Selle veebisaidi sisu kvaliteedi parandamiseks ja kasutajate vajadustele vastavaks kohandamiseks kasutatakse küpsiseid – sealhulgas kolmandate osapoolte küpsiseid. Jätkates selle veebisaidi kasutamist nõustute küpsiste kasutamisega ning võimaliku suhtlusega, kui sisestate oma kontaktandmed mõnda saidi vormi.
Tagasi blogisse

Kui suur vihmaveepaak valida kasvuhoonele?

Kui suur vihmaveepaak valida kasvuhoonele?

Kasvuhoone vihmavee kogumine

Kasvuhoone vihmaveepaagi maht ei selgu ainult kasvuhoone põrandapinna ega aasta sademete summa järgi. Arvutuseks vajad kolme lähteandmestikku: kui suur katuse pind juhib vee paaki, kui palju sajab valitud ajavahemikul ja kui palju vett taimed samal ajal tarbivad. Seejärel tuleb arvestada, et kogu katuselt alla tulev vesi ei pruugi mahutisse jõuda ning täis paagi ülejääk peab saama ohutult ära voolata.

Oranžeeria kasvuhoone aias

Enne paagi valimist 1

Mõõda katuse horisontaalne kogumispind

Paagi arvutuse lähteks on see katuseosa, millelt vesi jõuab kogumissüsteemi, mitte automaatselt kasvuhoone põrandapind. Sademete millimeetrinäit väljendab veesügavust horisontaalsel pinnal, seega arvesta kaldkatuse puhul horisontaalprojektsiooni, mitte kaldpinna ruutmeetreid. Rusikareegel on, et üks millimeeter vihma annab ühe ruutmeetri kohta ühe liitri vett enne kadusid. Lihtsa katuse puhul saad pindala mõõta pealtvaates pikkuse ja laiuse korrutisena. Keerulisema kuju võib joonisel jagada väiksemateks osadeks ning liita kokku need, millelt vesi renni suundub.

Arvesse lähevad ainult pinnad, mille äravool on paagiga ühendatud. Räästa üleulatuv osa kuulub hulka vaid siis, kui sellelt tulev vesi jõuab samasse renni. Samuti ära lisa lähedal oleva kuuri või elamu katust lihtsalt läheduse pärast: see kasvatab kogumispinda ainult ühendatud torustiku korral. Kasvuhoonete võrdlemisel võib näiteks Kasvuhoone Accoyaga lehel märgitud põrandapind aidata suurusjärku hinnata, kuid see ei ole katuse kogumispinna mõõt. Kontrolli valitud mõõdu jooniselt katuse projektsiooni või mõõda see enne paagi valimist eraldi. Kahe võrdse poolega viilkatuse puhul võib ainult ühelt küljelt kogumine tähendada ligikaudu poolt kogu katuse projektsioonist, kuid seda tuleb jooniselt kontrollida. Kirjuta mõõtude juurde, milline räästas või allavoolutoru vastavat ala teenindab. Nii on hiljem näha, kas uus ühendus suurendab kogumispinda või juhib juba arvestatud vee lihtsalt teist teed paaki. Kui mõõt on esialgu hinnanguline, tähista see märkmetes eraldi. Mõõtmisvea mõju saad kontrollida, arvutades veekoguse nii väiksema kui ka suurema usutava pindalaga.

Millistelt katuseosadelt jõuab vesi paaki?

Vaata üle, kuhu iga katuseosa vesi tegelikult voolab. Kui paagiga on ühendatud ainult üks renn või allavoolutoru, ei saa kogu katuse võimalikku saaki arvestada. Märgi plaanile katuseosad, nende äravoolusuund ja need ühendused, mis viivad paaki. Kui eri renne saab paaki juhtida, arvuta pindalad eraldi ja liida need alles siis kokku. Nii väldid olukorda, kus arvutus lubab rohkem vett, kui torustik tegelikult kogub.

Keerulisema kujuga hoone puhul ei pruugi üks pikkuse ja laiuse korrutis anda head tulemust. Jaga katuse plaan lihtsamateks kujunditeks ning arvesta iga ühendatud ala üks kord. T-kujulise oranžeeria kasvuhoone puhul on enne arvutamist kasulik uurida valitud variandi katuseplaani: mudeli nimi ei kirjelda rennide ega allavoolutorude ühendusi. Märgi iga katuseosa juurde selle pindala ja vee sihtkoht. Kui osa renne suunab vee aeda, jäta nende kogumisala paagi arvutusest välja, kuni ühendamine on kinnitatud. Mitme paagi kavandamisel koosta igaühele eraldi kogumispinna arvestus. Kahe mahuti vahel jaotuva vee puhul ei saa mõlemale omistada kogu katuse võimalikku veekogust. Kui mahutid peaksid toimima ühise varuna, tuleb nendevahelise ühenduse toimimine ja sobivus enne üle kontrollida. Joonisel tasub eristada olemasolevaid ühendusi kavandatavatest, et esialgne paagivalik ei põhineks veel teostamata lahendusel. Selline skeem aitab ka müüjalt täpsemat teavet küsida: üldise sobivusküsimuse asemel saad näidata, millise renni vee soovid millisesse mahutisse juhtida.

Enne paagi valimist 2

Arvuta vihmasajust võimalik veekogus

Kasuta ligikaudseks arvutuseks valemit V (l) = R (mm) × A (m²) × k. R tähistab valitud ajavahemiku sademete hulka, A ühendatud katuseosa horisontaalprojektsiooni ja k äravoolutegurit, mis arvestab kadusid rennides, ühendustes ja vee eemalejuhtimisel. Tegur jääb nulli ja ühe vahele: kui kogu vesi ei jõua paaki, on see väiksem kui üks. Äravoolutegurile pole mõistlik anda kõigi katuste jaoks üht kindlat väärtust. Kui tegelikku kogutud veehulka pole mõõdetud, märgi kasutatud tegur selgelt arvutuse eelduseks.

Näiteks annavad 12 m² ühendatud katusepinda, 20 mm vihma ja arvutuseks valitud tegur 0,8 ligikaudu 192 liitrit: 20 × 12 × 0,8. See on arvutusnäide, mitte konkreetse kasvuhoone kogumisvõime lubadus. Kui võrdled eri katusekujuga lahendusi, näiteks püramiidi tüüpi kasvuhoonet, kasuta valemis ikka horisontaalprojektsiooni, mitte kaldpindade ruutmeetrite summat. Erista arvutatud sissevoolu paaki tegelikult talletatud kogusest. Kui näite paagis on vaba ruumi vaid 100 liitrit ja kastmiseks samal ajal vett ei võeta, saab sinna lisanduda kuni 100 liitrit; ülejäänu peab pääsema ülevoolu kaudu välja. Eelduste mõju hindamiseks korda arvutust teise teguriga: sama pindala ja vihmakoguse puhul annaks tegur 0,6 tulemuseks 144 liitrit. Need tegurid ei ole soovituslikud normid, vaid näitavad, kui palju hinnang võib muutuda. Paagi võrdlemisel on kasulik teada, kas soovitud kastmisvaru saaks täis ka tagasihoidlikuma kogumistulemusega. Kui valik töötab ainult kõige soodsama eelduse korral, vajab varuplaan rohkem tähelepanu.

Sademete ja kuivaperioodide andmed

Aasta sademete kogus üksi ei näita, kui suure paagi kasvuhoone vajab. Olulisem on teada, kui palju sajab samal ajavahemikul, mille jooksul soovid vett varuda, ja kui pikk võib olla vihmata periood. Vaata võimaluse korral kohaliku ilmajaama andmeid kuude kaupa või kogu sademete näidud oma mõõturiga. Pikema perioodi keskmise kõrval jälgi ka järjestikuseid kuivemaid nädalaid: just need aitavad hinnata, mitu päeva peab paagis olev vesi vastu pidama.

Kui võrdled mitut kasvuhoone suurust, korda arvutust iga valitud mõõdu jaoks sama sademete ajavahemikuga. Näiteks klaasist kasvuhoone Accoya ja panipaigaga puhul selgita jooniselt välja, millised katuseosad kuuluvad ühisesse kogumissüsteemi. Panipaiga olemasolu ei näita iseenesest, kas selle katuselt tulev vesi jõuab samasse paaki. Sademete võrdluseks sobib tabel, kus on iga kuu vihmakogus, arvutatud sissevool ja mõõdetud või hinnatud kastmiskulu. Kuusummad annavad esmase ülevaate, kuid võivad peita pika vihmata vahemiku: sama kuukogus võib tulla ühe suure saju või mitme väikese sajuna. Täpsemaks varu hindamiseks vaata võimaluse korral ka päevaseid andmeid ja sademete järjekorda. Kirjuta üles andmete päritolu ning ajavahemik, et eri arvutused oleksid võrreldavad. Oma vihmamõõturi tulemuste puhul järgi seadme paigutusjuhiseid; kasvuhoone või puu varju jääv mõõtur ei pruugi kirjeldada katusele langenud vihma. Ära käsitle ühe märja suve kogemust järgmise hooaja garantiina. Kasulik on võrrelda vähemalt üht kuivemat vaatlusperioodi tavapärasega ning vaadata, millal kummaski varu otsa saaks.

Oranžeeria kasvuhoone

Enne paagi valimist 3

Mõõda kasvuhoone tegelik kastmisvajadus

Veevajadus sõltub sellest, mida kasvatad, kui suurel pinnal ja millises kasvusubstraadis; sama kasvuhoone puhul võib see hooaja jooksul muutuda. Ära võta üldist liitrite arvu ruutmeetri kohta universaalse normina. Pea kastmiskorra ajal arvestust tegelikult kasutatud vee üle, näiteks loe mõõdetud kastmiskannud kokku või kasuta mahumärkidega anumat. Pane kirja kuupäev ja kastetud ala, et eristada peenraid, potte ning muid kasvuhoone osi. Kui paagist saab vett ka mujale, lisa need kasutused eraldi.

Paagi kavandamisel võrdle tavalist tarbimist korduvate suurema veevajadusega päevadega, mitte üksnes kogu hooaja keskmisega. Mõõtmine mitme nädala jooksul aitab märgata, kas soojema ja kuivema ilma ajal kulub vett rohkem. Näiteks Bloomcabin Prestige'i kasvuhoone valimisel saad kavandatud peenarde ja pottide põhjal koostada esialgse tarbimisjaotuse, kuid tegelik liitrivajadus tuleb hiljem mõõta. Kastmislogisse märgi iga korra veekogus ning päevad, mil sa ei kastnud. Kui kasutad kümne päeva jooksul kokku 180 liitrit, on selle perioodi keskmine 18 liitrit päevas, isegi kui kastad ainult üle päeva. Kuivaperioodi varu arvutamisel on see kasulikum kui keskmine kogus ühe kastmiskorra kohta. Hoia eraldi arvestust veega täidetud nõude ja taimedele tegelikult antud vee üle, kui osa jääb kasutamata või läheb mujale. Peenarde laiendamise või pottide lisamise järel uuenda logi, mitte ära suurenda vana hinnangut automaatselt kasvuhoone pindala suhtes. Nii põhineb paagivalik sinu kasvatamisviisil, mitte üldisel normil, mis ei pruugi sinu taimede ega substraadiga sobida.

Arvuta kuivaperioodiks vajalik veevaru

Kui soovid hakkama saada kindla vihmata perioodi jooksul, korruta päevane tegelik veekulu nende päevade arvuga. Näiteks 25 liitrit päevas kümne päeva jooksul tähendab 250 liitrit kastmisvett, kui samal ajal vihma juurde ei tule. See arv näitab vajalikku kasutatavat varu, mitte tingimata paagi nimimahtu: osa veest võib jääda kättesaamatuks või soovid jätta endale reservi. Kui arvestad sademete lisandumisega, koosta päevade kaupa lihtne bilanss: algvaru pluss paaki jõudnud vesi miinus kastmine ja muud kasutused. Tabelis ei tohi varu ületada paagi kasutatavat mahtu; sellest suurem kogus läheb ülevoolu kaudu välja. Kui arvestuslik varu langeb alla nulli, näitab puudujääk lisavee vajadust, mitte paagi võimalikku veetaset. Arvesta ka sündmuste järjekorda: pärastlõunane vihm ei kata hommikust kastmist, kui paak oli selleks ajaks tühi.

Kasvuhoone suurem põrandapind võib tähendada rohkem kasvatatavat ruumi, kuid veekulu sõltub ka sellest, kui palju sellest pinnast on istutatud. Näiteks avara kasvuhoone lehel esitatud 47–70 m² põrandapinna vahemik võimaldab võrrelda ruumi suurust, mitte määrata vajalikku paagimahtu. Varu eesmärk tuleb valida eraldi: kas tahad katta mõned vihmata päevad või pikema kuivaperioodi? Arvuta sama mõõdetud päevakulu põhjal mitu varianti. Kui kulu on 25 liitrit päevas, vajavad viis päeva 125 liitrit, kümme päeva 250 liitrit ja neliteist päeva 350 liitrit kasutatavat vett. Need on näidisarvud, mitte kastmisnormid. Võrdle iga variandi puhul ka seda, kas katuselt kogutav vesi suudab soovitud varu enne järgmist kuiva aega taastada. Kui kastmiskulu ületab pikema aja jooksul kogutava vee hulga, lükkab suurem paak puudujääki edasi ainult olemasoleva algvaru võrra. Siis tuleb eraldi otsustada, millist osa vajadusest katab vihmavesi ja kust tuleb ülejäänud kastmisvesi. Suur mahuti ei loo vett juurde, vaid võimaldab eri aegadel kogutud vett kauem säilitada.

Enne paagi valimist 4

Erista paagi nimimaht kasutatavast mahust

Paagi nimimaht ja kastmiseks kättesaadav kogus ei pruugi olla sama. Enne suuruse valimist uuri, millist mahtu toote kirjeldus esitab ning kui palju vett saab tegelikult väljalaske kaudu kasutada. Mahutisse jäetud reserv, paagi kuju või vee väljavoolu kõrgus võivad tähendada, et kogu nimimaht ei ole kastmiseks kättesaadav; täpse kasutatava mahu kohta järgi tootja teavet. Kui mahud on kirjas kuupmeetrites, arvesta, et üks kuupmeeter võrdub 1000 liitriga. Nii saad kõrvutada paagi näitu enda mõõdetud liitrivajadusega.

Mõtle ka paagi asukohale: sellele peab pääsema ligi vee võtmiseks, kontrolliks ja puhastamiseks ning ülevool peab saama liikuda kavandatud suunas. Näiteks klaasist kasvuhoone kõrvale paaki planeerides jäta alles tavapärane ligipääs kasvuhoonele ning arvesta avanevate uste ja hooldustöödega. Ära eelda, et kasvuhoone konstruktsioon sobib mahuti kandmiseks või kinnitamiseks, kui seda pole eraldi kinnitatud. Täis paagi toe ja aluspinna sobivust tuleb hinnata paagitootja nõuete järgi ning vajaduse korral koos pädeva spetsialistiga. Enne ostu kontrolli mahuti välismõõte, kaane avamiseks vajalikku ruumi ja seda, kas paak mahub paigalduskohta viivast läbipääsust läbi. Üks suurem mahuti ja mitu väiksemat võivad pakkuda sama nimimahu, kuid nende kasutatav ühine varu sõltub ühendustest ja vee kättesaadavusest. Võrdle seetõttu kogu kavandatud lahendust, mitte ainult liitrite arvu. Talvise hoolduse ja tühjendamise kohta järgi tootja juhiseid. Kui paaki ei kasutata aasta läbi, peab hoolduseks jääma ruumi ka siis, kui suvised taimed või aiamööbel on selle kõrvale paigutatud.

Kavanda ülevoolu ohutu suund

Kui paak täitub, jätkab katuselt tulev vesi liikumist ja vajab väljavooluteed. Paagi valimine ei tähenda, et paak mahutab iga vihmasaju kogu koguse; arvuta, kui palju vaba ruumi seal tavaliselt on ning kuhu ülejääk juhitakse. Suuna ülevool nii, et vesi ei jääks kasvuhoone ümber, ei muudaks käiguteed märjaks ega kanduks soovimatult teiste hoonete juurde. Ülevoolu ühenduse ja toru valikul järgi paagi tootja juhiseid ning väldi lahendust, mis eeldab, et vett pole kunagi rohkem kui mahutisse mahub.

Vee edasine suund sõltub pinnase imavusest ja aia kaldest, mistõttu ei sobi üks äravoolukoht kõigile kruntidele. Kui pinnas ei võta vett vastu või voolutee võib põhjustada kogunemist, küsi sobiva lahenduse hindamiseks pädevalt spetsialistilt. Seinaklaasist kasvuhoone puhul vaata üle nii kasvuhoone ümbrus kui ka kõrvalasuva hoone lähedus, et ülevool ei suunduks nende juurde. Joonista paagi asukoht ja ülejääva vee kavandatud teekond samale plaanile. Arvutusega saab hinnata ülejäägi mahtu, kuid sellest üksi ei piisa toru või immutuslahenduse dimensioneerimiseks: lühikese tugeva saju vooluhulk erineb pikema nõrga saju omast. Näiteks 300-liitrisesse paaki, kus on juba 250 liitrit vett, mahub juurde ainult 50 liitrit. Kui katuselt jõuab sinna seejärel 180 liitrit ja vett samal ajal ei kasutata, tuleb 130 liitrit ära juhtida. Selle näite mõte on näidata algse täituvuse mõju, mitte anda äravoolu ehitusjuhist. Vaata kavandatud voolutee üle ka märja ilmaga: kuiva pinnase järgi ei pruugi olla näha, kuhu vesi tegelikult koguneb.

T-kujulise kasvuhoone välisvaade

Enne paagi valimist 5

Kontrolli rennide ja paagi ühendust

Enne mahu lõplikku valimist vaata üle, kas renn, allavoolutoru, paagi sissetulekuava ja ülevool sobivad omavahel. Kontrolli juhendist ka seda, kas valitud paagiga on vaja eraldi sõela või filtrit. Ära eelda, et kasvuhoone või paagi juurde kuulub sobiv vihmaveetarvik, ega arvesta kogumispinda, mille ühendamist pole kinnitatud. Kui osa vett juhitakse esimese loputuse ajal paagist mööda, arvesta see kogumisteguri või eraldi veekao hulka. See muudab hinnangu realistlikumaks kui eeldus, et kogu katuselt tulev vesi jõuab mahutisse.

Kui süsteem on paigas, vaata pärast vihma, millised rennid paaki vett toovad ja kas ühendustes esineb pritsimist või vee kõrvalevoolu. Arvutuse kontrollimiseks märgi üles paagi veekogus enne ja pärast sadu, sademete hulk ning vahepeal kastmiseks võetud vesi. Kui paak ei ole üle voolanud, saad kogutud vee ligikaudse koguse leida lõppvaru ja algvaru vahena, millele lisad samal ajal paagist võetud vee. Näiteks varu suurenemine 80 liitrilt 170 liitrile koos 20 liitri kastmisveega tähendab ligikaudu 110 liitrit kogutud vett, kui muid väljavoolusid ei olnud. Ära teisenda veetaseme sentimeetreid liitriteks ilma paagi kuju või tootja mahutabelit arvestamata: ebakorrapärase kujuga mahutis ei vasta igale sentimeetrile sama veekogus. Kui paak saju ajal täitus ja üle voolas, ei näita lõpptase kogu kogutavat veehulka ning selle põhjal ei saa äravoolutegurit usaldusväärselt hinnata. Võrdle mitut sobivat vaatlust, mitte ainult üht sadu. Puhasta lehti ja prahti tootja juhiste järgi ning uuenda arvestust pärast ühenduste muutmist.

Näidisarvutus: kogutav vesi ja kastmisvaru

Oletame, et ühendatud katuse horisontaalprojektsioon on 18 m², valitud vihmaperioodi sademete summa 20 mm ja arvestuslik tegur 0,8. Siis on võimalikuks koguseks 20 × 18 × 0,8 ehk ligikaudu 288 liitrit enne paagi täituvuse mõju. Kui mõõdetud kastmisvajadus on samal ajal 24 liitrit päevas, kulub kümne vihmata päeva jooksul 240 liitrit. Need kaks arvu kirjeldavad eri asju: esimene on ühe ajavahemiku võimalik sissevool, teine kuivaperioodi veevajadus. Nende võrdlus aitab hinnata, kas varu on piisav, kuid ei määra paagi mahtu iseenesest.

Võrdleme selle näite jaoks kahte kujuteldavat paaki, mille kasutatav maht on vastavalt 200 ja 300 liitrit. Oletame, et mõlemad on enne sadu tühjad, kogutav vesi saabub enne kuivaperioodi ning saju ajal vett ei kasutata. Esimesse paaki jääks 288-liitrisest sissevoolust 200 liitrit ja 88 liitrit läheks ülevoolu. Kümne päeva 240-liitrise kastmisvajaduse katmiseks jääks seal puudu 40 liitrit. Teise paaki mahuks kogu 288 liitrit ning kümne päeva järel jääks alles 48 liitrit, kui muid kasutusi või kadusid ei ole. See ei tähenda, et 300-liitrine nimimaht annaks tingimata sama tulemuse: näites on võrreldud kasutatavat mahtu. Kui vihma tuleb oodatust vähem või kuivaperiood algab enne paagi täitumist, muutub ka tulemus. Tee enda andmetega samasugune võrdlus ning kirjuta juurde algvaru, kasutatav maht, sissevool, kastmiskulu ja ülevool. Paagi suuruse valikul on kõige kasulikum näha, millal varu lõpeb ja kui palju vett suurem mahuti tegelikult juurde talletaks, mitte otsida üht kõigile kasvuhoonetele sobivat liitrite arvu.

Korduma kippuvad küsimused

Kas kasvuhoone põrandapind võrdub katuse kogumispinnaga?

Mitte tingimata. Põrandapind aitab kasvuhoone suurust hinnata, kuid vihmavee arvutuseks on vaja selle katuseosa horisontaalprojektsiooni, mille vesi jõuab paaki. Arvesta ainult ühendatud katusepindu.

Kas paagi valimiseks piisab aasta sademete summast?

Ei. Aasta kogus ei näita, kas vihm sajab ajal, mil paagis on vaba ruumi, ega seda, kui pikk kuiv periood tuleb üle elada. Võrdle sademeid ja veekulu kuude või kuivaperioodide kaupa.

Millist äravoolutegurit peaksin arvutuses kasutama?

Üht kõigile kasvuhoonetele sobivat väärtust ei ole. Tegur sõltub sellest, kui palju vett jõuab katuselt läbi rennide ja ühenduste paaki ning kas osa vett juhitakse näiteks esimese loputuse ajal mujale. Märgi eeldus arvutuses selgelt.

Kas paak peab mahutama kogu tugeva vihmasaju vee?

Mitte tingimata, kuid paagi täitudes peab ülejäägil olema läbimõeldud äravoolutee. Kui tahad rohkem sademetest talletada, võrdle vabaks jäävat paagimahtu sademete ja katusepinna põhjal arvutatud sissevooluga.

Kuhu juhtida paagi ülevooluvesi?

Suuna see kohta, kus vesi ei kogune kasvuhoone, teiste hoonete ega käiguteede kõrvale. Sobiv lahendus sõltub pinnase imavusest ja aia kaldest; kui vee ohutut ärajuhtimist on raske hinnata, pea nõu vastava spetsialistiga.

Sobiva vihmaveepaagi kasutatav maht vastab soovitud kastmisvarule, kuid valikul tuleb arvestada ka katuse kogumispinna ja sademete ajastusega. Mõõdetud veekulu näitab, kui pikaks kuivaperioodiks varu jätkub; katuse ja sademete arvutus näitab, kui palju vett saab selle taastamiseks koguda. Paakide võrdluses vaata, kui palju lisavett suurem mahuti sinu oludes tegelikult talletaks. Koos läbimõeldud ülevooluga annab see põhjendatud valiku, mitte pelgalt võimalikult suure liitrite arvu.

45% soodsam veebist ostes
Mugavad ja kasumlikud ostud veebis
Küsi meilt
Võtke meiega ühendust
Telefon:
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registrikood:
38944924
Aadress:
Thriges Plads 6, 5000 Odense C, Denmark
Sotsiaalmeedia
Jälgige meid Instagramis, Facebookis ja Twitteris, et saada viimaseid uudiseid ja parimaid pakkumisi Bloomcabin-lt.
X
Kas teil on küsimusi ja soovite, et helistaksime teile tagasi?
+372
−
✖