Krüsanteemide kasvatamine kasvuhoones: valgus ja toestus

Krüsanteemid kasvuhoones
Krüsanteemide kasvatamine kasvuhoones annab taimedele kaitstud kasvukoha, kuid kasvuhoone üksi ei määra õitsemisaega. Paljude sortide õiepungade moodustumine sõltub katkematu öö pikkusest; samal ajal vajavad pikad lõikevarred piisavalt valgust ja varakult paigaldatud tuge. Alusta sellest, kas kasvatad lõikelilli, potitaimi või peenrasse istutatavaid krüsanteeme. Seejärel lähtu sordikirjeldusest, õitsemise ajast ja sellest, kui palju ruumi jääb taimede toestamiseks ning hooldamiseks.

Kasvatamise eesmärk määrab ruumivajaduse
Kasvatamise eesmärk aitab määrata, millist ruumi krüsanteemid vajavad. Lõikelillede puhul soovitakse sirget, piisavalt tugevat vart ja ühtlase arenguga õisikut; potis või peenras kasvatades on tähtis ka taime kompaktne kuju ning sobiv õitsemisaeg. Krüsanteemisordid erinevad kasvukõrguse, harunemise ja õite suuruse poolest. Mõnel sordil kujundatakse üks suurem õis, teisel jäetakse alles mitut õit kandvad külgvõrsed. See mõjutab, kui tihedalt taimi paigutada ning kas sobib individuaalne tugi või toestusvõrk. Enne istutusmaterjali valimist uuri, kas sort on mõeldud lõikelilleks või potitaimeks, milline on tema loomulik kasvukuju ja milliseid tingimusi sordikirjeldus eeldab. Ära eelda, et kõigi sortide puhul töötab sama lõikus- ja toestusviis. Koosta valitud sortidest nimekiri, kuhu märgid taimede arvu, kasvatamise eesmärgi ja kavandatud õitsemisaja. Nii saad eristada näiteks üheks korjeks mõeldud lõikelillerühma pottidest, mida soovid õitsemise ajal mujale tõsta. Kui eesmärgid erinevad, planeeri ka hooldus eraldi: kogu kasvuhoonet ei pea käsitlema ühe ühesuguse istutusena. Sordi valimine enne ruumi lõplikku jaotamist aitab vältida olukorda, kus olemasolev paigutus ei sobi taimede kasvukuju või vajaliku toestusega.
Arvesta pindala planeerides nii soovitatud istutusvahede, käigutee, kastmise kui ka lillede korjamisega: tihe istutus vähendab ligipääsu ja võib muuta toestuse paigaldamise keeruliseks. Märgi plaanile peenrad või potiread, läbikäigud ja tööala, enne kui võrdled kasvuhoonete suurust. Näiteks Bloomcabin Prestige’i kasvuhoone tootelehel toodud pindalavahemik 3,77–28,08 m² annab mudeli suuruse kohta võrdluspunkti, kuid ei näita, kui palju jääb konkreetse paigutuse korral istutusalaks. Vaata eraldi sisemõõte ja kasvatusplaani; kataloogis nimetatud pindala ei võrdu automaatselt kasutatava peenrapinnaga. Pottides kasvatades jäta ruumi ka taimede liigutamiseks ja ülevaatamiseks.
Päevapikkus mõjutab krüsanteemide õitsemist
Paljud lõikelilleks kasvatatavad krüsanteemid reageerivad päeva ja öö pikkusele: piisavalt pikk katkematu öö võib käivitada õiepungade moodustumise. Seepärast kirjeldatakse neid sageli lühikese päeva taimedena, mille õitsemine seostub pikema pimedusajaga. See ei tähenda, et iga krüsanteem reageeriks samal kuupäeval või sama kiiresti. Sordi reaktsioon, kasvufaas ja valgusolud mõjutavad tulemust. Enne istutamist vaata sordikirjeldusest, kas taim on päevapikkuse suhtes tundlik ja millist ajakava soovitatakse. Õiepungade tekkimist ei tasu segi ajada juba avanevate õitega. Kui õitsemine hilineb, kontrolli ka seda, kas öö jääb katkematult pimedaks. Vaatluste jaoks erista vähemalt kolm etappi: võrsete kasv, nähtavate pungade ilmumine ja õite avanemine. Märgi iga etapi juurde kuupäev, mitte ainult üldine tähelepanek, et taim õitseb hilja või vara. Kui võrdled eri taimerühmi, võrdle võimaluse korral sama sordi taimi samas arenguetapis. Muidu võib sordi või istutusaja erinevus jääda ekslikult valgusrežiimi arvele. Selline eristus aitab ka sordikirjeldust lugeda: õitsemise algus ja kasutuseks sobiv õite avanemisaste ei pruugi tähendada sama hetke.
Kasvuhoones mõjutab taimi endiselt aastaajaga muutuv loomulik päevapikkus. Öösel põlev töövalgusti või tuulutusavast sisse langev valgus võib mõne tundliku sordi pimedat perioodi katkestada, mistõttu tasub õhtuste tööde valgustus läbi mõelda. Kui kasvatad eri ajal istutatud partiisid, märgi iga rühma sordinimi, istutuskuupäev ja valgusrežiim eraldi. Suurema kasvatusala kavandamisel on oluline otsustada, millised partiid saavad olla ühises valgusrežiimis ja millised vajavad eraldi ala. Bloomcabini Avar kasvuhoone tootelehel toodud pindala on 47–70 m². Kasuta seda suuruse võrdlemiseks, kuid kavanda tsoonide jaotus konkreetse ruumiplaani alusel. Suurem pindala ei tähenda iseenesest, et eri partiide valgust saaks sõltumatult juhtida.
Millal on vaja lisavalgust või pimendamist?
Valgusrežiimi valides erista kahte eesmärki. Fotoperioodi juhtimiseks kasutatakse päeva pikendavat valgustust või õitsemiseks vajaliku pika öö säilitamiseks pimendamist; fotosünteesi toetav lisavalgus peab aga andma taimele kasvuks piisavalt valgust. Need on eri ülesanded, seega ei tähenda ajastiga valgusti automaatselt, et taim saab kasvuks piisavalt valgust. Päevapikkuse suhtes tundlik sort võib vegetatiivses kasvufaasis vajada üht režiimi ja õitsemise esilekutsumiseks teist. Nõrk öine valgus võib fotoperioodi muuta, kuigi ei pruugi anda kasvuks piisavalt valgust. Täpset kestust või valgustugevust ei saa kõigile sortidele ühe reeglina anda; lähtu sordikirjeldusest ja kasvatamise eesmärgist. Pane enne seadmete valimist kirja, millist probleemi soovid lahendada: kas vähest päevavalgust, liiga lühikest päeva kasvufaasis või õitsemiseks sobiva pimedusaja puudumist. Seejärel vaata, kas kavandatud lahendus täidab just seda ülesannet. Ühes plaanis peaksid olema eraldi märgitud valgustuse tööaeg ja pimendamise aeg, et nende omavaheline seos oleks selge. Kui kasvatad taimi üksnes nende loomulikul õitsemisajal, ära võta täpseks ajastamiseks mõeldud valgusprogrammi automaatselt kogu kasvatuse aluseks.
Kui loomulik õitsemisaeg sobib, ei pruugi eraldi pimendamissüsteemi vaja minna. Täpsema õitsemisaja puhul mõtle, kas soovid kogu kasvatusalal sama režiimi või tahad eraldada tsoone; valgusleke võib plaani mõjutada. Pimendamise ajal peab jääma võimalus taimi hooldada ja ruumi tuulutada. Võrdle kasvuhoone mõõte ning valitud mudeli kohta käivat teavet: Klaasist kasvuhoone tootelehel esitatud pindalavahemik 3,77–28,08 m² ei näita iseenesest valguse läbilaskvust ega seda, kuidas pimendamist korraldada. Need asjaolud tuleb valitud mudeli puhul eraldi üle kontrollida, enne kui valgusrežiimi juhtimisega arvestad.
Kasvuhoone asukoht määrab loomuliku valguse
Kasvuhoone valgusolusid tasub hinnata enne, kui paigutad sinna peenrad, taimerivid või pimenduskardinad. Vaata, kuidas puu, hoone, tara või kõrvalasuv sein heidab varju eri kellaaegadel ning milline kasvuala saab valgust hommikul, keskpäeval ja õhtul. Üks vaatlus keskpäeval ei näita hommikust ega õhtust varju. Kui plaanid taimi kasvatada pikema perioodi vältel, arvesta ka sellega, et päikese liikumine ja varjud muutuvad aasta jooksul. Varjulisema ala kasutamine võib muuta taimede kasvu ja õitsemise ebaühtlaseks. Paiguta sama valgusvajadusega sordid võimaluse korral sarnaste tingimustega alale ning jälgi, kas varred kasvavad ühtlaselt. Vaatluste talletamiseks sobib lihtne ruumiplaan: märgi sellele varju jäävad alad koos kellaaja ja kuupäevaga. Erista väljast langev vari sellest, mida tekitavad kasvuhoones kõrgemad taimed või sisustus. Kui mõne rea kasv erineb teistest, saad hiljem kontrollida, kas see paikneb just sagedamini varju jäävas kohas. Taimi ümber paigutades märgi üles ka uus asukoht. Nii ei kao võrdlusest teadmine, millistes valgusoludes taim kasvas enne nähtavate erinevuste tekkimist.
Seinaklaasist kasvuhoone puhul arvesta nii klaasitud külje suuna kui ka kõrval oleva seina ja hoonete tekitatud varjuga. Seinaga piirnev lahendus ei taga iseenesest sobivat päevavalgust ega taimele vajalikku temperatuuri; kasvukoht tuleb eraldi üle vaadata. Seinaklaasist kasvuhoone tootelehel märgitud pindalavahemik 3,69–14,34 m² aitab võrrelda pakutavaid suurusi. Sobiva paigutuse hindamiseks kanna kavandatud kasvuhoone aia plaanile koos kõrval asuvate hoonete ja puudega. Lisa peenrad ning töörajad ja võrdle nende asukohta oma varjuvaatlustega. Nii saad hinnata just valitud kasvukohta, mitte eeldada, et sama mudel annab igas aiaosas ühesugused valgusolud.

Pikkade krüsanteemivarte toestamine
Kõik krüsanteemisordid ei vaja ühesugust toestust. Pikad lõikevarred ja suuremad õisikud võivad painduda, eriti kui võrsed kasvavad tihedalt või sirutuvad valguse poole. Lühemad ja kompaktsema kasvuga taimed võivad hakkama saada ilma võrguta. Kasuta horisontaalset toestusvõrku või vajaduse korral üksikuid tugikeppe, lähtudes taime kasvukujust ja kasvatamise eesmärgist. Võrk tasub paigaldada enne, kui varred pikaks venivad ja omavahel põimuvad; taimede kasvades tõsta toestust järk-järgult. Nii väldid hilisemat varte jõuga sirgendamist ning pääsed taimede juurde kastmiseks ja lõikamiseks. Toestus ei asenda piisavat valgust ega sobivat istutusvahet. Vaata toestust üle koos taimede kasvuga, mitte alles siis, kui mõni vars on viltu vajunud. Kontrolli, kas võrsed paiknevad võrgu lahtrites vabalt ja kas toestuse tõstmine on võimalik ilma neid painutamata. Üksikute tugede puhul jälgi sama põhimõtet: tugi peaks vart hoidma, mitte sundima seda järsult teise asendisse. Kui pead juba põimunud varsi korrastama, tegele nendega ükshaaval. Ära tõsta kogu võrku jõuga, kui mõni võrse takistab selle liikumist.
Võrgu lahtrite suurus ja kõrgus sõltuvad taime kasvukujust: liiga hõre tugi ei pruugi vart hoida, liiga tihe aga muudab hooldamise ja lõikamise tülikaks. Kinnita võrk või nöör ainult kohta, mis on selleks ette nähtud, mitte oletuse järgi kasvuhoone raami külge. Mudeli valimisel kontrolli mõõtjoonist, vaba kõrgust ja lubatud kinnituskohti; pindalast neid järeldada ei saa. Näiteks Kasvuhoone Accoyaga tootelehel esitatud 3,77–28,08 m² kirjeldab pindalavahemikku, mitte toestuse kinnitamise võimalusi. Kui kinnitusviis jääb ebaselgeks, uuri seda enne paigaldamist tootjalt või pädevalt spetsialistilt.
Taimede paigutus ja käiguteed
Toestusest on kasu ainult siis, kui taimede juurde pääseb. Lähtu taimede istutusvahe valimisel sordikirjeldusest ning jäta peenarde või potiridade vahele eraldi ruum hooldamiseks. Taimi tuleb kasta, siduda, kontrollida ja lõigata. Kitsas käigurada muudab võrgu tõstmise ja korjamise ebamugavaks; liiga tihe paigutus raskendab ka iga taime seisundi hindamist. Kui kasvatad eri kõrgusega sorte samas ruumis, mõtle läbi, kas kõrgemad taimed hakkavad lühemaid varjutama. Jäta ruumi kastmisvoolikule ning korjatud lillede anumatele. Paigutus peaks võimaldama pääseda ka rea keskel olevate taimede juurde, mitte ainult käigutee ääres olevate varteni. Enne istutamist proovi kavandatud käiguteed läbi tavapäraste töövahenditega. Vaata, kus saad asetada lilleanuma, kust ulatud võrku tõstma ja kas potte on võimalik teiste taimede vahelt välja võtta. Arvesta paigutust hinnates taimede kavandatud kasvukujuga, mitte üksnes väikeste istikute praeguse suurusega. Hoia ukse juurest kasvatusalani viiv läbipääs kasutatav ka korje ajal. Nii ei muutu ajutiselt maha pandud anumad või voolikud osaks kitsast käiguteest.
T-kujulise ruumi kavandamisel märgi plaanile uksed, käiguteed, istutusrivid, võrgutoed ja töökohad. T-kujuline oranžeeria kasvuhoone on tootelehel esitatud pindalavahemikus 16,52–30 m². Võrdle valitud suuruse mõõtjoonist oma töökorraldusega: kuhu paigutuvad taimerühmad ja kuidas liigud nende vahel kastmise või korje ajal? Jaga põrandapind kasvatusalaks ja liikumisruumiks, selle asemel et arvestada kogu pindala istutuseks. Vaata eraldi ka taimede ning toestuse jaoks jäävat kõrgust. Ruumi kuju ja sinu valitud paigutust tuleb hinnata koos; mudelinimi ega pindala üksi ei kirjelda taimedele jäävat tööruumi.
Temperatuur ja õhuvahetus kasvuhoones
Kasvuhoone sisetemperatuur võib päikeselisel päeval tõusta ja öösel taas langeda, mistõttu kaitstud kasvukoht ei tähenda automaatselt ühtlast kliimat. Temperatuur mõjutab taimede arengukiirust ja õisikute kujunemist; sobiv vahemik sõltub sordist ning kasvufaasist. Ära kasuta ühe sordi temperatuuriinfot kõigi krüsanteemide puhul. Paiguta termomeeter taimede kõrgusele, jälgi näite eri aegadel ja kirjuta need koos õitsemisega üles. Kui päevane kuumus või öine jahedus kordub, vaata üle tuulutamine ja kasvatusgraafik. Nii saad võrrelda tingimusi ajaga, mil taimede kasv või õitsemine muutus. Mõõtmistulemuste juurde märgi ka mõõtmiskoht ja kellaaeg. Üks päevane näit ei kirjelda kogu ööpäeva ning eri kohtades tehtud mõõtmisi ei tasu pidada automaatselt samaväärseks. Kui kasutad miinimum- ja maksimumtemperatuuri salvestavat mõõteriista, saad märkmetes eristada üksikvaatlust pikema ajavahemiku näitudest. Lisa lühike märkus selle kohta, kas tuulutusavad või pimenduskardinad olid parasjagu avatud või suletud. See aitab hiljem mõista, millistes tingimustes konkreetne näit saadi, ilma et peaksid töökorraldust mälu järgi taastama.
Õhuvahetus aitab vähendada liigse kuumuse ja seisva niiske õhuga seotud probleeme. Kasvuhoonete võrdlemisel vaata seepärast avatavate osade asukohta ja seda, kuidas neile taimede kasvades ligi pääsed. Püramiidi tüüpi kasvuhoone tootelehel on pindalavahemik 5,53–18,9 m²; õhutuse ja kasutatava sisekõrguse hindamiseks tutvu konkreetse mudeli jooniste ning kirjeldatud omadustega. Kanna avatavate osade asukohad oma kasvatusplaanile ja kontrolli, kas kõrged taimed või toestusvõrgud takistaksid nende kasutamist. Tihe lehemass ning raskesti ligipääsetavad read võivad muuta nii õhu liikumise kui ka taimede ülevaatamise keerulisemaks. Tuulutuse käsitsemiseks vajalik ligipääs peab säilima ka täiskasvanud taimede vahel.
Kastmine, toitained ja taimede jälgimine
Kasta juureala kasvusubstraadi või mulla kuivuse järgi, mitte üksnes kindla kalendri alusel. Pottides võib väike kogus substraati kuivada kiiremini kui avar peenar, kuid veevajadust mõjutavad ka temperatuur, valgus ja kasvufaas. Püüa hoida kasvusubstraat ühtlaselt niiskena, mitte vettinuna. Kontrolli, et liigveel oleks võimalik ära voolata, ning arvesta, kas kastmine märgab ka lehti ja käiguradasid. Püsivalt märg lehestik ja halb õhuvahetus võivad soodustada haigusprobleeme. Seepärast hoia kastmine ja tuulutamine tasakaalus ning vaata taimi regulaarselt üle, mitte ainult siis, kui need juba longu vajuvad. Kui kasvatad korraga potitaimi ja peenrasse istutatud krüsanteeme, hinda nende kastmisvajadust eraldi. Ka ühe rea puhul ära otsusta üksnes kõige kergemini ligipääsetava taime järgi: vaata üle rea eri osad ja märka, kas mõni koht jääb pärast kastmist märjemaks või kuivemaks. Lehtede välimuse muutuse korral kontrolli enne järgmist kastmist ka juureala niiskust. Pane korduvad erinevused kirja, et saaksid kastmist kohandada tegeliku olukorra, mitte kogu kasvuhoone kohta tehtud ühe oletuse järgi.
Toitainete vajadus sõltub kasvusubstraadist, istutusmaterjalist ja taime arenguetapist. Lähtu substraadi või väetise juhendist ning ära lisa väetist automaatselt iga kord, kui lehed tunduvad kahvatud: sama muutuse taga võivad olla ka valgusolud, kastmine või juurte seisund. Vaata tervet rida, mitte ainult üksikut taime, ja võrdle uute lehtede kasvu varasemaga. Hoia umbrohi ja taimejäänused kasvatusalalt eemal ning puhasta korduskasutatavad töövahendid enne taimede vahel liikumist. Eemalda kahjustunud osi siis, kui see on taime seisundi ja kasvatamise eesmärgi järgi asjakohane.

Õitsemisgraafik kujuneb sordikirjelduse järgi
Kui soovid krüsanteeme õitsema kindlal ajal, koosta ajakava soovitud õitsemisajast tagasi arvestades. Alusta sordikirjelduses toodud reaktsiooniajast ja kontrolli, millal istikud või juurdunud pistikud kasvama panna ning millal päevapikkust muuta. Kui kirjeldus puudub, küsi infot istutusmaterjali tarnijalt; ära võta teise sordi ajakava üle. Arvesta ka juurdumise ja taime kasvu etapiga. Pane kalendrisse iga partii saabumine, istutamine, valgusrežiimi muutmine, pungade ilmumine ja lõikamine. Nii saad hinnata, millal muutus õitsemises toimus, mitte ainult märkida üles õite avanemise päeva. Hoia kavandatud ja tegelikud kuupäevad kõrvuti, et algne plaan ei kaoks hilisemate paranduste käigus. Märgi eraldi, milline aeg pärineb sordikirjeldusest ja milline on sinu varasema kasvatuse tähelepanek. Kui mõni etapp nihkub, vaata üle ülejäänud ajakava, kuid ära käsitle uut õitsemiskuupäeva kindla lubadusena. Üheks sündmuseks kasvatades täpsusta ka soovitud tulemus: esimesed avanenud õied ja kogu partii korjeküpsus on erinevad eesmärgid. Ajakava peab näitama, kumba neist planeerid.
Partiide kaupa istutamine ja valgusrežiimi muutmine võib lõikust pikemale ajale jaotada, kui see sobib sordi ja töökorraldusega. Märgista igas tsoonis kasutatav sort ning ära muuda korraga mitut kasvutingimust, kui tahad aru saada tulemuse põhjusest. Võid hoida väikest võrdlusrühma loomuliku päevapikkuse juures ning juhtida teise rühma valgust sordijuhendi järgi; see ei taga kindlat tulemust, kuid aitab oma kasvuhoone oludes erinevust märgata. Pane kirja ka see, kui öine valgus võis pimendatavale alale pääseda. Märkmed aitavad järgmise kasvutsükli ajakava täpsemalt kavandada.
Lõikamine ja järgmise kasvutsükli märkmed
Lõikelilled lõika siis, kui õisikud on saavutanud kasutuseks sobiva avanemisastme; täpne hetk sõltub sordist ja sellest, kuhu lilled lähevad. Kasuta puhast ja teravat tööriista ning tõsta varred puhtasse anumasse, et need ei jääks käiguteele ega taimede kõrvale närbuma. Kui kasutad hiljem veeanumat, järgi lõikelillede käsitsemise juhendit ja eemalda veepiirist allapoole jäävad lehed. Potis või peenras kasvatatavat taime ei pea samamoodi lõikama, sest eesmärk võib olla õite nautimine kasvukohas. Pärast korjet vaata üle allesjäänud võrsed, toestus ja taimede üldseisund. Korje lõpetamisel võrdle tulemust algse eesmärgiga: kas varred olid piisavalt sirged, kas õied avanesid soovitud ajal ja kas taimedele oli mugav ligi pääseda? Märgi üles, millises reas või taimerühmas tekkis raskusi, et tähelepanekust oleks järgmise paigutuse kavandamisel kasu. Kui osa õisi jäi kavandatud korjeajaks suletuks, erista seda varte kvaliteedi probleemidest. Samuti pane kirja, kas korjamine ise oli toestuse tõttu tülikas. Nii saad järgmisel korral parandada just seda tööetappi, mis tegelikult raskusi tekitas.
Kasvatusmärkmed muudavad järgmise istutuse vähem oletuslikuks: kirjuta üles sordinimi, taimede asukoht, toestuse paigaldamise aeg, märgatavad valgushäired, temperatuurinäidud ja õitsemise algus. Kui hoiad tööriistu kasvuhoone kõrval või samas ehitises, arvesta ka sellele kuluva ruumiga. Klaasist kasvuhoone Accoya ja panipaigaga tootelehel toodud 5,52–28,08 m² pindalavahemik ei näita, kui palju mudeli põrandapinnast jääb krüsanteemidele. Võrdle plaanilt eraldi kasvatus- ja panipaigaosa. Hoia töövahendid käepärast, kuid paiguta need nii, et kastmine ja lõikamine oleksid mugavad ning käiguteed vabaks jääksid.
Korduma kippuvad küsimused
Kas krüsanteem vajab kasvuhoones lisavalgust?
Mitte alati. Kui loomulik valgus ja õitsemisaeg sobivad kasvatamise eesmärgiga, võib lisavalgus olla tarbetu. Seda võidakse vajada vähese päevavalguse ajal kasvamise toetamiseks või päevapikkuse juhtimiseks. Need on eri eesmärgid: lähtuda tuleb sordikirjeldusest ja sellest, kas soovid soodustada kasvu või ajastada õitsemist.
Kas kõiki krüsanteeme tuleb pimendada?
Ei. Kui sordile sobib loomulik õitsemisaeg, ei pruugi pimendamist vaja minna. See võib olla asjakohane siis, kui päevapikkuse suhtes tundliku sordi õitsemist soovitakse kindlamalt ajastada. Kontrolli enne, kas sort vajab õitsemiseks pikka katkematut ööd ja kas kasvuhoonesse ei pääse pimendamise ajal valgust.
Millal paigaldada krüsanteemidele toestusvõrk?
Paigalda võrk enne, kui varred pikaks kasvavad ja omavahel põimuvad. Taimede kasvades tõsta toestust nii, et varred püsiksid toetatud, kuid neid ei surutaks ega painutataks. Lühikese ja kompaktse kasvuga sordid ei pruugi võrku vajada; sobiva toe valikul arvesta sordi kasvukuju ja kasvatamise eesmärgiga.
Kas eri krüsanteemisorte võib samas kasvuhoones kasvatada?
Võib, kui saad tagada igale sordile sobiva kasvuruumi ja hoolduse. Arvesta, et sordid võivad erineda nii kasvukõrguse kui ka päevapikkusele reageerimise poolest. Märgista taimerühmad ning mõtle läbi, kas neid tuleb hoida eri valgusrežiimides. Nii on lihtsam hooldada taimi sordi vajaduste järgi ja märgata, mis õitsemist mõjutab.
Mida kasvuhoone valikul lisaks pindalale kontrollida?
Vaata tegelikke sisemõõte, kasutatavat kõrgust, tuulutusvõimalusi ja seda, kuhu saab toestuse paigaldada. Mõtle läbi ka taimede read, käiguteed, kastmine ning tööruum. Kui kavandad pimendamist, kontrolli, kas saad taimi pimendamise ajal hooldada ja kas ruumi on võimalik tuulutada.
Krüsanteemide kasvatamisel sõltub ühtlane tulemus sordile sobivast päevapikkusest, piisavast valgusest, toestusest ja ruumist taime hooldada. Kui sobib loomulik õitsemisaeg, keskendu kasvutingimuste jälgimisele ja ära lisa juhtimislahendusi ilma vajaduseta. Kui õitsemise kuupäev on oluline, kavanda valgusrežiim sordikirjelduse järgi ning pane muudatused kirja. Nii saad järgmise kasvutsükli planeerimisel tugineda oma taimede tegelikule arengule, mitte oletustele.