Selle veebisaidi sisu kvaliteedi parandamiseks ja kasutajate vajadustele vastavaks kohandamiseks kasutatakse küpsiseid – sealhulgas kolmandate osapoolte küpsiseid. Jätkates selle veebisaidi kasutamist nõustute küpsiste kasutamisega ning võimaliku suhtlusega, kui sisestate oma kontaktandmed mõnda saidi vormi.
Tagasi blogisse

Kasvuhoonepeenarde multšimine: materjal, niiskus ja nälkjad

Kasvuhoonepeenarde multšimine: materjal, niiskus ja nälkjad

Kasvuhoonepeenarde hooldus

Kasvuhoonepeenras võib multš aeglustada mulla kuivamist, kuid katuse all ei saa selle järgi kastmist automaatselt vähendada. Materjal võib püsida niiske ning pakkuda nälkjatele päevast peidupaika. Valik sõltub peenra kasutusest, kastmisviisist ja sellest, kui lihtne on katte alt mulda kontrollida.

Klassikaline klaasist kasvuhoone väljastvaates

Enne materjali valimist 1

Mida multš kasvuhoonepeenras muudab?

Multš on peenra pinnale laotatud kate, mis võib aeglustada vee aurumist, pidurdada umbrohtu ja vähendada mullapritsmete sattumist taimedele. Kasvuhoones sõltub tulemus asukohast: päikeseline külg kuivab teisiti kui varjuline nurk, taimede suurus ja mulla lõimis mõjutavad veevajadust ning õhutamine muudab pinna kuivamise kiirust. Katus hoiab otsese vihma enamasti peenrast eemal, seega ei asenda multš kastmist. See aitab olemasolevat niiskust säilitada, kuid ei lisa mulda vett. Ka pealmise kihi välimus võib juurte ümbruse olukorda eksitavalt näidata. Vaata sama peenart mitmest kohast, mitte ainult kuiva või märjana paistvat pinda.

Vali kate selle järgi, mida soovid muuta: vähendada pinnase kuivamist, piirata umbrohtu, hoida viljad puhtamad või lihtsustada hooldust. Üks materjal ei täida kõiki ülesandeid võrdselt. Külvirida vajab sageli ligipääsetavat mullapinda, juba juurdunud istiku ümbrust on aga lihtsam katta. Kui peenar kastub ebaühtlaselt, ei lahenda multš kuivade kohtade põhjust, vaid võib selle hoopis varjata. Arvesta ka sellega, kui sageli tuleb katet eemaldada, taimi toestada või umbrohtu rohida. Enne laotamist eemalda olemasolev umbrohi: kate ei kõrvalda tingimata juba juurdunud taimi. Kastmist vajav kuiv peenar kasta läbi ja kontrolli tulemust enne selle katmist. Samuti ei pea kogu peenar olema ühesuguse katte all. Näiteks saad jätta külvamiseks lahtise riba ning katta ülejäänud pinna pärast istikute juurdumist. Selline jaotus võimaldab samas kasvuhoones eri kasvujärgus taimi hooldada, ilma et peaksid iga külvi jaoks kogu multši eemaldama.

Kavanda peenrad ja käigud enne katte ostmist

Joonista kasvuhoone tegelike sisemõõtude järgi peenrad, käigud ning kohad, kus kastmisvoolikut või tööriistu kasutad. Arvesta ukse liikumisruumi ja ventilatsiooniavade juurde pääsemisega, mitte ainult sellega, mitu peenart põrandapinnale näib mahtuvat. Kogu põrandapinda ei saa multšida, kui osa sellest jääb läbikäiguks või anumate alla. Näiteks seinaklaasist kasvuhoone pindalavahemik on 3,69–14,34 m²; konkreetse variandi mõõdud tuleb eraldi kontrollida, sest ruutmeetrite arv ei näita kasutatava peenra kuju. Märgi plaanile ka kohad, kust saad peenra serva ja katte alust üle vaadata. Seina kõrval paikneva peenra puhul arvesta, kas pääsed sellele ligi ainult käigust. Sellisel juhul peab ka kaugem serv olema hooldamiseks käeulatuses. Ära jäta multši ja seina vahele kitsast ligipääsmatut riba, kuhu kogunevad lehed ja muu praht. Peenra ning hoone piiri peab saama puhastada ilma taimi kahjustamata.

Peenra laius sõltub sellest, kas taimi saab hooldada ühelt või mõlemalt küljelt; kõigile sobivat mõõtu ei ole, sest kasvuhoone lahendus ja kasutaja ulatus erinevad. Jäta käik piisavalt avatuks, et liiguksid mugavalt kastekannu või voolikuga ning ulatuksid taimedeni ilma peenrale astumata. Kui käigule läheb eraldi kate, arvesta selle pindala peenramaterjalist lahus. Nii ei kulu peenra multš käigurajale ega jää üle materjali, mida polnudki plaanis kasutada. Ligipääsetav serv on kasulik ka siis, kui pead kastmist või katte paksust hooaja jooksul muutma.

Enne materjali valimist 2

Arvuta multši kogus peenra pindala järgi

Mõõda ainult see pind, mille katad. Ristkülikukujulise peenra pindala saad pikkuse ja laiuse korrutamisel; ebaühtlase ala võib jagada lihtsamateks osadeks ning tulemused kokku liita. Multši maht liitrites = kaetav pindala ruutmeetrites × kihi paksus meetrites × 1000. Näiteks 1,2 × 3 m peenra pind on 3,6 m². Arvutusliku 3 cm ehk 0,03 m kihi maht oleks 3,6 × 0,03 × 1000 = 108 liitrit. See on üksnes arvutusnäide, mitte kõigile materjalidele või taimedele sobiv paksus. Sobiv kiht oleneb materjalist, külvist ja peenra hooldusest.

Võrdle arvutatud mahtu pakendil märgitud liitritega. Ruutmeetrites antud katvuse juures kontrolli, millise kihi paksusega see arvestus on tehtud: õhuline põhk ja tihe kompost ei kata sama kogusega ühesugust ala. Materjal võib ka vajuda või tihenedes oma esialgset mahtu muuta. Kui põhku müüakse massi, mitte mahu järgi, ei saa kilogramme ilma täiendava teabeta liitriteks teisendada. Küsi müüjalt, millise laotamisviisi ja kihi korral on pakendi katvus hinnatud. Kasvuhoone suuruse võrdlemisel on Accoyaga kasvuhoone pindalavahemik 3,77–28,08 m² üks lähtekoht, kuid ostukoguse määravad sinu plaanitud peenrad. Arvuta nende pindalad eraldi ning lahuta suuremad katmata külviribad ja muud alad, kuhu multši ei tule. Kahe eelkirjeldatud näidispeenra katmiseks kuluks arvutuslikult 216 liitrit. Kui materjali müüakse 50-liitristes pakendites, tähendaks see viit pakendit ja 34 liitrit ülejääki. See ei ole põhjus kihti paksemaks teha; arvesta ülejäägi kuiva ja tootja juhistele vastava hoiustamisega.

Orgaanilised multšid: põhk, lehed ja kompost

Orgaanilised katted lagunevad, kuid nende omadused erinevad. Põhk on kerge ja seda saab taimede ümbert hõlpsasti liigutada; lahtiste varte vahele võivad aga nälkjad päevaks peitu minna. Hein ei ole sama mis põhk ning võib peenrasse tuua seemneid. Kuivad puulehed on kättesaadavad, kuid terved lehed võivad kastmise järel kokku vajuda; peenestatud lehti on lihtsam õhukese kihina jaotada. Muruniidet kasuta ainult siis, kui tead selle päritolu, ning laota seda õhukeselt. Paks märg niide kleepub kokku ja püsib niiske. Kasvuhoones jälgi, kuidas valitud materjal sinu peenras pärast kastmist kuivab. Muruniite puhul selgita välja, kas muru on töödeldud herbitsiididega ja kas kasutatud vahendi juhised lubavad niidet köögiviljapeenras kasutada. Teadmata päritoluga niidet pole mõistlik söödavate taimede ümber laotada. Ka põhku valides vaata, kas selles on palju teri või võõraid taimejääke. Materjali puhtust ja sobivust ei näita üksnes nimetus „looduslik”.

Valminud kompost sobib pinnale lagunevaks lisakihiks, kuid selle lisamisel tuleb arvestada ka peenra väetamisega. Kompost ei ole toitainete mõttes neutraalne kate: selle koostis ja lisatav kogus on olulised. Ära lisa uut paksu kihti ainult seepärast, et eelmine pole enam selgelt eristatav. Hakkepuit ja koor püsivad kauem, kuid nende sisse külvamine ning väikeste taimede rohimine võib olla tülikas, mistõttu on neid sageli mugavam kasutada käigurajal. Kui puitmaterjal läheb peenrale, hoia see mulla pinnal: mulda segatuna võib selle lagunemine lämmastiku kättesaadavust ajutiselt mõjutada. Väldi töödeldud või värvitud puidu jääke ja teadmata koostisega segusid. T-kujulise oranžeeria kasvuhoone võrdlemisel teiste lahendustega kavanda eraldi püsipeenrad ja käigud. Nende kattematerjalid võivad erineda, sest käigurajal loevad rohkem puhtus ja hooldatavus, peenras aga külvamine ning kastmine. Hoia käigukate peenramultšist selgelt eraldatud, et see rohimise ja liikumise käigus kasvumulda ei satuks.

Accoya panipaigaga kasvuhoone välisvaade

Enne materjali valimist 3

Kile ja kangas vajavad sobivat kastmisviisi

Must aianduskile ja umbrohutõkkekangas toimivad teisiti kui lahtine orgaaniline multš. Kile võib takistada pealt antud kastmisvee läbipääsu; kootud kangaste vee läbilaskvus sõltub tootest. Seega ei ütle materjali nimetus üksi, kas vesi jõuab pinnasesse või kas kate sobib otsekülviks. Enne kasutamist vaata tootja juhiseid, sealhulgas seda, kas kate on ette nähtud köögiviljapeenrasse ja millise kastmisviisiga seda kasutada. Kontrolli ka, kas materjali saab taime kasvades avade ümbert kohendada. Nii väldid olukorda, kus kate sobib umbrohu piiramiseks, kuid muudab kastmise või taimede kontrollimise keeruliseks.

Paiguta kate peenra mõõtude järgi ja lõika istutusavad taimede tegelikku asukohta arvestades. Liiga suured avad jätavad umbrohule ruumi, liiga väikesed raskendavad varre ümbruse kontrollimist. Otsekülvi puhul jäta külviriba lahti, kuni tõusmed on nähtavad ja neid saab kahjustamata hooldada. Kui kasutad vett mitteläbilaskvat katet koos selle alla paigaldatud kastmisvoolikuga, proovi kastmist enne servade kinnitamist. Nii näed, kas kõik kavandatud istutuskohad saavad vett. Hoia katte servad paigal, kuid ligipääsetavana, et saaksid vajadusel selle alla vaadata või materjali eemaldada. Püramiidi tüüpi kasvuhoone jaoks katet ostes lähtu valitud variandi peenraplaanist, mitte hoone üldpindalast. Rullmaterjali puhul loevad ka peenarde pikkus, rulli laius ja tootja soovitatud ülekate. Säilita pakendi andmed ning kontrolli hooaja jooksul, kas materjal hakkab rebenema või murenema. Korduskasutatav kate puhasta ja hoiusta tootja juhiste järgi; ära kaeva kasutuskõlbmatuid kile- või kangajääke peenrasse.

Kontrolli niiskust mulla seest, mitte katte pealt

Multš vähendab mulla pinna kuivamist, kuid ei näita, kui palju vett on juurte ümber. Kate võib pealt kuivana tunduda, kuigi selle all on niiske pinnas, või hoida ülemise kihi niiskena, samal ajal kui sügavam kiht vajab vett. Võta peenra eri kohtadest väike mullaproov, kontrollides mulda taime juurte lähedal, kuid juuri kahjustamata. Võrdle näiteks vooliku või tilguti lähedast ala ja selle kõrval olevat ala. Kasvuhoone katus ei anna kastmisvett juurde, seepärast arvesta, et multši all olevat peenart tuleb ikka vastavalt taimede vajadusele kasta. Pinna välimusest üksi ei piisa kastmisotsuseks.

Kui kastad pealt, jälgi, kas vesi läbib katte või voolab mööda selle pinda peenra serva. Kuiv või tihedaks vajunud materjal võib vett vastu võtta teisiti kui niiske lahtine kiht, nii et kontrolli tulemust pärast kastmist. Tilkkastmise korral hoia voolik ja tilgutid ligipääsetavad ning vaata, kas niiskus jõuab taimede juurde, mitte ainult katte alla ühte kitsasse kohta. Võrdle sama kastmiskorra järel mitut kohta: tilguti lähedust, kahe tilguti vahelist ala ja peenra serva. Ära vähenda kastmist kohe kindla protsendi võrra üksnes multši lisamise tõttu. Taimede kasvades ja ilma muutudes võib veevajadus muutuda ka sama katte all. Accoya ja panipaigaga klaasist kasvuhoone varianti kaaludes märgi peenraplaanile kastmissüsteemi ühenduskohad ning kohad, kus saad voolikut hooldada. Panipaiga olemasolu ei anna iseenesest teavet kastmislahenduse kohta. Kontrolli valitud variandi plaanilt, kas kavandatud paigutus jätab ühendustele ligipääsu ka siis, kui taimed on suureks kasvanud.

Enne materjali valimist 4

Millal muutub multš nälkjate peidupaigaks?

Multš ise nälkjaid ei tekita, kuid niiske ja varjuline kiht võib pakkuda neile päeval peidukohta. Risk oleneb materjalist, selle paksusest, kastmisest, kasvuhoone niiskematest nurkadest ja sellest, kui palju on peenra servas taimejääke. Lahtise põhukihi, lehtede või muruniite alla tasub aeg-ajalt vaadata, eriti taimede ja kastmiskohtade lähedal. Kontrolli ka istutusavasid ja katte ääri, mitte ainult peenra keskosa. Noored taimed võivad nälkjate kahjustuse suhtes tundlikud olla, seega reageeri varakult, kui leiad värskeid kahjustusi või peidupaiku.

Peenra kontrollimiseks tõsta katet eri kohtadest, mitte ainult sealt, kus kahju juba näha on. Päeval vaata niiskeid servi ja varjulisi nurki, õhtul võib nälkjaid märgata taimede lähedal liikumas. Lehtede augud üksi ei tõesta siiski, et süüdlane on nälkjas: otsi ka looma ennast või limajälgi ning vaata kahjustuse asukohta. Ära järelda ühest puhtast kontrollikohast, et kogu peenar on nälkjateta. Bloomcabin Prestige'i kasvuhoone varianti võrreldes mõtle läbi, kuidas ulatuksid peenra tagumise serva ja taimede vahele ka täiskasvanud taimiku korral. Mudeli nimi ega kogupind ei kinnita peenarde ligipääsetavust; selle määrab sinu paigutus. Märgi üles, kust nälkjaid leiad. Kui leiud koonduvad ühe lekkiva ühenduse, poti või kokkuvajunud kattekoha ümber, saad kõigepealt selle konkreetse varjepaiga korda teha. Nii on lihtsam eristada kogu peenart puudutavat probleemi ühest kohalikust niiskest kohast.

Kuidas nälkjate varjepaiku vähendada?

Hoia multš taimevarrest veidi eemal, et selle ümbrus jääks nähtavaks ja varre seisukorda oleks lihtne kontrollida. Kui leiad nälkjaid või kahjustusi, vaata üle ka peenra servad, taimejäägid, potid ja muud niisked esemed, mille alla saab peituda. Eemalda üleliigne või lagunev materjal ning jäta peenar vajadusel ajutiselt hõredama kattega; kogu multši ei pea automaatselt ära viskama. Jälgi pärast kastmist, kas peenra servad või kattealune jäävad pikalt märjaks. Nii saad muuta seda, mis probleemi soodustab, ilma et peaksid loobuma multšimise võimalikust kasust.

Suuremal kasvualal aitab kindel kontrolliring hoida tähelepanu ka vähem kasutatavatel peenardel. Avara kasvuhoone pindalavahemik on 47–70 m²; sellise pinna kavandamisel määra peenrad ja käigud nii, et iga serv oleks ligipääsetav. Alusta kontrolli varem leitud varjepaikadest, seejärel vaata üle ülejäänud peenrad, et probleemseid nurki mitte ainsana jälgida. Nälkjaid saab käsitsi korjata näiteks õhtul, kui neid on lihtsam märgata. Kui paned kontrollimiseks maha ajutise varjelaua, vaata selle alla korrapäraselt ja eemalda laud pärast kasutamist: unustatud varjepaik võib hoopis nälkjatele sobida. Ära püüa olukorda parandada taimedele vajaliku kastmise ärajätmisega. Eesmärk on vähendada tarbetult märgi peidukohti, mitte kuivatada juurekihti. Kui kahjustus jätkub ja kaalud tõrjevahendit, kontrolli enne ostmist selle lubatud kasutuskohta ja sobivust kasvatatavale kultuurile. Kasuta vahendit ainult märgistuse järgi; ära eelda, et avamaale mõeldud toode sobib automaatselt kasvuhoonesse.

Oranžeeria kasvuhoone välisvaade

Enne materjali valimist 5

Millal multši lisada või eemaldada?

Kevadel võib paks kate aeglustada mulla soojenemist, mistõttu ei pruugi see sobida kohe kogu külvipinnale. Jäta otsekülvatavate taimede read esialgu katmata või nihuta kate eemale, kuni saad külvi ja tõusmeid segamata hooldada. Juurdunud taimede ümber võib katet lisada siis, kui peenar on kasutusvalmis ja multš ei takista kastmist ega rohimist. Soojemal ajal kontrolli, kas olemasolev kiht on endiselt ühtlane ja toimiv, enne kui seda juurde lisad. Ära täienda katet automaatselt kalendri järgi: vaata, kas materjal on lagunenud, laiali vajunud või jätnud osa mullast paljaks.

Hooaja lõpus eemalda multši alt haigustunnustega taimejäägid ning hinda kattematerjali eraldi. Kui see on segunenud haigustunnustega lehtede või vartega, ära tõsta segu läbimõtlematult teise peenrasse. Edasine käitlemine sõltub probleemist; ebaselge taimehaiguse korral küsi aiandusnõu, mitte ära eelda, et kodune kompostimine muudab materjali alati ohutuks. Puhta, veel kasutuskõlbliku katte võib alles jätta, kui see ei takista järgmise külvi ettevalmistust. Võta ära paksult kokkuvajunud osad ja vaata nende all oleva mulla seisukorda. Kui kavatsed mulda kobestada või peenart ümber teha, tõsta jämedam kate enne kõrvale, et seda kogemata mulda ei segaks. Kile ja kangas eemalda vajaduse korral tervete tükkidena ning korja kokku ka kinnitused. Märgi enne uue hooaja ostu üles, kui palju eelmisest materjalist alles jäi ja millistes peenraosades tuli seda korduvalt eemaldada. Need tähelepanekud on kasulikumad kui igal aastal sama koguse tellimine.

Katseta uut materjali väikesel pinnal

Kui sa pole kindel, kuidas materjal sinu kasvuhoones käitub, alusta ühe peenraosa või lühikese reaga. Kasuta seal sama kastmisviisi nagu ülejäänud kasvualal ning kontrolli pärast mitut kastmiskorda mulla niiskust, katte kuivamist ja seda, kas taimedeni pääseb mugavalt. Vaata ka, kas umbrohtu on lihtsam piirata ja kas katte alla tekib nälkjatele sobivaid varjepaiku. Väike proov näitab, kuidas konkreetne materjal ja sinu kasvuhoone tingimused kokku sobivad. See vähendab tõenäosust, et terve peenar saab kaetud viisil, mida on hiljem tülikas muuta.

Pane kirja materjal, kasutatud kogus, kastmisviis ja peamised tähelepanekud. Kui muudad korraga nii katet kui ka kastmist, on raske aru saada, mis tulemust mõjutas. Võrdle võimalusel sama kultuuri sarnase suurusega taimi samalaadsetes peenraosades. Päikeselise ukseesise ja varjulise taganurga erinevus võib muidu jääda ekslikult multši arvele. Jäta kõrvale väike katmata võrdlusala ning kontrolli selle mulda samal ajal ja samal sügavusel. Hinda peale niiskuse ka töömahtu: kui sageli pidid rohima, katet kohendama või nälkjaid otsima. Üks kastmiskord ei näita veel, kuidas materjal aja jooksul vajub ja laguneb. Uut kasvuala kavandades saad Klaasist kasvuhoone mudelivaliku juures võrrelda hoone suurust oma peenraplaaniga, kuid multšilahendus vali katse tulemuste järgi. Kui materjal toimib ainult ühes peenraosas, pole vaja seda kõikjal kasutada. Sobiv lahendus võib olla eri peenardes erinev, ilma et hooldus muutuks keerulisemaks.

Korduma kippuvad küsimused

Kas kasvuhoonepeenar vajab alati multši?

Ei. Multš on kasulik siis, kui soovid vähendada pinnase kuivamist või umbrohtu, kuid külviridade ja noorte taimede ümber võib katmata riba olla praktilisem. Otsusta peenra, kastmisviisi ja taimede kasvujärgu järgi.

Kas põhk või kompost aitab nälkjaid eemal hoida?

Kumbki ei taga nälkjate puudumist. Niisked, varjulised kohad võivad pakkuda neile peidupaika, olenemata sellest, kas kate on põhk või muu materjal. Kontrolli katte alust ja taimevarte ümbrust ning kohanda kihti, kui leiad nälkjaid.

Kas kilekatte pealt võib peenart kasta?

See sõltub katte omadustest. Vett mitteläbilaskev kile ei lase pealt antud vett pinnasesse, kuid mõned aianduskangad lasevad vett läbi. Kontrolli tootja juhiseid ja veendu pärast kastmist, et vesi jõuab juurte juurde, mitte ei voola peenra serva.

Kuidas arvutada, kui palju multši osta?

Korruta kaetav pindala ruutmeetrites kavandatud kihi paksusega meetrites ja seejärel tuhandega. Näiteks 3,6 m² pindala ning 0,03 m arvutusliku kihi korral on maht 108 liitrit. Tegelik paksus sõltub materjalist ja peenra kasutusest.

Kas seemned võib kohe multši sisse külvata?

Üldjuhul külvatakse seemned ettevalmistatud mulda, mitte multšikihi sisse. Jäta külvirida katmata või nihuta kate kõrvale ning too see taimede ümber tagasi alles siis, kui saad tõusmeid kahjustamata hooldada. Külvisügavuse ja muude tingimuste puhul järgi konkreetse taimeliigi külvijuhiseid.

Kasvuhoonepeenra multši valides arvesta korraga kolme asjaga: kas materjal sobib sinu külvi- ja hooldusviisiga, kuidas see mõjutab kastmist ning kas selle alla tekib nälkjatele varjupaiku. Mõõda peenrad eraldi, kontrolli niiskust mulla seest ja alusta vajadusel väikese prooviga. Nii saad valida katte, mis aitab peenart hooldada ega varja probleeme.

45% soodsam veebist ostes
Mugavad ja kasumlikud ostud veebis
Küsi meilt
Võtke meiega ühendust
Telefon:
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registrikood:
38944924
Aadress:
Thriges Plads 6, 5000 Odense C, Denmark
Sotsiaalmeedia
Jälgige meid Instagramis, Facebookis ja Twitteris, et saada viimaseid uudiseid ja parimaid pakkumisi Bloomcabin-lt.
X
Kas teil on küsimusi ja soovite, et helistaksime teile tagasi?
+372
−
✖