Kasvuhoones tilgub kondensvesi taimedele

Kasvuhoone niiskus ja tilkumine
Kui kasvuhoones tilgub vett taimedele, ei ütle märg leht veel, kas allikas on kattepinnale tekkinud kondensaat, vihmavesi, kastmine või pinnalt alla voolanud vesi. Põhjuse leidmiseks vaata koos tilkumiskohta, selle ilmumise aega ning öiseid temperatuuri- ja niiskusnäite. Nii saad eristada külma pinna kondensaati ühest lekkekohast ja jäädvustada mustri fotodega, enne kui muudad tuulutust või kastmisrutiini.

Kaardista, kust ja millal tilgad langevad
Alusta sellest, et eristad nähtava märgumise koha oletatavast põhjusest. Enne kui vee ära pühid, vaata, kas tilgad tekivad katuse keskel, servas, raami või liitekoha juures, seinal või ainult kindlate taimede kohal. Pane tähele, kas näed õhukest niiskuskihti, eri suurusega piisku, üht korduvat märga täppi või mööda pinda kulgevat veerada. Ükski neist märkidest ei tõesta põhjust üksi, kuid korduv muster aitab otsustada, kas uurida kõigepealt pinda, ühendust, vihma või kastmist. Märg leht võib olla tilga langemise lõpp-punkt, mitte koht, kus vesi tekkis.
Joonista kasvuhoonest lihtne pealtvaate skeem ja märgi sellele taimerida, riiulid, uksed, tuulutusavad ning kõik kohad, kust oled tilku näinud. Lisa noolega vee liikumise rada, kui see kulgeb enne alla kukkumist mööda katet või raami. Kirjuta iga vaatluse juurde kuupäev, kellaaeg, ilm, kastmise aeg ning see, kas uksi või avasid kasutati. Korda sama kontrolli mitmel korral, eelistatult enne hommikust kastmist. Üks märg hommik võib kokku langeda üksiku vihma või kastmisega. Kui tilkumiskoht püsib sama, kuigi kasutusolud muutuvad, on see parem vihje kui üldine tunne, et kasvuhoones on niiske.
Tilkumise asukoht aitab võimalikke põhjusi eristada
Laial pinnal olevad peened piisad võivad viidata kondensaadile, samas kui ühest punktist tulev vool annab põhjuse uurida lähedal asuvat ühendust, serva või raami. Need mustrid võivad siiski kattuda: vesi võib tekkida ühes kohas, mööda pinda edasi liikuda ja alles siis taimedele kukkuda. Vaata, kas samas piirkonnas on märg ka kasvuhoone sisepind, ning jälgi tilga teekonda. Kui üks koht muutub märjaks pärast vihma või tuult, pane ilm eraldi kirja. Kui pind kattub piiskadega ka sademeteta ööl, tasub uurida ka jahtumist ja õhuniiskust.
Seinaäärses kasvuhoones märgi skeemile ka hoone sein ja selle ühendus kasvuhoonega. Vaata, kas märgumine algab seina juurest või kasvuhoone kattepinnalt ning kas vesi liigub enne allakukkumist piki mõnd serva. Seina lähedal olev märg taim ei tähenda veel, et vesi tuleb seinast: tilk võib sinna jõuda kaugemalt. Kui kaalud seinaklaasist kasvuhoone ostmist, küsi valitud lahenduse jooniseid, millelt saab uurida seinaühendust ja taimede võimalikku paigutust selle suhtes. Joonisel nähtav ühendus aitab määrata vaatluskohti, kuid selle veepidavust tuleb hinnata tegeliku paigalduse järgi. Olemasolevas kasvuhoones võrdle sama ühendust kuival hommikul ja pärast vihma ning pildista seda mõlemal korral samast suunast. Märgi üles, kas märg on ainult ühenduse alumine serv või ka selle kohal olev pind. Ära pühi kogu piirkonda korraga kuivaks enne, kui oled vee liikumistee jäädvustanud. Kui alguskoht jääb varju, lisa skeemile küsimärk, mitte oletatud lekke asukoht: see aitab hilisemal ülevaatusel eristada nähtut sellest, mida veel kontrollida tuleb.
Miks tekivad külmale pinnale veepiisad?
Kondensaat tekib, kui veeauru sisaldav õhk puutub kokku pinnaga, mis on õhu kastepunktist külmem. Seepärast võib piisku koguneda külmale servale või ühendusele ka siis, kui kasvuhoone keskosas mõõdetud õhuniiskus ei tundu ebatavaliselt suur. Suhteline õhuniiskus sõltub temperatuurist: kui õhk jahtub ja veeauru kogus jääb samaks, võib suhteline näit tõusta. Õhuandur ühes kohas ei näita tingimata, millised olud valitsevad jahtunud sisepinna lähedal. See on põhjus, miks üks number või tunne, et õhk on kuiv, ei selgita veel taimedele langevaid tilku.
Mõõda õhutemperatuuri ja suhtelist niiskust koos ning kirjuta näitude kõrvale kellaaeg. Hoia andur korduvatel vaatlustel samas kohas, eemal märjast pinnast, otsesest päikesest ja avatud tuulutusava vahetust lähedusest. Probleemse pinna temperatuuri kontrollimiseks kasuta sellele pinnale sobivat mõõtevahendit ja järgi selle juhendit. Eriti klaasi mõõtmisel tuleb veenduda, et seade mõõdab soovitud pinna temperatuuri, mitte ei anna eksitavat näitu. Õhuanduri näit ei asenda pinnatemperatuuri. Kui kasutad kastepunkti leidmiseks arvutust või mõõtja vastavat funktsiooni, võta aluseks samal ajal ja samas piirkonnas saadud õhutemperatuur ning niiskus. Väike erinevus pinna temperatuuri ja arvutatud kastepunkti vahel ei anna mõõtevigade tõttu kindlat vastust. Ka Accoyaga kasvuhoonet võrreldes tasub küsida, millistest dokumentidest saab uurida kattepindade, raamide ja ühenduste paiknemist. Ära omista materjali või mudelinime põhjal kogu hoonele ühesugust pinnatemperatuuri. Mõõda nähtava tilkumiskoha lähedal ning võrdle seda võimalusel kuivaks jäänud kõrvalpinnaga. Selline võrdlus aitab uurida kohalikku erinevust, mida kasvuhoone keskel paiknev andur ei pruugi näidata.
Öine ajastus annab jahtumise kohta vihjeid
Kui tilkumine algab pärast päikeseloojangut või ilmub enne hommikust tuulutamist, on ajastus oluline vihje. Kasvuhoone õhk ja sisepinnad ei pruugi jahtuda ühtemoodi ega samal ajal; kui pind jõuab kastepunktist allapoole, võivad sellele tekkida piisad. Pane kirja, millal pind oli viimati kuiv, millal märkasid esimesi tilku ja kas neid oli rohkem hommikul. Märgi juurde pilvisus ja sademed, mitte selleks, et ühe öö põhjal järeldada, vaid selleks, et korduvaid olukordi võrrelda. Kuivadel öödel ilmuv tilkumine ei tõesta, et leket pole, kuid aitab hinnata kondensaadi võimalust.
Koosta õhtust hommikuni ulatuv ajajoon: viimane kuiv vaatlus, esimeste piiskade märkamine ja taimede märgumine võivad toimuda eri aegadel. Kui mõõtja salvestab näite automaatselt, kontrolli enne vaatlust selle kella ning vali salvestusvahemik seadme juhendi järgi. Ainult öö madalaim temperatuur ja kõrgeim niiskus ei näita, kas need esinesid samal ajal. Kui andmelogerit pole, on ka õhtune ja varahommikune mõõtmine kasulik, kuid märgi selgelt, et vahepealne areng jäi jälgimata. Lisa ajajoonele avade sulgemine ja hommikune avamine; ära järelda automaatse avaja tööd üksnes sellest, et aken oli hommikul kinni. Uut kasvuhoonet kaaludes vaata näiteks T-kujulise oranžeeria kasvuhoone jooniselt, kust pääseb eri piirkondade avasid vaatlema ja kasutama. Kontrolli avade tegelikku konfiguratsiooni valitud mudeli dokumentidest. Taimede kohal ja kaugemas hooneosas tehtud vaatlustel kasuta eraldi asukohatähiseid, et ajajooned ei seguneks. Kui tilkumine ilmub enne seda, kui märkad lehel vett, aitab just see ajavahe leida pinna, kust uurimist jätkata. Hilisem märg leht üksi seda infot enam ei anna.

Tee fotod samast kohast ja sarnasel ajal
Fotodest on kõige rohkem kasu siis, kui need näitavad nii tervet piirkonda kui ka piiskade lähemat kuju. Tee üks lai pilt, kus on näha kasvuhoone osa ja märg taim, ning lähivõte pinnast või ühendusest, kust vesi paistab tulevat. Püüa pildistada samast kohast ja ligikaudu samal ajal, näiteks enne hommikust tuulutamist. Lisa märkmetesse pildi tegemise kellaaeg ja see, kas vesi oli juba varem nähtav. Nii saad võrrelda, kas märgumine algab samalt pinnalt või liigub öö jooksul edasi. Üks läikiv lähivõte ei pruugi näidata, kas piisk on katte peal või lehel.
Jäta fotole äratuntav raam või muu taustamärk ning nimeta pildid kuupäeva, kellaaja ja skeemil kasutatud asukohatähise järgi. Tee samast piirkonnast võimalusel üks pilt veel siis, kui pind on kuiv: nii on hiljem lihtsam eristada veerada tavalisest peegeldusest või pinnajäljest. Kontrolli kohe pärast pildistamist, kas piisad ja ühendused on teravalt näha. Kui peegeldus varjab pinda, tee lisapilt veidi teise nurga alt, säilitades ka algse üldvaate. Märgi juurde, kas vaadeldav pind on seest või väljast märg; foto kaudu ei pruugi seda eristada. Kõrgemal asuva tilkumiskoha jäädvustamiseks kasuta turvalist vaatluskohta, mitte ära ulatu üle taimede või toetu kattepinnale. Katuse kuju võrdlemisel võib püramiidkasvuhoone tootepilt anda üldise ülevaate, kuid võimalikke vee liikumisteid tuleb uurida joonistelt ja kohapeal. Müügipilt ei ole diagnostiline foto. Kui saadad oma pildid asjatundjale, lisa üldvaade, lähivõte ja märge selle kohta, kas samal ööl sadas. Nii on ühenduse asukoht ja märgumise ajastus arusaadavad ka inimesele, kes pole sinu kasvuhoones käinud.
Õhu- ja pinnatemperatuuri ning niiskuse mõõtmine
Pane lihtsasse logisse kirja kuupäev ja kellaaeg, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, võimalusel probleemse pinna temperatuur, esimese tilga märkamise aeg ning tuulutuse ja kastmise olukord. Lisa lühidalt ka välisilm, sest vihm ja tuul võivad aidata leket kondensaadist eristada. Kui kasutad üht mõõtjat eri kohtades, märgi asukohamuutused üles: eri ajal saadud näidud ei ole otsene sama hetke võrdlus. Kui sul on mitu andurit, hoia neid mõõtmisel kindlates kohtades ja kontrolli, et ükski ei oleks märg või otsese päikese käes.
Kasvuala ja panipaiga näidud võivad kirjeldada eri olusid, seega paiguta mõõtja sinna, mille kohta soovid infot saada. Kui kaalud Accoya ja panipaigaga klaaskasvuhoonet, uuri jooniselt ruumide paiknemist ja ühendust ning kavanda mõõtmiskohad selle järgi. Eraldi alade võrdlemisel märgi kummagi anduri asukoht ja kõrgus; ära üldista ühe ruumi näitu kogu kasvuhoonele. Ka taimede kõrgusel ja katuse lähedal saadud tulemused tuleb logis lahus hoida. Kui kasutad mitut mõõtjat, võid need enne võrdlust mõneks ajaks kõrvuti asetada ja kontrollida, kas nende näidud erinevad. Järgi seejuures seadmete juhendeid ning arvesta täpsuse ja mõõtepiiridega. Ära paranda hiljem andmeid oletatud vahe võrra, kui seadme juhend sellist korrigeerimist ei toeta. Märgi üles ka tühjad patareid, anduri märgumine või salvestuspausid: sellise perioodi näidud ei pruugi võrdluseks sobida. Korduv samas kohas kogutud info on kasulikum kui hulk üksikuid näitusid, mille mõõtmisolud pole teada. Logi eesmärk ei ole saada võimalikult palju numbreid, vaid seostada usaldusväärsed näidud konkreetse tilkumiskoha ja ajaga.
Tuulutuse mõju selgub kasutusmärkmetest
Tuulutuse hindamiseks kirjuta üles, millised aknad või avad olid kasutusel, millal need avati ja kui kaua olukord kestis. Märgi ka, kas tegemist oli käsitsi juhitava või automaatse lahendusega ning kas see töötas vaatlusel tavapäraselt. Avade olemasolu üksi ei selgita, kui palju õhku taimede või probleemse pinna juures liigub. Samuti ei tõesta hommikune kondensaat iseenesest, et tuulutust oli liiga vähe: pind võib jahtuda ka siis, kui õhk on vahetunud. Võrdle pigem sarnase ilmaga öid ning seo näidud ja fotod avade kasutamise ajaga.
Tuulutuse muutmist hinnates erista seda, kas taimedele langeb vähem tilku, kas kattepinnal on vähem vett või kas märg pind kuivab hommikul kiiremini. Need on erinevad tulemused: kiirem kuivamine pärast akna avamist ei tõesta, et öösel kondensaati ei tekkinud. Tee esimene vaatlus enne hommikust avamist ja järgmine pärast seda, märkides mõlema kellaaja. Olemasoleva süsteemi kasutamisel järgi juhendit ning arvesta ilma ja taimede vajadustega; pelgalt võrdluskatse pärast ei ole vaja avasid ebasobivates oludes lahti jätta. Kui võrdled Bloomcabin Prestige’i kasvuhoonet teiste lahendustega, küsi valitud konfiguratsiooni avade paiknemise, juhtimise ja ühilduva lisavarustuse kohta. Kasulik on teada ka seda, kuidas pääseb avasid tavapärase hoolduse käigus kontrollima. Ära vali varustust lubaduse järgi, et üks avaja või ava kõrvaldab kondensaadi igas olukorras. Sinu logi aitab sõnastada täpsema küsimuse: kas valitud lahendusega saab juhtida just neid avasid, mille kasutamist soovid tilkumise ajaga võrrelda? Nii toetab ostueelne kontroll tegeliku probleemi uurimist, mitte ainult üldist soovi kasvuhoonet rohkem tuulutada.
Varjutuse puhul arvesta ka temperatuuri muutumisega
Varjutus vähendab otsest päikesekiirgust, kuid ei ole iseenesest kondensaadi eemaldamise lahendus. Kui päeval jõuab kattepinnale vähem päikese soojust, võib muutuda ka selle pinna soojenemine ja hilisem jahtumine. Mõju sõltub konkreetsest kasvuhoonest ja kasutusoludest, seega ära järelda üksnes varju olemasolu järgi, et tilkumine väheneb või suureneb. Kui varjutust juba kasutad, pane kirja selle kasutamise aeg ning võrdle seda tilkumiskoha ja temperatuurilogiga. Kui sa seda veel ei kasuta, kogu esmalt paar võrdlusvaatlust ilma muude muudatusteta.
Varjutuse vaatlemisel märgi üles, milline osa kasvuhoonest oli kaetud ning millal kate paigaldati, avati või eemaldati. Kui varjutus paikneb sees, vaata eraldi selle enda märgumist ja selle kohal olevat kattepinda: nähtav tilk võib langeda varjutuskattelt, kuigi vesi tekkis mujal. Ära tõmba märga katet diagnoosimiseks taimede kohale ega muuda selle kinnitusi väljaspool kasutusjuhendis lubatut. Uut lahendust kaaludes küsi kinnituste, kasutusviisi ja tuulutusavadega sobivuse kohta. Näiteks avara kasvuhoone puhul tuleb ühilduvus kinnitada konkreetse mudeli ja varjutustoote dokumentide alusel; hoone suurus üksi ei anna vastust. Fotodel näidatud varjutus ei tähenda tingimata, et see kuulub valitud komplekti. Olemasoleva varjutuse mõju võrdlemisel hoia kastmine ja avade kasutamine võimalikult tavapärasena ning märgi olulised erinevused siiski üles. Kui pilvisus muutub tugevalt, ei saa kahe öö erinevust kindlalt varjutusele omistada. Vaata nii tilkumiskohta kui ka seda, kas vee kogunemine algab kattepinnal või varjutuse juures. See aitab eristada temperatuuri muutusega seotud tähelepanekut lihtsalt muutunud tilga langemiskohast.

Erista kondensaat vihma- ja kastmisveest
Pane tähele, kas tilkumine järgneb vihmale, eriti kui märg on alati sama serv või ühendus. Kui sademeteta öödel tekib laial sisepinnal kondensaat, kuid pärast vihma ilmub lisaks ühte punkti voolav vesi, võivad korraga esineda kaks põhjust. Kastmisvesi seostub tavaliselt kastmise aja ja viisiga: kontrolli, kas vesi jõuab lehtedele kohe töö käigus või hakkavad piisad tekkima hiljem, ilma et taimi oleks vahepeal kastetud. Arvesta ka sellega, et kattepinnale tekkinud vesi võib taimeni kukkuda, kuigi taimi pole kastetud. Märgi iga võimalik veeallikas eraldi üles.
Allika eristamiseks jälgi tavapärast kasutust, mitte ära juhi katse korras vett kahtlasesse ühendusse või taimedele. Pärast vihma pildista märgumiskoht enne pühkimist ning pane kirja, millal sadu algas ja millal vesi nähtavaks muutus. Vee ilmumine alles pärast saju lõppu ei välista leket, sest vesi võib enne nähtavasse kohta jõudmist liikuda mööda pinda. Kastmise puhul märgi üles, kas kasutati voolikut, kastekannu või muud viisi ning kas lähedal asuv rada või kattepind sai märjaks. Ära jäta vajalikke kastmiskordi ära üksnes selleks, et saada kuiv võrdlusöö. Kui märgumine kordub pärast sademeid ühest liitekohast, lase ühendus asjatundjal üle vaadata. Ostueelset võrdlust tehes uuri klaasist kasvuhoone dokumentidest katuse, ühenduste ja vee ärajuhtimise lahendust ning küsi, milliseid hoolduskontrolle juhend ette näeb. Tootepilt ei näita paigalduse veepidavust. Kui palud olemasoleva kasvuhoone ülevaatust, anna kaasa eraldi märkmed kuivade ööde, vihma ja kastmise kohta. See võimaldab uurida ka mitme veeallika samaaegset esinemist, selle asemel et nimetada kogu märgumist kondensaadiks.
Muuda üht asja korraga ja hinda tulemust
Kui oled algolukorra fotode ja mõõtmistega kirja pannud, vali üks muudatus, mida on võimalik selgelt jälgida. See võib olla tuulutuse kasutamise kohandamine juhendi järgi või kastmise ajastuse muutmine, kui märkmed viitavad kastmisvee osalusele. Ära muuda samal ajal nii tuulutust, kastmist kui ka varjutust, sest siis ei selgu, milline tegur tilkumist mõjutas. Võrdle tulemust samas kohas ja võimalikult sarnaste ilmaolude korral. Üks kuiv hommik ei tõesta, et põhjus kadus, nagu üks märg hommik ei tõesta, et muudatus ei aidanud.
Taimede tavapärast hooldust ei ole vaja põhjuse otsimiseks järsult muuta. Kui tilku tuleb ühest kindlast kohast ka kuiva ilmaga või märkad kahjustatud ühendust, pragunenud katet või muud nähtavat viga, lase konstruktsioon asjatundjal hinnata. Kui piisku tekib laial pinnal ja ajastus kordub jahtumise järel, jätka pinna, õhu ning tuulutuse märkmete võrdlemist. Nii saad valida järgmise kontrolli selle põhjal, mida oled päriselt näinud, mitte ainult selle põhjal, et taimedele langeb vett.
Korduma kippuvad küsimused
Kas kasvuhoones olev kondensvesi tähendab alati liiga suurt õhuniiskust?
Ei. Piisad võivad tekkida siis, kui niiske õhk puutub kokku kastepunktist külmema pinnaga. Seetõttu võib kondensaat koguneda ühte külma kohta ka siis, kui kasvuhoone keskosas mõõdetud suhteline õhuniiskus pole eriti suur. Vaata koos nii õhu- kui ka pinnatemperatuuri.
Miks tilgub vesi taimedele enamasti öösel või hommikul?
Pärast päikeseloojangut kasvuhoone ja selle sisepinnad jahtuvad. Kui pind muutub ümbritsevast õhust piisavalt külmemaks, võib sellele tekkida kondensaat, mis hiljem taimedele kukub. Kontrolli olukorda enne hommikust tuulutamist ning pane kirja, millal esimesed piisad ilmuvad.
Kuidas eristada kondensaati vihmavee lekkest?
Vaata, kas märgumine ilmub ka sademeteta ööl või tekib peamiselt vihma ja tuule ajal või järel. Laial pinnal olevad piisad võivad viidata kondensaadile, samas kui samast liitekohast tulev vesi pärast sademeid vajab lekke kontrollimist. Kumbki märk üksi ei anna lõplikku vastust ning kondensaat ja leke võivad esineda korraga.
Kas tuulutusava avamine lõpetab taimedele tilkumise?
Mitte tingimata. Tuulutamine võib muuta õhu niiskust ja temperatuuri, kuid mõju sõltub oludest ning sellest, kus avad paiknevad ja millal neid kasutatakse. Pane enne muudatust algolukord kirja, järgi kasvuhoone kasutusjuhendit ja võrdle tulemust sarnaste ööde põhjal.
Kas kondensaadi tõttu peaks kastmisrutiini muutma?
Ära muuda rutiini enne, kui oled kastmisvee võimalikku rolli kontrollinud. Märgi üles kastmise aeg ja viis ning vaata, kas lehed märguvad kohe pärast kastmist või tekivad piisad hiljem ka kastmata ööl. Muuda korraga üht asja, et põhjus paremini selguks.
Tilkumise põhjust aitab leida see, kui fotodel nähtav vee liikumistee sobib kokku märgumise aja ja mõõdetud näitudega. Jahtumise järel laial pinnal tekkivate piiskade puhul tasub uurida pinna temperatuuri ja õhuniiskust; pärast vihma ühest ühendusest tulev vesi vajab selle ühenduse kontrollimist. Märg leht üksi ei erista neid põhjusi. Jäädvusta seetõttu ka lehe kohal olev pind ja esimeste piiskade ilmumise aeg ning võrdle pärast muudatust sama kohta sarnastes oludes.