Kuidas kasvatada herneid kasvuhoones
Kasvuhoonekasvatus · jaheda hooaja eri
Kuidas kasvatada herneidkasvuhoones
Kasvuhoone ei muuda hernest suvekultuuriks. See annab jahedat ilma eelistavale taimele varasema alguse, kaitstud kasvukoha ning piisavalt korrastatud kevadise rütmi, et magusaid kaunu saaks korjata enne püsiva kuumuse saabumist.
I. Jaheda hooaja avamäng
Parimat kasvuhooneherne saaki ei sunnita esile kuumusega. See kujundatakse vaoshoitud tingimustes: jahe juureala, niiske, kuid õhurikas muld, varakult paigaldatud tugi, liikuv õhk ja täpne korjerütm. Kui need tingimused on tasakaalus, kasutab hernes kasvuhoonet elegantselt ajal, mil tomat ja paprika alles oma istutusaega ootavad.
Kasuta kasvuhoonet hooaja pikendamiseks
Eesti ebaühtlases kevades võib kasvuhoonepeenar olla külvivalmis ajal, mil avamaa on veel külm, vihmast küllastunud või harimiseks liiga kleepuv. Eesmärk ei ole luua troopilist sisekliimat, vaid kaitstud ja hästi kuivendatud kasvulaht, kus hernes saab varakult juurduda ning enne juuni- ja juulikuise ülekuumenemisohu suurenemist saagi anda.
Kütteta kasvuhoone sobib selleks eriti hästi. See leevendab külma tuule ja läbivihmade mõju, kaitseb noori taimi järskude ilmaheitluste eest ning võimaldab toe kuivas paigaldada. Päikeselisel märtsi- või aprillipäeval võib temperatuur klaasi all siiski kiiresti tõusta, mistõttu tuleb tuulutamisele mõelda juba esimeste pärislehtede ilmudes.
Otsekülv annab puhtama alguse
Hernes eelistab, et tema juured jäetakse rahule. Sügav kasvuhoonepeenar või väga hea drenaažiga mahukas kasvunõu sobib paremini kui väikesed kassetid. Otsekülvil areneb peajuur seal, kus taim saaki annab, ning võrk või hargnenud oksatugi saab paigaldatud enne, kui köitraod tuge otsima hakkavad.
Kui närilised, nälkjad, peenra remont või erakordselt aeglane kevad sunnivad taimi ette kasvatama, kasuta sügavaid mooduleid või lagunevaid paberpotte. Istuta taimed välja väga noorelt, paari pärislehe faasis. Ära lase juurtel keerduda ega kuivada ning hoia juurepall ümberistutamisel tervena. Sobivate mullaolude korral jääb otsekülv kõige lihtsamaks lahenduseks.
Kavanda lühikese hooaja järgi
Käsitle hernest teadliku jaheda hooaja vahepalana, mitte kasvuhoone püsielanikuna. Hästi kavandatud ruum liigub varajaselt hernelt suvistele viliköögiviljadele ilma, et peenar või käigutee muutuks segaseks. Läbimõeldud hooajaplaani lähtekohaks sobib Klassikaline alumiiniumkasvuhoone.
Reserveeri hernestele ukse, tuulutusakna või jahedama külje lähedane peenar. Päikeselisem kesktsoon saab pärast herneste korje lõppu minna tomatile, paprikale või kurgile, mis kasutavad suvist soojust märksa paremini.
II. Vali iseloom
Koorimis-, suhkru-, lume- ja kääbushernes vajavad igaüks erinevat kohta kasvukavas.
Kõik need on liigi Pisum sativum vormid, kuid annavad köögis erineva tulemuse ning hõivavad kasvuhoonet erinevalt. Vali esmalt saak, mida soovid süüa, seejärel kontrolli, et sordi kõrgus, toestusvajadus, valmimisaeg ja korjele ligipääs sobiksid olemasoleva kasvuruumiga.
KoorimishernesKasvata kaun selle sees olevate terade pärast. Korja, kui kaunad on ümarad ja ühtlaselt täitunud, kuid endiselt erkrohelised, õrnad ning magusad. Ava kaunad peagi pärast korjet.
LumehernesKorja lame kaun enne seemnete nähtavat paisumist. Krõmpsuv söödav kaun sobib wokirooga, salatisse ja värskele vaagnale ning eeldab sagedast noort korjet.
SuhkruhernesKorja siis, kui söödav kaun on täidlane, läikiv ja mahlane. See on kasvuhoones tänuväärne valik värskelt näksimiseks, salatitesse ning korrapäraseks korjeks.
KääbussordidLigikaudu 45–90 cm kõrgused kompaktsed taimed annavad saagi lühema ja koondunuma aja jooksul. Need sobivad madalasse kasvulahtrisse, lavapeenrasse või kasvuhoonesse, kus peenar tuleb kiiresti järgmisele kultuurile vabastada.
III. Külvirütm
Külva jahedasse, haritavasse ja vaikselt vett läbilaskvasse mulda
Herneseeme võib idanema hakata umbes 4 °C juures, kuigi soojenevas mullas on tärkamine kiirem ja ühtlasem. Kasvuhoones ei tohi päikeselist pärastlõunat segi ajada sobiva juureala seisundiga: pikalt külm ja märg muld halvendab tärkamist ning suurendab tõusmepõletiku ohtu. Pigista peotäis mulda. Kui see mureneb ega määri tööriista, on peenar külviks märksa paremini valmis.
Korista jäägid ja kontrolli drenaaži.
Külva umbes 2,5 cm sügavusele ja kasta.
Hoia muld ühtlaselt niiske.
Lõpeta toestus ja tuuluta varakult.
Soovi korral tee teine lühikülv.
Valmista ette väetamata üle Eemalda vanad juured ja mahalangenud lehed ning kõrvalda ilmne drenaažiprobleem. Kui peenar vajab orgaanilist ainet, sega pinnasesse tagasihoidlik kogus hästi lagunenud komposti. Varem tomateid, kurke või teisi nõudlikke suvekultuure kandnud kasvuhoonemuld võib juba olla toitainerikas, seega ei ole iga hernekülv põhjus lisada täisväetist, sõnnikut või tugevat vedelväetist.
Külva otse ja ühtlaselt Aseta seemned umbes 2,5 cm sügavusele. Jäta nende vahele ligikaudu 4–8 cm või järgi valitud sordi pakendil antud soovitust. Sulge külvivagu õrnalt, et seeme puutuks niiske mullaga kokku, kuid ära tambi pinda õhuvaeseks. Kasta peenar korraga korralikult läbi, mitte ära leota külvirida korduvalt väikeste sortsudega.
Lase jahedal ilmal tempot määrata Jahedas kasvuhoones võib idanemine võtta mitu nädalat. Ära kaeva seemneid mõne päeva pärast välja, kui pole selget märki üleujutusest, näriliste kahjustusest või haigusest. Eesmärk on niiske ja hapnikurikas juureala, mitte vettinud külvivagu. Öökülmaohu korral võib tärganud rea katta kattelooriga, hoides materjali võimaluse korral lehtedest eemal.
Paigalda tugi enne, kui taim seda nõuab Köitraod hakkavad peent haaramispinda otsima peagi pärast taimede juurdumist. Varakult lõpetatud toestus väldib hilisemat juurte häirimist, võrsete murdmist ja peenra kohal kohmakat töötamist ning hoiab kasvuhoone algusest peale korrastatuna.
Korda mõõdukalt Kaks või kolm väikest külvi 7–14-päevase vahega pikendavad korjet sujuvamalt kui üks liiga suur külv. Lõpeta jätkukülv siis, kui prognoositav ilm toob tõenäoliselt püsiva kasvuhoonekuumuse enne, kui noorimad taimed jõuavad korralikult õitseda. Augustis võib proovida lühikese valmimisajaga uut ringi, kui peenar on terve ja valgust jätkub.
hernejuur aktiivsed mügarad taime suhkrud
Juuresuhkrud toetavad sobivaid risobiumbaktereid; aktiivsed mügarad teenivad esmalt hernetaime.
IV. Juurepartnerlus
Hernes on liblikõieline, kuid mitte tasuta väetisevabrik
Hernejuurtel võivad sobivate bakteritega moodustuda mügarad, milles tegutsevad Rhizobium bakterid. Selles partnerluses annab taim fotosünteesis toodetud süsivesikuid ning bakterid aitavad muuta õhulämmastiku hernele kasutatavaks vormiks. Kui peenras pole varem kasvanud hernest, uba ega vikki, võib värske hernespetsiifiline bakterpreparaat olla mõistlik valik. Eriti asjakohane on see uues kasvusubstraadis, värskelt täidetud kõrgpeenras või mullas, millel puudub liblikõieliste kasvatamise ajalugu. Järgi alati preparaadi säilitamis- ja kasutusjuhendit.
Oluline täpsustus on, et mügarate seotud lämmastik teenib kõigepealt elavat hernetaime. Ära eelda, et hernerida väetab samal hooajal automaatselt kõiki naabertaimi.
Liigne mineraalne lämmastik võib anda lopsaka lehestiku, kuid vähendada õite ja kaunte tasakaalustatud moodustumist. Võimaluse korral lähtu mullaanalüüsist. Lisa komposti eelkõige struktuuri ja orgaanilise aine parandamiseks ning korrigeeri fosforit, kaaliumi või pH-d vaid tegeliku vajaduse järgi. Pikalt kasutatud kasvuhoonepeenras võivad korduvad komposti-, sõnniku- ja täisväetiseannused viia toitainete liigse kuhjumiseni üllatavalt kiiresti.
Mügarate kontrollimine sobib pigem esimese saagiringi lõpetamise päeva tööks kui kasvava rea häirimiseks. Aktiivse mügara sisemus on sageli roosakas; täiesti valge või rohekas mügar võib olla väheaktiivne. Mügarate puudumine ei ole põhjus anda kohe palju lämmastikku. Kontrolli hoopis drenaaži, mulla happesust, juurte tervist, bakterpreparaadi värskust ja sobivust. Heas seisundis juured ning mõõdukas mullaniiskus on tugevast väetamisest olulisemad.
V. Toestuse duett
Anna köitraagudele piisavalt peen haardepind
Hernes ronib köitraagudega, mitte jämeda keerduva varrega. Üksnes kare post ei ole talle piisav kutse. Võrk, hargnenud oksad, peened bambuskepid või lähestikku pingutatud nöörid annavad taimedele servad, millest nad tegelikult kinni saavad haarata.
Kompaktne
Kääbushernes
45–90 cm. Madal oksatugi, nöörid või võrk.
Toestus
Paigalda külvi ajal.
Kasuta umbes 10–15 cm silma.
Jäta klaasist vähemalt käelaiune vahe.
Roniv
Kõrge hernes
1,5 m või enam. Vertikaalvõrk ja mugav korjepääs.
Kääbus- ja põõsashernes
Kompaktne taim võib näida iseseisvalt püstine, kuni rohke kaunasaak, kastmine või valguse poole kaldumine rea laiali vajutab. Tavaliselt piisab 60–100 cm kõrgusest võrgust, tihedalt asetatud hargnenud okstest või kahest tugevast nöörireast. Eesmärk ei ole suruda taimi rangeks roheliseks seinaks, vaid hoida varred püsti, kaunad mullast eemal ja lehestik piisavalt avatud, et õhk saaks pärast kastmist liikuda.
- Reserveeri eesmine peenar või kasvuhoone madalam külg.
- Hoia käigutee kiireks korjeks vaba.
- Kasvata tihedama plokina vaid siis, kui õhuvahetus jääb heaks.
Keskne tehniline põhimõte
Kinnita võrk peenraraami, maasse asetatud vaiade, eraldi postide või selleks sobiva konstruktsioonipunkti külge, mitte klaasile või õrnale alumiiniumdetailile. Eelista süsteemi, mille saab hooaja lõpus koos kuivanud võrsetega puhtalt eemaldada. Jäta taimepinna ja seina vahele ruumi õhu liikumiseks, puhastamiseks ning vajaduse korral kauna järele sirutamiseks.
Kõrged ronivad herned
1,5–2 m või kõrgema sordi jaoks kasuta vertikaalset võrku või kahelt poolt ligipääsetavat herneaeda. Paiguta toestus nii, et saad korjata vähemalt ühelt küljelt, surumata märga lehestikku vastu klaasi. Jahedam põhja- või idakülg võib olla hea asukoht, kui sinna jõuab siiski piisavalt kevadvalgust ning võrk ei varja hilisemaid kultuure.
- Hoia lehestik katuseakendest ja automaatavajatest eemal.
- Vali puhtaks hooajavahetuseks eemaldatav toestus.
- Ära lase jõulisel hernereal muuta kasvuhoone käiku tupikuks.
Katuseakende ja selge, tugeva raamiga kasvuhoones on hooajalisi kasvualasid lihtsam planeerida. Läbimõeldud lähtekoha pakub Klassikaline alumiiniumkasvuhoone mille selge vorm ja tuulutusvõimalused toetavad korrastatud jaheda hooaja kasvuala ning sellele järgnevat suvist istutusplaani.
Kasta piisavalt sügavalt, et vesi jõuaks juurteni. Tuuluta piisavalt vara, et lehed saaksid enne õhtut kuivada.
Hernes vajab ühtlast niiskust eriti õitsemise ja kaunte täitumise ajal. Kasvuhoones ei varusta vihm peenart, seega jälgi kalendri asemel juureala. Torka sõrm mõne sentimeetri sügavusele või kasuta lihtsat niiskusmõõturit. Kui muld pinna all kuivab, kasta põhjalikult. Sagedased pindmised sortsud hoiavad juured liiga kõrgel ja tekitavad vaheldumisi kuiva ning märja seisundi, mida hernes talub halvasti.
Tilkkastmisvoolik, aeglaselt mullapinnale suunatud aiavoolik või lehestiku alla viidud kastekannu tila on parem kui ülalt kastmine. Märjad lehed koos seisva õhuga loovad haigustele soodsad tingimused. Ava päikeselisel hommikul katuseaknad ning kasuta sobiva ilma korral ust. Vajaduse korral võib väike ringlusventilaator vähendada niiske õhu taskuid, kuid õhuvool peab olema õrn, mitte võrseid piitsutav.
Kui taimed on juurdunud, sobib maapeenrale 2–4 cm paksune õhuline ja umbrohuvaba multšikiht. See tasandab aurumist ja vähendab mulla pritsimist alumistele lehtedele. Hoia multš vartest veidi eemal. Kasvunõus täidavad sama eesmärki suur mullamaht, töökindlad äravooluavad ja alus, kuhu ei jäeta seisvat vett. Hästi lagunenud kompost sobib paremini kui väga lämmastikurikas sõnnik.
Valguse, tuulutuse ja hooajalise kasvuruumi planeerimisel vaata ka Klassikaline alumiiniumkasvuhoone enne, kui paigaldad püsipeenrad, kastmisliinid või kõrge hernevõrgu.
VI. Õiest kaunani
Õis tolmleb ise, kuid kasvuhoonekliima määrab saagi
Aedhernes on valdavalt isetolmleja ega sõltu mesilaste külastustest samal määral nagu paljud viliköögiviljad. Seetõttu sobib ta kasvuhoonesse hästi, kui õhk püsib mõõdukalt jahe ning juureala ei kõigu kuivusest läbivettimiseni. Õite ilmudes ära hakka taime tugevalt väetama ega kuluta aega käsitsi tolmeldamisele. Hoia hoopis tingimused stabiilsed, et õied püsiksid, viljastumine toimuks ning noored kaunad saaksid katkestusteta pikeneda.
Pikad jahedad päevad soosivad õitsemist. Hiliskevadel võib kasvuhoone päikeselisel pärastlõunal kiiresti kuumeneda just siis, kui hernes jõuab kõige paljutõotavamasse arengujärku. Ava tuulutusavad enne temperatuurihüpet, kasuta tugeva päikesekoormuse korral heledat varjutust ning kasta juureala enne, kui kuivus hakkab võrseid stressama. Päevast temperatuuri tasub mõõta taimede kõrgusel, mitte ainult ukse juures.
Õhu liikumine on oluline ka isetolmleva kultuuri puhul. See vähendab püsivat leheniiskust, tasandab tiheda lehestiku ümber õhuniiskust ning aitab lehetäisid, jahukastet ja muid varajasi ohumärke märgata enne, kui kogu rida muutub raskesti ligipääsetavaks.
Söödav arengurada
1. Õis
Jahe õhk ja ühtlane mullaniiskus.
Jahe õhk ja ühtlane mullaniiskus.
2. Noor kaun
Kitsas kaun hakkab kiiresti pikenema.
Kitsas kaun hakkab kiiresti pikenema.
3. Lame kaun
Lumeherne õige korjeaste.
Lumeherne õige korjeaste.
4. Täitunud kaun
Suhkru- või koorimisherne korjeaste.
Suhkru- või koorimisherne korjeaste.
Korjehetk ei ole pelgalt välimuse küsimus. Lumehernes muutub täituma jättes kiuliseks, suhkruhernes kaotab läike, krõmpsu ja magususe ning koorimisherne suurenevad seemned lähevad tärkliserikkamaks. Sage korje suunab taime jätkama uute õite moodustamist nii kaua, kui temperatuur ja niiskus püsivad sobivad.
Saagi kõrgajal vaata taimed üle iga päev või üle päeva. Pärast sooja ja päikeselist perioodi võib kaun liikuda ideaalsest üleküpsesse astmesse väga kiiresti. Hea korjerütm on rahulik ja korrapärane: võta valmis kaunad, jahuta saak kiiresti ning jäta nooremad kaunad taimele edasi kasvama.
VII. Kuumuse kulminatsioon
Kasvuhoone soojenedes annab hernes märku plaani muutmiseks
13–21 °CÜhtlane kasv ja õrnad kaunad.
21–27 °CTuuluta vara ja jälgi niiskust.
27 °C+Valmistu hooajaliseks lõpetamiseks.
Ligikaudu 13–21 °C juures kasvab hernes üldiselt ühtlaselt, õied püsivad paremini ja piisava mullaniiskuse korral jäävad kaunad õrnaks. Kui pärastlõunane temperatuur tõuseb korduvalt üle selle vahemiku, tegutse teadlikumalt: ava tuulutus varem, kasta enne juureala kuivamist ja korja sagedasti. Taim võib veel hästi saaki anda, kuid tema taluvus kuumuse, kuivuse ja seisva õhu suhtes väheneb.
Üle 27 °C juures suureneb õite varisemise, hõreda kaunastiku ja sitkema saagi oht. Hele varjutuskangas võib päikesekoormust leevendada, ventilatsioon kõige teravamaid temperatuurihüppeid vähendada ning põhjalik juurekastmine kuivusstressi piirata. Ükski neist võtetest ei muuda hernest kuumalembeseks suvekultuuriks. Kui kasvuhoone on päevast päeva palav, on taime lõpetamine parem aiandusotsus kui kunstlikult venitatud lisaring.
VIII. Korje lisapala
Korja kauna, mitte enda ajakava järgi
Hernes on kõige heldem, kui saaki korjatakse korduvalt ja jahutatakse kiiresti. Võta tipphooajal iga päev või üle päeva kasvuhoonesse väike kauss. Hoia ühe käega varrest kinni ja eemalda kaun teisega. Ühe käega sikutades võid pinnalähedase juurestikuga taime paigast tõmmata, õrna võrse murda või köitrao toest lahti rebida.
Võimaluse korral korja hommikul, eriti kui päev tõotab tulla soe. Pärast korjet hakkavad suhkrud järk-järgult tärkliseks muutuma, seega vii herned kohe varju või külmkappi, kui neid ei sööda samal ajal. Erinevus on eriti tuntav koorimisherne magususes ja tekstuuris.
LumehernesKorja pikk, lame ja läikiv kaun enne seemnete ümardumist. See peab murduma krõmpsuvalt ning jääma ka õmbluse kohalt õrnaks.
SuhkruhernesKorja täidlane ja krõmpsuv kaun enne, kui see tuhmub, muutub liiga kühmlikuks või kiuliseks. Parim korjehetk saabub sageli varem, kui esmakasvataja arvab.
KoorimishernesKorja siis, kui kaun on ümar ja ühtlaselt täitunud, ning ava see peagi. Kahvatuma või kortsuva kauna sees liiguvad herneterad juba magusast tärkliserikkama maitse poole.
HernevõrsedJõulistelt taimedelt võib kasvu alguses võtta mõne õrna võrsetipu. Ära lõika korraga palju ega näpista noore taime peavõrset, kui eesmärk on saada võimalikult suur kaunasaak.
Jätkukülvi riba: Tee teine väike külv 7–14 päeva pärast esimest ainult siis, kui eelseisev ilm lubab veel jahedaid kasvutingimusi. Kui kasvuhoone päevased temperatuurid lähenevad regulaarselt 27 °C-le, anna kasvulaht tomatile, paprikale, kurgile või muule soojust eelistavale kultuurile. Augustikuine hernering võib õnnestuda lühikese valmimisajaga sordiga, kui peenar on haigusvaba, valgust jätkub ja ööd pole veel liiga jahedad.
IX. Hooaja puhas lõpetamine
Lõpeta teadlikult ja vabasta ruum järgmiseks vaatuseks
Kui korje aeglustub ja kuumus võidab, lõika varred maapinna lähedalt, selle asemel et kogu juurestik jõuga välja rebida. Nii häirid peenart vähem ning terved peened juured saavad mullas laguneda. Eemalda lehestik ja võrgule jäänud taimeosad kohe, eriti jahukaste või juurehaiguse korral. Haigestunud materjal ei kuulu tavapärasesse külma kompostihunnikusse. Komposti ainult täiesti terveid pealseid ja puhasta eemaldatav tugi enne hoiulepanekut.
Vaata toestus üle, korista nurkadest varisenud õied ja lehed ning loputa kastmisliinid enne suvise kultuuri istutamist. Kui hernes jäi samas peenras korduvalt haigeks, tee liblikõielistest vähemalt mitmeaastane paus. Koosta külvikorraplaan ja vajaduse korral analüüsi mulda, selle asemel et lisada probleemile vastuseks lihtsalt rohkem komposti või väetist.
Küsimused istutuslaua äärest
Kasvuhooneherneste lühivastused
Kas hernes kasvab kütteta kasvuhoones?
Jah. Kütteta kasvuhoone on hernele sageli väga sobiv, sest see pakub kaitset ning varem haritavat mulda ilma püsiva soojuseta, mida taim ei vaja. Külva otse, kui peenar on sulanud, sõmer ja liigveest vaba. Eestis võib see olla märtsi lõpus või aprillis. Noored taimed taluvad kerget külma, kuid tugevama öökülma prognoosi korral kasuta katteloori.
Kas kasvuhoonehernes vajab tolmeldajaid?
Üldjuhul mitte. Aedhernes on valdavalt isetolmleja, seega ei ole põhieesmärk putukaid kasvuhoonesse meelitada, vaid hoida temperatuur mõõdukas, juureala ühtlaselt niiske ja õhk liikuv. Kerge ventilatsioon aitab võral kuivada ning toetab stabiilset õitsemiskeskkonda.
Kui sageli tuleb kasvuhoonehernest kasta?
Kindlat kalendrit pole, sest päikesekiirgus, mullatüüp, kasvunõu suurus ja ventilatsioon erinevad. Kontrolli mulda pinna alt ning kasta sügavalt, kui juureala hakkab kuivama. Õitsemise ja kaunte täitumise ajal jälgi niiskust sagedamini, kuid ära hoia peenart pidevalt veega küllastununa.
Kas hernele sobib lämmastikurikas väetis?
Mitte tavapärase valikuna. Hernes võib sobivate risobiumbakteritega moodustada lämmastikku siduvaid juuremügaraid ning liigne lämmastik soodustab sageli lehtede, mitte tasakaalustatud õie- ja kaunasaagi kasvu. Kasuta komposti mõõdukalt orgaanilise aine parandamiseks, eelista võimaluse korral mullaanalüüsi ning kõrvalda konkreetne puudus, selle asemel et anda rutiinselt tugevat universaal- või lämmastikväetist.
Milline tugi sobib kasvuhoone suhkruhernele kõige paremini?
Kasuta vertikaalset võrku, mille silm on ligikaudu 10–15 cm, või paiguta peened oksad ja nöörid piisavalt lähestikku, et köitraod saaksid neist haarata. Paigalda tugi külvi ajal. See peab olema stabiilne, hooaja lõpus eemaldatav ja paigutatud nii, et saad kaunu korjata lehestikku vastu klaasi surumata.
Miks on hernekaunad sitked?
Põhjuseks võivad olla kuumusstress, kõikuv kastmine või hilinenud korje. Korja lumehernes lamedana, suhkruhernes läikiva ja krõmpsuvana ning koorimishernes siis, kui kaun on täitunud, kuid endiselt värske roheline. Regulaarne korje on kvaliteedikontroll, mitte ainult viis suurema saagikoguse kogumiseks.
Allikad ja lisalugemine
Juhend toetub asjatundlikele allikatele
Veel Bloomcabin sisu: Bloomcabini kasvuhoonete valikut · Alumiiniumist kasvuhoonete ja aiamajade tooteteabe · Bloomcabin blog
- Eesti Ilmateenistus — õhutemperatuuri kliimanormid 1991–2020 Eesti kevad- ja suvekuude temperatuuritaust ning kasvuhoone hooajalise ajastuse kohalik lähtekoht.
- University of Minnesota Extension — herneste kasvatamine koduaias Hernetüübid, kasvutemperatuur, külv, toestamine, kastmine, korje ja tavalisemad kasvuprobleemid.
- Oregon State University Extension — köögiviljaseemnete idanemise mullatemperatuur Hernese idanemise temperatuurivahemikud ja mullasoojuse mõju tärkamise kiirusele.
- University of Minnesota Extension — herneste väetamine Risobiumbakterid, sobiv mulla pH, inokuleerimine ning täiendava lämmastiku piiratud vajadus.
- University of Minnesota Extension — köögiviljade võred ja toestuspuurid Ronivate köögiviljade, sealhulgas herneste võrgu-, nööri- ja raamtoestuse praktilised põhimõtted.
- Royal Horticultural Society — kuidas herneid kasvatada Otsekülv, külvisügavus, taimede vahed, toestamine, kastmine ja hea õhuringluse tähtsus.
- University of Minnesota Extension — herneste ja ubade tervis Hilishooaja jahukaste, liblikõieliste bakterkooslused ning juurehaiguste ennetamiseks vajalik külvikord.
Finaal
Reserveeri kevade magusaimale saagile jahe kasvulaht
Hernes ei vaja suvise kasvuhoone dramaatikat. Ta tasub täpse ajastuse, õhurikka mulla, kindla võrgu ja korrapärase korje eest kauntega, mida tasub süüa juba teel kööki. Kujunda hooajavahetuseks valgusküllane ja tuulutatav kasvuruum, kus varajane hernerida ei takista hilisemat tomati- või paprikasaaki.
Klassikaline alumiiniumkasvuhoone
Praktiline põhimõte: paiguta herned jahedama serva lähedale, jäta igapäevaseks korjeks vaba ligipääs ning hoia kõige soojem kesktsoon kultuuridele, mis suvist kuumust tõepoolest vajavad.
