Selle veebisaidi sisu kvaliteedi parandamiseks ja kasutajate vajadustele vastavaks kohandamiseks kasutatakse küpsiseid – sealhulgas kolmandate osapoolte küpsiseid. Jätkates selle veebisaidi kasutamist nõustute küpsiste kasutamisega ning võimaliku suhtlusega, kui sisestate oma kontaktandmed mõnda saidi vormi.
Tagasi blogisse

Kasvuhooneistikute karastamine enne õue istutamist

Kasvuhooneistikute karastamine enne õue istutamist

KASVUHOONE JA ISTIKUD

Kasvuhoones sirgunud istik võib õue viies saada korraga rohkem päikest, tuult ja jahedust, kui ta seni on kogenud. Harjuta taimi välisoludega järk-järgult ning kohanda tempot liigi, kasvukoha ja prognoosi järgi. Nii ei muutu karastamine jäigaks päevade lugemiseks, vaid taimede reaktsiooni ja tegeliku ilma põhjal tehtavaks ettevalmistuseks.

Kuusnurkne kasvuhoone aias

Miks kasvuhooneistikuid tuleb enne õue istutamist karastada

Kasvuhoones kasvanud istik ei pruugi õue viimiseks valmis olla, isegi kui ta näib tugev ja lopsakas. Kasvuhoone vähendab tuule mõju ning muudab valgus- ja temperatuuriolusid. Õues lisanduvad otsene päike, õhu liikumine, vihm ja öine jahtumine; väikestes pottides võib kasvusubstraat tuule ning päikese käes kiiremini kuivada. Päikeselises kasvuhoones võib päevane temperatuur tõusta kõrgele, ent varjus kasvanud taim ei pruugi olla harjunud tugeva välisvalgustuse või õhu liikumisega. Karastamine tähendab nende muutustega järkjärgulist harjutamist, mitte taime tahtlikku kuivatamist, külma kätte jätmist ega kasvu pidurdamist. Taim vajab aega, et uute oludega kohaneda. Oluline on ka kasvukohtade erinevus: kasvuhoones otse päikese käes kasvanud taim võib vajada eelkõige tuulega harjumist, varjutatud riiulil kasvanud istik aga ettevaatlikumat valguse lisamist. Seepärast ei pruugi isegi samal päeval külvatud taimed vajada täpselt ühesugust plaani.

Karastamine ei ole sama mis istutusvalmidus. Päevane õueharjutus ei muuda külmatundlikku kultuuri külmakindlaks ega asenda liigile sobiva istutusaja ja kasvukoha temperatuuride hindamist. Kasvuhoones eraldi kohta külvidele ja noortele taimedele kavandades arvesta töölaua, kastmise ning kandikute välja viimise ruumiga. Näiteks Oasise püramiidkasvuhoone tootelehel esitatud pindalavahemik on 5,53–18,9 m²; paigutuse kavandamiseks mõõda oma alused koos nende servade ja sangadega. Joonista plaanile ka olemasolevad peenrad ja muud esemed, mitte ainult istikulaua asukoht. Läbikäigus peab saama täidetud kandikuga liikuda nii, et lehed ei jää vastu naabertaimi ega uksepiita. Kui kavatsed hiljem istikute asemel samas ruumis köögivilju kasvatada, arvesta ka nende tulevase kasvuruumiga. Nii ei jää ajutine istikuala peamisele liikumisteele ette ning igapäevane välja- ja tagasiviimine on lihtsam.

Kuidas hinnata, kas istik on karastamiseks valmis?

Karastamise algust ei määra üksnes taime kõrgus ega külvist möödunud nädalate arv. Vaata konkreetse liigi või sordi kasvatamisjuhist ning hinda, kas istik on jõudnud sobivasse arengujärku, kas selle lehed ja kasvupunkt näivad terved ning kas juurdekasv on aktiivne. Juurepall peaks ettevaatlikult potist välja võttes koos püsima, kuid karastamise alustamiseks ei pea juured kogu potti täitma. Haiglane, kahjuritest kahjustatud või veepuuduses istik ei ole uue koormuse jaoks heas seisus. Kui oled taime hiljuti pikeerinud või ümber istutanud, lase tal enne õueharjutust uues potis taastuda. Ära tõmba kontrollimiseks taime varrest ega võta iga päev kõiki istikuid potist välja. Võrdle sama külvi taimi omavahel ja eralda selgelt nõrgemad, et saaksid nende eest eraldi hoolitseda. Kui ühel alusel on väga erineva arenguga taimed, võib nende jagamine kaheks rühmaks muuta karastamise lihtsamaks.

Arvesta ka sellega, millise valguse ja õhuliikumisega taim seni harjunud on. Hästi tuulutatud kasvuhoones kasvanud istik võib vajada väiksemat muutust kui kinnises ja varjulises nurgas olnud taim, kuid esimestel õuesolekutel tasub mõlemat jälgida. Kui võrdled näiteks Accoya Fusioni panipaigaga klaaskasvuhoonet, kavanda eraldi kohad taimedele ja hooldusvahenditele. Tootelehel esitatud pindalavahemik on 5,52–28,08 m²; valitud variandi plaanilt tuleb selgitada, kuidas kasvatusala ja panipaik paiknevad. Istikute lähedal võiksid vajalikud sildid, kastmisvahendid ja tühjad alused olla kergesti leitavad, kuid mitte varjata taimi ega takistada nende tõstmist. Märgista alused liigi või sordi järgi ning lisa vajaduse korral külvi või ümberistutamise kuupäev. See aitab eristada taimi, mille õueharjutus võib alata koos, neist, mis vajavad veel taastumisaega. Panipaik on töövahendite hoidmise võimalus, mitte automaatselt sobiv koht elusate istikute hoidmiseks.

Ilm määrab karastamise alguse ja tempo

Enne esimest õuesolekut vaata prognoosi mitme päeva lõikes, mitte ainult hetke päikesepaistet. Pööra tähelepanu öistele miinimumidele, tuulele, vihmale ja sellele, kas päevaks on oodata järsku kuumenemist. Tugev tuul kuivatab väikeseid potte ning võib õrnu varsi kahjustada; külm vihm ja öine jahtumine tekitavad teistsuguse koormuse kui vaikne pilvine ilm. Aia mikrokliima võib üldprognoosist erineda: varjuline majakülg, avatud nõlv ja tuule eest kaitstud siseõu ei soojene ega kuiva ühtemoodi. Hinda ilma selles kohas, kuhu kandiku päriselt asetad. Kontrolli prognoosi ka hommikul uuesti, sest eelmisel õhtul kavandatud õuesolek ei pruugi enam sobida. Kui päike tuleb pilvede vahelt välja või tuul tugevneb, saab algselt sobivast kohast kiiresti liiga avatud paik. Esimestel kordadel vali aeg, mil saad olukorda jälgida ja taimed vajaduse korral tagasi tuua.

Kõigile sobivat alguskuupäeva ega kindlat päevade arvu ei ole. Alusta siis, kui lähiaja olud võimaldavad lühikest õuesolekut mõõduka ilmaga, ning kohanda järgmisi kordi tegeliku ilma järgi. Kui ette on näha külma, tugevat tuult või kuuma päikesepaistet, oota sobivamat aega või hoia taimi kaitstult. Kasvuhoones mõõda temperatuuri seal, kus istikud seisavad, mitte ainult ukse kõrval või enda pea kõrgusel. Näiteks Prestige'i kasvuhoone suurust valides mõtle läbi, kus hakkavad paiknema madalad alused ja kõrgemad kasvatuslauad. Tootelehel esitatud 3,77–28,08 m² pindalavalik aitab võrrelda ruumivajadust, kuid päevast ja öist temperatuuri tuleb hinnata oma kasvukohas. Märgi mõne päeva jooksul üles istikute juures mõõdetud temperatuurid ning võrdle neid õueoludega. Nii selgub, kas suurim muutus on päevases valguses, tuules või hoopis selles, kui jahedaks taimede ümbrus õhtuks muutub.

Alusta lühikesest õuesolekust varjulises kohas

Esimeseks korraks vali hele, otsese keskpäevapäikese eest varjatud ja tuulevaikne koht. Taimed vajavad valgust, kuid pimedasse kuuri paigutamine ei harjuta neid õueoludega. Kui ilm on mõõdukas, võib algus olla näiteks umbes tunnine või paaritunnine väljasviibimine; õrnemate istikute ja tugevama päikese korral alusta lühemalt. See on võimalik lähtepunkt, mitte kõigile liikidele sobiv kohustuslik kestus. Hoia kandik stabiilsel pinnal, kust tuul seda ümber ei lükka. Väldi kuuma kivipinda, mis võib anumaid soojendada, ning kohta, kus vihm koguneb alustesse. Vaata enne ka seda, kuhu vari valitud aja jooksul liigub: hommikul varjuline majasein võib hiljem jääda täispäikese kätte. Kui koht asub puu all, arvesta, et lehtede vahelt langevad päikeselaigud liiguvad samuti. Püsivam hajutatud valgus teeb esimese õuesoleku mõju lihtsamini hinnatavaks.

Alguses too taimed pärast õuesolekut tagasi nende harjumuspärasesse kasvukohta ning vaata, kas lehed ja varred on tavapärased. Kui korraga on karastamisel palju aluseid, jaota need kogusteks, mida jõuad halveneva ilma korral kiiresti tagasi viia. Bloomcabini oranžeeria tootelehel esitatud pindalavahemik on 47–70 m²; suurema kasvatusala puhul tasub plaanile märkida ka kandikute kogumiskoht enne väljaviimist. See ei tohiks blokeerida ust ega teiste taimede hooldamist. Kontrolli kandiku kaalu koos niiske substraadi ja taimedega, mitte ainult tühjalt, ning eelista endale jõukohase suurusega aluseid. Väiksema koguse puhul kehtib sama põhimõte: paiguta potid nii, et saad neid mugavalt kontrollida ja tõsta. Enne esimese rühma õue viimist valmista ette ka tagasitoomise koht. Nii ei pea järsu vihma või tuule korral alles hakkama kasvuhoones ruumi vabastama.

Vaade kuusnurksele kasvuhoonele

Suurenda järk-järgult päikese ja tuule mõju

Kui istikud talusid esimest varjulist õuesolekut hästi, pikenda järgmisi kordi. Alles seejärel suurenda otsese päikese käes viibimise aega. Päikest lisa järk-järgult, sest ka jaheda õhuga päeval võib tugev valgus lehti kahjustada, kui taim on kasvanud varjus või hajutatud valguses. Esialgu sobib sageli hommikune või hilisem valgus paremini kui kõige teravam keskpäevapäike, kuid lähtu tegelikust ilmast ja taime reaktsioonist. Ära muuda korraga kõiki tingimusi: kui pikendad õuesolekut, jäta samal ajal kasvukoht võimalikult tuulevaikseks. Näiteks võid pärast hästi talutud lühikest varjus viibimist järgmisel sobiva ilmaga päeval samas kohas veidi kauem jätkata. Seejärel lisa lühike päikeseline periood, mitte kohe terve päev avatud peenra kõrval. Kui päevade ilm on väga erinev, pole pikem õuesolek tingimata suurem koormus: pilvine vaikne päev ja lühem päikeseline tuuline aeg mõjutavad taime erinevalt.

Ka õhu liikumisega harjuta tasapisi. Esmalt vali kerge tuulega koht, hiljem lase taimedel viibida tavapärases avatud kasvupaigas; tugeva tuule korral vii nad varju. Tuulekaitse peab ise kindlalt paigal püsima ega tohi potte ümber lükata. Kui valid istikute kasvatamiseks kasvuhoonet, mõtle läbi, kus asub lähedal sobiv kaitstud õueala. Näiteks Klassika klaaskasvuhoonet kaaludes vaata paigutusplaanil nii kasvuhoone asukohta kui ka selle kõrval olevat ruumi. Väljaspool hoonet peab jääma koht, kus kandikud ei takista tavapärast liikumist ega jää avatud ukse ette. Vaata kavandatud ala eri kellaaegadel, sest varju ja päikese piir muutub päeva jooksul. Kui esimene kaitstud koht ja tulevane peenar asuvad aia eri osades, tee harjutamise lõpuosas ka peenra lähedal lühemaid katseid. See aitab hinnata just neid valgus- ja tuuleolusid, milles taim pärast istutamist kasvab.

Külmaööd nõuavad taimeliigipõhist otsust

Taimede jahedataluvus on erinev. Kapsaste, herne ja salatite hulgas leidub jahedat paremini taluvaid kultuure kui soojalembesed tomatid, paprikad, kurgid või kõrvitsad, kuid taluvus sõltub ka liigist, sordist ja taime arengust. Seetõttu ei piisa ainult sellest, et päev tundub soe või istik on mitu korda õues käinud. Vaata seemnepakendil või usaldusväärses liigipõhises kasvatusjuhises toodud istutussoovitusi. Erista juhises karastamise, õue istutamise ja öökülma talumise kohta öeldut: need ei tähenda sama asja. Kui kasvatad mitut kultuuri, ära määra kõigile ühist õue jäämise kuupäeva kõige vastupidavama taime järgi. Ühel alusel olevad külmatundlikud istikud võivad vajada tagasitoomist ka siis, kui teise aluse taimed juba väljas toime tulevad. Karastamine ei anna külmatundlikule taimele kaitset öökülma eest ega muuda liiga külma mulda istutuskõlblikuks.

Kontrolli prognoosist öist miinimumi ja otsusta selle järgi, kas potitaimed jäävad õue või viiakse tagasi kaitstud kohta. Kui kasutad vahepealseks hoiuks kasvuhoonet, mõõda sealset temperatuuri taimede kõrgusel: päeval soe ruum võib öösel siiski jahtuda. Seinaäärse kasvuhoone asukohta kaaludes vaata ka seda, kus asuvad istikute alused ning kuidas pääsed neile õhtul ligi. Seina lähedus üksi ei tõenda, et ruum püsib tundlike taimede jaoks piisavalt soe. Valmista enne õhtut ette koht, mille tingimused vastavad kasvatatava kultuuri vajadustele; varuplaan ei peaks sõltuma sellest, kas viimasel hetkel leidub vaba riiul. Kui eri taimerühmad vajavad erinevat öist hoidmist, märgista alused selgelt. Külmaohu korral lükka tundlike istikute õue jätmine edasi. Ööseks välja jätmine on eraldi otsus, mitte automaatne järg sellele, et taimed on päeval päikese ja tuulega hästi toime tulnud.

Kuidas kasta istikuid karastamise ajal?

Õues võivad potid kuivada kiiremini kui kasvuhoones, sest päike ja tuul mõjutavad neid otse. Kontrolli enne väljaviimist kasvusubstraadi niiskust, mitte ainult selle pealispinda: väike külvikassett võib olla kuivanud ka siis, kui suurema poti muld on veel niiske. Vajaduse korral kasta nii, et juurepall saaks läbi niisutatud, ja lase liigsel veel ära nõrguda. Ära tõsta läbimärgi aluseid kohta, kus need jäävad seisvasse vette. Taimede veevajadust hinda eraldi, mitte ära kasta kõiki anumaid automaatselt sama sagedusega. Tõsta mõnda potti enne ja pärast kastmist, et õppida tundma selle kaalu niiske ja kuivema substraadiga. Kontrolli eriti aluse servas seisvaid taimi, mis võivad saada rohkem päikest või tuult kui keskel olevad. Ka vihm ei pruugi tiheda lehestiku all olevat juurepalli korralikult märjaks teha, kuigi lehed ja poti servad näivad märjad.

Ära püüa istikut karastamise nimel janusse jätta. Veepuudus lisab päikesele ja tuulele tarbetu lisastressi ning närbunud taim võib väljasolekut halvemini taluda. Tuulise või kuuma päeva järel kontrolli niiskust uuesti; vihmase ilma korral vaata, et kasvusubstraat poleks liigniiske. Kui kavandad kasvuhoones igapäevast istikute hooldust, arvesta kastmis- ja liikumisteega. Näiteks Accoya Fusioni kasvuhoone suurust hinnates paiguta plaanile ka koht, kus saad aluseid kasta ja lasta liigsel veel ära nõrguda. Kõigi pottideni peaks ulatuma ilma üle teiste taimede kummardumata või raskeid aluseid iga kord ümber tõstmata. Kui kasutad kastmisvoolikut, arvesta selle asukohaga, et see ei jääks kandikute tassimisel jalgu. Õue viimiseks mõeldud alus peab hoidma potte kindlalt, kuid selle sisse ei tohiks jääda kogunenud kastmisvesi. Mõtle seega koos läbi nii kastmine, vee äravool kui ka taimede liigutamine.

Taimede reaktsioon näitab, kas tempot tuleks muuta

Vaata istikuid pärast iga õuesolekut ja uuesti järgmisel hommikul. Kergelt longus lehed võivad viidata veepuudusele, kuid üksnes selle tunnuse põhjal ei saa põhjust kindlaks teha. Kahvatud või pruunistuvad laigud võivad tekkida pärast liiga järsku päikesega harjumist; tuul võib õrnu lehti rebida või varsi kõigutada. Külmakahjustus võib samuti lehtede välimust muuta. Pane tähele, millal muutus tekkis, milline ilm valitses ja kas kahjustus on peamiselt päikese või tuule poole olnud lehtedel. Nii saad hinnata, millist tingimust järgmisel korral muuta.

Kui märkad püsivat närbumist või uusi kahjustusi, vii istikud tagasi kaitstud kohta, kontrolli kasvusubstraadi niiskust ja anna neile aega taastuda. Jätka alles siis, kui taimed näivad taas tavapärased, ning alusta lühema või varjulisema õuesolekuga. Ära suurenda samal ajal nii päikese kui ka tuule mõju, sest siis on raske aru saada, mis taimele halvasti mõjus. Tugevalt kahjustunud leht ei pruugi taastuda, seega hinda ka uue kasvu ja kogu taime seisundit. Kui põhjus pole selge, ära käsitle üht lehemuutust automaatselt haiguse või toitainete puuduse tõendina. Lihtne päevik aitab võrdlust täpsemaks muuta: märgi üles õuesoleku algus ja lõpp, kasvukoht, ilm, kastmine ning nähtavad muutused. Võimaluse korral pildista sama taime sarnase valgusega. Nii ei lähe eri päevade muljed segamini ja saad järgmise harjutuse kavandamisel toetuda oma istikute tegelikule reaktsioonile.

Klassikaline alumiiniumkasvuhoone

Millal istutada karastatud istik peenrasse?

Istutamiseks on taim valmis siis, kui ta on järk-järgult harjunud tavapärase valguse ja õhuliikumisega ning püsib pärast õuesolekut terve. See ei tähenda, et ta peab taluma iga ilma: istutusaja valikul järgi ka kultuuri juhist, öist temperatuuri ja mulla seisundit. Kui peenramuld on taime jaoks liiga külm või lähiaja prognoos ebasoodne, oota, kui istik saab seni sobivates tingimustes kasvada. Kasvuhoonest välja tõstetud taim võib päeval tunduda valmis, kuid selle juured peavad kohanema ka uue kasvukohaga.

Võimaluse korral vali istutamiseks mõõduka ilmaga pilvine päev või hilisem pärastlõuna, mil päike ja tuul pole kõige tugevamad. Valmista peenar enne taimede väljatoomist ette, et istikud ei peaks ootama lahtiste või kuivavate juurtega. Kasta juurepalli vajaduse korral enne tööd ning käsitse istikut nii, et juured ei kuivaks ega saaks tarbetult viga. Võta potid lahti ükshaaval ja toeta eemaldamisel juurepalli, mitte ära sikuta taime varrest. Istutussügavus ja taimede vahe sõltuvad kultuurist, seega ära kasuta kõigile sama reeglit. Pärast istutamist kasta juurepalli ümbrust ja hoia muld edaspidi sobivalt niiskena, kuid väldi läbivettimist. Kui ees ootab järsk ilmamuutus, kasuta sobivat ajutist kaitset või lükka istutamine edasi. Kate peab püsima kindlalt paigal ega tohiks taimi muljuda; päikeselisel päeval kontrolli, et selle alla ei koguneks liigset kuumust.

Jätka jälgimist ka pärast istutamist

Esimestel päevadel pärast peenrasse istutamist vaata, kuidas taimed uues kohas toime tulevad. Kontrolli mulla niiskust, lehtede seisundit ja prognoosi, sest istik võib olla harjunud õues valitseva valgusega, kuid vajab siiski aega juurte kinnitumiseks. Kuuma või tuulise ilma korral jälgi eriti tähelepanelikult, kas juurepall ei kuiva. Ära otsusta kastmisvajadust ainult peenra üldise välimuse järgi: istutatud juurepall ja seda ümbritsev muld võivad olla erineva niiskusega. Ajutine varjutamine või tuulekaitse võib aidata järsu muutuse korral, kuid eemalda või kohanda kaitset ilma muutudes, et taim saaks tavapäraste tingimustega edasi harjuda. Kontrolli kaitse all ka lehti ja kasvupunkti, mitte ainult seda, kas kate on paigal. Uus juurdekasv aitab hinnata kohanemist, kuid üks soe päev või püsti tõusnud leht ei näita veel, et taim tuleb toime ka eelseisva külma ööga.

Kui istutad taimi mitme jaona, jääb osa aluseid veel kasvuhoonesse. T-kujulise oranžeeria kasvuhoone tootelehel esitatud pindalavahemik on 16,52–30 m²; sellist kasvatusruumi kavandades erista plaanil veel karastamata taimede, õueharjutust alustanud taimede ja tühjade aluste kohad. Hoia alles sildid või märkmed, et teise istutusjärgu taimi ei peetaks kogemata juba täielikult karastatuks. Pärast esimese rühma istutamist vaata oma tähelepanekud üle: milline õuekoht sobis, millal potid kõige kiiremini kuivasid ja millise ilmaga tuli harjutus katkestada? Need kogemused aitavad järgmise rühma tööd korraldada, kuid ei asenda uue ilma ja teise kultuuri hindamist. Vabanenud ruumis puhasta kasutatud alused ning paiguta allesjäänud istikud nii, et nende valgusolud ei muutuks järsult. Nõnda on iga taimerühma karastamise käik jälgitav ka siis, kui külve ja istutusi on palju.

Korduma kippuvad küsimused

Kui kaua kasvuhooneistikuid karastada?

Kõigile taimedele ja ilmastikuoludele sobivat päevade arvu pole. Arvesta, kui valgusküllases ja tuulises kohas istikud kasvasid, millist ilma on oodata ning kui tundlik on kultuur. Alusta lühikesest kaitstud õuesolekust ja pikenda seda järk-järgult, kui taimed taastuvad hästi. Külm, tugev tuul või järsk kuumenemine võib plaani pikendada või peatada.

Kas istikud võib karastamise alguses päikese kätte viia?

Esimeseks korraks vali pigem hele vari ja tuule eest kaitstud koht. Nii saavad taimed õhu liikumisega harjuda ilma, et tugev päike lisanduks kohe uue koormusena. Kui lehed püsivad terved, suurenda otsese valguse aega sammhaaval. Kõige teravama keskpäevapäikese kätte ei tasu harjumata istikuid korraga jätta.

Kas karastatud istikud võib ööseks õue jätta?

Ainult siis, kui konkreetne taimeliik talub prognoositud öist temperatuuri. Karastamine ei muuda külmatundlikku kultuuri külmakindlaks. Kontrolli öist miinimumi ja liigipõhist kasvatamisjuhist; kasvuhoonesse tagasi viimine ei taga sobivat soojust, sest ka seal võib öösel jahedaks minna.

Kas karastamise ajal tuleks istikuid vähem kasta?

Taimi ei ole vaja tahtlikult janusse jätta. Õues võivad päike ja tuul väikese poti kiiremini kuivatada, seega kontrolli kasvusubstraadi niiskust ning kasta vastavalt vajadusele. Hoia juurepall ühtlaselt niiske, kuid ära jäta anumaid seisvasse vette. Arvesta, et eri suurusega potid kuivavad erineva kiirusega.

Kas tugevana näiv istik võib kohe peenrasse minna?

Mitte tingimata. Terve välimus ei näita, kas taim talub avamaa päikest, tuult ja öiseid temperatuure. Harjuta istikut õueoludega järk-järgult ning arvesta lisaks taime arengujärgule mulla ja lähiaja ilmaga. Järsu külma või kuumuse korral lükka istutamine edasi, kui see on võimalik.

Hea karastamisplaan ei sõltu kalendrisse märgitud päevade arvust, vaid sellest, kas istik saab kasvukoha valguse, õhuliikumise ja temperatuuriga harjuda järk-järgult ning jääb terveks. Kui prognoos muutub, muuda ka plaani; kui taim annab stressist märku, vähenda kokkupuudet ja anna talle aega taastuda. Peenrasse istuta siis, kui sobivad korraga taime arengujärk, mulla- ja õhutemperatuur ning lähiaja ilm.

45% soodsam veebist ostes
Mugavad ja kasumlikud ostud veebis
Küsi meilt
Võtke meiega ühendust
Telefon:
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registrikood:
38944924
Aadress:
Thriges Plads 6, 5000 Odense C, Denmark
Sotsiaalmeedia
Jälgige meid Instagramis, Facebookis ja Twitteris, et saada viimaseid uudiseid ja parimaid pakkumisi Bloomcabin-lt.
X
Kas teil on küsimusi ja soovite, et helistaksime teile tagasi?
+372
−
✖