrolli liikumist nii ventilaatori lähedal kui ka ruumi kaugemas otsas ning eri kõrgustel. Vaatlemiseks võib kasutada kindlalt kinnitatud kerget linti, mis jääb labadest ja kaitsevõrest ohutusse kaugusse; selle liikumine näitab suunda, mitte mõõdetud õhuvoolu. Lehtede liikumine on samuti vaid vihje. Kui liikumine koondub ühele rajale, vaata üle suund ja takistused, mitte ära suurenda kohe kiirust.
02
Kuidas väljatõmme õhku ja soojust eemaldab
Väljatõmbeventilaator viib kasvuhoonest siseõhku välja. Selleks peab ruumi pääsema asemele välisõhk, näiteks läbi kavandatud sissevooluava või avatud tuulutusluugi. Kui sissepääsutee puudub või on takistatud, ei saa õhk liikuda nii, nagu lahenduse puhul eeldati, ning tuulutus võib jääda ebaühtlaseks. Sissevoolu ja väljatõmbe asukohtade suhe määrab, millist teed mööda õhk kasvualast läbi liigub. Seega ei ole väljatõmbeventilaator üksik seade, vaid osa terviklikust õhuvahetuse rajast. Ringlusventilaator võib õhku segada, kuid ei asenda seda rada, kui eesmärk on siseõhku välja juhtida.
Õhuvahetus aitab soojust eemaldada siis, kui sisenev välisõhk on kasvuhoone õhust jahedam. Ventilaator ei jahuta sisse tulevat õhku: päikeselisel ajal võib kasvuhoone jääda välisõhust soojemaks ka toimiva väljatõmbe korral, sest päikesekiirgus lisab pidevalt soojust. Kui väljas on sama soe või soojem, ei pruugi väljatõmme sisetemperatuuri langetada. See ei tõesta veel seadme riket. Niiskuse eemaldamine sõltub aga sellest, kui palju veeauru sisse tulev õhk sisaldab, mitte ainult selle suhtelisest õhuniiskusest. Klaasist kasvuhoone Klassika pindalavahemik 3,77–28,08 m² annab ruumi suuruse valimiseks lähtekoha, kuid väljatõmbe kavandamiseks on vaja ka valitud variandi kõrgust, avade asukohti ja kasutusplaani. Küsi need andmed enne ventilaatori ostmist. Samuti selgita välja, kas õhu sissepääs on kasutatav ka siis, kui uks on suletud. Igapäevane kastmine, töövahendite paigutus või vajadus ust kinni hoida ei tohiks kavandatud õhuvahetust märkamatult katkestada.
Sissevoolu ja väljatõmbe lihtne paigutusskeem
Põhimõtteline väljatõmbe õhutee on järgmine: välisõhk → sissevooluava → taimede kasvuala → väljatõmbeventilaator → õue. Ringluse skeem on teistsugune: ventilaator → kasvuala → tagasitee kasvuhoone sees → ventilaator. Joonista need plaanile eraldi nooltega. Ringlusventilaator ise püsib paigal; liigub õhk, mille see tagasi ruumi suunab. Need skeemid aitavad eristada õhu segamist õhuvahetusest, kuid ei ole konkreetse kasvuhoone paigaldusjoonised. Tegelik paigutus sõltub olemasolevatest avadest, ruumi kujust ja seadme juhendist. Kui sissevooluava ja väljatõmme asuvad kõrvuti, võib suur osa õhust liikuda nende vahel, läbimata kasvuala. Ka tugevalt tuntav õhuvool seadme juures ei kinnita sel juhul, et kogu ruumi õhk vahetub. Plaanil tasub eraldi tähistada kohad, kuhu ükski kavandatud õhutee ei ulatu.
Märgi kavandile olemasolevad aknad, luugid ja uksed ning kirjuta iga ava juurde, millal see tavaliselt lahti on. Uks, mida kasutatakse vaid kasvuhoonesse sisenemiseks, ei ole sama mis püsivalt kasutatav sissevooluava. Seinaklaasist kasvuhoone suurused 3,69–14,34 m² aitavad sobivat ruumi valida, kuid õhutee tuleb läbi mõelda konkreetse paigutuse järgi. Hoonega piirneva külje, käigutee ja taimede asukohad tasub kanda samale plaanile. Seejärel vaata, kas sisse tulev õhk pääseb kasvualast läbi või liigub lähima väljapääsu poole. Arvesta ka akende eri avamisasenditega: pooleldi avatud luugiga võib õhutee erineda täielikult avatud luugi omast. Kui väljatõmbe kõrval avatakse veel mõni aken, võib ka see muuta sissevoolu suunda. Seepärast märgi skeemile tavapärane kasutusolukord, mitte kõik avad korraga avatuna. Nii saab hiljem mõõtmistulemusi võrrelda just selle paigutusega, mida tegelikult kasutatakse.

03
Taimed ja riiulid võivad õhu liikumist takistada
Ventilaatori kavandamisel arvesta sellega, milline kasvuhoone on päriselt kasutamise ajal, mitte ainult tühja ruumina. Taimed kasvavad, potid ja riiulid võtavad ruumi ning ajutised kastid või töövahendid võivad õhuteed muuta. Kui õhujoa ees on takistus, ei pruugi see jõuda järgmiste ridade või nurkadeni. Samuti tasub vaadata, kas taimede kohal ja all liigub õhk sarnaselt või jääb mõni tsoon teistest eraldatuks. Ringlusventilaatorit ei ole mõistlik suunata automaatselt otse taimede poole; oluline on jälgida, kas õhk liigub kasvuala ümber ühtlaselt ega koondu üheks tugevaks joaks.
Joonista põhiplaanile taimed nii praeguse suuruse kui ka eeldatava suvise kasvumahu järgi. Väikesed istikud võivad jätta õhule vaba tee, mille hiljem sulgeb tihe lehestik. Ka rippuvad taimed ja kõrged potid võivad suunata õhu üle või ümber kasvuala. Accoyaga kasvuhoone pindalaga 3,77–28,08 m² valimisel võrdle soovitud suurust oma istutus- ja riiuliplaaniga; ventilaatori paigutust ei saa otsustada ainult tühja põrandapinna järgi. Märgi ära ka hoolduseks vajalikud käigud, et seade ei jääks kastmisel ette ega oleks raskesti ligipääsetav. Pärast taimede kasvamist kontrolli õhu liikumist uuesti. Võrdle taimede esikülge, nende taga olevat ala ja ruumi nurki. Kui õhk liigub peamiselt tühjas vahekäigus, võib olla vaja muuta suunda või taimede paigutust. Otse ventilaatori ees tugevalt liikuvad lehed ei tõesta, et tagumised kasvuread saavad samaväärse õhuringluse. Eesmärk on leida takistus, mitte panna kogu lehestikku võimalikult tugevalt liikuma.
Ventilaatori õhuvool ja õhutee takistused
Ventilaatori valimisel vaata tootja esitatud õhuvooluandmeid ja tingimusi, mille juures need kehtivad. Õhuvool näitab liigutatava õhu hulka ajaühikus; elektriline võimsus vattides kirjeldab teist omadust ega asenda seda näitu. Maksimaalne õhuvool vabas õhus ei pruugi kirjeldada tegelikku voolu paigalduses, kus õhuteel on kaitsevõre, filter, klapp või kanal. Takistused võivad voolu vähendada. Kui seadme andmetes on esitatud õhuvool eri rõhkudel, peab võrdlus lähtuma kavandatud paigalduse tingimustest, mitte ainult suurimast numbrist. Ringlusventilaatori puhul on lisaks oluline joa suund ja see, kuidas õhk ruumis jaotub. Väljatõmbe puhul tuleb hinnata kogu sissevoolu- ja väljumisteed. Kui tootja andmed on ebaselged, küsi müüjalt või pädevalt paigaldajalt selgitust. Puuduvat sobivusinfot ei saa asendada ventilaatori läbimõõdu ega mootori võimsuse põhjal tehtud oletusega.
Arvesta ruumi kuju ja sellega, kas õhk saab liikuda kogu kasvuala ulatuses. T-kujuline oranžeeria kasvuhoone pindalaga 16,52–30 m² on üks ruumivalik, mille puhul tasub kavandile märkida ka külgmiste ruumiosade kasutus. Ära eelda, et keskmises osas tuntav õhuvool jõuab automaatselt igasse nurka. Ventilaatori sobivuse hindamiseks koonda valitud kasvuhoone mõõdud, avade asukohad ning kõik õhuteele jäävad võred, kanalid või muud takistused. Kirjuta juurde, kas kavandad ringlust, väljatõmmet või mõlemat, sest sama õhuvoolunäit ei kirjelda nende tulemust ühtemoodi. Küsi ka, millise töörežiimi kohta avaldatud andmed käivad. Kui seadet saab kasutada mitmel kiirusel, tasub võrrelda nii õhuvoolu kui ka tootja esitatud mürateavet just kavandatud režiimil. See on eriti oluline kasvuhoones, kus ka pikemalt viibitakse. Keerulise õhutee või püsiva paigalduse korral lase seadme ja avade sobivust hinnata spetsialistil.
04
Temperatuuri ja niiskust tuleb mõõta eri kohtades
Ventilaatori mõju hindamiseks mõõda temperatuuri kasvuhoones mitmes kohas ja samal ajal väljas. Vali vähemalt üks koht taimede kõrgusel ning teine ala, kus kahtlustad seisvat õhku või kõrgemat temperatuuri. Üks näit seadme kõrval ei kirjelda kogu kasvuala. Kasuta mõõteriistu nende juhendi järgi ning kaitse temperatuuriandurit otsese päikesekiirguse eest, säilitades selle ümber õhu liikumise. Päikeses kuumeneva anduri näit ei pruugi olla õhutemperatuur. Paiguta võrdlusmõõtmiste andurid võimaluse korral samale kõrgusele. Enne kasutamist võid neid kõrvuti võrrelda, et märgata seadmete omavahelist erinevust. Pane kirja kellaaeg, päikesepaiste, avade asend ja ventilaatori töörežiim. Võrdle samade mõõtekohtade näite enne käivitamist ja pärast seda, kui näidud on stabiliseerunud. Ühe pilvise ja ühe päikeselise päeva tulemusi ei saa omistada ainult ventilaatorile. Kõige kasulikum on korduv muster: milline ruumiosa jääb järjekindlalt soojemaks ning kas erinevus ringluse või väljatõmbe ajal väheneb.
Suhtelise õhuniiskuse näitu tuleb lugeda koos temperatuuriga. Sama suhteline niiskus jahedas ja soojas õhus ei tähenda sama veeauru hulka. Seetõttu ei näita välisõhu kõrgem protsendinäit üksi, et õhutamine tooks kasvuhoonesse rohkem niiskust. Kui mõõteseade või selle tarkvara kuvab absoluutset niiskust või kastepunkti, võivad need aidata sise- ja välisõhu niiskust võrrelda; järgi näitude tõlgendamisel seadme juhendit. Ringluse hindamisel vaata eelkõige, kas ruumi eri kohtade näidud ühtlustuvad. Väljatõmbe hindamisel jälgi, kuidas muutuvad nii sisetemperatuur kui ka niiskus võrreldes välisõhuga. Püramiidi tüüpi kasvuhoone suurused 5,53–18,9 m² annavad erineva mahuga ruumivaliku, kuid mõõtekoht tuleb valida tegeliku taimede paigutuse järgi. Vajaduse korral mõõda ka kõrgemal, mitte ainult ukse juures. Hoia katse ajal mõõtekohad samad ja märgi üles kastmise aeg, sest märg muld ning kastmine võivad niiskusnäite muuta sõltumata ventilaatori tööst.
Miks töötav ventilaator ei anna soovitud tulemust?
Kui väljatõmme töötab, kuid kasvuhoone ei jahtu, vaata kõigepealt üle, kas siseõhk saab välja ja kas selle asemele pääseb välisõhk. Kontrolli, kas kavandatud ava on lahti ning kas võre, kate või muu takistus ei piira sissevoolu. Seejärel võrdle sise- ja välistemperatuuri: väljatõmme ei pruugi kuumust vähendada, kui sisenev õhk on sama soe või soojem. Ringlusventilaatori puhul vaata, kas õhk liigub ka kasvuala kaugemates osades, mitte ainult seadme lähedal. Muuda korraga üht asja ja pane tähele, kas tulemus muutub; nii saad paremini aru, milline osa õhuteest vajab tähelepanu.
Tee olukorrast fotod nii, et neil oleks näha ventilaatori suund, avatud luugid, sissevooluava ja olulisemad takistused. Ainult seadme lähivõte ei näita, millist teed õhk võiks liikuda. Lisa mõõtmise kellaaeg, sise- ja välistemperatuur ning töörežiim. Kui proovid muuta ava asendit või ringluse suunda, võrdle tulemusi võimalikult sarnastes tingimustes ja muuda korraga üht asja. Accoya ja panipaigaga klaasist kasvuhoone pindalaga 5,52–28,08 m² puhul vaata valitud variandi dokumentidest, kuidas ruumiosad ja nendevahelised läbipääsud on lahendatud. Plaanile tuleb kanda ka need osad, mida kasutatakse hoiustamiseks, kui need mõjutavad kavandatud õhuteed. Mõõtmispäevik ja üldvaated annavad müüjale või paigaldajale rohkem teavet kui kirjeldus, et ventilaator töötab, aga kasvuhoone on palav. Kui kahtlustad riket, ebatavalist müra või takistatud liikuvosa, ära jätka paigutuskatseid töötava seadmega. Peata kasutamine juhendi järgi ning lase seadme tehniline seisukord pädeval spetsialistil üle vaadata.

05
Ventilaatori juhtimine, kinnitus ja elektriühendus
Taimeri või anduriga juhtimine muudab töö mugavamaks ainult siis, kui juhtseade mõõdab ja käivitab ventilaatorit sobival viisil. Temperatuuri- või niiskusandurit ei tasu paigutada kohta, kus päike, välisõhu sissevool või ventilaatori juga mõjutab näitu rohkem kui ülejäänud ruumi tingimused. Kontrolli tootja juhendist, milliste andurite ja juhtimisviisidega seade ühildub ning mida tähendab selle näidikul olev väärtus. Kui kasvuhoones on nii ringlus kui ka väljatõmme, mõtle läbi, kas nende töörežiimid täidavad eri eesmärke ega tugine samale eksitavale mõõtekohale.
Kinnitust ja elektriühendust kavandades järgi seadme ning kasvuhoone juhendeid. Niiskus, kastmisvesi ja puhastamine on kasutuskeskkonna osad, mille jaoks seadme sobivus tuleb tootja dokumentidest välja selgitada. Ära eelda, et toas kasutatav ventilaator sobib ka kasvuhoonesse. Prestige’i kasvuhoone pindalavalik 3,77–28,08 m² aitab ruumi suurust võrrelda, kuid seadme kinnituskoht ja hoolduseks vajalik ligipääs tuleb läbi mõelda valitud variandi järgi. Ventilaator ei tohi takistada luugi avanemist, sulgumist ega olemasoleva avaja liikumist. Küsi tootjalt või pädevalt spetsialistilt, kas kavandatud kinnituskoht sobib seadme raskuse ja töö ajal tekkiva vibratsiooniga. Elektriühenduse lahendus ning seadme ja juhtseadme ühilduvus vajavad samuti asjakohast kontrolli. Hoolduseks peab pääsema ligi ilma ebakindla ronimiseta või taimede vahele ohtlikult sirutumata. Puhasta kaitsevõret ja muid hooldatavaid osi ainult juhendis lubatud viisil ning juhendi kohaselt peatatud seadmel. Ära ava korpust ega muuda ühendusi omal käel.
Millal valida ringlus, väljatõmme või mõlemad
Kui mõõtmised ja tähelepanekud osutavad sellele, et õhk liigub kasvuala ümber ebaühtlaselt, kuid ruumis on juba toimiv õhuvahetuse tee, võib keskne küsimus olla ringluse paigutus. Kui soovid siseõhku välja juhtida, on vaja väljatõmmet koos sobiva sissevooluteega. Kui mõlemad probleemid esinevad, võivad mõlemad seadmetüübid olla vajalikud, kuid nende ülesanded jäävad erinevaks. Väljatõmme ei asenda taimede ümber õhu segamist igas olukorras ning ringlus ei asenda õhuvahetust. Otsustamisel toetu mõõtmistele, kasvuhoone plaanile ja seadmete juhendites olevatele andmetele, mitte ainult ventilaatori suurusele või reklaamitud kasutusotstarbele.
Enne ostu kontrolli, kas saad oma sõnadega kirjeldada õhu teekonda: kust see siseneb, millist kasvuala läbib ja kuhu väljub. Ringluse puhul kirjelda ka õhu tagasiteed ruumi sees. Pane selle kõrvale tulemus, mida soovid mõõtmistes näha: väiksem temperatuurierinevus ruumi osade vahel või madalam sisetemperatuur võrreldes varasemaga sarnastes välistingimustes. Nii saab pärast kasutuselevõttu hinnata just valitud ülesannet. Kui lahenduses jääb õhu sissepääs või väljumine ebaselgeks, ei saa ringlusventilaatorit pidada väljatõmbe asendajaks. Kui päikese käes lisanduv soojus on endiselt peamine probleem, võib õhuvahetuse kõrval olla vaja hinnata ka varjestust, kuid see on eraldi valik. Varjestus ega uued seadmed ei tohiks sulgeda kavandatud õhuteed. Vaata plaan uuesti üle ka taimede kasvades ja riiulite paigutuse muutudes. Lõplik valik peab ühendama selge ülesande, kasutatava õhutee ja seadme dokumentides kinnitatud sobivuse.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ringlusventilaator jahutab kasvuhoonet?
See liigutab ja segab kasvuhoones olevat õhku, kuid ei vaheta seda iseenesest välisõhuga. Soojuse eemaldamiseks on vaja õhu väljapääsu ja sissevooluteed. Jahutav mõju sõltub ka sellest, kas sisenev õhk on kasvuhoone õhust jahedam.
Kas väljatõmbeventilaator töötab, kui aknad ja luugid on suletud?
Õhk võib tulla sisse ka juhuslike pragude kaudu, kuid siis pole sissevoolu teekond hästi juhitav. Väljatõmbega kavandatakse koos sobiv sissevooluava või muu õhutee ning kontrollitakse seadme juhendist, milliseid avasid ja takistusi arvestada.
Kuhu ringlusventilaator paigutada?
Üht kindlat kohta kõigile kasvuhoonetele ei ole. Arvesta ruumi kuju, taimede ja riiulitega ning kavanda õhule nii liikumis- kui ka tagasitee kasvuhoone sees. Kontrolli, kas õhk jõuab kasvuala eri osadesse, mitte ainult lähima seinani. Paigalduskoht ja lubatud suund peavad vastama seadme juhendile.
Kas kasvuhoonesse on vaja mõlemat tüüpi ventilaatorit?
Mitte alati. Kui õhku on vaja kasvuala ümber segada, võib eesmärgiks olla ringlus. Kui vaja on siseõhku välja juhtida, on vaja väljatõmmet koos sissevooluteega. Mõlemad võivad olla põhjendatud, kui mõõtmised ja ruumi paigutus näitavad kahte eri probleemi.
Kas kõrge õhuniiskus tähendab, et peaksin õhku välja tõmbama?
Mitte tingimata. Suhtelist õhuniiskust mõjutab temperatuur ning sise- ja välisõhu protsendinäite ei saa eri temperatuuridel otse võrrelda. Väljatõmme aitab niiskust eemaldada siis, kui asemele tulev õhk sisaldab vähem veeauru. Mõõda temperatuuri ja niiskust samal ajal nii sees kui ka väljas ning jälgi nende muutust õhutamisel. Kui mõõteseade kuvab absoluutset niiskust või kastepunkti, kasuta nende võrdlemisel seadme juhendit.
Ringluse eesmärk on liigutada ja segada õhku kasvuhoone sees; väljatõmbe eesmärk on vahetada siseõhku välisõhuga. Paigutusskeemil peaksid need teed olema eraldi nähtavad. Kasvuala eri kohtades tehtud mõõtmised näitavad, kas õhk muutub ühtlasemaks või eemaldub ruumist soojust. Nii saad hinnata ventilaatorit selle ülesande järgi, mille jaoks selle valisid.