Miks on kasvuhoones palavam kui prognoositud?

Kasvuhoone mikrokliima
Kui kasvuhoone termomeeter näitab ilmaprognoosist kõrgemat temperatuuri, ei tähenda see automaatselt riket ega valet prognoosi. Prognoos kirjeldab piirkonna välisõhu temperatuuri, kuid kasvuhoones mõjutavad näitu päikesekiirgus, anduri asukoht, krundi mikrokliima ja õhuvahetus. Põhjuse leidmiseks kontrolli mõõteriista, seejärel kogu võrreldav temperatuuri- ja niiskuslogi. Muuda korraga ainult üht asja, et oleks selge, milline tegur näitu mõjutab.

Kasvuhoone temperatuur ja ilmateade kirjeldavad eri olusid
Ilmateate prognoos ja kasvuhoone termomeeter ei mõõda sama keskkonda. Prognoos kirjeldab piirkonna välisõhu oodatavat temperatuuri, kasvuhoones jõuab päikesekiirgus aga taimede, mulla, pottide ja konstruktsioonideni. Soojenenud pinnad annavad soojust ümbritsevale õhule ning kate piirab õhu vahetumist väliskeskkonnaga. Seetõttu võib päikeselisel pärastlõunal sisetemperatuur prognoosist kõrgem olla ka täiesti töökorras anduriga. Erinevuse suurus oleneb pilvisusest, tuulest, avade kasutamisest ja päikesekiirguse kestusest, mitte ühest kindlast parandustegurist. Pilves ilma või õhtuse jahtumise ajal võib vahe hoopis väheneda.
Kontrolli, kas võrdled sama aja ja sama liiki näitu. Telefoni päevane maksimum ei ole sama mis termomeetri praegune näit ning prognoosipunkt võib paikneda sinu aiast eemal. Kui õueandur asub tuulises avatud kohas, kasvuhoone aga seina või heki varjus, erinevad mõõteolud isegi sama ilmaga. Kirjuta sise- ja välisnäit üles samal kellaajal, kasuta sama temperatuuriühikut ning märgi, kas päike paistab kasvuhoonele otse. Nii saad esmalt välistada ajavahemiku ja asukoha võrdlusvea. Üks suur number ei ütle veel, kas põhjus on anduris, päikeses või väheses õhuvahetuses.
Anduri asukoht võib näitu suurendada
Kui termomeeter asub otsese päikese käes, soojeneb selle korpus kiirguse toimel ja näit võib õhutemperatuurist kõrgemaks minna. Sama võib juhtuda, kui seade puudutab klaasi, katuseraami või seina või asub mullapinna ja kuuma poti lähedal. Paiguta andur varjulisse, vabalt liikuva õhuga kohta, eemal klaasist ja teistest soojenevatest pindadest. Mõõda selle taimestiku kõrgusel, mille kasvutingimusi tahad hinnata, mitte vastu katuseharja. Kui kasvuhoones on eri kõrgusega taimi või väga erinevad päikese- ja varjualad, tee algul mõnes lisapunktis mõõtmine. Nii selgub, kas üks koht esindab ruumi või näitab vaid kohalikku soojalaiku.
Kontrolli näitu teise termomeetriga: pane seadmed kõrvuti samasse varjulisse, õhustatud kohta ja oota kasutusjuhendis kirjeldatud stabiliseerumiseni. Loe juhendist mõõtetäpsuse ja näidu uuenemise kohta, sest andurid võivad temperatuurimuutusele erineva kiirusega reageerida. Kui vahe püsib, korda katset ja kontrolli patareisid ning seadme seadeid. Väike erinevus võib jääda seadmete lubatud mõõtevea piiresse; kahe näidu keskmine ei muuda kumbagi seadet automaatselt täpsemaks. Kui saad, vaheta ka seadmete kohad omavahel. Nii näed, kas erinevus liigub kaasa termomeetriga või jääb samasse mõõtekohta. Uue kasvuhoone valikul aitab näiteks püramiidkasvuhoone Oasis paigutusjoonis kavandada, kuhu mõõteriist võiks jääda. Otsi kohta, kus näitu saab lugeda ilma seadet iga kord kätte võtmata või ümber tõstmata. Anduri varjestus peab hoidma otsese päikese eemal, kuid jätma õhu selle ümber liikuma; kinnine karp ei ole selleks hea asendus. Kinnitus ei tohiks suruda andurit vastu soojenevat raami. Eriti kasulik on püsiv mõõtekoht siis, kui tahad hiljem hinnata õhutuse muudatuse mõju: asukoha vahetamine samal ajal muudaks võrdluse ebaselgeks. Kui kasutad kaugloetavat andurit, kontrolli enne lõplikku kinnitamist ka seda, kas näidud jõuavad vastuvõtjasse usaldusväärselt.
Temperatuuri- ja niiskuslogi aitab eri põhjuseid võrrelda
Logi on kasulik siis, kui iga sissekanne kirjeldab võimalikult samu tingimusi. Lisa kuupäev ja kellaaeg, kasvuhoone temperatuur ning suhteline õhuniiskus, samal ajal mõõdetud välisõhu temperatuur ja andurite asukohad. Märgi otsese päikese olemasolu, pilvisus, tuuleolud ning see, kas uks, tuulutusavad ja varjutus olid avatud, suletud või osaliselt kasutuses. Kui mõõdad mitmes punktis, kirjuta juurde anduri kõrgus ja läheduses olevad pinnad või taimed. Prognoosi võid lisada eraldi võrdlusveeruna, aga erista see tegelikust välisõhu mõõtmisest. Hoia vorm lihtne ja kasuta samu mõõteriistu. Anna mõõtekohtadele lühikesed püsivad nimetused, näiteks „taimede kõrgusel”, „tagumises nurgas” ja „õues varjus”. Fotol või lihtsal visandil saab näidata nende täpset asukohta. Automaatse salvestuse puhul kontrolli seadmete kellaaegu: kui üks kell on teisest maas, võivad päikese saabumine ja temperatuuritõus näida ekslikult eri aegadel toimunud sündmustena. Puuduv mõõtmine märgi puuduvaks, mitte ära täida seda oletatud väärtusega.
Vali mõõtmisrütm, mida suudad mitu päeva järjest järgida: näiteks mõõda enne otsese päikese saabumist, kindla vahega päeva soojemal ajal ja veel kord õhtul. Pooletunnine või tunnine intervall võib sobida üldise päevamustri jälgimiseks, kuid kiire muutus võib jääda kahe sissekande vahele. Minimaalse ja maksimaalse näiduga termomeetri puhul kirjuta üles ka hetkenäit ning märgi, millise ajavahemiku maksimumi vaatad ja millal mälu nulliti. Pärast ukse või tuulutusava avamist pane kirja muutuse kellaaeg, mitte ainult uus temperatuur. Näiteks võib logirida kirjeldada olukorda nii: keskpäev, otsene päike, uks suletud, katuseavad osaliselt avatud, kastmist pole toimunud. Järgmine rida näitab siis, mis vahepeal muutus. Kui andmeid koguvad mitu inimest, leppige avade asendi kirjeldused eelnevalt kokku. „Aken lahti” võib muidu tähendada ühele väikest pilu ja teisele täielikku avanemist. Kasvuhoone valimise ajal lisa võrdlustabelisse ka täpne komplekt. Accoya Fusioni panipaigaga kasvuhoone puhul küsi plaani, millel on näha valitud variandi avad ja ruumijaotus. Märgi, millist ala iga andur jälgib, et eri ruumiosade näidud ei satuks hiljem ühe mõõtekoha alla. Säilita algsed sissekanded ka siis, kui koostad neist hiljem graafiku: graafik näitab mustrit, märkused aitavad seda seletada.
Krundi mikrokliima erineb ilmajaama oludest
Ilmateate mõõtepunkt ei pruugi olla sinu aia kõrval. Ka lühikese vahemaa sees võivad tulemust muuta tuulevarjuline nurk, hoone sein, hekk, aed ja ümbritsev pinnakate. Sein või hekk võib päikest varjata ning samal ajal tuult vähendada; päikesele avatud sillutis või kivipind võib lähedase õhu soojenemist mõjutada. Need tegurid võivad üksteist tasakaalustada, seega ära eelda ainult asukoha põhjal, kas kasvuhoone ümbrus on prognoosipunktist soojem või jahedam. Vaata, millal päike kasvuhoonele paistab ja millisest suunast tuul liigub. Pane tähele ka seda, kas tuuleolud muutuvad, kui lähedal olev uks või värav on avatud.
Jälgi varju hommikust õhtuni, mitte ainult ühel kellaajal. Puuvari võib päeva jooksul kasvuhoone katuselt küljele liikuda, samal ajal kui tuule tugevus ja suund muutuvad. Aseta õue võrdlustermomeeter varjulisse kohta, kus õhk saab vabalt liikuda; ära kinnita seda maja seinale ega pane kuumenevale pinnale. Vali koht, mis kirjeldab kasvuhoone ümbrust, kuid ei asu otse avast väljuva sooja õhu teel. Kui välisandur tuleb ümber tõsta, märgi see logisse, sest uus asukoht võib võrdlusnäitu muuta. Seinaklaasist kasvuhoonet kaaludes jälgi just valitud paigalduskoha päikest, seina varju ja tuulisust. Fotod samast kohast hommikul, keskpäeval ja pärastlõunal aitavad varju liikumist hiljem meenutada. Ühe päeva fotod ei kirjelda siiski kogu kasvuaega, sest päikese kõrgus ja puude lehestik muutuvad. Samuti tasub eristada kahte temperatuurivahet: kasvuhoone ja kohaliku välisõhu vahet ning kohaliku välisõhu ja prognoosi vahet. Kui juba õueandur erineb prognoosist, ei saa kogu kasvuhoone kõrget näitu omistada vähesele õhutusele. Selline eristus aitab otsustada, kas uurida järgmisena krundi olusid või kasvuhoone enda õhuvahetust.

Õhutamine sõltub kogu õhu liikumisteest
Lahti olev aken ei taga iseenesest, et õhk kogu kasvuhoones vahetub. Soe õhk tõuseb, mistõttu kõrgel paiknevad avad võivad aidata seda välja lasta, kuid samal ajal peab õhk mujalt sisse pääsema. Tulemust mõjutavad avade asukoht, tegelik avatus, tuuleolud ning see, kas taimed, riiulid või töövahendid takistavad õhu liikumist. Kui uksest sisenev õhk liigub otse lähima aknani, võivad kaugemad nurgad jääda vähese õhuvahetusega. Mõõda seetõttu mitmes punktis, mitte ainult ukse või ühe tuulutusava lähedal. Nii saad aru, kas probleem on kogu ruumis või mõnes kindlas alas.
Kontrolli, kas avatavad osad liiguvad tavakasutuses ettenähtud ulatuses ja kas ava ette pole tekkinud takistust. Automaatse avaja korral järgi seadme juhendit ning märgi logisse, millal see avanes; pelgalt seadme olemasolu ei näita, kui palju õhku vahetub. Pane võimalusel kirja ka osaline ja täielik avanemine, sest need ei kirjelda sama olukorda. Ära sunni mehhanismi käsitsi liikuma, kui juhend seda ei luba. Sisemised vaheseinad, riiulid, tihe taimestik ja varjutuskatted võivad õhuteed muuta ka siis, kui välised avad on vabad. Vaata ruumi nii ukse juurest kui ka kaugemast otsast: eriti oluline on märgata, kas kasvav taimestik on varem vaba läbipääsu sulgenud. Kui võrdled uut lahendust, näiteks Prestige'i kasvuhoonet, otsi konkreetse variandi kirjeldusest avade asukohta ja avanemisviisi. Kõrvuta seda oma peenarde ja riiulite plaaniga. Küsi eraldi, millised avatavad osad kuuluvad valitud komplekti ning millised on lisad. Ukse kaudu õhutamist kavandades arvesta ka tegeliku kasutusega: uks, mis peab igapäevaselt suletud olema, ei saa olla sinu plaanis pidevalt avatud sissepääsuava. Nii hindad õhutust kasutatava tervikuna, mitte üksnes akende arvu järgi.
Temperatuurimustrid ja võimalikud põhjused
Logis hakkavad võimalikud põhjused eristuma korduvate mustrite järgi. Kui temperatuur tõuseb järsult koos otsese päikesega ja muutub pilve saabudes, kontrolli esmalt anduri varjestust ning päikesekiirguse mõju. Kui näit püsib kõrge ka pärast päikese nõrgenemist, vaata üle tuulutusavade tegelik olek, tuulevaikus ja ruumi õhuteed. Kui lae lähedal on soojem kui taimede kõrgusel, mõõda mõlemat punkti samal ajal ja varjus; nii saad hinnata, kas näit kirjeldab kogu ruumi. Need tunnused suunavad kontrolli, kuid ükski neist ei tõesta põhjust üksi. Jälgi ka seda, kas temperatuur hakkab langema pärast tavapärast õhutamist.
Võrdle võimalusel mitut sarnase päikesega päeva ja hoia anduri asukoht muutumatuna. Muuda korraga ainult üht asja, näiteks ava tavapäraselt tuulutusavad, ning märgi muudatuse aeg. Ära sule kuuma kasvuhoonet meelega selleks, et tekitada äärmuslikke võrdlusnäite: oluline on teada, kuidas tavapärane õhutamine mõjub. Pilvisuse, tuule ja kellaaja erinevused võivad tulemuse segi ajada. Üks temperatuurilangus ei tõesta, et probleem on lahendatud, kui välisilm samal ajal muutus. Vaata ka sise- ja välisõhu temperatuuride vahet. Kui mõlemad jahtuvad sarnaselt, võib peamine muutus olla välisilm; kui sisetemperatuur läheneb välisnäidule pärast avade avamist, on see vihje õhutamise mõjule. Tulemuse kinnitamiseks on vaja korduvat vaatlust. Kui andur reageerib päikesele kohe, kuid teine samas õhus varjestatud termomeeter mitte, tasub enne lisaseadme ostmist parandada mõõtmist. Kui korduv muster viib kasvuhoone vahetamise kaalumiseni, võrdle klaaskasvuhoone Klassika valitud varianti just tuvastatud probleemiga. Kirjelda müüjale, kas kuumus püsib kogu ruumis või ainult ühes alas ning millistes ilmaoludes see tekib. Nii saab arutada sobivat õhutuse konfiguratsiooni, ilma et üks kõrge temperatuur muutuks põhjendamatult kogu senise kasvuhoone puuduseks.
Suhtelist õhuniiskust tuleb lugeda koos temperatuuriga
Suhteline õhuniiskus näitab protsentides, kui lähedal on õhus olev veeaur antud temperatuuril küllastumisele. Kui veeauru kogus ei muutu, võib temperatuuri tõustes suhtelise niiskuse protsent langeda. Seetõttu ei tähenda pärastlõunane madalam näit iseenesest, et kasvuhoones on veeauru vähem või õhuvahetus paranes; muutus võib tuleneda temperatuurist. Samuti ei selgita üks kõrge niiskusprotsent, miks kasvuhoone palav on. Vaata temperatuuri ja niiskuse näite kõrvuti, samal kellaajal ja samast mõõtekohast. Korduv muster on tavaliselt informatiivsem kui üksik maksimum. Ka õhtune niiskusprotsendi tõus võib kaasneda jahtumisega, mitte uue niiskuse lisandumisega. Kui logis on niiskuse hüpe, kontrolli selle kõrval temperatuuri, kastmise aega ja avade asendit. Nende põhjal saab sõnastada võimaliku seletuse, kuid suhtelise õhuniiskuse protsent üksi ei näita õhus oleva veeauru koguse muutust ega seda, kui palju õhku läbi kasvuhoone liikus.
Niiskuslogi annab lisavihjeid, kui märgid juurde kastmise ja muud nähtavad muutused, kuid ära kasuta seda eraldi õhutuse mõõdikuna. Märg pind, taimede aurumine ja välisõhu vahetumine võivad niiskusnäitu eri suundades mõjutada. Klaasi, lehtede või märja pinnaga liiga lähedal olev andur võib anda ruumi keskosast erineva tulemuse. Kui seadmele satub kastmisvesi või tekib selle pinnale kondensaat, märgi juhtum logisse ja järgi enne järgmise näidu hindamist kasutusjuhendit. Niiskusanduri reageerimisaeg ja kasutustingimused võivad erineda termomeetri omadest. Kasvavate taimede puhul kontrolli aeg-ajalt ka seda, kas algul vaba andur on jäänud lehestiku sisse. Selline asukohamuutus võib toimuda märkamatult. Accoya Fusioni kasvuhoone paigutust kavandades jäta mõõteriistale ligipääsetav koht, kus saab vältida kastmispritsmeid ning jälgida taimede ja anduri vahekaugust. Küsi plaani alusel, millised kinnitusvõimalused on lubatud, kui tootekirjeldus seda ei selgita. Mõõteriist ei tohiks takistada akna kasutamist ega igapäevast hooldust. Niiskusanduri ostul vaata juhendist lubatud kasutuskeskkonda, mitte ainult näidiku ulatust: ekraanil kuvatav lai protsendivahemik ei kinnita iseenesest sobivust märga kasvuhoonesse. Nii väldid olukorda, kus näiline mikrokliima muutus tuleneb hoopis mõõteriista kasutamisest sobimatutes tingimustes.
Õhutamine ja varjutus lahendavad eri probleeme
Kui mõõtmine on usaldusväärne ja kuumus järgib otsest päikest, võib varjutus vähendada kasvuhoonesse jõudvat päikesekiirgust. Kui õhk ei liigu, alusta aga avade ja õhuteede kontrollist: õhutamine aitab juba soojenenud õhku vahetada, varjutus piirab soojenemist. Üks lahendus ei asenda tingimata teist. Varjutuse sobivus oleneb kasvatatavate taimede valgusvajadusest ning aastaajast, mistõttu ei ole olemas üht universaalset varjutusprotsenti igale kasvuhoonele. Logi aitab hinnata, kas temperatuur tõuseb peamiselt tugeva päikesega või püsib kõrge ka siis, kui kiirgus väheneb.
Varjutuse asukoht, paigaldusviis ja sobivus konkreetse katte või raamiga tuleb üle kontrollida. Ära kinnita midagi viisil, mida tootja juhend ei luba, ega kata tahtmatult tuulutusavasid. Välise ja sisemise varjutuse mõju ning kinnitamise võimalused võivad konstruktsiooniti erineda. Kui plaanid näiteks Bloomcabini oranžeeriat varjutada, küsi valitud variandiga ühilduva lahenduse kohta. Tootelehelt peab selguma, millist ala pakutav varjutus katab, kuidas seda kasutatakse ja kas see kuulub komplekti või tuleb eraldi valida. Ilma nende andmeteta ei saa hinnata, kas lahendus mõjutab just logis esile tulnud kuuma ala. Enne võrdlust kirjelda, millal varjutus kasutusse võeti ja millised avad jäid avatuks. Mõõda õhku, mitte varjutuse enda pinda, ning väldi katse ajal anduri ümbertõstmist. Jälgi lisaks temperatuuritipule seda, kas kõrge temperatuur kestab lühemat aega. Üks pilvine katsepäev ei näita veel varjutuse mõju päikeselise ilmaga. Pane tähele ka seda, kas katet on igapäevaselt võimalik eemaldada või kõrvale tõmmata, kui valgust on vähem. Varjutus vähendab taimedele langevat valgust, seega ei ole võimalikult tugev või püsiv varjutamine automaatselt parim vastus kõrgele näidule. Täpse varjutusastme valimine on eraldi küsimus, mida pelgalt temperatuurilogiga ei lahenda.

Mida kasvuhoone õhutuse valimisel kontrollida
Uut kasvuhoonet või õhutuse täiendust valides ära lähtu ainult sellest, mitu akent toote tutvustuses mainitakse. Kontrolli, kus paiknevad õhu sissepääsu ja väljumise avad, millised osad päriselt avanevad ning kuidas neid kasutatakse. Võrdle avade asukohta peenarde, riiulite ja töökoridoriga: tihe taimerida võib õhu liikumisteed piirata ka siis, kui ava ise on vaba. Mõtle läbi ka igapäevane ligipääs, et mõõteriista näitu oleks mugav jälgida ja avatavaid osi saaks tavakasutuses kontrollida. Need küsimused puudutavad konkreetset mudelit ja valitud komplekti, mitte ainult kasvuhoone üldist tüüpi.
Automaatse mehhanismi korral tutvu tootekirjelduse ja juhendiga ning kontrolli, millist osa see liigutab. Küsi, milline avaja sobib valitud aknaga, millised kasutuspiirangud juhendis kehtivad ning kuidas kontrollitakse seadme tavapärast tööd. Ära eelda, et üks lisaseade lahendab kogu ruumi õhuvahetuse. Samuti selgita enne ostu, kas hiljem lisatav varjutus või riiul mõjutab avade kasutamist. Näiteks T-kujulise disainiga aiakasvuhoonet vaadates võrdle tehnilist kirjeldust oma peenarde ja käiguteede joonisega. Otsi dokumentidest vastust sellele, kus asuvad avatavad osad ja kuidas pääsed nende juurde pärast taimede kasvamist. Kuju ega põrandapind üksi ei tõenda õhutuse toimivust. Kui dokumentatsioon ei vasta küsimusele, lase sobivust selgitada müüjal või kvalifitseeritud paigaldajal. Kõige kasulikum päring sisaldab sinu krundi tuulevarju, senise logi korduvat temperatuurimustrit ning kavandatud sisustust. Erista pakkumises põhikomplekt, lisatavad avad, avajad ja varjutus, et eri variante saaks sisuliselt võrrelda. Kui soovid tulevikus õhutust täiendada, küsi juba ostu eel, millised muudatused on sellele variandile lubatud. Ära arvesta ostuotsuses kinnitamata lisavõimalusega. Nii põhineb valik dokumenteeritud lahendusel ja sinu kasutusvajadusel, mitte eeldusel, et iga kasvuhoonet saab hiljem ühtemoodi kohandada.
Korda mõõtmisi pärast muudatust
Kui oled anduri ümber paigutanud, muutnud tavapärast õhutamist või proovinud sobivat varjutust, korda logi sama anduri ja mõõtekohtadega. Võrdle võimalikult sarnase päikesepaiste ja tuulega päevi ning vaata nii temperatuuri tippu kui ka seda, kui kaua kasvuhoone püsib välisõhust soojem. Samad kellaajad aitavad hinnata, kas muutus kordub, mitte ei langenud kokku ühe pilve või tuulehooga. Kui tulemusi muutsid korraga mitu tegurit, alusta järgmist võrdlust ühe muudatusega. Pane kirja ka see, kui mõju puudus: seegi aitab otsustada, kas kontrollida järgmisena andurit, õueolusid või avade tööd.
Kui kaks kontrollitud termomeetrit annavad püsivalt erinevaid tulemusi, ava ei liigu või automaatne avaja ei käitu juhendi järgi, ära hakka konstruktsiooni omal käel ümber tegema. Kogu kuupäevad, avade asend, andurite paigutus ja võimalusel fotod mõõtekohtadest. Nende andmete põhjal saab tootja juhendist või kvalifitseeritud spetsialistilt küsida, kas probleem peitub mõõteriistas, avade töös või paigalduse lahenduses. Täpne logi muudab veaotsingu konkreetseks: siis ei pea lahendust otsima üksnes ilmateate ja ühe kõrge näidu järgi.
Korduma kippuvad küsimused
Kas kasvuhoone temperatuur peaks vastama ilmateatele?
Mitte tingimata. Ilmateade kirjeldab välisõhu temperatuuri piirkonnas, kasvuhoones mõjutavad näitu päikesekiirgus, varjulisus ja õhuvahetus. Võrdle sama kellaaja näitu ning ära kõrvuta päevast maksimumi hetketemperatuuriga.
Kas otsese päikese käes olev andur võib näidata liiga palju?
Jah. Päikesekiirgus võib anduri korpust soojendada, nii et see näitab õhutemperatuurist kõrgemat väärtust. Korda mõõtmist varjus ja vabalt liikuva õhuga kohas ning võrdle tulemust teise termomeetriga.
Mida temperatuuri- ja niiskuslogisse kirja panna?
Märgi kuupäev ja kellaaeg, sise- ja välisõhu näit, anduri asukoht ning kasvuhoone tuulutusavade, ukse ja varjutuse asend. Lisa ka päikese, pilvisuse ja tuule olud, et saaksid võrrelda sarnaseid mõõtmisi.
Miks suhteline õhuniiskus temperatuuri tõustes langeb?
Kui õhus oleva veeauru kogus ei muutu, võib soojenedes suhtelise õhuniiskuse näit langeda. See ei tähenda iseenesest, et õhk vahetub paremini või niiskust on vähem. Loe niiskusnäitu koos temperatuuriga.
Kas enne tuleks kasvuhoonet õhutada või varjutada?
Kontrolli esmalt anduri asukohta ja seda, kas õhk saab tavapärase kasutuse ajal liikuda. Kui õhutamine toimib, kuid kuumus järgib tugevat päikesepaistet, võib sobiv varjutus aidata. Arvesta ka taimede valgusvajaduse ja valitud lahenduse ühilduvusega.
Prognoosist kõrgem kasvuhoonetemperatuur muutub arusaadavamaks, kui võrdled sama aja mõõtmisi ja kaitsed andurit päikese eest. Seejärel näitab korduv logi, kas kuumus järgib päikesekiirgust, krundi olusid või vähest õhuvahetust. Õhutamise ja varjutuse vajadust tasub hinnata alles siis, kui mõõtekoht on kontrollitud. Nii põhineb järgmine muudatus päris mõõtmistel, mitte ühel ootamatult kõrgel näidul.