Selle veebisaidi sisu kvaliteedi parandamiseks ja kasutajate vajadustele vastavaks kohandamiseks kasutatakse küpsiseid – sealhulgas kolmandate osapoolte küpsiseid. Jätkates selle veebisaidi kasutamist nõustute küpsiste kasutamisega ning võimaliku suhtlusega, kui sisestate oma kontaktandmed mõnda saidi vormi.
Tagasi blogisse

Kooli kasvuhoone: õppetöö ja vaheaegne hooldus

Kooli kasvuhoone: õppetöö ja vaheaegne hooldus

Kooli kasvuhoone

Kooli kasvuhoone ühendab õppetegevuse ja igapäevase hoolduse. Plaanis tuleb läbi mõelda, kuidas klassid ruumi kasutavad, kes nende tööd juhendab ning kuidas saavad taimed hooldatud koolivaheaegadel. Selged kokkulepped ligipääsu, vastutuse ja kasutusgraafiku kohta aitavad muuta ruumi õppetöö osaks kogu õppeaasta vältel.

Oranžeeria kasvuhoone aiavaade

Ostja meelespea 1

Õpieesmärk määrab kasvuhoone kasutuse

Kooli kasvuhoone vajab enne taimevalikut selget õpieesmärki. Määrake, kas tunnis vaadeldakse seemnete idanemist, võrreldakse kasvutingimusi, harjutatakse mõõtmist või talletatakse taimede arengut pikema aja jooksul. Kui siht jääb üldiseks, võib ruum muutuda kohaks, kus klass aeg-ajalt taimi vaatab, kuid varasemad tähelepanekud ei jõua järgmise tunnini. Valige alguses üks või kaks korduvat ülesannet, mille tulemus on kirjas kuupäeva, mõõdu või tähelepanekuna. Näiteks saab õpilane võrrelda sama taime arengut eri nädalatel või märkida üles, millised tööd tehti. Nii selgub, millist tööpinda, märgistust ja õpetaja juhendamist tegelikult tarvis on. Õppe-eesmärk aitab valida ka tõendi, mille õpilane tunnist kaasa võtab: mõõtetabeli, joonise või kirjaliku järelduse.

Õppeplaan tuleb sobitada õppeaastaga. Külvamine, taimede hooldamine, mõõtmine ja võimalik saagikoristus ei pruugi toimuda sama klassi tundides; seepärast otsustage juba enne istutamist, milline tegevus jätkub õpetaja, ringijuhi või muu kokkulepitud täiskasvanu abil. Pikema projekti puhul säilitage vaatlusandmed, et järgmine rühm saaks tööd jätkata. Kirjutage iga vanuserühma jaoks oma ülesanne ning märkige, millal õpilased töötavad, millal õpetaja valmistub ja milliseid kasvatusprotsesse saab ajakava järgi jälgida. Kui ruumi kasutab mitu õppeainet, leppige kokku, kuidas vaatlusandmed järgmise õpetajani jõuavad. Ühine vaatlusleht võiks sisaldada taime tähist, kuupäeva, mõõtühikut ja mõõtmise viisi, et eri klasside tulemused oleksid võrreldavad. Eristage õpilase enda tähelepanek hooldaja tehtud tööst: kastmiskanne ei ole sama mis kasvumõõtmine. Planeerige ka viimane tund enne vaheaega ja esimene tund pärast seda. Nendes saab võrrelda varasemaid andmeid, selgitada vahepeal tehtud hooldust ning arutada, miks mõni taim arenes oodatust erinevalt. Selge õppeplaan aitab vältida olukorda, kus tunnis kavandatud tegevused ja taimede hooldusvajadus ei sobi omavahel kokku.

Ruum ja suurus tuleb siduda õpperühma tööga

Ruumi suurus ei võrdu automaatselt korraga mahtuva klassi suurusega. Joonistage sisse tööpinnad, istutusnõud, läbikäik, ukse avanemise ala ja koht, kus õpetaja juhendab või loeb rühma kokku. Otsustage, kas kogu klass töötab korraga või liigub kasvuhoonesse väiksemate rühmadena; ülejäänud õpilastele kavandage samal ajal muu ülesanne. Jätke liikumistee vabaks ka siis, kui kaasas on kastmisnõud või kastid. Proovige paigutust paberil või põrandale märgitud kontuuriga ning jälgige, kas üks töökoht varjab teist või takistab väljapääsu. Mõõtke ka tööpindade kõrgus ja mõelge, kuhu asetatakse kasutatud vahendid, et sissepääs ei muutuks laoks. Arvestage tavalist kasutust, mitte ainult maksimaalset mahutavust.

Kataloogi pindalavahemik aitab eri suurusega lahendusi kõrvutada, kuid õpperühma mahutavus selgub alles sisustuse paigutamisel. Prestige’i kasvuhoone suurusvariandid jäävad tootelehel märgitud vahemikku 3,77–28,08 m². Võrrelge konkreetse variandi joonist kavandatud tööpindade ja liikumisteega ning küsige, mida esitatud pindala hõlmab. Paigutusplaanil tasub eristada püsivalt taimede all olevat ala ja tunniks vajalikku tööala. Kevadine külvikastide hulk võib olla väike, kuid hiljem vajavad samad taimed rohkem ruumi; kontrollige seetõttu ka hooaja kõige tihedamat paigutust. Märkige, kus õpilased oma tulemusi üles kirjutavad ja kuhu pannakse kastmisnõu kasutamise järel. Kui töökohtade vahetamine sunnib teisi õpilasi pidevalt kõrvale astuma, kaaluge väiksemaid rühmi või järjestikuseid töötamisaegu. Planeerige ka see, kus ülejäänud klass tegutseb ja kes seda juhendab. Nii ei põhine suuruse valik ainult sellel, mitu inimest tühja kasvuhoonesse mahub, vaid sellel, kas kavandatud tund on seal tegelikult korraldatav.

Ostja meelespea 2

Tee klassist kasvuhooneni peab olema kasutatav

Kasvuhoone kasutamine algab teekonnast sinna. Vaadake õpilaste tavapärane liikumine läbi: kust klass õue läheb, kas tee ületab sõidukite liikumisala, kus saab rühm koguneda ja kuhu pannakse töövahendid enne sisenemist. Planeerige ka vihmase või libeda ilmaga kasutatav marsruut ning kokkulepe, kuidas liigutakse tagasi kooli. Kui kaalute koolimaja lähedast lahendust, on seinaäärse kasvuhoone tooteinfo üks võrdlusmaterjal: tootelehel on märgitud pindalavahemik 3,69–14,34 m². Konkreetse seina, uste ja hooldusjuurdepääsu sobivust tuleb hinnata eraldi koos kooli pidaja ning vajaduse korral projekteerijaga. Vaadake kohapeal ka seda, kas kasvuhoone juurde kogunev klass takistaks teiste õpilaste tavapärast liikumist. Lähedus klassiruumile võib vähendada kõndimisele kuluvat aega, kuid otsustamisel tuleb arvestada ka riietumise, vahendite võtmise ja rühma loendamisega. Märkige tunniplaani jaoks kogu üleminekule kuluv aeg, mitte ainult teekonna pikkus. Esimestel kordadel käige marsruut ja kogunemiskoht rühmaga läbi ning hinnake, kas liikumine sujub ka siis, kui kooliõuel on teised klassid.

Arvestage, et õpperühmas võivad olla erineva liikumisvõime ja toe vajadusega lapsed. Kontrollige kogu teekonda, mitte ainult kasvuhoone sissepääsu: kas õpilane saab liikuda klassist õue, läbida ukse, pöörduda töökoha juures ja ulatuda ülesande jaoks vajaliku pinnani? Hinnake seda koos inimestega, kes tunnevad konkreetse õpilase vajadusi, ning vajaduse korral ligipääsetavuse asjatundjaga; üks mõõt või foto ei kirjelda kõiki kasutajaid. Kasvuhoone kõrval peab olema koht, kus õpetaja saab rühma kokku kutsuda ilma väljapääsu või teekonda sulgemata. Kui mõni õpilane ei pääse kavandatud tööalale, planeerige talle samas tunnis sisuline viis ülesandes osaleda. Nii on ligipääs osa õppeplaanist, mitte hilisem lisatöö.

Õpilaste turvalisus ja tööohutus tuleb siduda kooli korraga

Enne esimese klassi tulekut tehke kooli tavakorrale vastav riskihindamine koos õpetajate ja ruumi hoolduse eest vastutava inimesega. Vaadake üle klaaspinnad, uksed, riiulid, märg põrand, veega tegelemine ja töövahendite kasutamine; jälgige ka seda, kuidas õpilased ruumis liiguvad ja üksteisest mööduvad. Klassika klaaskasvuhoone tootelehel on märgitud pindalavahemik 3,77–28,08 m². Klaasi, uste ja muude kasutusohutust mõjutavate osade kohta küsige konkreetse variandi tehnilisi andmeid ning laske neid hinnata kooli kavandatud kasutuse järgi. Koostage ohtude loetelu juurde selged tegevused: kellele õpilane probleemist teatab, kes otsustab töö katkestamise ja kuidas hoitakse rühm kahjustatud kohast eemal. Purunenud klaasi koristamine ei kuulu õpilaste ülesannete hulka. Leppige kokku, kes piirab ohtliku ala kasutamist ja korraldab parandamise enne järgmist tundi. Kontrollige ka seda, kas juhendaja saab vajaduse korral kooli töötajaga ühendust võtta. Riskihindamise tulemus peaks väljenduma arusaadavates töövõtetes ja kasutuspiirangutes, mitte jääma üksnes dokumendiks, mida tunni läbiviija pole näinud.

Õpilaste turvalisuse ja järelevalve korraldus peab lähtuma kooli kehtivatest põhimõtetest ning konkreetse rühma vajadustest. Leppige kokku, kes viib klassi kohale, kes juhendab töötamist, kes vastutab ukse ja võtmete eest ning mida tehakse siis, kui õpetaja peab õpilasega mujale minema. Määrake, kas ja millistel tingimustel võivad õpilased siseneda ilma õpetajata; võtmete kättesaadavus ei tohiks minna vastuollu kooli korraga. Mõelge läbi kõrvaliste külastajate pääs, täiskasvanu juhendamist vajavad tegevused ja kellele juhtumist teatatakse. Ärge eeldage, et kasvuhoone kasutamise reeglid kattuvad automaatselt tavaklassi korraga. Lisage ruum kooli riskihindamisse ning tehke juhised teatavaks ka asendajatele ja teistele töötajatele, kes õpilasi sinna viivad.

Oranžeeria kasvuhoone vaade

Ostja meelespea 3

Tunni ülesehitus hoiab töö juhitavana

Tunnis aitab kindel rütm vältida sagimist. Enne väljumist selgitage tööülesanne, jagage vajalikud töövahendid ja määrake, kus rühm koguneb. Kasvuhoones peab iga õpilane teadma, kas ta külvab, mõõdab, märgistab või teeb vaatlusmärkme; tegevuste vahetamine peab olema õpetajale nähtav ja selgelt juhitud. Korraga töötavate rühmade suurus sõltub paigutusest, tunni eesmärgist ja kooli järelevalvekorraldusest. T-kujulise oranžeeria suurusvahemik on tootelehe järgi 16,52–30 m². Sellise kujuga ruumi kaalumisel märkige joonisele õpetaja asukoht ja kontrollige, kas tööalad jäävad tema vaatevälja ka kavandatud sisustuse ning taimede korral. Jagage pikem ülesanne lühikesteks etappideks, mille vahel saab õpetaja tulemust kontrollida. Näiteks võivad õpilased esmalt leida märgistatud taime, seejärel mõõta ja lõpuks kanda tulemuse ühisesse tabelisse. Kui vahendeid pole kõigile korraga, kavandage rollide vahetus, et osa rühmast ei jääks tegevuseta ootama. Valmistage ette ka varuülesanne juhuks, kui plaanitud töö ei sobi ruumi olukorraga; varasemate vaatlusandmete võrdlemist saab jätkata klassiruumis.

Koostage lühike tööjuhis, mida iga klass saab kasutada: sisenemine ja rühma loendamine, töökoha valik, vahendite tagastamine, käte puhastamine ning lahkumisel ruumi ülevaatus. See ei asenda õpetaja järelevalvet, kuid vähendab küsimusi, mida tuleb igas tunnis uuesti lahendada. Õpetaja või nimetatud juhendaja peab teadma, millised tegevused on selle rühma õpilastele sobivad ja millised jäävad täiskasvanu teha. Broneerimisgraafik aitab vältida kahe klassi saabumist korraga või eeldust, et ruum on vaba. Kui kasvuhoonet kasutab ka huviring pärast tunde, tehke sellele eraldi kasutus- ja järelevalvekokkulepe. Tunni ärajäämisel peab järgmine vastutaja teadma, kas taimed vajavad siiski hooldust.

Taimed, töövahendid ja hoiustamine vajavad kokkulepet

Õppeotstarbeliste taimede valimisel mõelge sellele, mida õpilased saavad kogu kasvuperioodi jooksul jälgida, mitte üksnes sellele, millal taimed valmivad. Kasvatusplaan võib ühendada seemne külvamise, tärkamise, lehtede vaatlemise, kasvu mõõtmise ja saagi või seemnete hindamise. Valige kogused, millega kokkulepitud täiskasvanu jõuab tegeleda ka siis, kui õpilased pole kohal; iga uus pott lisab kastmise, märgistamise ja koristamise tööd. Pange kirja külvi- ja hoolduskuupäevad, vastutav klass või töötaja ning märge selle kohta, kas taim vajab tähelepanu nädalavahetusel. Hoidke algne taimede valik piisavalt lihtne, et hooldusgraafik jääks arusaadavaks. Kui saaki soovitakse toiduks kasutada, kontrollige enne kooli toidu käitlemise ja allergiatega seotud korda; ebaselguse korral kasutage saaki vaatlusmaterjalina.

Töövahendid, seemned ja sildid vajavad kindlat kohta. Leppige kokku, kes võtab vahendid välja, kes puhastab need pärast tundi ja milliseid esemeid kasutatakse ainult täiskasvanu juhendamisel. Accoya ja panipaigaga kasvuhoone tootelehel on märgitud pindalavahemik 5,52–28,08 m². Panipaiga tegeliku suuruse ja paigutuse hindamiseks küsige konkreetse variandi plaani ning võrrelge seda hoiustatavate esemete nimekirjaga. Eristage õpilaste igapäevased õppevahendid varudest ja esemetest, mille kasutamist kool piirab. Vajaduse korral korraldage viimaste hoidmine eraldi lukustatavas kohas; mudeli nimetuse põhjal ei saa järeldada panipaiga lukustatavust. Märgistatud hoiukohad aitavad näha, kas töövahend on pärast tundi tagasi toodud, ja vähendavad järgmise õpetaja ettevalmistusaega. Arvestage ka määrdunud nõude ning puhastamist ootavate vahendite ajutise paigutamisega, et need ei jääks läbikäiku. Seemnete ja muude tarvikute hoidmisel järgige nende pakendil olevaid juhiseid. Õppevahendite nimekiri aitab iga õppeperioodi lõpus kontrollida, mis vajab täiendamist või parandamist.

Ostja meelespea 4

Taimede hooldus koolivaheajal

Koolivaheaegade hooldus tuleb korraldada enne külvi või istutamist. Pange iga taime ja kasutatava kasvatuslahenduse puhul kirja, millist kastmist, õhutamist ning taimede seisundi kontrollimist on vaja. Hooldusvajadus sõltub kasvatatavast ja oludest, seega pole üht kõigile kasvuhoonetele sobivat külastussagedust. Määrake põhivastutaja ja asendaja ning küsige enne kooli sulgemist kinnitust, et mõlemal on kokkulepitud ajal võimalik kohale tulla. Kui kasutatakse automaatset lahendust, määrake inimene, kes kontrollib selle toimimist, ning kavandage tegevus rikke puhuks. Kontrollige enne vaheaega, kas hooldaja pääseb ligi ka veevõtukohale ja vajalikele vahenditele; üksnes kasvuhoone võtme üleandmisest ei pruugi piisata. Vaheaja plaan peab hõlmama ka nädalavahetusi ja pühi, mitte ainult tööpäevi. Kui hooldajat pole, vähendage kasvatuse mahtu, lõpetage sobivad õppeprojektid enne vaheaega või korraldage taimede üleandmine eelneva kokkuleppe alusel.

Koostage vaheajaks lühike üleandmisleht: taimede nimekiri, vajalikud hooldustoimingud, järgmise kontrolli aeg, sissepääsu ja võtme kord ning kontakt, kellelt probleemi korral abi küsida. Ruumis tasub jälgida taimede seisundit, mulla niiskust, võimalikke kahjustusi, uste ja akende seisukorda ning koristusvajadust; täpsed toimingud määrab kasvatusplaan. Kui kool kaalub suuremat lahendust, pakub avara kasvuhoone tooteleht võrdluseks pindalavahemikku 47–70 m². Hooldusgraafiku koostamisel lähtuge siiski taimede hulgast ja töödest, mitte põrandapinnast. Jaotage ruum plaanil tähistatud aladeks, et asendaja leiaks õiged taimed ning mõistaks, millised toimingud on juba tehtud. Kirjutage juhisesse ka olukorrad, mille puhul tuleb vastutajaga ühendust võtta, näiteks vee puudumine või nähtav kahjustus. Märkige iga külastuse järel kuupäev, tehtud tööd ja tähelepanekud, mis võivad järgmise hooldaja tegevust mõjutada. Kui hooldaja ei ole kooli töötaja, kinnitage enne vaheaega tema ligipääsu korraldus ja see, kellele ta annab teada oma käigust või tekkinud probleemist.

Rollid, asendamine ja ressursid tuleb kirja panna

Ühe inimese hea tahe ei ole piisav vastutusmudel, eriti kui õpetaja vahetub, haigestub või on puhkusel. Nimetage projektivastutaja, kes koondab õppeplaani ja hoolduse, ning asendaja, kes saab vajalikud juhised ja teab ligipääsu korda. Eraldi võib määrata õppetundide juhendamise, taimehoolduse, ruumi korrashoiu ning kooli juhtkonna või pidajaga suhtlemise. Kirjeldage iga rolli konkreetse tegevusena: kes otsustab taimevaliku, tellib tarvikud, teatab kahjust ja muudab kasutusgraafikut. Hoidke hoolduse ja tööde kohta lihtsat logi, mida asendaja saab vaadata. Nii ei jää ülesanded lahtiseks olukorras, kus mitu inimest eeldab, et keegi teine need täidab.

Arvutage läbi korduvad vajadused: seemned ja istutusmaterjal, sildid, puhastus, kulunud töövahendite asendamine ning võimalikud hooldustööd. Kui projekt sisaldab elektrit, vett või kütet, laske vajalik tehniline lahendus hinnata pädeval spetsialistil. Kasvuhoonete võrdluses võite kasutada ka Accoyaga kasvuhoone suurusandmeid: tootelehel on märgitud pindalavahemik 3,77–28,08 m². Koostage valitud variandi juurde eraldi nimekiri sellest, mida kool vajab õppetööks lisaks. Küsige pakkumises selgelt välja, millised osad ja tööd sisalduvad tellimuses ning millised tuleb korraldada eraldi. Jaotage eelarve ühekordseteks projektikuludeks ja iga õppeaasta korduvateks vajadusteks, et hilisem hooldus ei sõltuks üksnes algsest rahastusest. Arvestage ka täiskasvanute ajaga, mis kulub tundide ettevalmistamisele, taimede eest hoolitsemisele ja vaheaja graafiku koordineerimisele. Õppeperioodi lõpus võrrelge kavandatud ajakulu tegelikuga ning vaadake üle, kas kasutatud vahendite ja taimede hulk oli jõukohane. See annab järgmise aasta plaanile sisulisema aluse kui ainult ostuhinna või pindala võrdlemine.

T-kujulise kasvuhoone välisvaade

Ostja meelespea 5

Asukoht ja projekti eeldused vajavad kontrolli

Asukohta valides vaadake koolipäeva tegelikku liikumist, mitte ainult vaba maatükki. Kasvuhoone ei tohiks sulgeda tavapärast läbipääsu ega muuta õueala järelevalvet keerulisemaks. Vaadake, kuidas lähedaste hoonete ja puude varjud päeva jooksul liiguvad, ning võrrelge seda kavandatud taimede valgusvajadusega. Märkige plaanile õpilaste teekond, kogunemiskoht ja hooldaja juurdepääs. Eri kujuga lahenduste esialgseks võrdlemiseks saab kasutada näiteks Oasise püramiidkasvuhoone tooteandmeid, kus pindalavahemik on 5,53–18,9 m². Konkreetse variandi puhul kandke asendiplaanile selle tegelikud välismõõdud ja ukse asukoht. Vaadake kohapeal, kas ukse juurde kogunev rühm jääks teiste liikumisteele ning kas hooldusvahendeid saab kohale tuua õpilaste tööd häirimata. Arvestage ka hooajaliste muutustega: kevadel lehtedeta puu ei anna suvel sama varju ning tavaliselt rahulik õueala võib vahetunnis olla tihedalt kasutuses. Kui võimalik, vaadelge platsi eri kellaaegadel. Nii toetub asukoha valik kooli tegelikule päevakavale ja kasvatusplaanile, mitte ainult tühjal alal tehtud fotole.

Enne projekti kinnitamist uurige kooli pidajalt ja kinnistu omanikult, milliseid kooskõlastusi või dokumente vajab just see asukoht ja kavand. Kui plaanis on alus, vee- või elektriühendus või muu tehniline lahendus, laske tingimused üle vaadata pädeval spetsialistil; kataloogipildist selleks ei piisa. Liikumistee, väljapääsu ja päästejuurdepääsuga seotud küsimusi tuleb hinnata kooli hoone ning ala kontekstis. Vajaduse korral küsige kohalikult omavalitsuselt või sobiva eriala projekteerijalt, mida konkreetse platsi puhul arvesse võtta. Pange kirja, kes millise tingimuse üle vaatas ja mis vajab veel kinnitamist. Nii ei jää tellimise eel lahtiseks, kas valitud asukoht toetab kooli tavapärast tööd.

Kasutusplaan ja hoolduskava enne tellimist

Enne tellimuse või projekti käivitamist koondage lähteülesanne ühte dokumenti. Pange kirja, millised klassid ruumi kasutavad, mitu õpilast korraga tegutseb, millised tunnid seal toimuvad, kuidas on korraldatud ligipääs ja järelevalve ning kes hooldab taimi tavalisel ajal ja vaheaegadel. Lisage asukoha mõõdud, soovitud töökorraldus, vahendite hoidmise vajadus ja küsimused, millele tarnija või projekteerija peab vastama. Paluge valitud lahenduse kohta jooniseid ja tehnilisi andmeid; mudelinimi või pindalavahemik ei näita, kas ruum täidab kooli konkreetseid vajadusi. Määrake ka, kes kinnitab kasutuskorra ja millised tööd kuuluvad projekti või kooli vastutusse.

Enne õpilaste tavapärast kasutust tehke proovikäik: liikuge klassiga marsruut läbi, proovige töökohtade vahetamist ja kasutage tunnis vajalikke vahendeid. Seejärel katsetage hoolduse üleandmist nii, nagu koolivaheaeg päriselt algaks: kas asendaja leiab juhised, pääseb ruumi ja teab, kellele murest teatada? Pange kirja kohad, kus tekib ummik, juhend jääb arusaamatuks või töö sõltub ainult ühe inimese teadmistest. Tehke parandused enne, kui kasvatusplaan laieneb. Pärast esimest õppeperioodi küsige õpetajatelt ja õpilastelt tagasisidet ning muutke vajaduse korral kasutusgraafikut, ülesandeid või hooldusplaani. Nii toetuvad järgmise hooaja kokkulepped tegelikele kogemustele.

Korduma kippuvad küsimused

Kui palju õpilasi saab korraga kasvuhoones töötada?

Kindlat arvu ei saa määrata ainult kasvuhoone pindala järgi. Arvestage töökohtade, vaba liikumistee, ukse kasutamise, tunni ülesande ja kooli järelevalvekorraldusega. Märkige plaanile õpilaste ning õpetaja asukohad ja proovige liikumine enne tavakasutust päriselt läbi.

Kas õpilased võivad kasvuhoonesse üksi minna?

See sõltub kooli kehtivast järelevalve- ja turvalisuse korrast ning konkreetse rühma vajadustest. Leppige kokku, millal on vajalik täiskasvanu kohalolek, kes vastutab võtme ja ligipääsu eest ning kuidas välditakse seda, et ruumi pääsetakse kokkulepitud korrast mööda.

Kuidas korraldada taimede hooldus koolivaheajal?

Määrake enne istutamist põhivastutaja ja asendaja, kellel on kokkulepitud ajal ligipääs. Kirjutage üles taimede vajadused, hooldustoimingud ja järgmise kontrolli aeg. Külastuste sagedus sõltub kasvatatavatest taimedest ning oludest, seega sobib ajakava koostada konkreetse kasvatusplaani põhjal.

Kas kasvuhoone võib paigutada koolimaja seina äärde?

Ärge otsustage seda ainult mudeli nimetuse järgi. Kontrollida tuleb konkreetse hoone seina, uste, liikumistee ja hoolduseks vajaliku juurdepääsu sobivust. Asukoha ja ehituslike tingimuste kohta küsige hinnangut kooli pidajalt ning vajaduse korral pädevalt projekteerijalt.

Mida tuleb enne kooli kasvuhoone tellimist läbi mõelda?

Pange kirja õpieesmärk, kasutavad klassid ja rühmade töökorraldus, ligipääs, järelevalve, taimede hooldus tavalisel ajal ning vaheaegadel. Kontrollige asukohta ja vajalikke kooskõlastusi kooli pidajaga. Küsige valitud lahenduse kohta jooniseid ja tehnilisi andmeid, et võrrelda neid tegeliku kasutusplaaniga.

Kooli kasvuhoone plaan algab selgest õpieesmärgist, kuid selle toimimine sõltub ka tundidevälisest hooldusest. Õpilaste töökorraldus, õpetaja järelevalve ja vaheaja hooldus peavad sobima üheks tervikuks. Valige kasvuhoone suurus ja kasvatatavate taimede hulk selle järgi, millist õppetööd kool saab järjepidevalt korraldada. Esimese hooaja kogemused aitavad otsustada, mida tasub jätkata ja mida järgmiseks õppeaastaks muuta.

45% soodsam veebist ostes
Mugavad ja kasumlikud ostud veebis
Küsi meilt
Võtke meiega ühendust
Telefon:
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registrikood:
38944924
Aadress:
Thriges Plads 6, 5000 Odense C, Denmark
Sotsiaalmeedia
Jälgige meid Instagramis, Facebookis ja Twitteris, et saada viimaseid uudiseid ja parimaid pakkumisi Bloomcabin-lt.
X
Kas teil on küsimusi ja soovite, et helistaksime teile tagasi?
+372
−
✖