Kui sügav peaks olema kasvuhoonepeenar?

Kasvuhoonepeenra sügavus
Kasvuhoonepeenra sobivat sügavust ei määra üks kindel sentimeetrite arv. Otsus sõltub kasvatatavate taimede juurtest, sellest, kas peenar avaneb olemasolevasse mulda, ning sellest, kuhu liigne vesi liigub. Peenrakasti kõrgus pole alati sama mis taimedele kasutatav mullasügavus: põhja all võib olla viljakas muld, tihke kiht või vett pidav pinnas. Siit leiad selgitused juurte kasvuruumi hindamiseks, lihtsa mullamahu valemi ja arvutused eri mõõduga peenardele.

Peenra kõrgus ja juurtele kasutatav mullasügavus
Juurtele kasutatavat mullasügavust mõõda mullapinnast kuni kihini, mis juurte kasvu piirab. Peenrakasti kõrgus näitab seevastu raami mõõtu ega kirjelda tingimata kogu kasvuruumi. Põhjata raam tõstab kasvupinna kõrgemale, kuid selle all olev aiamuld võib juureruumi pikendada, kui see on kobeduselt ja niiskusoludelt sobiv. Tihke tallatud pinnas, ehituspraht, jäik alus või pikalt märjana püsiv kiht võib juurte kasvu piirata. Seetõttu ei tähenda 40 cm kõrgune raam automaatselt 40 cm kasutatavat kasvumulda, samuti ei pruugi juureruum lõppeda raami alumise serva juures. Kui pinnase kihid pole teada, tee kavandatud kohas proovikaeve. Vaata eraldi nii pealmise mulla paksust kui ka selle all oleva kihi seisundit. Ühest kaevamiskohast ei pruugi pika peenra hindamiseks piisata: endise käiguraja kohal võib pinnas olla tihedam kui mujal. Pane tähele, kas labidas kohtab üksikuid kive või ühtlast kõva kihti, sest need takistused pole samaväärsed. Märgi peenra plaanile mõõdetud mullasügavus ja piirava kihi asukoht. Nii saad eristada kohti, kus piisab kasvupinna tõstmisest, neist, kus tuleb esmalt aluspinnase sobivust hinnata.
Peenra täitesügavuse mõõtmisel võta aluseks sisemine põhi ja mulla kavandatud lõppkõrgus, mitte kasti väliskõrgus ega külje paksus. Kasvuhoone üldist ruumivajadust aitab võrrelda ka mudeli pindala: näiteks Accoyaga kasvuhoone valikus on tootelehel märgitud vahemik 3,77–28,08 m². See näit kirjeldab mudeli pindalavalikut, mitte peenra laiust, istutuspinda ega juurtele sobivat sügavust. Enne peenra asukoha otsust mõõda valitud variandi sisemõõdud ning arvesta ukse, liikumistee ja hooldusruumiga. Põhjata peenra puhul märgi eraldi kasti sisse lisatav mullakiht ja all oleva sobiva pinnase hinnanguline paksus.
Vali sügavus kasvatatava kultuuri järgi
Taimede juureruumi vajadust ei saa võrrelda ainult ühe sügavusnumbri järgi. Lehtköögiviljade puhul kasvatatakse saagiks peamiselt maapealset osa, porgandi ja peedi puhul peab mullas olema ruumi ka koristatava juure arenguks. Juurviljade jaoks loeb seetõttu lisaks sügavusele ühtlane kobedus: kivi või tihke kiht võib kasvava juure kuju mõjutada. Porgandi puhul vaata sordi kirjeldusest juure kuju ja eeldatavat pikkust; lühikese juurega sort ning pikk sort ei vaja saagi moodustamiseks samasugust ruumi. Tomati ja teiste pikalt kasvavate viljakultuuride puhul arvesta kogu hooaja jooksul areneva juurestikuga, mitte üksnes istiku juurepalli kõrgusega. Suurem taim vajab juurte jaoks ka laiust, mistõttu sügav, kuid väga kitsas kast ei pruugi olla hea lahendus. Kultuurile sobiva sügavuse täpsustamiseks kasuta selle kasvatamisjuhendit ning erista seal avamaapeenra, kasvukasti ja poti soovitusi. Põhjaga anuma mõõte ei saa üks ühele üle kanda avatud põhjaga peenrale, kus juured võivad levida aluspinnasesse. Kui juhendis on antud anuma maht, ei kirjelda see üksi vajalikku sügavust: sama liitrite arv võib tähendada madalat laia või kitsast sügavat anumat. Vaata alati mõlemat mõõtu.
Kui kasvatad samas peenras eri kultuure, lähtu sügavuse valikul taimedest, mille saak areneb mullas või mille juured vajavad rohkem kasvuruumi. Samas pole mõtet kogu peenart sügavamaks teha vaid seetõttu, et juured võiksid sobivates tingimustes veel allapoole kasvada. Võimaluse korral paiguta sügavamat mulda vajavad taimed eraldi ossa ja madalama juurekihiga kultuurid teise kohta. Kui sügavam ala ei mahu, vali lühema juurega sort või kasuta eraldi anumat. Arvesta ka laiusega: taimede vahekauguse ja sobiva istutustiheduse kohta järgi konkreetse kultuuri juhiseid.
Põhjata peenar ja põhjaga kasvukast
Põhjata peenras kontrolli enne täitmist, mis jääb raami alla. Muru eemaldamine või pinnase kobestamine võib anda juurtele parema tee olemasolevasse mulda, kuid avatud põhi ei muuda tihket, läbimatut või pikalt vettinud kihti heaks kasvupinnaks. Kui põhjaks on juurtele läbimatu plaat, kile või muu kiht, lõpeb juureruum seal. Arvesta alumist mulda kasutatava kasvuruumina ainult siis, kui oled selle seisundit hinnanud. Näiteks 30 cm lisatud kasvumulda ja selle all olev sobiv mullakiht võivad moodustada ühise juureala, kuid alumise kihi olemasolu ei vähenda raami täitmiseks vajalikku mullakogust. Need on kaks eri arvestust. Vaata üle ka peenra alla kavandatud eraldusmaterjalid: umbrohutõrjeks mõeldud materjali ei saa pelgalt nimetuse põhjal pidada juurtele läbitavaks. Selle omadused tuleb kontrollida tootja andmetest. Põhjaga kasti puhul mõõda mullale jäävat ruumi põhja sisepinnast, mitte kasti jalgadest või välisest alumisest servast. Kui põhjas on kõrgemad osad või ruumi võtab mõni muu detail, arvesta sellega mahu leidmisel. Võrdse väliskõrgusega kastid võivad mahutada erineva koguse mulda ning pakkuda juurtele erinevat sügavust. Kirjuta mõõtmise juurde, kas tegemist on avatud või suletud põhjaga lahendusega.
Põhjaga kast või kõvale alusele paigutatud peenar peab ise mahutama juurtele kavandatud mullakihi, sest juured ei pääse selle põhjast edasi. Peenra ühendus maapinnaga sõltub lahendusest, mitte kasvuhoone kogupindalast. Näiteks T-kujulise oranžeeria kasvuhoone valikus on märgitud pindalavahemik 16,52–30 m², kuid sellest ei selgu peenra põhja ega sisemise ruumi üksikasjad. Valitud variandi puhul kontrolli konkreetseid mõõte ja seda, kuhu kast paigutub. Kui peenar jääb pinnase asemel põrandale, arvesta kogu vajalik juureruum peenra enda sisse.
Drenaaž sõltub vee liikumisest kogu peenras
Peenra sügavus ja drenaaž on seotud, kuid need pole sama asi. Juured vajavad niisket, ent õhku sisaldavat mulda; kui vesi jääb juurekihti seisma, ei lahenda lisasügavus probleemi automaatselt. Märgumist mõjutavad mulla lõimis ja tihestatus, aluspinnase seisund ning see, kust vesi peenrasse jõuab. Kasvuhoones ei saja vihm tavaliselt otse peenrale, kuid kastmisvesi ja ümbritsevast pinnasest liikuv vesi mõjutavad mulda ikkagi. Vaata kavandatud ala pärast vihma ning hiljem pärast tavapärast kastmist. Pane tähele, kas märg on ainult pind või püsib niiskus ka sügavamal, ja kas peenra kõrval tekivad loigud. Kuiv pealispind ei tõenda, et kogu mullakiht on kuiv; samuti ei näita üks pinnale jäänud loik veel selle täpset põhjust. Võrdle eri kohti, eriti kasvuhoone serva ja peenra keskosa. Kui probleem esineb ainult ühes nurgas, võib kogu peenra kõrgemaks tegemine tähendada tarbetut lisamulda. Kõigepealt tuleb selgitada, kas vett hoiab kinni pinnas, kas vesi saabub ümbrusest või kas kastmise kogus ületab mulla vastuvõtuvõime. Peenra sügavuse valik peab arvestama selle tegeliku olukorraga, mitte üksnes kuiva ilmaga tehtud mõõtmisega.
Põhja lisatud kruusakiht ei taga iseenesest vee äravoolu. Peenema mulla ja jämedama materjali piir võib vee liikumist takistada, mistõttu kruusa ei tohiks lugeda kasvumullaks ega pidada toimiva väljapääsu asendajaks. Kõval pinnal või suletud põhjaga kastis tuleb enne täitmist läbi mõelda, kuhu liigne vesi liigub. Kui pinnas püsib pikalt märg või äravoolu lahendus eeldab ehitustöid, küsi nõu vastava ala asjatundjalt. Väldi olukorda, kus sügavamat peenart täites suurendad lihtsalt läbivettinud mullakihi mahtu.

Arvuta mullakogus peenra sisemõõtude järgi
Ühtlase sügavusega ristkülikukujulise peenra mullamaht arvuta nii: sisepikkus meetrites × siselaius meetrites × täidetava mullakihi sügavus meetrites. Tulemus on kuupmeetrites; liitrite saamiseks korruta see 1000-ga. Näiteks 2 m × 1 m × 0,30 m annab 0,60 m³ ehk 600 liitrit. Kasuta sisemõõte, sest kastiseinad võtavad peenra välismõõtudest osa enda alla. Kui lisad mulda ainult olemasoleva kihi peale, kasuta valemis lisatava kihi paksust, mitte kogu kasti kõrgust. Nii arvutad juurdeostetava mulla eraldi sellest pinnasest, kus juured juba kasvada saavad.
Mitme peenra puhul arvuta igaühe maht eraldi ja liida tulemused kokku. Kui peenar pole ristkülik või selle sügavus muutub, jaga see lihtsamateks osadeks. L-kujulise peenra saab näiteks jagada kaheks ristkülikuks, kuid nende ühine nurgaosa ei tohi arvestusse sattuda kaks korda. Astmelise põhjaga kastis arvuta eri sügavusega alad eraldi. Ligikaudseks hinnanguks võib kasutada keskmist sügavust, ent selleks on vaja teada, kui suurt ala iga sügavus esindab. Üks juhuslik mõõt peenra keskelt ei pruugi kogu mahtu kirjeldada. Kui pakendi maht on liitrites, teisenda kõik tulemused enne koguste liitmist samasse ühikusse. Mõõtude kirjapanekul lisa igale arvule ühik: 30 cm tuleb meetrites arvutades sisestada väärtusena 0,30 m. Kasvuhoone valimisel võid püramiidi tüüpi kasvuhoone tootelehelt kontrollida valitud variandi mõõte ja võrrelda neid peenraplaaniga. Mudeli üldpindala ei ole siiski peenra pindala. Arvutusse lähevad ainult mullaga täidetavad kasvualad, mitte käiguteed ega kastide seinad. Kui sisemõõdud pole veel teada, märgi kogus esialgseks hinnanguks ja arvuta see pärast peenarde lõplike mõõtude selgumist uuesti.
Näidisarvutused eri mõõduga peenardele
Kahemeetrise pikkuse, ühe meetri laiuse ja 30 cm täitekõrgusega peenra maht on 2,0 × 1,0 × 0,30 = 0,60 m³ ehk 600 liitrit. Kolme meetri pikkuse, 1,2 meetri laiuse ja sama sügavusega peenra maht on 3,0 × 1,2 × 0,30 = 1,08 m³ ehk 1080 liitrit. Nelja meetri pikkuse, ühe meetri laiuse ja 40 cm täitega peenar vajab 4,0 × 1,0 × 0,40 = 1,60 m³ ehk 1600 liitrit. Kui kaks peenart on ühesugused, arvuta ühe maht ja korruta peenarde arvuga.
Sügavama, 2,4 × 0,8 meetri suuruse peenra 45 cm täide annab 2,4 × 0,8 × 0,45 = 0,864 m³ ehk 864 liitrit. Need näited kirjeldavad geomeetrilist mahtu, mitte soovitust kasvatada kõiki kultuure samal sügavusel. Mõõdud peavad olema peenra seest ja täitesügavus kõikjal sama. Kui kasutad 50-liitriseid kotte, vastab 600-liitrine maht 12 kotile; 1080 liitri jaoks kulub arvutuse järgi 21,6 ehk täiskottidena 22 kotti. Viimasel juhul on pakendite kogumaht 1100 liitrit, seega jääb arvutuslikult 20 liitrit üle. Kui täidad peenart ainult juurde, muutub arvutus märgatavalt: 3 × 1,2 meetri suurusele alale 10 cm lisakihti annab 0,36 m³ ehk 360 liitrit. See ei ole sama mis kogu peenra uuesti täitmine. Pakendil märgitud maht ja pärast vajumist saavutatud mullakõrgus ei pruugi täpselt kokku langeda. Accoya ja panipaigaga klaaskasvuhoonet kaaludes erista peenarde jaoks kavandatud ala panipaigast ja liikumisruumist. Peenarde arvutused tasub kirjutada plaanile ükshaaval, et panipaiga või käiguraja ümbertõstmine ei muudaks märkamatult ka tellitava mulla kogust.
Arvesta ainult juurtele kasutatavat täitematerjali
Kui peenra põhi jääb sobiva aiamulla peale, ei pea kogu raami mahtu uue mullaga täitma. Arvuta lisatava kasvumulla kogus selle kihi järgi, mida tegelikult juurde paned. Kui osa aluspinnasest on juurtele sobimatu, ära käsitle seda kasutatava juureruumina; samuti ei ole kruus, kasti sein ega muu konstruktsioon kasvumulla maht. Ebaühtlase pinnaga peenras arvuta juurde lisatav kogus piirkondade kaupa. Kui mulda on vaja lisada vaid madalamatesse kohtadesse, ei pea kogu peenart uuesti täitma kogu selle kõrguse järgi.
Lahtise kasvusegu maht võib pärast peenrasse panemist muutuda, näiteks materjali vajumise tõttu. Seepärast kasuta arvutuses soovitud lõplikku mullakõrgust, kuid kontrolli ostetava segu pakendilt, millise mahuühiku järgi kogus esitatud on. Ära lisa automaatselt kindlat protsenti varuks, sest vajumine oleneb materjalist ja selle käsitsemisest. Küsi tarnijalt, kuidas tema esitatud mahtu tõlgendada ja kas segu täitmise kohta on eraldi juhised. Mahu saavutamiseks ei tasu mulda tugevalt kokku suruda: eesmärk on juurtele sobiv kasvukiht, mitte võimalikult suur materjalikogus kastis. Märgi raamile kavandatud mullapinna kõrgus, et täitmise ajal oleks selge võrdluspunkt. Jäta eraldi ruum võimalikule multšile ning arvesta, et muld ei pea ulatuma raami ülemise servani. Näiteks 40 cm kõrguse kasti 35 cm mullakiht tuleb arvutada 35 cm, mitte 40 cm järgi. Kui võrdled Prestige’i kasvuhoone suurusvariante, koosta iga sobiva variandi jaoks oma peenraplaan. Erinev peenrapikkus või peenarde arv muudab mullavajadust ka siis, kui sügavus jääb samaks. Nii saad ostetava segu kogust võrrelda tegeliku kasvuala, mitte kasvuhoone üldpindala alusel.
Peenra laius ja ligipääs on sügavusest eraldi küsimused
Sügav peenar ei ole mugav, kui selle keskele ei ulatu või kui sinna pääseb vaid üle mulla astudes. Vali laius selle järgi, kas töötad peenra mõlemalt küljelt või ainult ühelt poolt; jäta kasvupinna kõrvale ka käigurada. Universaalset laiust pole, sest ligipääs sõltub peenra asukohast, kasutajast ja kasvuhoone sisemisest ruumist. Käigutee ei kuulu peenra mullamahu arvutusse, kuid võtab osa kasvuhoone pindalast. Seetõttu määra kõigepealt eraldi kasvualade kuju ja mõõdud. Mullamahu leidmiseks korruta peenarde pindala täitekihi sügavusega, mitte ära kasuta kogu kasvuhoone pindala.
Enne peenarde rajamist märgi nende piirid kavandatud kohale ja proovi, kas ulatud mugavalt istutama, rohima ning saaki koristama. Kõrgem raam muudab töötamise kõrgust, kuid ei kõrvalda liiga laia peenra keskosani ulatumise probleemi. Mõtle ka sellele, kuidas pääsed taimede juurde siis, kui need on täiskasvanud: istutamise ajal vaba käik võib hiljem lehestiku tõttu kitsam tunduda. Kastmisvooliku või kastekannu kasutamiseks peab samuti ruumi jääma. Peenra otsast ligipääs ei pruugi asendada ligipääsu pikemale küljele. Avara kasvuhoone valikus on märgitud pindalavahemik 47–70 m², kuid peenarde arvu ja paigutuse otsustamiseks on vaja konkreetse variandi mõõte. Suuremas ruumis võid võrrelda üht pikka peenart mitme lühemaga: lühemad kasvualad annavad rohkem otsast ligipääsu, kuid nende vahele jäetud käigud vähendavad mullaga täidetavat pindala. See mõjutab ka kogumahtu. Märgi plaanile peenarde sisemõõdud, käigud ja ukse juurde jääv vaba ala. Kui muudad ligipääsu parandamiseks peenra laiust, arvuta mullavajadus uuesti; sügavuse samaks jätmine ei hoia kogumahtu muutumatuna.

Kasvuhoone pindala ei näita peenra mõõtmeid
Mudelile märgitud pindala annab üldise võrdlusnäitaja, kuid ei asenda konkreetse variandi sisemõõte. Enne peenra asukoha kinnitamist kontrolli ruumi pikkust ja laiust, ukseava ning seda, kas kavandatud kast jätab käimiseks ja hooldamiseks piisavalt ruumi. Vaata ka, kas peenra plaanitud kõrgus või asukoht mõjutab juurdepääsu kastmiseks. Kui kasvukast toetub olemasolevale põrandale või alusele, ära eelda, et see kannab automaatselt mullaga täidetud peenra raskust; selle sobivuse peab vajaduse korral üle vaatama pädev asjatundja.
Klaasist kasvuhoone mudelivalikus on märgitud pindalavahemik 3,77–28,08 m². Sobiva variandi valimiseks koosta aga peenra mõõtudega plaan ja võrdle seda kasvuhoone sisemõõtudega. Müüjalt tasub küsida just neid andmeid, mida tootelehel ei ole: peenrale kavandatud koha vaba laius, ukse asukoht ning aluse ja sisemise põranda lahendus. Ära loe peenart, kasvumulda ega äravoolulahendust komplekti kuuluvaks, kui seda pole tooteandmetes öeldud. Kui soovid kõrgemat kasvukasti, vajab kontrollimist ka kasti enda sobivus valitud täitekõrgusele. Mõõtude kõrval vaata kasutusotstarvet ja materjali kohta esitatud teavet; välimus või üldine nimetus ei tõenda sobivust söödavate taimede kasvatamiseks. Kasti müüjalt või tootjalt tuleb vajaduse korral täpsustada, kas seinad ja põhi on mõeldud sellise mullakihi jaoks. Olemasolevale põrandale toetuv peenar vajab eraldi hinnangut aluse sobivusele, sest liitrites arvutatud mullamaht ei näita veel täidetud kasti kaalu. Nende küsimuste lahendamine enne ostu aitab vältida olukorda, kus soovitud kasvusügavus on küll plaanil olemas, kuid kasti või aluse tingimused sunnivad seda hiljem vähendama.
Hinda peenra toimivust ka kasvatamise ajal
Esimese kasvuperioodi jooksul jälgi, kuidas muld niiskust hoiab ja kas taimede juurtel on ruumi areneda. Saagi koristamisel saad mõne esindusliku taime juurestikku vaadates hinnata, kas juured koondusid peenra põhja juurde või levisid sügavamale. See tähelepanek on vihje, mitte ainus tõend: piiratud kasvul võivad olla põhjuseks ka tihke muld, ebaühtlane kastmine või kultuurile sobimatu sort. Kui juured kohtavad kõva kihti või vesi püsib kaua peenras, vaata enne sügavuse suurendamist üle aluspinnas ja vee liikumine.
Kasvuperioodi lõpus pane kirja, milline kultuur peenras kasvas, kui paks oli mullakiht ning kas juured pääsesid aluspinnasesse. Lisa tähelepanekud märgade kohtade, vajumise ja hooldusele ligipääsu kohta. Nii saad järgmise hooaja muudatusi siduda konkreetse põhjusega, mitte üksnes üldise muljega, et peenar peaks olema sügavam. Kui mullapind on vajunud, mõõda juurde lisatava kihi paksus uuesti; algne täitmismaht ei ole automaatselt iga-aastane mullavajadus. Kultuuri vahetamisel kontrolli uue taime kasvuruumi nõudeid, kuid ära tõlgenda iga kasvu- või saagiprobleemi vähese sügavuse märgina. Ka seinaäärset klaaskasvuhoonet kaaludes on kasulik hoida peenraplaanil eraldi juurtele kasutatav sügavus, ostetava mulla kogus ja hoolduseks vajalik ruum. Tootelehel märgitud pindala üksi ei vasta ühelegi neist küsimustest. Kui muudad peenra asukohta, tuleb uues kohas aluspinnast uuesti hinnata: vana peenra head tingimused ei pruugi mõne meetri kaugusel korduda. Säilita mõõdud koos arvutusega, et hilisem lisatäide või peenra pikendamine oleks arvutatav samal alusel. Nii jääb sügavuse valik seotuks nii taimede kui ka tegeliku kasvukohaga.
Korduma kippuvad küsimused
Kas 20 cm sügavusest kasvuhoonepeenrast piisab?
Ainuüksi 20 cm mõõdust ei saa sobivust otsustada. Põhjata peenras võib juureruum jätkuda all olevas sobivas aiamullas, põhjaga kastis piirdub see kasti sisemusega. Kontrolli kasvatatava kultuuri ja sordi kasvuruumi vajadust ning seda, kas kogu mõõdetud kiht on juurtele kasutatav.
Kas kõigile taimedele on vaja 40 cm kasvumulda?
Ei. Kõigile taimedele ei saa määrata ühesugust mullasügavust. Arvesta kultuuri, sordi ja peenra põhjaga: juurviljale peab jääma ruumi saagiks kasvatatava juure arenguks, suurema taime juurestik vajab ruumi ka laiuses. Artikli mahuarvutustes kasutatud 40 cm on näidismõõt, mitte üldine kasvatusnõue.
Kas peenra põhja pandud kruus parandab drenaaži?
Mitte tingimata. Kruusakiht ei taga vee äravoolu ning peenema mulla ja jämedama kihi piir võib vett kinni hoida. Oluline on kogu pinnaseprofiil ja toimiv väljapääs. Kruusa ei tohiks lugeda juurtele sobivaks kasvumullaks.
Kuidas arvutada mullakogust sentimeetrites mõõtes?
Korruta peenra sisepikkus, siselaius ja täidetava kihi sügavus sentimeetrites ning jaga tulemus 1000-ga. Näiteks 200 × 100 × 30 cm annab 600 000 cm³ ehk 600 liitrit. Arvuta juurde lisatava kihi jaoks ainult selle kihi sügavusega.
Kas põhjata peenra puhul arvestan ka olemasolevat mulda?
Juurte kasvuruumi hinnates võid arvestada ka peenra all oleva mullaga, kui see on juurtele läbitav ja sobiv. Ostetava mulla koguse arvutamisel arvesta aga ainult juurde lisatavat kihti. Tihket või vettinud pinnast ära automaatselt kasutatavaks juureruumiks loe.
Hea lähtekoht on valida peenra sügavus kultuuri juurte järgi, seejärel kontrollida, kas peenra all olev pinnas on kasutatav ja kuhu liigne vesi liigub. Mullakoguse saad teada peenra sisemõõtudest ja täidetava kihi paksusest; kasvuhoone kogupindala üksi selleks ei piisa.