Komposti kasutamine kasvuhoonepeenras ilma liigväetamiseta

Kasvuhoonepeenra hooldus
Kasvuhoonepeenrasse lisatud kompost võib parandada mulla struktuuri ja täiendada toitainetevaru, kuid ka valminud kompost sisaldab toitaineid. Katuse all ei läbi sademevesi peenart samamoodi nagu avamaal, mistõttu korduvate lisandite mõju võib aastatega kuhjuda. Sobiv kogus sõltub komposti küpsusest ja koostisest, mulla analüüsist, kasvatatavast kultuurist ning peenra tegelikust pindalast. Enne komposti lisamist tasub need asjaolud eraldi üle vaadata, mitte lähtuda üksnes harjumuspärasest kihist või sellest, kui palju materjali käepärast on.

Miks kasvuhoones komposti kogust mõõta?
Kompost toob peenrasse orgaanilist ainet ning võib parandada mulla kobedust, õhu liikumist ja veehoiuvõimet. Mõju sõltub algsest mullast: liivasel maal võib olulisem olla vee hoidmine, raskes ja märjas mullas ei lahenda kompost üksi halba äravoolu. Kompost sisaldab ka lämmastikku, fosforit, kaaliumi ning lahustuvaid sooli; nende osakaal oleneb lähteainest ja valmimisest. Seepärast erista kaht küsimust: kas peenar vajab orgaanilist ainet ja kas see vajab lisatoitaineid? Kui mulla struktuur tundub vilets, ei tõesta see automaatselt toitainete puudust. Kompost ei ole neutraalne täitematerjal. Osa toitaineid vabaneb alles lagunemise käigus, seega ei pruugi mõju kohe nähtav olla.
Kasvuhoone katus kaitseb peenart otseste sademete eest, mistõttu ei uhu vihm toitaineid välja samamoodi nagu avamaal. Kastmine ja äravool võivad osa lahustuvatest ühenditest peenrast välja viia, kuid see sõltub vee hulgast, mullast ja aluspinna tingimustest. Tugevat loomulikku läbipesu ei tasu eeldada. Korduv komposti, väetise ja toitainerikka kastmisvee kasutamine võib mõne aine sisaldust aja jooksul suurendada. Selle mõju hindamiseks on vaja teada, millisele alale lisandid tegelikult jõudsid. Näiteks Prestige’i kasvuhoone suurusevariandid hõlmavad tooteandmete järgi 3,77–28,08 m², kuid komposti arvestusse kuulub sellest ainult peenrapind. Märgi plaanile ka käigud, tööala ja pottide asukohad. Kui osa kasvatusalast on aluspinnasest eraldatud, käsitle sealset kasvusubstraati omaette, mitte kõrvaloleva peenra jätkuna. Nii saad hiljem siduda kompostikoguse õige mullamahu ja prooviga. Hoone pindala on ruumiplaneerimise lähteandmed; toitainete lisamise otsuse aluseks on konkreetse kasvukoha seisund. Samuti ei näita suur saak üksinda, kui palju komposti järgmisel korral vaja läheb.
Küpsus ja päritolu määravad komposti sobivuse
Küps kompost on lagunemisprotsessis piisavalt stabiilne: pärast läbisegamist ei hakka see tavaliselt uuesti märgatavalt kuumenema, lõhn on mullane ja suurem osa algmaterjalist pole enam äratuntav. Need tunnused aitavad esmalt hinnata, kuid ei tõesta iseenesest komposti sobivat koostist. Äge ammoniaagi- või hapukas lõhn on hoiatusmärk, mitte analüüs. Osaliselt lagunenud materjal võib peenras edasi laguneda ning mikroobne tegevus võib ajutiselt siduda taimedele kättesaadavat lämmastikku. Ebaküpses materjalis võib olla ka rohkelt ammooniumi, lagunemisel tekkivaid ühendeid või sooli, mis häirivad õrnu juuri. Eriti tundlikud on idanevad seemned ja noored taimed. Tundmatu küpsusega komposti ära kasuta vahetult külvi- või istutusalal.
Komposti päritolu on sama tähtis kui küpsus. Aiajäätmetest, sõnnikust, toidujäätmetest või eri lähteainete segust tehtud materjalide toitainesisaldus, pH ja lahustuvate soolade hulk võivad erineda. Pakendil olev nimetus ei näita, kuidas konkreetne partii köögiviljade kasvatamiseks sobib. Küsi valmistajalt lähteainete, valmimise ja partii analüüsi kohta ning kontrolli, et analüüsi kuupäev ja partii tähis käiksid pakutava materjali kohta. Lahtise komposti ostmisel palu sama teave kaasa ka siis, kui pakendit pole. Vaata üle, kas materjalis leidub klaasi, plasti või muid võõriseid; kahtlase materjali kasutamist ei põhjenda üksnes selle tume värv. Uue kasvuhoone kavandamisel sõltub tellitav kogus peenarde lahendusest, mitte hoone nimetusest. Avara kasvuhoone tooteandmed annavad suurusvahemikuks 47–70 m²; peenarde rajamise ajaks tasub siiski kokku leppida täpne vajalik kompostikogus ja koht, kus materjali enne laotamist hoida. Ära telli lisakogust ainult selleks, et kogu vaba põrandapind kohe täita. Hoia partii andmed alles ka pärast koti tühjendamist või koorma laialijagamist.
Mida kompostianalüüsist lugeda?
Kompostianalüüsist küsi vähemalt pH-d, elektrijuhtivust ehk EC-d ja toitainete sisaldust. pH näitab happesust, EC annab üldise pildi lahustunud sooladest, kuid ei ütle, milline üksik toitaine näidu põhjustas. Vaata, kas lämmastik, fosfor ja kaalium on esitatud üldsisaldusena või taimedele kättesaadava vormina. Orgaanilise aine ja kuivainesisalduse tulemused aitavad samuti mõista materjali koostist ja niiskust. Üks näit üksi ei määra lisatavat kogust: sobiv pH ei korva kõrget EC-d ega juba suurt fosforisisaldust. Tõlgenda tulemusi koos peenramulla analüüsi ja kasvatatava kultuuriga. Kui raport sisaldab kasutussoovitust, kontrolli ka, millisele materjalile ja kasutusviisile see käib.
Enne tulemuste võrdlemist kontrolli ühikuid ja mõõtmismeetodit. Näit võib olla arvutatud niiske komposti või kuivaine põhjal; protsent ja milligrammid kilogrammi kohta tuleb enne arvutamist viia samale alusele. Näiteks kuivaine kohta antud toitainesisaldust ei saa otse korrutada märja komposti massiga. Elektrijuhtivuse puhul kontrolli ka proovi ettevalmistamise meetodit, sest eri meetoditega saadud tulemused ei pruugi olla otse võrreldavad. Üldlämmastik ei võrdu lämmastikukogusega, mis ühe kasvuperioodi jooksul taimedele kättesaadavaks muutub. Seetõttu ei saa komposti analüüsi põhjal üksi otsustada, et taimede kogu lämmastikuvajadus on kaetud. Palu laboril selgitada, milliseid tulemusi saab võrrelda mullaprooviga ja milliseid kasutada lisatava koguse hindamiseks. Hoia komposti ja mulla raportid eraldi, kuid märgi neile ühine peenra tähis. Kui kavandad peenraid Klassika klaaskasvuhoonesse, lisa kasvatusplaanile iga peenra number juba enne täitmist. Nii ei lähe eri materjalide analüüsid hiljem segamini ning ühe kompostipartii andmeid ei peeta kogu kasvuhoonemulla omadusteks. Kasutussoovituse puudumisel ära tuleta sobivat annust ainult ühest heast näidust.
Analüüsi peenramulda enne lisamist
Komposti analüüs näitab lisatava materjali, mitte peenras juba oleva toitainetevaru. Võta mullaproov enne uut lisamist ja järgi labori proovivõtujuhist: proovivõtu sügavus, tööriistad ja koondproovi moodustamine mõjutavad tulemust. Ühe peotäie asemel koostatakse tavaliselt esindusproov mitmest sarnase kasutuslooga kohast võetud alamproovist, kuid täpne kord sõltub labori juhisest. Hoia eri peenrad lahus, kui nende muld, senine kompost või kasvatatud kultuurid on olnud erinevad. Jäta kõrvale ebatavalised laigud, näiteks komposti- või väetisekuhja ümbrus, kui soovid hinnata tavalise peenra seisundit. Kui tahad uurida just probleemset kohta, võta see eraldi prooviks ja märgista selgelt.
Vali analüüsipakett küsimuse järgi. Küsi laborilt, kas lisaks pH-le ja taimedele kättesaadavatele toitainetele on vaja määrata mulla elektrijuhtivust või orgaanilise aine sisaldust. Kastmisvee analüüs võib olla kasulik, kui soolsuse näit korduvates proovides suureneb või vee koostis pole teada. Ütle laborile, mida kasvatasid, millal viimati komposti lisasid ja milliseid väetisi kasutasid. Märgi proovivõtu kuupäev ning kirjelda, kas tegemist on olemasoleva pinnase, sisse toodud mulla või nende seguga. Uue seinaäärse kasvuhoone kavandamisel tasub need erinevused plaanile kanda enne, kui peenrad täidetakse ja algsed mullapiirid kaovad. Seina lähedus üksi ei tõesta, et mullale on vaja teistsugust kompostikogust; otsus peab põhinema kasvukoha andmetel. Kui ühes peenras on eri ajal lisatud mulda või komposti, küsi laborilt, kas võtta eraldi proovid. Proovikoti tähis peab vastama plaanil olevale tähisele, et soovitust saaks rakendada õiges kohas. Kirjuta küsimused laborile enne proovi saatmist, sest juba saadetud proovist ei pruugi saada kõiki hiljem soovitud näitajaid määrata.

Arvuta kogus peenra mõõtude järgi
Kui mullaanalüüs ja komposti omadused toetavad lisamist, määra kogus peenrapinna ja kavandatava kihi järgi. Ristkülikukujulise peenra pindala saad pikkuse ja laiuse korrutisena; ebaühtlase peenra jaga lihtsamateks osadeks ja liida pindalad. Kihi maht liitrites = pindala ruutmeetrites × kihi paksus sentimeetrites × 10. Näiteks 4 m² peenra 1 cm kiht on 40 liitrit. See näide selgitab ühikute teisendust, mitte ei soovita sellist kihti kasutada. Sobiv kogus sõltub analüüsist, komposti omadustest ja sellest, kas jätad materjali pinnale või segad mulda. Arvesta ainult selle peenraosaga, mida on vaja muuta; eri mullaga peenraid ära liida üheks keskmiseks. Mõõda peenra laius mitmest kohast, kui servad pole paralleelsed.
Hoone kogupindala järgi arvutamine paisutab vajadust, sest käigud ja tööalad ei ole peenrad. Kui võrdled Accoyaga kasvuhoone suurusi, kasuta tootelehel esitatud 3,77–28,08 m² vahemikku ruumiplaneerimiseks, kuid koosta komposti tellimus peenarde mõõtude järgi. Kui ostad komposti liitrite asemel kilogrammides, ära kasuta suvalist teisendust: niiskus ja puistetihedus muudavad massi. Küsi tarnijalt andmeid või kaalu oma nõus teadaolev maht, lahutades tühja nõu massi. Arvutusnäitena: kui 10 liitrit konkreetset komposti kaalub 6 kilogrammi, kaaluks sama niiskuse ja täitmisviisi korral 40 liitrit ligikaudu 24 kilogrammi. See ei ole komposti üldine tihedus ega soovituslik annus. Ära suru mõõtenõus materjali tihedamaks kui laotamisel, sest siis ei vasta mõõdetud maht enam kasutatavale mahule. Kottides ostes jaga vajalik liitrite arv pakendi nimimahuga ja arvesta ka avatud kottides alles olev kogus. Tellimuse ümardamisel tekkiv ülejääk ei kuulu automaatselt peenrale. Säilita arvutuse juures ühikud, et hiljem ei aetaks liitreid ja kilogramme segamini.
Kasvatatavad kultuurid ei vaja sama kompostikogust
Toitainetevajadus sõltub kultuurist, kasvuperioodi pikkusest, saagist ning sellest, kas taimejäägid eemaldatakse või tagastatakse mulda. Pika kasvuperioodiga viljuvad taimed ja kiirekasvulised lehtköögiviljad ei kasuta toitaineid samal viisil; see ei tähenda siiski, et ühele tuleb anda rohkem komposti ilma mullaproovi vaatamata. Külvikord aitab mõista, mis peenras varem kasvas, kuid ei ütle üksinda, milliseid toitaineid praegu napib või on üle. Arvesta ka sellega, kui palju saaki koristatakse ja taimejääke eemaldatakse. Liigne lämmastik võib mõnel kultuuril soodustada lehemassi ning pidurdada õitsemist või viljumist, kuid taime välimuse järgi ei saa põhjust kindlaks teha. Ära jaga igale reale harjumusest sama kogust.
Kui kasvuhoones on eri kultuuridega peenrad, märgi plaanile nende kasutus, mõõdud ja varem lisatud kompost. Seo mullaproovi tulemus konkreetse peenra ja kavandatud kultuuriga. Aianduse asjatundjale on kasulik teada ka seda, kas samal alal kasvatatakse hooaja jooksul mitu järjestikust kultuuri või üks pika kasvuperioodiga taim. Ära käsitle järjestikuseid külve automaatselt põhjusena iga kord uut kompostikihti lisada. T-kujulise oranžeeria kasvuhoone valimisel võrdle toote mõõtjoonist kavandatud peenarde, käikude ja eraldi kasvatusnõude paigutusega; mudelinimi ei määra nende toitainetevajadust. Kui osa taimi kasvab pottides või kasvukottides, käsitle nende substraati eraldi. Piiratud mahuga kasvusubstraadile ei saa üle kanda peenra ruutmeetri järgi arvutatud kompostikogust. Kontrolli, kas ostetud substraat sisaldab juba väetist või komposti ning kas tootja lubab sellesse lisandeid segada. Kultuuripõhise soovituse küsimisel esita ka substraadi nimetus ja nõu maht. Nii väldid olukorda, kus sama kompostipartii sobivust peenramullale peetakse ekslikult tõendiks selle sobivuse kohta puhta kasvusubstraadina. Väldi katsetamata puhta komposti kasutamist külvi- või istutusseguna.
Jaota kompost peenrale ühtlaselt
Kui lisamine on põhjendatud, jaota mõõdetud kompost ühtlaselt. Mulla analüüs ja valitud kasvatusviis aitavad otsustada, kas jätta see pinnale või segada olemasoleva pealmise mullakihiga. Sügav läbikaevamine pole automaatselt vajalik ja võib muuta püsipeenra ülesehitust. Väldi suuri kuhje ja komposti koondamist otse istutusauku, kus juured võivad sattuda väga suure soolade või toitainete sisaldusega materjali sisse. Uut partiid kasutades ära kalla kogu koormat ühte peenraotsa ega jaga seda silma järgi. Kui oled koguse liitrites arvutanud, jaota see peenra osade vahel mõõtenõu või kindla mahuga ämbri abil. Ka ühtlane laotamine ei muuda liiga suurt kogust sobivaks.
Enne laotamist märgi peenra piirid ja jaga pikem peenar mõõdetud lõikudeks. Kui kogu peenrale on ette nähtud ühesugune kiht, jaota kogus lõikude pindala järgi; erineva vajadusega aladele valmista eraldi kogused. Nii on lihtsam märgata, kui ämber saab liiga vara tühjaks või materjali jääb ootamatult üle. Komposti liigutamise võimalused tasub läbi mõelda juba kasvuhoonet valides. Püramiidi tüüpi kasvuhoone puhul vaata konkreetse variandi mõõtjooniselt üle ukse ja käikude asukohad ning kontrolli, kuidas pääsed kompostiga peenarde juurde. Ära eelda foto põhjal, et sinu käru või mõõtenõud valitud lahendusse mahuvad. Kui käruga peenra kõrvale ei pääse, saab koguse välja mõõta väljaspool kasvuhoonet ja tuua sisse väiksemate nõudega. Väldi laotamisel peenrasse astumist, kui saad töö teha käigult, ning ära kuhja ülejääki taimede ümber. Mõõda lõpuks kasutamata jäänud kogus: tellitud ja tegelikult laotatud maht ei pruugi olla sama. Just tegelik kogus tuleb hilisemasse hooldusarvestusse kanda, sest selle järgi saab hinnata peenrasse lisatud materjali.
Pea arvestust korduvate lisamiste üle
Kasvuhoones võib iga-aastane korduslisamine toitainete või soolade kuhjumist soodustada, seega ära käsitle komposti kalendritööna. Pane kirja lisamise kuupäev, peenar, kogus, toote või partii nimi ja teadaolevad analüüsiandmed. Lisa kõrvale kasvatatud kultuurid, taimejääkide käsitlemine, muud väetised ning kastmisvee allikas. Märgi ka, kas kompost segati mulda või jäeti pinnale. Selline arvestus aitab märgata, kui üks peenar sai mitu sisendit, ning eristada nende võimalikku mõju. Kui pealispind vajub või orgaaniline aine laguneb, ei tähenda see iseenesest, et toitainete lisamine on vajalik. Mulla füüsiline maht ja toitainete sisaldus on eri näitajad.
Võrdlusproov võta võimaluse korral sama proovivõtukorra ja analüüsimeetodiga. Proovide sagedus sõltub varasemast tulemusest, lisatud materjalist ja kasvatamise intensiivsusest; küsi laborilt, millal kordusanalüüs annab sisulist teavet. Arvestuse jaoks sobib lihtne tabel, kus igal peenral on oma rida ning lisamistel kuupäevad, kogused ja ühikud. Säilita komposti partiiandmed ning märgi ka see, kui mõnel aastal jäeti lisamine ära. Kui valid Accoya ja panipaigaga klaaskasvuhoone, erista plaanil kasvatusala, läbipääsud ja panipaik, et materjalivarude arvestus ei läheks segamini peenrale laotatud kogustega. Juba ostetud kompost ei ole veel kasutatud kompost. Pane eraldi kirja alles olevad kotid või lahtise materjali hinnanguline maht ning nende partii. Kui järgmisel hooajal kasutatakse vana ja uut partiid, ei kirjelda ühe partii analüüs mõlemat. Saagimärkmete juurde kirjuta tähelepanekud taimekasvu kohta, kuid ära pea head või halba saaki üksi komposti mõju tõendiks. Valgus, kastmine ja muud kasvutingimused võivad samal ajal muutuda ning mõjutada tulemust.

Mida teha, kui toitainete näidud on kõrged?
Kui mullaproov näitab mõne toitaine sisaldust juba piisavaks või kõrgeks või EC on suur, jäta kompost ja sama toitainet lisavad väetised esialgu ära. Tõlgenda näite eraldi: kõrge fosforisisaldus ei tähenda tingimata, et kõik muud toitained on tasakaalus, ja sobiv pH ei välista liigset soolsust. Kontrolli komposti analüüsi, varasemaid lisandeid ning vajaduse korral kastmisvee koostist; neist võib selguda, kust näit pärineb. Ära püüa pH-d ega toitainete taset juhusliku materjaliga vastassuunas muuta. Enne parandust küsi laborilt või aianduse asjatundjalt, mida tulemus sinu kasvatatava kultuuri puhul tähendab. Kui probleem puudutab üht peenart, ära töötle kõiki alasid automaatselt samamoodi.
Üleliigseid toitaineid ei eemalda uus kompost. Samuti pole peenra läbipesu universaalne lahendus: kasvuhoone äravool, pinnase läbilaskvus ja kastmisvee koostis määravad, kuhu lahustunud soolad liiguvad ning kas need kasvualalt lahkuvad. Ilma neid asjaolusid teadmata võib vesi probleemi teise mullakihti kanda või tekitada uue. Leppige labori või aianduse asjatundjaga kokku põhjendatud muudatused ja kordusanalüüsi aeg. Dokumenteeri tehtud muudatused, et järgmisi tulemusi oleks võimalik varasema olukorraga võrrelda. Taimede kehv kasv ei ütle üksi, kas komposti on liiga vähe või liiga palju; kontrolli ka kastmist, juuri ja muid kasvutingimusi.
Millal komposti lisamisega oodata?
Oota komposti lisamisega, kui selle päritolu või küpsus pole teada või vajalikud analüüsitulemused pole veel saabunud. Pärast läbisegamist uuesti kuumenev, kääriva või terava lõhnaga materjal vajab enne peenral kasutamist täiendavat hindamist. Soe ilm võib ka küpse komposti soojaks muuta, seega ei määra üks temperatuurinäit selle küpsust. Ära kasuta kahtlast materjali külvi või istutuse läheduses üksnes seepärast, et tööde ajakava nõuab peenra ettevalmistamist. Kollasus, kidur kasv ja ebaühtlane saak ei tõesta kompostipuudust: samasuguseid sümptomeid võivad põhjustada kastmine, temperatuur või juurte seisund. Selgita põhjus enne lisamist ning võta vajaduse korral probleemse kasvukoha muld eraldi analüüsimiseks. Kui mullal pole tuvastatud parandamisvajadust, võib komposti sel hooajal üldse lisamata jätta.
Kui mulla struktuur vajab parandamist, kuid toitainete näidud on juba kõrged, lahuta mullaparanduse eesmärk väetamisest. Küsi laborilt või aianduse asjatundjalt, kas sobib mõni kontrollitud ja väikese toitainesisaldusega materjal; ära eelda, et iga orgaaniline lisand sobib köögiviljadele või parandab just sinu mulla omadusi. Kui uue materjali koostis või sobivus pole teada, ära laota seda kogu kasvuhoones korraga. Väike dokumenteeritud katseala, mille kõrval jääb muutmata võrdluspeenar, aitab võimalikku mõju jälgida, kuid ei asenda materjali kvaliteedi kontrolli. Märgi üles nii katseala kui ka saak. Komposti lisamise põhjus peab olema mõõdetud vajadus, mitte harjumus ega soov hunnikust lahti saada.
Korduma kippuvad küsimused
Kuidas hinnata, kas kompost on küps?
Valminud kompost on tavaliselt jahtunud, mullase lõhnaga ja suurem osa algmaterjalist on lagunenud. Need tunnused ei näita siiski soolade ega toitainete sisaldust. Küsi võimaluse korral partii analüüsi; tundmatut või veel lagunevat materjali ära laota kohe kogu kasvuhoonepeenrale.
Kas kasvuhoonesse tuleb igal aastal komposti lisada?
Ei. Lisa komposti siis, kui peenra seisund ja analüüs seda toetavad. Katuse all võib korduv lisamine suurendada mõne toitaine või soola sisaldust, seega pole kindla kalendri järgi lisamine hea asendus mullaproovile.
Kas komposti võib panna otse istutusauku?
Väldi suurte koguste koondamist istutusauku, sest siis võib üks taim saada väga suure toitainete või soolade sisaldusega materjali. Kasuta komposti ühtlaselt ja lähtu selle küpsusest, analüüsist ning peenra kasvatusviisist.
Kuidas komposti kogust arvutada?
Mõõda peenra pindala ja korruta see kavandatava kihi paksusega: ruutmeetrid × sentimeetrid × 10 annab mahu liitrites. Näiteks 1 cm kiht 4 m² peenral on 40 liitrit. Arvutus näitab mahtu, mitte soovituslikku annust.
Mida teha, kui mullas on juba palju toitaineid?
Jäta kompost ja sama toitainet lisavad väetised esialgu ära. Kontrolli komposti ja kastmisvee andmeid ning küsi laborilt või aianduse asjatundjalt tulemuste tõlgendust. Ära proovi näitu juhusliku materjaliga omal käel muuta.
Kasvuhoonepeenras ei ole komposti koguse määramiseks üht normi, mida igal aastal korrata. Selgita kõigepealt välja, kas materjal on küps ja mida see sisaldab; seejärel võrdle kompostianalüüsi peenramulla näitajatega ning arvuta vajaduse korral kogus mõõdetud peenrapinna järgi. Kui mulla toitainetevaru juba piisab, on komposti vahele jätmine samuti teadlik hooldusotsus. Mõõdetud kasutus aitab vältida olukorda, kus mullaparanduseks mõeldud lisand koormab peenart liigsete toitainetega.