Lõhnavate lillherneste kasvatamine kasvuhoones

Lillherned kasvuhoones
Kasvuhoone võib tuua lõhnavate lillherneste õitsemise varasemaks, kuid edu ei sõltu õhu võimalikult soojaks ajamisest. Need ronitaimed vajavad rohkelt valgust, jahedapoolset kasvukeskkonda ja tuge, mille najale võrsed kasvama suunata. Juhend käsitleb külvi, juureruumi, toestamist, kastmist ja õhutamist nii, et varajase lõikuse plaan arvestaks taimede vajadustega.

Kuidas kasvuhoone mõjutab lillherneste õitsemisaega
Lõhnav lillhernes (Lathyrus odoratus) on üheaastane ronitaim, mida kasvatatakse sageli lõikelilleks. Kasvuhoones ettekasvatamine võib õitsemist varasemaks tuua, kuid eelis ei sünni soojusest üksi. Briti Kuningliku Aiandusseltsi (RHS) kasvatusjuhend kirjeldab varasema õitsemise võttena sügiskülvi ja istikute hoidmist talvel külmas kasvuhoones, et vältida väljavenimist. See on dokumenteeritud näide jahedas ettekasvatamisest, mitte siinse aia valmis külvikalender: külviaeg sõltub kasutatava kasvukoha valgusest ja talvistest temperatuuridest. Lillherne jaoks on oluline ühendada rohke valgus ja jahedapoolne kasvukeskkond. Kasvuhoone ülesanne pole hoida taimi aasta ringi soojas, vaid pakkuda sobivaid tingimusi ajal, mil õues kasvatamine on keerulisem. Varasem külv ei tähenda alati varasemat lõikust: taim vajab piisavalt valgust ja aega, et kasvatada tugevad õievarred. Erista kaht kasvatamisviisi: kasvuhoones võib kasvatada üksnes istikud ja viia need hiljem õue või jätta taimed sinna õitsemiseni. Esimese variandi korral vabaneb kevadel ruum teistele kultuuridele; teise puhul tuleb arvestada täiskasvanud taimede toestuse ja igapäevase õhutamisega. Kui eesmärk on varajane kimp, vali sort, mille kirjelduses on nimetatud varast õitsemist ja sobivust lõikelilleks. Madalakasvuline sort võib sobida anumasse, kuid ei pruugi anda soovitud pikkusega lõikevarsi. Õitsemise algust tasub hinnata enda külvi- ja kasvatusandmete, mitte üksnes pakendil oleva üldise ajavahemiku järgi.
Enne külvi mõtle läbi, kas kasvatad taimi peamiselt varajase lõikuse või pikema õitsemisperioodi pärast. Pane plaani peenra pikkus, toestus ja käigutee, et pääseksid taimi kastma ja õisi korjama. Arvesta, et kasvuhoone üldpind ei võrdu taimedele kasutatava pinnaga: osa ruumist jääb käiguteele, ukse ette ning tööks. Näiteks püramiidi tüüpi kasvuhoone Bloomcabin Oasis pakutavate variantide pindalavahemik on tootekaardil 5,53–18,9 m². See aitab kasvuhoonete suurust võrrelda, kuid taimede arvu määramiseks on vaja peenra ja toe tegelikke mõõtmeid. Arvesta ka valitud sordi kasvukujuga: madal põõsasjas taim ja kõrgele roniv lõikelillesort vajavad erinevat paigutust.
Valgus ja kasvukoha varjulisus
Lillhernes vajab rohkelt päevavalgust ja kasvab kõige paremini päikeselises kohas. Varakevadel võib kasvuhoone õhk kiiresti soojeneda, kuigi valgust on taimede jaoks veel napilt; soe, kuid hämar kasvukoht soodustab väljavenimist. Vali paik, kuhu ei lange suure osa päevast hoone või puude vari. Heitlehiste puude puhul arvesta, et kevadine päikeseline koht võib suvel lehtede kasvades varjulisemaks muutuda. Vaata aeda eri kellaaegadel, mitte ainult keskpäeval. Arvesta ka seda, kas kasvuhoone raamid või kõrvale kavandatud taimed heidavad peenrale varju. Külvipottide jaoks ei pruugi kõige valgem koht olla põrandal: tööpinnale tõstetud väikesed istikud võivad saada rohkem valgust kui peenra servas teiste taimede taga. Hiljem vajavad ronivad võrsed valgust kogu toestuse ulatuses, mistõttu ei tasu lillhernerida paigutada kõrge kultuuri taha. Hoia klaasid puhtad ning eemalda kasvukohast mittevajalikud esemed, mis valgust varjavad. Kui istikud kalduvad ühes suunas, kontrolli esmalt, kust valgus tuleb; toe olemasolu üksi seda probleemi ei lahenda. Pottide asendit saab ettekasvatamise ajal muuta, kuid peenrasse istutatud taimede valgustingimused tuleb läbi mõelda enne istutamist.
Kasvuaegne vaatlus aitab valguspuudust märgata: pikad peened varred, kahvatu lehestik ja valguse poole kaldu kasv võivad viidata valguse nappusele või liigsele soojusele. Need tunnused ei tõesta siiski üht kindlat põhjust. Võrdle eeskätt seda, kas probleem esineb kogu külvil või ainult varjulisemas servas. Kasvuhoone asukohta kavandades märgi plaanile lisaks peenardele ka lähedal olevad puud ja hooned. Näiteks klaasist kasvuhoone Klassika tootekaardil märgitud 3,77–28,08 m² pindalavahemik võimaldab kaaluda eri suurusega variante. Nende asukohta tuleb aga hinnata koos ümbritsevate varjuallikatega: suurema kasvuhoone kogu kasvuala ei pruugi saada sama palju päikest.
Jahe kasvukeskkond aitab vältida kuumastressi
Lillherne ettekasvatamisel ei ole vaja hoida kogu kasvuperioodi vältel ühesugust soojust. RHS-i juhend soovitab potikülvi idanemiseks umbes 15 °C ning kirjeldab jahedas hoidmist kui võimalust vältida istikute väljavenimist. Idanemistemperatuuri ei tule seega võtta õitsemisaegse kasvuhoone püsiva sihtnäiduna. Lähtu ka seemnepakil või sordi kasvatusjuhendis antud soovitustest ning erista idanemise, istikukasvatuse ja õitsemise vajadusi. Üks temperatuurinäit ei kirjelda kogu kasvupäeva. Päikeselise ilmaga muutub kasvuhoone temperatuur kiiresti, seega ei piisa ainult õueilma vaatamisest. Kõige keerulisem võib olla päev, mil päike soojendab ruumi tugevalt, kuid õhtul jahtub õhk kiiresti. Sellisel päeval vajavad taimed päeval õhutamist ja õhtul uut olukorra hindamist, mitte kogu päevaks muutumatut seadistust. Hoia termomeeter otsese päikese eest varjus, et selle näit kirjeldaks õhku, mitte päikeses kuumenenud mõõteriista. Märgi üles päevased maksimumid ning võrdle neid taimede seisundiga. Longus lehestik ei tähenda alati veepuudust: kui muld on niiske, kontrolli enne lisakastmist kuumust. Nii väldid olukorda, kus kuumuse tõttu longu vajunud taime muld muutub korduva kastmise järel läbimärjaks.
Mõõda temperatuuri taimede kõrgusel, sest kasvuhoone ülaosas ja peenra juures võivad olud erineda. Miinimumi ja maksimumi salvestav termomeeter aitab märgata nii päeval tekkivat kuumust kui ka öist jahtumist. Kütmata kasvuhoone ei taga külmavaba kasvukohta; eriti oluline on jälgida väikeste pottide ja noorte taimede tingimusi külmade ööde eel. Ära eelda, et klaasist kate kaitseb taimi automaatselt külma eest. Mudeli valikul kontrolli valitud variandi õhutuse ja kõrguse andmeid. Bloomcabin Prestige kasvuhoone tootelehel nimetatud pindalavahemik 3,77–28,08 m² ei ütle iseenesest, kuidas õhuvahetus või sisemõõdud sinu kasvatusplaanile sobivad.
Külv ja istikute ettekasvatamine
Kui soovid õitsemist varasemaks nihutada, on mugav külvata lillherned sügavatesse pottidesse või külvirakkudesse. Nii saad hoida tärkamise ajal mulda ühtlaselt niiskena ja tõsta taimed valgusküllasesse kohta. Järgi seemnepakil antud külvisügavust ja külviaega, arvestades oma kasvatuskoha tingimusi. Külv otse kasvuhoone peenrasse on samuti võimalik, kui muld on piisavalt soojenenud ja pole liigniiske, kuid sel juhul sõltub algus rohkem peenra tegelikest oludest. Pottides ettekasvatamine annab rohkem võimalusi noori taimi sobivasse kasvukohta paigutada. Märgista iga külv sordinime ja kuupäevaga, eriti kui võrdled mitut sorti või külvad mitmes jaos. Külva nii, et hiljem saaks istikud eraldada juuri liigselt häirimata; sügava poti eelis kaob, kui sinna kasvab tihe, läbipõimunud taimede kogum. Seemnete leotamise või muu eeltöötluse puhul järgi pakendi juhist. Kõik seemned ei vaja ühesugust eeltöötlust. Kui osa seemneid ei tärka, vaata enne uue külvi tegemist üle niiskus ja külvitingimused. Järelkülv märgista eraldi, sest eri vanuses istikud võivad vajada ümberistutamist erineval ajal. Väike proovikülv aitab ka hinnata, kas kavandatud ettekasvatuskohas jätkub taimedele valgust.
Pärast tärkamist paku istikutele valgust ja mõõdukat kastmist; läbimärg muld ja soe hämar nurk kasvatavad pigem nõrku taimi. Lillherne juured ei talu hästi korduvat lahtivõtmist, seega liiguta istikut koos juurepalli või külvirakuga ettevaatlikult. Enne õue istutamist harjuta taimi välisoludega järk-järgult ning ära lähtu ainult kalendrikuupäevast. Kui kasvuhoonet kasutatakse samal ajal ka külvideks, arvesta, et anumad võtavad enda alla tööpinda. Näiteks Accoya ja panipaigaga klaasist kasvuhoone tootekaardil märgitud pindalavahemik on 5,52–28,08 m²; konkreetse variandi plaani põhjal saad hinnata, kuidas kasvuala ja külvikoht omavahel sobivad.

Peenramuld ja piisav juureruum
Lillherne juured vajavad piisavalt ruumi ja hästi vett läbilaskvat mulda. Enne istutamist kobesta peenart ning eemalda umbrohud ja suuremad mullakamakad, et noortel juurtel oleks lihtsam kasvada. Kui muld on väheviljakas, paranda seda küpse kompostiga; värske sõnnik või rohke lämmastikväetis võib soodustada lehtede kasvu õitsemise arvelt. Pärast istutamist jälgi, et vesi ei jääks pikalt peenrasse seisma. Kasvuhoonekatus hoiab vihma eemal, nii et niiskust tuleb hinnata mulla järgi, mitte eeldada, et taim saab sademetest piisavalt vett. Enne istikute väljatoomist valmista peenar ja tugi ette, et taimed ei peaks ootama väikestes pottides. Kasta kuivanud juurepall enne istutamist niiskeks ja eemalda pott ettevaatlikult. Ära tõmba taime õrnast varrest ega haruta juuri tarbetult lahti. Aseta juurepall mulda senise kasvusügavuse järgi, täida selle ümbrus mullaga ning kasta, et muld puutuks juurtega kokku. Järgmiste päevade jooksul kontrolli eraldi nii juurepalli kui ka ümbritseva peenramulla niiskust: nende kuivamise kiirus võib erineda. Äsja istutatud taim ei saa veel kogu peenra mullavaru kasutada ning vajab seetõttu tähelepanu ka siis, kui kaugemal tundub muld niiske.
Potis kasvatades vali sügav anum, mille põhjast saab liigne vesi ära voolata, ning arvesta, et piiratud mullakogus kuivab peenramullast kiiremini. Väikeses potis võib juurestik kiiresti kogu anuma täita ning siis on ühtlast niiskust raskem hoida. Arvesta potid juba ruumiplaani sisse, et need ei jääks käigu peale ega varjutaks peenart. Accoyaga kasvuhoone tootekaardil toodud pindalavahemik 3,77–28,08 m² aitab võrrelda eri suurusega valikuid. Joonista valitud variandi plaanile ka anumate välismõõdud ja toestuse asukoht: põrandale mahtuv potirida peab jätma ruumi nii taimede lehestikule kui ka kastmisele.
Lillherneste toestamine lõikelillepeenras
Lillhernes ronib köitraagude abil, kuid vajab selleks võrku, nööre või muud sobivat tuge. Paigalda toestus enne külvi või istutamist, et hiljem ei peaks võrku läbi tiheda lehestiku suruma ega juuri vigastama. Vali sordi kasvukõrgusele vastav lahendus, mille külge võrsed saavad kinnituda. Juhata noori taimi toe poole ja vaata kasvu jooksul üle, et köitraod leiaksid võrgusilma või nööri. Kui varsi on vaja siduda, tee seda lõdvalt, et side ei sooniks kasvavat vart. Tihedaks põimunud võrseid on hiljem raske üksteisest eraldada, seega on regulaarne suunamine lihtsam kui kogu rea korrastamine õitsemise ajal. Lillherne köitraod võivad kinnituda ka naabertaime õievarre külge ja muuta selle kõveraks. Lõikelillede kasvatamisel vabasta sellised õievarred ettevaatlikult, neid murdmata. Toestus peab püsima stabiilsena ka siis, kui taimed on täiskasvanud; ära eelda, et kasvuhoone raam sobib automaatselt selle kandmiseks. Raami külge kinnitamise võimalus tuleb kontrollida tootja juhendist. Eraldi seisev tugi võimaldab planeerida taimerea asukohta sõltumatult klaasidest. Jäta võrsete ja klaasi vahele hooldamiseks ruumi ning ära juhi taimi üle tuulutusavade või ukse.
Lõikelillede kasvatamisel võib lasta taimel haruneda võrgul või kasvatada valitud võrseid eraldi tugedel. Harunev taim annab rohkem võrseid, kuid nende suunamine ja õievarte vabastamine nõuab tähelepanu. Üksikute võrsete kasvatamine eeldab rohkem sidumist ja külgvõrsete eemaldamist. Ka latvamise vajadus sõltub soovitud kasvukujust: ära näpista kõiki taimi automaatselt, vaid lähtu sordi juhendist ja sellest, milliseid lõikelilli soovid saada. Toestuse jaoks arvesta ka ruumi kõrgusega. Seinaklaasist kasvuhoone tootekaardil nimetatud pindalavahemik on 3,69–14,34 m². Kõrge lillhernerea kavandamisel vaata valitud variandi mõõtjooniselt kõrgust just peenra kohal, sest põrandapind üksi ei näita, kui palju ruumi jääb võrsete ülesjuhtimiseks.
Istutusvahed ja ligipääs õite korjamiseks
Istuta lillherned seemnepakil või sordikirjelduses soovitatud vahedega ning kohanda paigutust peenra ja toe järgi. Kui taimed kasvavad liiga tihedalt, kuivavad lehed aeglasemalt, võrsed põimuvad ja õievarsi on raskem lõigata. Liiga hõre istutus jätab aga osa peenrast kasutamata. Jäta ridade vahele piisavalt ruumi, et saaksid varsi suunata ja lõikuse ajal lehestikku mitte katki vajutada. Arvesta ka sellega, et täiskasvanud taimede lehestik ulatub toest kaugemale: kavanda ruum täiskasvanud taimede, mitte ainult külvipottide järgi. Enne istutamist märgi toe ja käigu asukoht maha ning proovi, kas ulatud peenra kaugemasse serva pinnasele astumata. Peenra laiusest pole kasu, kui õisikud jäävad kättesaamatusse kohta. Ühepoolselt ligipääsetava rea puhul peab saama hooldada ka toe tagakülge või suunata võrsed ligipääsetavale poolele. Hoia kastmisvooliku või kannu jaoks vaba tee, et kastmisel ei peaks läbi taimede liikuma. Kui samas kasvuhoones kasvavad hiljem kõrged köögiviljad, arvesta juba kevadel nende tulevase lehestikuga. Muidu võib algul mugav lillhernerida jääda suveks varju ja kitsasse vahesse, kus õisi on raske vigastamata korjata.
Mõtle läbi, kas korjad õisi ühelt või mõlemalt poolt peenart ning kuhu asetad lõigatud varred ja töövahendid. Kitsas käik võib algul tunduda ruumisäästlik, kuid õitsemise ajal piirata juurdepääsu ja muuta kastmise ebamugavaks. Suurema plaani võrdlemisel võib vaadata T-kujulist oranžeeria kasvuhoonet, mille pakutavate variantide pindalavahemik on 16,52–30 m². See ei tähenda automaatselt, et kogu pind sobib lillhernestele: peenrad, käigud ja muu kasutus tuleb oma plaanis eraldi paigutada. Kontrolli valitud variandi tegelikku põrandaplaani.
Õhutamine aitab kasvuhoone kuumust ohjata
Kasvuhoone võib päikeselisel kevadpäeval üle kuumeneda ka siis, kui väljas pole veel suveilm. Ava õhutuseks ette nähtud uksed või tuulutusavad enne, kui ruum on juba palav ja taimed longus. Kui võimalik, lase õhul liikuda läbi ruumi, mitte ainult ühe ava kaudu. Jälgi temperatuuri taimede kõrgusel ja vaata samal ajal, kas õhu liikumist takistavad riiulid või kõrged taimed. Kuumastress võib vähendada õievarte kvaliteeti ning lühendada aega, mil õied sobivad korjamiseks. Õhutamine peab sobima ka sinu päevakavaga: kui oled päeval kodust eemal, tasub kasvuhoonet valides uurida, millised avamisvõimalused konkreetsel variandil on. Automaatse avaja olemasolu ei tohi mudelinime põhjal eeldada ning selle töö tuleb tegelikes oludes üle kontrollida. Üks avanev luuk ei pruugi lahendada kogu ruumi õhuvahetust. Võrdle termomeetri näitu eri kohtades, eriti kui lillhernepeenar asub ruumi kaugemas otsas. Tugeva tuulega kasuta avasid tootja juhendi kohaselt ning hoia noorte taimede ümber tingimused võimalikult ühtlased. Õhtul hinda olukorda uuesti, sest päevaks sobiv õhutamine võib jahedal ööl vajada muutmist.
Püsiv tugev varjutamine pole hea lahendus, sest lillhernes vajab õitsemiseks palju valgust. Kui õhutamisest ei piisa, võib ajutine eemaldatav varjutus kuumimal ajal aidata, kuid jälgi, et taimed ei jääks pikalt hämarasse. Avara kasvuhoone valikute pindalavahemik on tootekaardil 47–70 m². Nii suure kasvuala kavandamisel vaata, kus paiknevad konkreetse variandi uksed ja tuulutusavad ning kuhu jääb lillhernerida nende suhtes. Õhu sisse- ja väljapääs peab jääma vabaks ka siis, kui taimed on täiskasvanud. Ära paiguta kõrget tihedat toestust otse ava ette ega kasuta vajalikku õhutuskohta töövahendite hoidmiseks.

Kastmine ja mõõdukas väetamine
Kuna vihm kasvuhoone peenrale tavaliselt ei ulatu, tuleb mulla niiskust ise kontrollida. Katsu mulda juurepiirkonnas ettevaatlikult: ainult kuiv pealispind ei tähenda alati, et kogu juurepall vajab vett. Kasta nii, et niiskus jõuaks juurepiirkonda, kuid ära jäta mulda läbimärjaks. Potis kasvavad taimed vajavad tavaliselt sagedasemat jälgimist, sest väike mullakogus kaotab niiskuse kiiremini. Ära kasuta jäika kastmisgraafikut: vajadus sõltub ilmast, taime suurusest, poti või peenra mullast ja kasvuhoone õhutamisest. Suuna vesi mullale, mitte õitele ja lehestikule. Poti põhjast väljuv vesi näitab äravoolu toimimist, kuid ei tõesta alati, et kogu juurepall on ühtlaselt märgunud; väga kuiv kasvusubstraat võib lasta veel kiiresti servadest läbi joosta. Kontrolli vajadusel poti raskust ja mulla niiskust ka pärast kastmist. Ära jäta anumat pikalt täis alustassi seisma. Peenras vaata, kas vesi imbub mulda või koguneb ühte lohku. Tilkkastmise korral kontrolli aeg-ajalt iga taime juures niiskust, sest ummistunud või nihkunud tilguti võib jätta osa reast kuivaks. Taimede kasvades tuleb uuesti hinnata nii veevajadust kui ka vee jaotumist.
Viljakas muld ja küps kompost loovad eeldused heaks kasvuks, kuid rohke lämmastikväetis võib kasvatada lopsaka lehestiku õitsemise arvelt. Kui kasutad lisaväetist, järgi toote juhiseid ning vali see taime ja mulla vajaduse järgi. Kontrolli taimi korrapäraselt, eriti noori võrseid ja lehtede alakülgi, et märgata kahjustusi või kahjureid varakult. Eemalda kuivanud või tugevalt kahjustunud taimeosad ning hoia peenar korras. Kui märkad lehetäisid või lehtedel laike, selgita enne tõrje valimist välja kahjustuse põhjus. Hea õhuliikumine ja juurepiirkonda suunatud kastmine aitavad vältida olukorda, kus tihe lehestik püsib kaua märjana.
Õite korjamine ja lõikelillehooaja lõpetamine
Lõikelillede korjamisel jälgi õisiku arengut, mitte ainult kalendrit. Sobiv hetk on tavaliselt siis, kui õisiku alumised õied on avanenud ja ülemised pungad veel avanemata. Lõika vars puhta terava tööriistaga ning väldi teiste võrsete ja lehtede asjatut vigastamist. Korja regulaarselt ka õied, mida vaasi ei pane, või eemalda närbunud õisikud, et taim ei kulutaks jõudu seemnekaunade kasvatamisele. Kui soovid seemneid koguda, jäta selleks eraldi mõned õisikud ning lase kauntel taimel valmida. Korjamiseks eelista jahedamat päevaosa, mil õied pole päikeses kuumenenud. Hoia puhas veeanum käepärast ja tõsta lõigatud varred võimalikult kiiresti vette. Kasvuhoone tööpinnale jäetuna võivad need kiiresti närbuda. Eemalda varre alumisest osast lehed, mis jääksid vaasis vee alla, ning kasuta puhast vaasi. Lillherne lõhn ja õievärv on sordivaliku olulised omadused, kuid kimbu jaoks tasub jälgida ka varre sirgust ja pikkust. Märgi üles, milline sort annab sinu tingimustes soovitud kvaliteedi. Kui lõikad katseks eri arengujärgus õisikuid, saad võrrelda nende avanemist ja püsimist vaasis ning kohandada järgmise korje aega enda kogemuse järgi.
Pane tähele, kuidas muutuvad õievarte pikkus, õite arv ja taimede seisund, kui kasvuhoone päevad soojenevad. Kui õied valmivad kiiresti või varred jäävad lühemaks, kontrolli kõigepealt kuumust, õhutamist ja mulla niiskust. Väikeste külvipartiide hajutamine võib õitsemist eri aegadele jagada, kuid tulemus sõltub sordist ja kasvutingimustest. Kasvuhoone pikendab sobivaid kevadisi kasvutingimusi, kuid ei kõrvalda suvise kuumuse mõju. Kui õite kvaliteet enam sinu lõike-eesmärgile ei vasta, võid kasvatuse lõpetada ning taimed ja toestuselt taimejäänused eemaldada. Märgi üles esimese ja viimase sobiva lõikuse aeg, et järgmise aasta külve paremini kavandada. Puhasta korduskasutatav toestus ja vabasta peenar järgmiseks kultuuriks.
Korduma kippuvad küsimused
Kas lillherne võib kasvuhoonesse külvata otse peenrasse?
Jah, kui peenramuld on külvamiseks sobiv ja kasvuhoones on piisavalt valgust. Varasema alguse saamiseks külvatakse sageli sügavatesse pottidesse, mida on lihtsam sobivasse kohta tõsta. Järgi seemnepakil antud külvisügavust ja arvesta, et otsekülv ei taga iseenesest varasemat õitsemist.
Milline temperatuur sobib lillherne istikutele?
Idanemiseks vajab lillhernes mõõdukat soojust; pärast tärkamist on tugevate istikute kasvatamiseks parem jahedam, valge kasvukoht. Täpne soovitus tuleb võtta seemnepakilt või valitud sordi kasvatusjuhendist. Mõõda temperatuuri taimede kõrgusel ning jälgi nii päevast kuumenemist kui ka öist jahtumist. Kütmata kasvuhoone ei taga külmavaba keskkonda.
Miks lillhernes kasvab pikaks, aga õisi on vähe?
Põhjuseks võib olla vähene valgus, liiga soe kasvukoht, taimede ülerahvastatus või lämmastikurikas väetamine. Vaata üle, kas taim saab piisavalt päevavalgust, kas lehestikule jääb õhuruumi ning kas kasutad väetist mõõdukalt. Kontrolli ka seemnepakilt, kas valitud sort sobib sinu kasvatamisviisiga.
Millal tuleks lillhernele tugi paigaldada?
Paigalda võrk või muu tugi enne külvi või istutamist. Nii saad vältida juurte ja varte vigastamist ning suunata noored taimed kohe ülespoole. Kontrolli kasvu jooksul, et köitraod leiaksid toe ja varred ei jääks käigu ette.
Kuidas lillherneste õitsemist pikendada?
Korja õisi regulaarselt ja eemalda närbunud õisikud enne, kui taim hakkab kaunu moodustama. Kui soovid seemneid koguda, jäta selleks eraldi mõned õisikud. Kuum ilm võib õitsemist lühendada, seega hoia kasvuhoone õhutatud ja jälgi õite kvaliteeti. Korjamine ei kõrvalda liiga kuuma kasvukeskkonna mõju.
Lõhnavate lillherneste varajase lõikuse jaoks on kasvuhoonest kasu siis, kui kaitstud kasvukoht jääb piisavalt valgeks ja jahedaks. Sobiv sort, aegsasti paigaldatud tugi ja ligipääsetav peenar muudavad õite korjamise lihtsamaks. Jälgi hooaja jooksul varte kvaliteeti ning pane kirja õitsemise algus ja lõpp: nii saad järgmisel kevadel külviaja ja taimede arvu oma tegeliku lõikelillevajadusega paremini sobitada.