Selle veebisaidi sisu kvaliteedi parandamiseks ja kasutajate vajadustele vastavaks kohandamiseks kasutatakse küpsiseid – sealhulgas kolmandate osapoolte küpsiseid. Jätkates selle veebisaidi kasutamist nõustute küpsiste kasutamisega ning võimaliku suhtlusega, kui sisestate oma kontaktandmed mõnda saidi vormi.
Tagasi blogisse

Otsekülv või ettekasvatus kasvuhoones?

Otsekülv või ettekasvatus kasvuhoones?

Kasvuhoones kasvatamine

Kasvuhoones ei pea kõiki kultuure kasvatama sama külviviisiga. Otsekülvi korral pannakse seeme peenrasse, et taim kasvaks algusest peale lõplikus kasvukohas; ettekasvatamisel alustab taim külvikastis, kassetis või potis ning istutatakse hiljem ümber. Valik sõltub kultuuri kasvuajast, ümberistutamise taluvusest ja sellest, millal peenar vabaneb, mitte ainult soovist külvata võimalikult vara. Siin vaatame, millal otsekülv on lihtsam, millal aitab taimede ettekasvatus ning kuidas mõlemat viisi ühe hooaja jooksul ühendada.

Aias paiknev oranžeeria, vaade väljast.

Otsekülv ja ettekasvatus erinevad külvikoha poolest

Otsekülvi korral pannakse seeme kasvuhoonepeenrasse või muusse lõplikku kasvukohta. Ettekasvatamisel külvatakse see algul kasti, kassetti või potti ning noor taim istutatakse hiljem peenrasse. Erinevus seisneb seega selles, kus toimub idanemine ja varajane kasv. Ka suurde kasvatusanumasse külvamine on otsekülv, kui taim jääb sinna saagini; väikesesse potti külvamine on ettekasvatus, kui taim viiakse hiljem mujale. Ettekasvatamine ei tähenda tingimata külvamist eluruumis: sobivate olude korral saab istikuid kasvatada ka kasvuhoones. Ostetud istikuga jääb sinu jaoks külvamise ja tärkamise etapp ära, kuid ümberistutamise ning uue kasvukohaga kohanemise vajadus säilib. Meetodit valides tasub seega vaadata taime kogu teekonda seemnest lõpliku kasvukohani. Küsimus pole ainult külvianumas, vaid ka selles, milliseid olusid saad taimele igas arengujärgus pakkuda.

Otsekülv jätab ümberistutamise etapi ära, kuid seeme ja tärganud taim vajavad sobivaid olusid otse peenras. Peenar on hõivatud juba külvist alates ning tärkamist tuleb jälgida samas kohas, kus taim hiljem kasvab. Ettekasvatus koondab algul mitu taime väiksemale pinnale ja võimaldab peenras seni teist kultuuri kasvatada, ent lisab kastmist, märgistamist ning valguse ja istutusvalmiduse jälgimist. Võrdle ka seda, kus tekib suurem töövajadus: tihedalt tehtud otsekülv võib nõuda harvendamist, ühises külvikastis kasvatatud taimed aga pikeerimist ehk eraldi anumatesse ümberistutamist. Üksikutesse pottidesse külvamisel võib see vaheetapp ära jääda. Ettekasvatus ei taga iseenesest varasemat saaki. Kui istik kasvab liiga kaua anumas või jääb valguseta, võib esialgne edumaa kaduda. Mõistlik valik vähendab konkreetse kultuuri puhul tarbetut käsitsemist, mitte lihtsalt külvipäeval tehtavat tööd.

Juurestik ja kultuuri kasvukuju aitavad külviviisi valida

Porgand, pastinaak ja redis külvatakse tavaliselt otse, sest nende söödava osa kujunemine sõltub juure häirimatust arengust. Noore taime ümbertõstmine võib juurt vigastada või selle kuju muuta. Nende kultuuride puhul ei anna eraldi istikute kasvatamine tavaliselt piisavat eelist, et lisatööd õigustada. Peenras on olulisem saavutada sobiv taimede vahekaugus ja vältida liiga tiheda külvi hilist harvendamist. Kõiki juurvilju ei saa siiski käsitleda ühe rühmana. Näiteks peeti võib kasvatada ka istikuna, järgides kultuurile sobivat kasvatamisjuhist. Selle puhul hinnatakse söödava osa kvaliteeti teisiti kui pika sirge juurega porgandil. Samuti tuleb eristada juur- ja varssellerit: taimenimetuses sisalduv viide juurele ei määra üksinda külviviisi. Vaata alati konkreetset kultuuri, selle kasvuaega ja soovitud saaki, mitte ainult seda, kas söödav osa kasvab maa all.

Tomat, paprika ja baklažaan kasvatatakse sageli ette, sest külvist saagini kulub neil palju aega ning peenrasse saab hiljem istutada juba arenenud taime. Kapsaid ja salatit võib kasvatada istikutena, kuid sobivates oludes võib neid ka otse külvata. Salati puhul loeb ka koristusviis: noorte lehtede saamiseks tehtav tihedam külv ja suuremate salatipeade kasvatamine nõuavad erinevat ruumikasutust. Oad ja herned külvatakse sageli otse, sest ettekasvatuse lisafaas pole alati vajalik. Kurgi ja suvikõrvitsa puhul on mõlemad viisid võimalikud, kuid istikuna kasvatades tuleb vältida juurepalli lõhkumist. Suvikõrvitsa puhul tasub enne külviotsust hinnata ka seda, kas tema suur kasvukuju sobib kavandatud kasvuhoonepeenrasse. Kultuuri ettekasvatatavus ei tähenda, et see peab kogu hooaja kasvuhoones kasvama. Sama taimeperekonna liigid ja sordid võivad erineda, seega täpsusta külviviis konkreetse seemne juhise järgi.

Kasvuaja pikkus muudab külviviisi eeliseid

Pika kasvuajaga kultuuride puhul aitab ettekasvatus kasutada peenart tõhusamalt. Tomati, paprika ja baklažaani varajane kasv võib toimuda potis ajal, mil lõplik kasvukoht pole veel istutamiseks sobiv või seal kasvab eelmine kultuur. Nii ei pea peenar olema nende käsutuses juba seemne külvamise päeval. Ettekasvatuse ajavõit tekib sellest, et osa kasvust toimub lõplikust kasvukohast eraldi, mitte sellest, et taim vajaks pärast istutamist tingimata vähem aega. Ajastamisel erista kolme sündmust: külv, sobivate istutusolude saabumine ja eeldatav saagiperiood. Kui külvad liiga vara, kuid peenar saab kasutusvalmis alles palju hiljem, pikeneb istiku hoidmise aeg. Kui külvad liiga hilja, ei pruugi pika kasvuajaga kultuur soovitud ajal saaki anda. Seemnepakil toodud kasvatamisjuhis aitab neid etappe omavahel seostada; üks üldine kevadine külvikuupäev ei sobi kõigile kasvuhoonetaimedele.

Kiirelt koristatavate kultuuride puhul võib otsekülv olla lihtsam: näiteks redis ja noorte lehtedena koristatav salat saavad alustada sealsamas, kus neid kasvatatakse. Korduskülv võimaldab jaotada saaki ajas, ilma et iga partii jaoks peaks istikuid ette kasvatama. Järgmise külvi koht peab siiski olema õigel ajal vaba. Kui varase redise järel on kavandatud tomatid, ei saa samasse kohta piiramatult uusi redisepartiisid lisada. Samuti ei pruugi varajaseks külviks sobinud tingimused sobida samale kultuurile suvel. Suuremas hoones võib eri aegadel kasvatatavad kultuurid eraldi aladele paigutada. Avara kasvuhoone suurusvariandid hõlmavad tootelehe järgi 47–70 m² pindala. See võimaldab võrrelda hoonete suurust, kuid kasutatava peenrapinna ja kultuuride järjekorra määrab sinu kasvatusplaan.

Kasvuhoone ei taga seemnetele sobivaid idanemisolusid

Kasvuhoone kaitseb külvi osa välismõjude eest, kuid ei taga iseenesest igal ajal ühtlast temperatuuri ega valgust. Päikeselisel ajal võib sisemus soojeneda ning öösel võib temperatuur langeda, eriti kütmata kasvuhoones. Peenrasse otse külvates sõltub tärkamine muu hulgas mulla tegelikust temperatuurist ja niiskusest. Seemnepakil olev juhis aitab hinnata, millised olud kultuurile sobivad. Kui muld on külvamiseks liiga külm või kuivab kiiresti, võib seeme tärgata aeglaselt või ebaühtlaselt.

Ettekasvatus võimaldab külvi jälgida peenrast eraldi, kuid ka anumates tuleb kontrollida niiskust ja valgust. Väike külvialus võib kuivada kiiremini kui kasvuhoonepeenar. Samas ei pruugi pealtnäha kuiv substraadipind tähendada, et kogu anum vajab kastmist; kontrolli niiskust ka pinna all. Idanemiseks ja tärganud taime edasiseks kasvuks sobivad olud ei ole alati samad. Soe külvikoht ei asenda pärast tärkamist piisavat valgust ning aknalaualt toodud istiku tingimused muutuvad kasvuhoonesse istutamisel. Otsekülvi ja ettekasvatust võrreldes küsi seetõttu eraldi, kus seeme saab idaneda ja kus noort taimikut saab edasi kasvatada. Klassikalise klaaskasvuhoone pindalavahemik on tootelehel 3,77–28,08 m², kuid suurus ei kirjelda sinu aia valgust ega hoone sisekliimat. Sobivat külviaega hinnates jälgi kavandatud külvikoha tegelikke olusid, mitte ainult sooja õhku päikeselisel pärastlõunal.

Vaade oranžeeria kasvuhoonele.

Millal sobib otsekülv kasvuhoonepeenrasse?

Otsekülv sobib siis, kui kultuur areneb lõplikus kasvukohas hästi, peenar on vaba ja külviks vajalikud olud olemas. Valmista peenar ette vastavalt kasvatatavale liigile ning järgi seemnepakil toodud külvisügavust ja vahekaugust. Ühtset külvisügavust ei ole: väikesed ja suured seemned võivad vajada erinevat käsitlust ning mõne liigi idanemisel on oluline ka valgus. Vaata, kas juhises toodud vahekaugus käib külvatavate seemnete või hiljem alles jäetavate taimede kohta. Nii väldid olukorda, kus kõik seemned küll tärkavad, kuid kasvamiseks jääb liiga vähe ruumi. Väikese seemne puhul aitab selgelt märgitud külvirida hiljem kultuuri umbrohust eristada. Suurema seemne võib sageli paigutada kohe kavandatud kasvukohta, kui kultuuri juhis seda lubab. Märgi juurde ka külvikuupäev ja sort. See muudab tärkamise jälgimise lihtsamaks ning aitab eristada aeglast arengut hiljem tehtud külvist.

Pärast külvi hoia muld kultuurile sobivalt niiske ning jälgi, kas seemned tärkavad ühtlaselt. Kui taimed on liiga tihedalt, harvenda neid seemnepakil oleva vahekauguse järgi, et alles jäävatel oleks ruumi kasvada. Harvendamisel toimi ettevaatlikult, et mitte vigastada naabertaimede juuri. Tühjaks jäänud kohtade uuesti külvamine võib olla võimalik, kui külviaeg ja peenra kasutus seda veel lubavad. Otsekülvi jaoks vajaliku peenrapinna hindamisel on seinaklaasist kasvuhoone pindalavalik üks võrdluspunkt: tootelehel on märgitud 3,69–14,34 m². Peenra ja käiguraja tegelik paigutus tuleb siiski eraldi läbi mõelda.

Millal tasub taimi ette kasvatada?

Ettekasvatus on põhjendatud siis, kui kultuur vajab enne lõplikku kasvukohta jõudmist pikemat arenguaega või kui väikest partiid on lihtsam algul eraldi jälgida. Tomati ja paprika puhul on see tavapärane valik; salati puhul võib peamine eelis olla võimalus istutada peenrasse juba nähtava suurusega taimed kindlate vahedega. Külva ette need taimed, mille istutamise aeg ja kasvukoht on läbi mõeldud. Kasuta liigile sobivat anumat ning järgi juhiseid seemnete arvu, sügavuse ja vahekauguse kohta. Ühine külvikast sobib juhul, kui oled valmis taimi hiljem eraldama. Üksikud potid või kassetipesad võimaldavad iga taime eraldi käsitseda, kuid nende sobivus sõltub ka kultuurist ja istiku kasvatamise kestusest. Ära vali külvikasti üksnes selle järgi, kui palju seemneid sinna mahub. Arvesta, kas saad taimedele pärast tärkamist ruumi juurde anda ja kas soovid üldse pikeerimist vajavat kasvatusviisi.

Tärganud taimed vajavad piisavalt valgust, sobivat kastmist ja ruumi; liiga soojas ning vähese valgusega kohas võivad varred välja venida. Kui taimed hakkavad üksteist varjutama, tuleb neid vajaduse järgi hõredamalt paigutada või suurematesse anumatesse ümber istutada. Ära alusta kõiki külve nii vara, et istikud peavad enne peenra vabanemist kaua ootama. Ettekasvatuseks hoonet valides saad võrrelda näiteks Accoyaga kasvuhoone suurusvariante, mille pindala on tootelehe järgi 3,77–28,08 m². Külvianumate mahutavust hinnates vajad lisaks valitud variandi mõõtudele oma anumate mõõte ja paigutusplaani. Kogupindala ei tõenda, et konkreetne kasvatuslaud mahub hoonesse või kuulub selle varustusse.

Kui hästi kultuur ümberistutamist talub?

Ümberistutamise taluvus sõltub nii kultuurist kui ka sellest, kuidas istikut käsitsetakse. Otsekülvi korral jääb juurestik algusest peale samasse kasvukohta. Ettekasvatamisel võib taim läbida mitu ümbertõstmist: külvikastist potti ning potist peenrasse. Kui liik talub juurte häirimist halvasti, tasub neid etappe vähendada. Kurgi ja suvikõrvitsa puhul võib eraldi anumasse külvamine aidata vältida taimede hilisemat lahutamist ühisest külvikastist. Peenrasse viies peab juurepall säilitama võimalikult hästi oma kuju; taime ei tasu anumast jõuga välja tõmmata. Kapsa ja salati puhul on istikute kasvatamine ning ümberistutamine tavapärasem, kuid ka nende juuri ei ole põhjust tarbetult kahjustada. Seega ei tähenda hea ümberistutamise taluvus, et käsitsemisviis pole oluline. Kui taime eraldamine nõuaks juba läbipõimunud juurte tugevat rebimist, on ettekasvatuse korraldus olnud selle kultuuri jaoks ebasobiv.

Istutamiseks sobiv istik on elujõuline ja kultuurile sobivas arengujärgus. Juurepall peaks ümbertõstmisel koos püsima, kuid taime ei tasu hoida väikeses anumas kauem kui vaja. Jälgi, kas juured pole anumas tihedalt keerdu kasvanud. Ümberistutamisel järgi kultuuripõhist istutussügavuse juhist ja kasta vastavalt kasvukoha vajadusele. Kui istik tuleb oluliselt teistsugustest valgus-, temperatuuri- või niiskusoludest, harjuta teda uute tingimustega järk-järgult. Istutamiseks peab olema vaba sobiv koht, mitte lihtsalt mõni kasutamata nurk. Bloomcabin Prestige’i kasvuhoone tootelehel on kirjeldatud 3,77–28,08 m² suurusvahemik. Valitud variandis tuleb istikutele kavandada nende edasist kasvu arvestav peenar, mitte lähtuda üksnes sellest, kuhu väikesed potid praegu mahuvad.

Kasvuhoone pind peab mahutama nii peenra kui ka istikud

Otsekülv kasutab peenart alates külvist; ettekasvatus võtab algul ruumi külvianumates ning hiljem peenras. Kui mõlemad etapid toimuvad kasvuhoones, tuleb eristada istikute ajutist hoiukohta ja nende lõplikku kasvukohta. Sama vaba pind ei saa korraga mahutada külvialuseid ja sinna kavandatud peenrataimi. Küll aga võib ala kasutada järjest eri otstarvetel, kui ülemineku aeg on läbi mõeldud. Kirjuta üles, milline peenar on külvi ajal vaba, millal seal kasvav kultuur koristatakse ja kuhu istikud pärast seda lähevad. See pole ainult mahutavuse küsimus: peenrasse otse külvatud taimed peavad saama seal jätkata ka siis, kui teised istikud istutusvalmis saavad. Väike salatikülv võib algul tunduda vaba koha hea kasutusena, kuid tema koristusaeg peab sobima järgmise kultuuri istutamisega. Vajaduse korral vali salatile teine ala või kasvata järgmine partii ette.

Hoone kogupindala aitab suurusjärku võrrelda, kuid ei võrdu kasutatava peenrapinnaga: ruumi võtavad ka käiguteed ja muud kavandatud alad. Näiteks T-kujulise oranžeeria pindalavahemik on tootelehel 16,52–30 m². Mudeli nimetus ega kogupindala üksi ei näita, kuidas konkreetne peenar, tööpind või läbikäik paigutub. Enne külviviisi sidumist kindla ruumiplaaniga vaata konkreetse variandi joonist ja arvesta, millised taimed peavad kasvuhoones korraga kasvama.

T-kujulise kasvuhoone välisvaade.

Ühes kasvuhoones saab kasutada mõlemat külviviisi

Otsekülv ja ettekasvatus ei välista teineteist. Porgandi võib külvata otse peenrasse, tomati kasvatada ette ning salati puhul kasutada mõlemat viisi vastavalt sellele, millal kasvukoht vabaneb. Mõne kultuuri puhul tasub teha väike võrdluskatse, kuid vali selleks liik, millele mõlemad meetodid sobivad. Kasuta võimaluse korral sama sorti ja sama seemnepartiid, et sordierinevus ei varjutaks külviviisi mõju. Otsusta ka, mida tahad võrrelda. Samal päeval tehtud külvid näitavad, kuidas taimed arenevad eri kasvukohtades; erineval ajal alustatud partiid aitavad hinnata sinu kavandatud ajakava. Need ei vasta päris samale küsimusele. Pane kirja tärganud taimede arv, ümberistutamise järel kasvama jäänud taimede arv, esimene koristus ja hooldusele kulunud aeg. Nii ei jää hinnang ainult selle põhjal tehtuks, kumb taim esialgu suurem paistis. Eesmärk on leida sinu jaoks toimiv viis, mitte kuulutada üks meetod kõigile kultuuridele paremaks.

Kombineeritud külviplaani puhul arvesta ka töövahendite ja tühjade anumate hoiukohaga. Need ei tohiks võtta märkamatult üle pinda, mis oli mõeldud järgmisele otsekülvile või istikutele. Accoya ja panipaigaga klaaskasvuhoone tootelehel on märgitud 5,52–28,08 m² pindalavahemik. Valitud variandi puhul täpsusta, kuidas pind kasvatusruumi ja panipaiga vahel jaguneb; kogupindalast ei saa tuletada peenarde suurust. Külvatud partiide juures kasuta ühesugust märgistust nii potis kui ka peenras, näiteks kultuuri nimi, sort ja külvikuupäev. Kui istik liigub uude kohta, säilita tema märgis. Eri viisidel alustatud sama kultuuri taimi on hiljem muidu raske eristada ning võrdluse tulemused võivad minna segamini.

Kuidas külviviis igale kultuurile valida?

Lõpliku külviplaani jaoks kirjuta iga kultuuri juurde valitud meetod ja selle peamine põhjus. Porgandi puhul võib põhjuseks olla juure häirimise vältimine, tomatil pikk kasvuaeg ja salatil soov vabastada peenar alles vahetult enne istutamist. Seejärel kontrolli, kas valik on teostatav: otsekülvil peab olema sobiv peenar ja ettekasvatusel hooldatav külvikoht. Kui vajalikku kohta pole, tuleb muuta ajakava või taimede arvu, mitte eeldada, et meetod lahendab ruumipuuduse. Mõtle läbi ka varuplaan. Ebaõnnestunud otsekülvi järel saab uuesti külvata üksnes siis, kui kultuuri jaoks sobiv aeg ja kasvukoht on alles olemas. Ettekasvatuse puhul ei pea iga külvatud taim tingimata peenrasse jõudma; istutamiseks vali elujõulised taimed ja säilita vajalik vahekaugus. Nii seostub külviotsus soovitud saagi ja reaalse hooldusvõimalusega, mitte ainult seemnepakis oleva seemnete arvuga.

Praktiline plaan võib sisaldada porgandit ja redist otsekülvina, tomatit ja paprikat istikutena ning lühikese kasvuajaga lehtköögivilju järjestikuste partiidena. Kõik need peavad mahtuma hoonesse oma edasist kasvu arvestades. Püramiidkasvuhoone suurusvalik on tootelehe järgi 5,53–18,9 m². Konkreetse variandi puhul vaata lisaks kogupindalale, kuidas sinu kavandatud peenrad ja kasvatusanumad paigutuvad. Hooaja lõpus vaata märkmetest, milline kultuur sai valitud meetodiga õigel ajal kasvama, kus tekkis lisatööd ja kas saak vastas eesmärgile. Järgmisel aastal muuda eeskätt neid valikuid, mille puhul ilmnes selge probleem. Hästi toimivat porgandi otsekülvi või tomati ettekasvatust ei ole vaja üksnes vahelduse pärast välja vahetada.

Korduma kippuvad küsimused

Kas kõiki kasvuhoonekultuure saab otse peenrasse külvata?

Paljusid saab, kui peenar ja idanemisolud on sobivad, kuid otsekülv pole kõigile kõige otstarbekam valik. Porgand ja redis külvatakse tavaliselt otse; pika kasvuajaga tomat ja paprika kasvatatakse sageli ette, et nad jõuaksid sobival ajal saaki anda. Otsusta konkreetse kultuuri, seemnepakil oleva juhise ja kasvuhoone tegelike olude järgi.

Milliseid taimi külvatakse tavaliselt otse?

Porgand, pastinaak ja redis külvatakse sageli otse peenrasse, sest nende juure arengut võib ümberistutamine häirida. Ka oad ja herned sobivad tihti otsekülviks, kui peenra olud on külvamiseks sobivad. Kultuuride ja sortide juhised võivad siiski erineda.

Kas kurki ja suvikõrvitsat võib ette kasvatada?

Jah, kuid noorte kõrvitsaliste juurestik võib olla tundlik tugeva häirimise suhtes. Külva seemned eraldi anumatesse ja istuta taimed ümber nii, et juurepall jääks võimalikult terveks. Kui sobivad olud on juba olemas, võib need kultuurid külvata ka otse peenrasse.

Millal on istik valmis kasvuhoonepeenrasse istutamiseks?

Lähtuda tasub kultuuripõhisest juhisest, mitte ühest kindlast lehtede arvust või kuupäevast. Istik peaks olema elujõuline ja tema juurepall ümbertõstmisel koos püsima, kuid taim ei tohiks olla väikeses anumas liiga kaua oodanud. Ka lõplik kasvukoht ja selle tingimused peavad istutamiseks sobima.

Kas sama kultuuri võib kasvatada mõlemal viisil?

Võib küll. Näiteks võid külvata ühe väikese partii otse peenrasse ja kasvatada teise ette. Nii saad võrrelda, kumb viis sinu kasvuhoone oludes paremini sobib. Märgi partiid ja külviajad üles, et erinevused oleksid hiljem arusaadavad.

Kasvuhoone külviplaan ei pea kogu hooajaks piirduma ühe meetodiga. Külva otse need kultuurid, mille juure areng või lühike kasvuaeg teeb selle otstarbekaks; kasvata ette need, mille pikk kasvuaeg või peenra kasutus seda põhjendab. Arvesta, kus seeme idaneb, millal lõplik kasvukoht vabaneb ja kas saad noortaimi istutamiseni hooldada. Kui kasvatad sama kultuuri mitmes jaos või eri viisidel, märgi tulemused üles ning kohanda järgmist külvi saadud kogemuse järgi.

45% soodsam veebist ostes
Mugavad ja kasumlikud ostud veebis
Küsi meilt
Võtke meiega ühendust
Telefon:
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registrikood:
38944924
Aadress:
Thriges Plads 6, 5000 Odense C, Denmark
Sotsiaalmeedia
Jälgige meid Instagramis, Facebookis ja Twitteris, et saada viimaseid uudiseid ja parimaid pakkumisi Bloomcabin-lt.
X
Kas teil on küsimusi ja soovite, et helistaksime teile tagasi?
+372
−
✖