Miks taimed kõrbevad kasvuhoone ühel küljel?

Kasvuhoone kliima ja hooldus
Kui kahjustus piirdub ühe kasvuhoone külje või peenraga, viitab see sageli kohalikule erinevusele päikesevalguses, õhu liikumises või kastmises. Üksnes pruun leheserv ei ütle, milline neist mõjub: kasvuhoone paigutus ja kahjustuse täpne muster tuleb siduda kellaaja ning mõõtmistulemustega.

Eristage päikesekõrvetust muudest lehekahjustustest
Ühepoolne pruunistumine on oluline vihje, kuid mitte diagnoos. Päikesele avatud lehed võivad esmalt pleekida või saada heledaid laike, mis hiljem kuivavad ja muutuvad pruuniks. Sageli kahjustub just valguse poole jääv lehepind; eriti kõnekas on sama muster mitmel taimel ühes reas. Kuumus võib mõjutada ka lehti, mis pole klaasi lähedal, kui nende ümber püsib kuum õhk. Vaadake, kas kahjustus koondub kindlasse kõrgusse, kas varju jäänud lehed on tervemad ning kas värske kasv saab juba kahjustada. Võrrelge ka sama taime vastaskülgi, arvestades lehtede vanust ja asetust. Oluline on teada, kas taimed toodi hiljuti varjulisemast kasvukohast kasvuhoonesse või eemaldati nende eest mõni suurem taim. Selline muutus võib jätta varem kaitstud lehed järsku otsese päikese kätte. Märkige eraldi üles uued istikud ja pikemat aega samas kohas kasvanud taimed: nende erinev reaktsioon aitab mõista, kas probleem algas valgusolude muutusest. Üks pruun serv või laik ei tõesta siiski päikesekõrvetust.
Võrrelge laikude kuju ja levikut, mitte ainult värvi. Päikese või kuumuse põhjustatud kahjustus võib järgida lehe kokkupuudet valgusega; muud stressid võivad alata servadest, tippudest või noortel lehtedel. Kui laigud tekivad ka varjulisel küljel, laienevad kiiresti või esinevad ainult ühel taimeliigil, ärge piirduge kuumuse seletusega. Uurige lehtede üla- ja alakülge ning vaadake, kas muutusi on ka vartel ja leherootsudel. Märkige üles, millised taimed on terved; need annavad samas ruumis kasuliku võrdluspunkti. Eristage ajutist närbumist püsivalt kuivanud koest: õhtuks taastunud lehe asend ja alles jäänud pruun laik kirjeldavad erinevaid nähtusi. Vana pruun kude ei taastu, kuid kahjustuse piir võib edasi laieneda. Seetõttu jälgige nii olemasolevate laikude muutumist kui ka uute lehtede seisundit. Kui muutused levivad ka varjus, tuleb uurida muid võimalikke põhjuseid.
Märkige üles kahjustuse asukoht ja ilmumise aeg
Joonistage kasvuhoonest lihtne plaan ja märkige sellele ilmakaared, uksed, õhutusavad, riiulid ning peenrad. Kandke ka kahjustunud taimed kaardile, mitte ainult terve külg. Kasutage püsivaid nimetusi, näiteks läänepoolne sein või põhjapoolne peenar, sest eesmine ja tagumine külg sõltuvad sellest, kust vaatate. Kirjutage kuupäev ja kellaaeg, millal kahjustust märkasite ning millal sellest foto tegite. Lisage lühidalt ilmastikuolud: kas päike paistis pidevalt või vaheldumisi, ning kas õhutusava või uks oli lahti. Märkige ka, millal taimi kastsite ja kas olete hiljuti muutnud peenarde või riiulite paigutust. Nii ei pea hiljem olulisi detaile mälu järgi taastama.
Tehke nii ülevaatefoto kogu kasvualast kui ka lähipilt kahjustunud lehest. Pildistage võimalusel samast kohast ja sarnasel kellaajal, et uusi kahjustusi oleks lihtsam varasematega võrrelda. Märkige fotol või plaanil, kas laik on välimisel lehel, taimevõra sees või taime alumises osas. Vaadake, kas kahjustus järgib üht peenart, klaasi kõrval olevat riba, riiulit või hoopis üksikuid taimi. Kui kahjustunud ala piirdub kindla kõrgusega, võib see aidata leida varjujoone või õhu liikumise takistuse. Pildistage võrdluseks ka terve taim samalt kõrguselt ning lisage lehe suuruse hindamiseks kaadrisse joonlaud. Hoidke pildistatav leht võimalikult loomulikus asendis, sest selle keeramine võib varjata, milline pind oli päikese poole. Kahjustuse märkamise aeg ei pruugi olla selle tekkimise aeg: nähtav laik võib ilmneda alles pärast ebasoodsat päeva. Vaadake seetõttu päevikust ka eelnevate päevade ilma ja tehtud muudatusi. Asukoha ning fotode ühine arvestus aitab eristada samas kohas süvenevat probleemi juhuslikest uutest leidudest.
Jälgige, kuidas päike kasvuhoone külgedele langeb
Päikesekiirgus ei lange kogu päeva jooksul samale küljele ega sama nurga all. Hommikune ja pärastlõunane valgus võib jõuda eri peenardele ning madal päike paistab külgklaaside kaudu taimedele teisiti kui kõrgelt paistev päike läbi katuse. Vaadake kahjustatud ala hommikul, keskpäeval ja pärastlõunal ning märkige, millal otsene valgus sellele jõuab ja millal kaob. Aastaaja vahetudes muutub ka päikese kõrgus ning ümbritsevate puude või hoonete varju asukoht. Seetõttu ei piisa kasvuhoone paiknemise teadmisest ilmakaarte suhtes: tähtis on see, kuhu valgus tegelikult langeb taimede kõrgusel. Pange tähele konstruktsiooni enda varjujooni ja seda, kas mõni leht jääb pikalt nende vahele päikesepaistelisse ribasse. Üksainus vaatlus keskpäeval võib jätta märkamata pärastlõunase pika valgusperioodi. Võrrelge eeskätt otsese päikese kestust kahjustatud ja tervel kasvualal, mitte ainult seda, kumb külg vaatlushetkel eredam tundub.
Kui ümbruses on puid, piirdeid või hooneid, märkige plaanile nende varjud eri kellaaegadel. Kavandatava kasvuhoone puhul võrrelge mõõte ja peenarde asetust joonisel, mitte ainult üldpindala järgi: näiteks Accoya ja panipaigaga klaasist kasvuhoone pindalavahemik on 5,52–28,08 m². Paigutage kavandatud peenrad plaanile ning jälgige enne asukoha kinnitamist päikese liikumist selles kohas. Panipaigaga mudelit valides kontrollige jooniselt ruumijaotust, et mõista, kuhu kasvuala jääb. Mõelge ka taimede hilisemale kõrgusele: madalale istikule langev vari ei pruugi katta täiskasvanud taime ülemisi lehti. Olemasolevas kasvuhoones võib suurema taime kärpimine või riiuli tühjendamine senise varju eemaldada. Kui kõrvetus algas pärast sellist muudatust, lisage see oma plaanile. Nii saab hinnata konkreetse peenra valgusolusid ilma eelduseta, et ühe ilmakaare poole jääv külg on alati kõigile taimedele sobivam.
Otsige peegeldunud valgust ja soojenevaid pindu
Mõnikord jõuab kahjustatud peenrale otsese päikese kõrval ka lähedalasuvalt pinnalt tagasi peegelduv ere valgus. Uurige, kas kasvuhoone kõrval on aken, hele sein, läikiv pind või veepind, mis suunab valguse kindlasse kohta. Otsige eredat valguslaiku just samal kellaajal, mil kahjustatud lehed päikese kätte jäävad. Pange tähele ka päikese käes soojenevaid pindu, näiteks seinu, mille lähedal kasvavad taimed. Need võivad muuta kohalikku soojuskoormust, kuid ei ole automaatselt probleemi põhjus. Tavalist tasapinnalist kasvuhooneklaasi ei tasu iseenesest luubina käsitleda; enne sellist järeldust kontrollige ümbruse valguse peegeldusi ja taimede paiknemist.
Kontrollige võimalikke peegeldavaid pindu eri kellaaegadel ning vaadake, kas eredaim ala langeb kokku lehtede kahjustusega. Peegeldunud valguse laik võib liikuda otsevalgusest erinevalt ja puudutada ainult väikest osa peenrast. Tehke foto nii valguslaigust kui ka pinnast, kust peegeldus võib tulla; üksnes kahjustunud lehe lähivõte seda seost ei näita. Kui kahtlustate teisaldatavat eset, võrrelge sama kohta enne ja pärast eseme eemaldamist sarnastes valgusoludes. Naaberhoone või muu püsiva pinna puhul on mõistlikum hinnata taimede asukohta ja kohalikku varjutust. Klaasist kasvuhoone valimisel vaadake konkreetse klaasivariandi andmeid ning saadaolevat varjestust. Klaaskasvuhoone Klassika puhul tasub enne valiku kinnitamist küsida, milline klaas kuulub soovitud komplekti ja milliste varjestustega seda võib kasutada. Klaasi omadusi ei saa hinnata tootenime ega foto põhjal. Peegelduse olemasolu üksi ei kinnita kahjustuse põhjust, kuid selle asukoha ja kestuse kokkulangemine kahjustusega annab katsetamiseks selge lähtekoha.

Kontrollige õhu liikumist ja kohalikke soojusallikaid
Ühe külje kuumust võib suurendada seisma jäänud õhk, mitte ainult otsene päike. Vaadake, kas riiul, tihe taimevõra, hoiustatud esemed või suletud uks takistavad õhu liikumist kahjustatud peenra juures. Taimed võivad olla tihedalt vastu seina või katusealust, kus õhuvahetus erineb keskel olevast kasvualast. Märkige, kas kahjustatud külje lähedal töötab kütteseade või valgusti, ning kas probleem ilmub ainult seadme kasutamise ajal. Ärge eeldage, et kogu kasvuhoone temperatuur kirjeldab iga peenra tingimusi. Kui sama ruumi ühes osas on õhk tuntavalt soojem, võib see koos otsese valgusega lehtedele suuremat koormust tekitada.
Jälgige, kust õhk sisse pääseb ja millised kasvualad jäävad avade vahele, kuid ärge muutke avasid või mehhanisme tootja juhiseid eirates. Kui võrdlete uut mudelit, näiteks Prestige-kasvuhoonet, küsige valitud suuruse õhutusavade arvu, asukohta ja avamisviisi. Märkige need samale plaanile peenarde ning kõrgete taimedega. Olemasolevas kasvuhoones vaadake üle, kas taimed või hoiustatud esemed piiravad avade kasutamist või õhu liikumist nende juures. Pange kirja, millised avad olid kahjustuse tekkimise ajal lahti ning kas ilm oli tuuline või tuulevaikne. Avatud uks ei tähenda tingimata, et õhk liigub sama hästi tagumisse nurka või tiheda taimevõra sisse. Kui kahtlustate valgusti või kütteseadme mõju, võrrelge probleemi esinemist seadme tööajaga ja kontrollige kasutusjuhendis nõutud kaugusi. Ärge teisaldage ega seadistage seadet oletuse põhjal; elektri- või kütteseadme sobivuse küsimus vajab vajaduse korral pädeva spetsialisti hinnangut. Nii jääb õhutuse uurimine eraldi seadme ohutu kasutamise kontrollist.
Võrrelge temperatuuri ja õhuniiskust samades tingimustes
Kohaliku kuumuse hindamiseks mõõtke õhutemperatuuri kahjustatud taimede kõrgusel, mitte ainult kasvuhoone keskel. Kasutage mõõteriista juhendis kirjeldatud paigutust ja kaitske andurit otsese päikesekiirguse eest nii, et õhk saaks selle ümber liikuda. Ärge asetage seda vastu klaasi, metallraami või lehte. Päikese käes soojenev andur ei pruugi näidata õhutemperatuuri; samas ei sobi mõõtmiseks ka kinnine karp, milles õhk seisab. Võimalusel kasutage kaht mõõteriista ning võrrelge esmalt nende näite kõrvuti samas kohas. Seejärel paigutage need kahjustatud ja terve ala juurde samale kõrgusele ning vahetage hiljem kohad, et märgata võimalikku seadmete erinevust. Ühe mõõteriistaga järjest tehtud mõõtmised on vähem kindlad, sest päike, tuul ja õhutus võivad vahepeal muutuda. Laske näidul pärast ümbertõstmist stabiliseeruda vastavalt juhendile ning kirjutage iga näidu juurde täpne aeg. Õhutemperatuur ei kirjelda täielikult päikese käes oleva lehe temperatuuri, seega ei välista sarnased õhunäidud erinevat kiirguskoormust. Kirjutage üles ka õhuniiskus: suhteline õhuniiskus sõltub temperatuurist ning seda tuleb vaadata koos mõõtekoha ja ajaga.
Hoidke lihtsat päevikut: kuupäev, kellaaeg, kahjustatud või terve külg, temperatuur, õhuniiskus, otsene päike ja avade seis. Võrrelge tulemusi rohkem kui ühe mõõtmiskorra põhjal, sest pilvisuse või tuule muutus võib tingimusi kiiresti mõjutada. Kui üks pool on korduvalt soojem, kontrollige, kas erinevus langeb kokku valguslaigu, varju või takistatud õhuvooluga. Suurema ruumi puhul mõõtke eri kasvualasid, mitte ainult keskosa. Näiteks Avar kasvuhoone pindalavahemik on 47–70 m², kuid pindala ei ütle, kas temperatuur jaotub ruumis ühtlaselt. Valige mõõtekohad tegelike peenarde järgi, et päeviku näidud kirjeldaksid taimi, mitte tühja läbikäiku.
Katsetage varjutust sihitult ja järk-järgult
Kui kahjustuse asukoht ja päikeseline kellaaeg on teada, katsetage varjutust esmalt ainult probleemsel alal. Valige kindlalt paigal püsiv ajutine lahendus, mis vähendab taimedele langevat otsest valgust, kuid ei kata õhutusava ega takista selle kasutamist. Võrrelge võimalusel sama liigi ja sarnase suurusega taimi, mille kastmine ning kasvupinnas on ühesugused. Ärge jätke tugevasti kahjustuvat taime tahtlikult kaitseta üksnes võrdluse saamiseks; võrdluseks sobib ka varasem päevik või terve taim vähem koormatud kasvukohas. Märkige, millist ala vari tegelikult katab eri kellaaegadel. Kitsas varjuriba võib hommikul lehti kaitsta, kuid pärastlõunaks neist mööda liikuda. Jälgige järgmistel päikeselistel päevadel, kas olemasolevate laikude levik peatub ja kas tekib uusi kahjustusi. Juba pruunistunud leht katse järel ei taastu. Kui varjutus vähendab valgust ka suurel tervel alal, muutke selle paigutust või kasutusaega, selle asemel et katta automaatselt kogu kasvuhoone.
Väline varjestus püüab osa kiirgusest kinni enne, kui see jõuab klaasini; sisemine lahendus vähendab taimedele langevat otsest valgust, kuid ei pruugi kasvuhoonesse jõudnud soojust samal viisil vähendada. Tegelik tulemus oleneb materjalist, paigutusest ja õhu liikumisest. Püsiva varjestuse puhul kontrollige, kas see sobib kasvuhoone konstruktsiooni, klaasi ja avadega. Accoyaga kasvuhoone jaoks lahendust otsides küsige konkreetse mudeli ja suurusega sobivaid kinnitusvõimalusi ning seda, kas varjestust saab vajalikul küljel eraldi kasutada. Eelistage valikut, mille sobivus on dokumenteeritud, mitte ainult sarnase kasvuhoone fotol nähtud lahendust. Võrrelge ka varjestusmaterjali kohta antud teavet: valguse vähendamise määr peab sobima kasvatatavate taimede vajadusega, universaalset valikut kõigile liikidele ei ole. Ärge kinnitage varju nii, et see takistab avatavate osade tööd või jääb tuules lahtiselt liikuma. Siht on leevendada kindla kasvuala liigset päikese- ja kuumakoormust, säilitades mujal vajalikud valgustingimused.
Seinaäärse kasvuala vari ja kuumenemine
Seina kõrval paiknev kasvuala vajab eraldi vaatlust, sest sein võib mõjutada nii valguse jaotumist kui ka kohalikku kuumenemist. Märkige, kas kahjustuvad seina poole jäävad lehed, klaasi poole jäävad lehed või mõlemad. Võrrelge lähimaid taimi sama liigi taimedega, mis kasvavad seinast kaugemal. Päikeseline sein võib soojeneda ja pärast otsese päikese kadumist veel mõnda aega soojust eraldada, kuid selle mõju oleneb seinast ja ilmast; seda ei saa pelgalt seina olemasolu põhjal järeldada. Mõõtke õhutingimusi taimede juures ka ajal, mil sein jääb varju. Ärge kasutage seina pinnatemperatuuri taimede ümbruse õhutemperatuuri asendusena. Pange tähele, kas kitsas vahe seina ja tiheda taimevõra vahel piirab õhu liikumist või kas lehed puutuvad vastu pinda. Üksiku poti ettevaatlik nihutamine seinast eemale võib anda kasuliku võrdluse, kui selle valgus- ja kastmistingimused jäävad muus osas sarnaseks.
Seina külge paigaldatava kasvuhoone puhul jälgige eraldi seinaäärset ja klaasitud väliskülje kõrval olevat kasvuala. Seinaklaasist kasvuhoone pindalavahemik on 3,69–14,34 m². Sobiva suuruse valimisel vaadake jooniselt, kui palju ruumi jääb peenarde, läbikäigu ja olemasoleva hoone seina vahele ning kuhu paiknevad õhutusavad. Võrrelge seda oma seina varju ja päikese käiguga; eri suunas paiknevad seinad ei tekita ühesuguseid tingimusi. Arvestage ka räästa või muu eenduva osa varjuga, mis võib katta alumisi taimi, kuid jätta nende ülemised lehed otsese valguse kätte. Seina kinnitatud riiulite korral hinnake iga riiulikõrgust eraldi. Kui kahjustus piirdub ülemise riiuliga, ei kirjelda põranda lähedal tehtud mõõtmine seda kasvukohta piisavalt. Selline võrdlus aitab otsustada, kas muuta taimede paigutust, varjutada kindlat ala või uurida õhutuse toimimist, ilma et seina peaks automaatselt probleemi põhjuseks.

Välistage kastmise, juurte ja kahjurite erinev mõju
Ühepoolne lehekahjustus võib võimenduda, kui ühel peenraosal saavad taimed vähem vett või nende juured on piiratud. Võrrelge mullaniiskust mõlemal küljel samal sügavusel, mitte ainult pinnalt katsudes. Kontrollige seda ka enne järgmist kastmist: kohe pärast kastmist märg pind ei näita, kui kiiresti kogu juureala kuivab. Kui kasutate tilkkastmist, vaadake, kas vesi jõuab iga kahjustatud taimeni ja imbub selle juurte piirkonda; ärge suurendage kogu ala kastmist oletuse põhjal. Pottides võrrelge ka mahuti suurust, päikesele avatud külge ja vee äravoolu. Sama kastmiskogus ei pruugi hoida eri suurusega potte ühtlaselt niiskena. Pange kirja hiljutine väetamine ning võimalikud erinevused peenarde vahel. Mitme haruga kasvuala puhul koostage eraldi kastmis- ja vaatlusplaan. Näiteks T-kujulise oranžeeria kasvuhoone pindalavahemik on 16,52–30 m²; selle mudeli valikul tasub joonisele märkida iga kavandatud peenar ja kastmisliin. Nii saab hiljem eristada ühes harus korduvat veevarustuse probleemi ainult päikesele avatud lehtede kahjustusest.
Kontrollige lehtede alakülgi kahjurite, võrgendite või muude nähtavate muutuste suhtes. Vaadake, kas kahjustatud ja terve ala taimed on sama liigi, sordi ning kasvufaasiga. Kui ainult üks liik reageerib, võib see olla tundlikum, kuid see ei kinnita veel päikesekõrvetust. Lisage päevikusse ka lehtedele tehtud töötlused: kas mingit vahendit kasutati ainult ühel peenral või jäi sinna pritsimise ajal rohkem lahust? Vaadake kasutatud toote juhendist selle kasutustingimusi ja piiranguid, mitte ärge proovige uut töötlust kahjustuse põhjuse väljaselgitamiseks. Uurige, kas taime alus või vars on vigastatud ning kas kahjustus järgib ühte kastmisliini või hiljuti ümberistutatud taimede rühma. Kui laigud laienevad sõltumata päikesepaistest, lisandub ebatavalisi värvimuutusi või kahjustuvad ka varjus kasvavad uued lehed, küsige aiandusspetsialistilt taimede seisundi hinnangut. Andke kaasa ülevaatefotod, lähivõtted ja päevik; üksik foto pruunist lehest jätab olulise kasvukoha teabe välja.
Valige lahendus mõõdetud põhjuse järgi
Kui kahjustus langeb kokku kindla päikeselise kellaaja ja eredalt valgustatud alaga, katsetage esmalt kohalikku varjutust. Kui kahjustatud külg on mõõtmiste järgi korduvalt soojem ja õhk ei liigu sinna hästi, kontrollige õhutuse toimimist ning taimede või esemete tekitatud takistusi. Kui temperatuur ja valgus ei erine, kuid mullaniiskus või kahjurite leid erineb, uurige seda põhjust eraldi. Muutke korraga üht asja ja märkige kuupäev, et saaksite võrrelda uusi lehti ning kahjustuse edasist levikut. Ärge oodake, et vana laik kaoks; oluline on, kas uusi kahjustusi tekib vähem. Nii väldite olukorda, kus varjutus, kastmine ja õhutus muutuvad ühel ajal ning probleemi tegelik põhjus jääb selgusetuks.
Püsiva lahenduse valimisel lähtuge sellest, kus ja millal probleem tegelikult tekib. Taimede ümberpaigutamine võib olla piisav, kui kahjustub ainult väike rühm; kindla külje korduv päikesekoormus võib vajada selle ala jaoks sobivat varjestust. Uue kasvuhoone valimisel kandke kavandatud kasvualad ja avad oma aia plaanile. Püramiidi tüüpi kasvuhoone pindalavahemik on 5,53–18,9 m², kuid selle kuju ei taga iseenesest ühtlasi valgus- või temperatuuritingimusi. Võrrelge valitud suuruse joonist kohapeal jälgitud varjudega ning küsige, millised varjestuslahendused on selle mudeliga lubatud. Olemasoleva kasvuhoone puhul hoidke pärast toimiva muudatuse leidmist alles fotod ja märkmed selle paigutuse kohta. Kontrollige probleemset ala uuesti siis, kui taimed on kõrgemaks kasvanud või päikese käik aastaajaga muutub. Nii ei pea iga uue kõrvetuse korral kogu uurimist algusest alustama ning lahendus jääb seotud konkreetse peenra, mitte ainult kasvuhoone üldise temperatuuriga.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ühepoolne kahjustus tõestab, et põhjus on päike?
Ei. See viitab kasvuhoone kohalikule erinevusele, kuid põhjuseks võib olla ka õhu liikumine, kastmine, juurestik või taimehaigus. Võrrelge tervete ja kahjustatud taimede asukohta, lehti ning kasvutingimusi.
Kas peaksin kohe kogu kasvuhoone ära varjutama?
Mitte tingimata. Kui probleem piirdub kindla ala ja kellaajaga, katsetage esmalt sihitud varjutust ning jälgige, kas uued kahjustused vähenevad. Terve kasvuhoone varjutamine võib vähendada valgust ka taimedel, kellel seda vaja pole.
Kas õhutusava avamine lahendab kuumalaigu?
See võib aidata, kui õhk jõuab kahjustatud taimede juurde, kuid avamine ei kõrvalda peegeldunud valguse ega ebaühtlase kastmise mõju. Kontrollige õhutusavade kasutamist konkreetse kasvuhoone juhendi järgi ja muutke korraga üht tegurit.
Miks mõõta ka õhuniiskust?
Niiskus annab temperatuuri kõrval olukorrast lisakonteksti, kuid üksi ei kinnita kõrvetuse põhjust. Suhtelist õhuniiskust mõjutab ka temperatuur, seega võrrelge mõõtmisi samadel tingimustel ja vaadake neid koos kahjustuse asukoha ning ajaga.
Kas pruunid lehed taastuvad pärast varjutamist?
Juba pruuniks kuivanud lehekude tavaliselt roheliseks ei muutu. Lahenduse mõju hinnake selle järgi, kas kahjustus levib ja millised on uued lehed pärast tingimuste muutmist.
Ühel küljel tekkiv kõrvetus osutab kohalikule erinevusele, kuid selle põhjuse leidmiseks tuleb võrrelda päikese liikumist, õhuolusid, temperatuuri ja kastmist samas kasvukohas. Märkige kahjustuse muster üles, katsetage üht muudatust korraga ning hinnake tulemust uute lehtede järgi. Nii saab varjutust või õhutust kohandada seal, kus seda tegelikult vaja on.