Selle veebisaidi sisu kvaliteedi parandamiseks ja kasutajate vajadustele vastavaks kohandamiseks kasutatakse küpsiseid – sealhulgas kolmandate osapoolte küpsiseid. Jätkates selle veebisaidi kasutamist nõustute küpsiste kasutamisega ning võimaliku suhtlusega, kui sisestate oma kontaktandmed mõnda saidi vormi.
Tagasi blogisse

Kasvuhoone talvine kütmine päikeseelektriga

Kasvuhoone talvine kütmine päikeseelektriga

Kasvuhoone talvine küte

Talvel võib päikeseelekter kasvuhoone kütet toetada, kuid paneelide olemasolu ei tähenda, et küttevajadus oleks igal ajal kaetud. Eestis on aasta pimedamal ajal päev lühike ja päike madalal; pilvisus või paneelidele kogunev lumi võib toodangut veel piirata. Samal ajal vajatakse soojust sageli õhtul ja öösel, kui paneelid elektrit ei tooda. Seetõttu ei piisa sobivuse hindamiseks aastase päikesetoodangu ja kütteenergia koguste kõrvutamisest. Arvesse tuleb võtta konkreetse kasvuhoone soojuskadu, soovitud sisetingimusi, kuupõhist tootlusprognoosi, salvestust, kohalikke elektrihindu ja varukütet. Allpool selgitame, kuidas hinnata päikeseelektri võimalikku panust, ilma et seda peetaks automaatselt iseseisvaks talviseks soojusallikaks.

Oranžeeria kasvuhoone aias

01

Talvise kütmise eesmärk ja kasutusrežiim

Enne paneelide või küttekeha valimist tuleb määratleda, mida talvine kasutamine tähendab. Kas eesmärk on hoida külmaõrnu potitaimi miinuskraadidest eemal, säilitada taimedele sobiv puhkeperiood või kasvatada taimi aktiivselt? Need eesmärgid eeldavad erinevat sihttemperatuuri, kütmise kestust ja reageerimiskiirust. Aktiivse kasvu kavasse võivad kuuluda ka lisavalgustus ning selle elektritarve; seda tuleb arvestada kütteseadme tarbimisest eraldi. Soovitud sisetingimused valige kasvatatavate liikide vajaduste järgi. Pange kirja, kas kütet vajatakse ainult külmadel öödel, kogu ööpäeva jooksul või üksnes valitud talvekuudel. Ka päevane ja öine eesmärk võivad erineda. Võrdluses tasub lahus hoida hädavajalik kütmine ja soov mugavamaid kasvutingimusi pakkuda. Kui üks pakkumine lähtub üksnes külmakaitsest ja teine aktiivsest kasvatamisest, ei kirjelda nende tarbimisprognoosid sama ülesannet. Märkige üles ka perioodid, mil kasvuhoonet ei köeta, et aastane energiavajadus ei põhineks tegelikust pikemal kasutusajal. Selge kasutusprofiil võimaldab võrrelda tootmis- ja tarbimisandmeid ühistel alustel ning hinnata, millist osa kavandatud kasutusest päikeseelekter toetada võiks.

Arvestage konkreetse köetava mudelivariandiga, mitte üldise nimetusega. Näiteks Prestige’i kasvuhoone suurusvalik ulatub 3,77 m²-st 28,08 m²-ni, nii et sama tooteperekonna eri suuruste lähteandmed pole vahetatavad. Pindala on vajalik sisend, mitte iseseisev küttearvutus: tähtsad on ka kuju, kõrgus, välispiirete pindala ja ehitus. Pange kirja, millist ala tegelikult soojendada soovite; kui kõik ruumiosad ei vaja sama sisekliimat, ärge käsitlege kogu hoonet automaatselt ühe ühesuguse koormusena. Mudeli suurusvahemik ei näita selle iga variandi soojapidavust. Enne energiatarbe prognoosi koostamist kontrollige valitud variandi täpseid mõõte ja tehnilisi andmeid.

Päikeseelektri talvine tootmine ei kattu küttevajadusega

Talvine päikesepaneelide toodang on ajaliselt ebaühtlane. Päevad on lühikesed, päike madalamal ning pilvisus või paneelidele jääv lumi võib elektritootmist vähendada. Kütet vajatakse sageli kõige rohkem pärast päikeseloojangut, kui paneelid enam ei tooda ja kasvuhoone jahtub. Keskpäeval saadud elektrit saab öiseks kütteks kasutada sobiva salvestuse abil; salvestamata elektri asemel on öösel vaja muud energiaallikat. Üksik päikeseline päev ei kirjelda järjestikuseid vähese toodanguga päevi ega külma perioodi kestust. Seetõttu tuleb hinnata, millal toodang tekib ja millal küttekeha elektrit vajab, mitte ainult liita päevaseid või aastaseid koguseid. Ka tuul ja sise- ning välistemperatuuri erinevus mõjutavad küttekoormust. Päevases võrdluses eristage elektrit, mida küte kasutab kohe, ülejääki, mida saab salvestada, ja puudujääki, mis tuleb katta mujalt. Nii ei lähe sama päikesetoodang korraga arvesse nii päevase tarbimise katte kui ka öise varuna. Kui andmed on esitatud ainult kuude kaupa, käsitlege neid hooajalise ülevaatena, mitte tõendina, et elekter on igal vajalikul tunnil olemas.

Soojendatava ala suurus on üks lähteandmeid, kuid ei ütle iseenesest, kui palju elektrit kulub. Näiteks Avara kasvuhoone pindalavahemik on 47–70 m²; selle näite mõte on näidata, miks tuleb arvestusse võtta täpselt valitud suurus, mitte võrrelda kõiki kasvuhooneid ühe üldise tarbimisnäiduga. Võrrelge talvise päikesetoodangu prognoosi kasvuhoone küttevajadusega samade ajavahemike kohta. Kui prognoosis on aastane päikeseenergia suurem kui aastane küttetarve, ei tõenda see, et toodang katab kütte külmadel öödel. Aastase summa kõrval peab selguma, millal ja kui kaua on vaja elektrit juurde osta või salvestatud energiat kasutada.

02

Kasvuhoone soojuskadu sõltub mõõtmetest ja piiretest

Küttevajadust ei määra üksnes põrandapind. Soojus liigub läbi välispiirete, mistõttu rolli mängivad seinte ja katuse pindala, klaasi ning raami omadused, ühenduskohtade õhupidavus, uste ja akende avamine, tuule mõju ning soovitud sise- ja välistemperatuuri erinevus. Päikeseline päev võib vähendada hetkelist küttevajadust, kuid seda ei saa võtta iga talvepäeva kindla eeldusena. Ka ventilatsioon kuulub energiabilanssi: õhuvahetus on taimede jaoks vajalik, kuid soojendatud õhu väljumine muudab koormust. Sama põrandapinnaga, kuid erineva kõrguse või piiretega kasvuhoonete vajadused ei pruugi olla võrdsed. Seetõttu peab kahe mudeli võrdluses olema selge, kas erinevus tuleneb suurusest, ehitusest või erinevalt seatud sisetemperatuurist. Kui ühe variandi hinnangus eeldatakse suletud uksi ja teises sagedast läbikäimist, pole tulemused otse võrreldavad. Paluge prognoosis need eeldused eraldi välja tuua. See aitab mõista ka seda, miks ainult põrandapinna järgi valitud kütteseade või päikesepaneelide kogus ei pruugi kavandatud kasutusele vastata.

Kui vaatate näiteks klaasist kasvuhoone suurusvalikut, kasutage oma hinnangus konkreetse variandi mõõte ja selle kohta antud tehnilist teavet. Toote nimetus „klaasist kasvuhoone” ei ütle iseenesest klaasi kihtide, tihenduse ega soojapidavuse kohta piisavalt. Ärge järeldage soojustusomadusi üksnes materjali nimetusest või fotost. Küsige, millised piirded, ühendused ja võimalikud soojustuslahendused on tegelikult dokumenteeritud ning kas need käivad valitud variandi kohta. Nii eristate mudeli suurust selle soojuslikest omadustest ega raja päikesepaneelide või küttekeha valikut oletusele.

Milliseid lähteandmeid soojusvajaduse hindamiseks koguda?

Hinnangu lähteandmetesse kuuluvad soovitud sisetingimused, kütmise ajakava ja kohalikud talvised olud. Lisaks on vaja konkreetse kasvuhoone mõõte ja kõrgust, piirete ning avade tehnilisi andmeid, kavandatud ventilatsiooni ja infot selle kohta, kui sageli uksi avatakse. Märkige ka, kas hoone asub tuulises või varjatud kohas ning milline osa sellest peab olema köetav. Kui eesmärk on hoida erinevaid taimi erinevates tingimustes, peab see kajastuma lähteülesandes. Küsige pädevalt spetsialistilt nii perioodi energiatarbe hinnangut kui ka suurimat eeldatavat küttekoormust koos arvutuseeldustega. Need vastavad eri küsimustele: energiatarve kirjeldab perioodi jooksul vajalikku energiakogust, küttekoormus aga vajalikku võimsust. Päikesetoodangu ja elektrikulu võrdlemiseks on vaja esimest, kütteseadme ning toitesüsteemi sobivuse hindamiseks ka teist. Jälgige, et pakkumistes ei aetaks segamini kilovatte ja kilovatt-tunde. Kui mõni lähteandmetest pole veel teada, laske see hinnangus selgelt märkida, mitte asendada vaikimisi teise kasvuhoone andmetega. Nii on hiljem näha, mida tuleb täpsustada ja millised tulemused sõltuvad veel oletustest.

Ka seinaäärse lahenduse puhul ei saa soojapidavust nime järgi järeldada. Näiteks seinaklaasist kasvuhoone mõõduvahemik on 3,69–14,34 m², kuid pindala ei ütle, millised konstruktsioonid köetavat ruumi ümbritsevad. Ärge eeldage, et kõrval asuv sein on köetav või et kasvuhoone saab sellest soojust; selleks on vaja teada tegelikku ehituslahendust ja selle omadusi. Kui sein piirab köetavat kasvuhooneruumi, tuleb selle kohta küsida eraldi tehnilisi andmeid. Tootja või paigaldaja hinnangus peaks olema selge, millised konstruktsioonid moodustavad köetava ruumi piirded ja millised eeldused on tehtud õhupidavuse kohta.

Vaade oranžeeria kasvuhoonele

03

Paneelide toodangut võrrelge talvekuude kaupa

Päikesepaneelide tootlusprognoos peab lähtuma konkreetsest asukohast, paneelide kavandatud suunast ja kaldenurgast, lähedastest varjudest ning süsteemi dokumenteeritud seadmetest. Paluge esitada toodang kuude kaupa, pöörates erilist tähelepanu talvekuudele, mitte ainult aasta kogusummale. Küsige ka, milliseid ilmastiku- ja varjutuseeldusi prognoosis kasutati ning kas paneelidele koguneva lume võimalikku mõju on käsitletud. Üks keskmine talvepäev ei kirjelda tingimata järjestikuseid päevi, mil toodang jääb väikeseks. Võrrelge prognoosi ajavahemikega, mil kasvuhoone kütet vajab, ning eristage vahetult kasutatavat ja salvestatavat elektrit. Kuupõhises tabelis võiks iga kuu kohta olla kõrvuti prognoositud tootmine ja sama kuu hinnanguline küttetarve. Vaadake eraldi kuid, mil kasvuhoone on kasutuses: suvine ülejääk ei näita talvise kütte kaetust. Kui tootlusprognoos ja küttetarbe hinnang kasutavad erinevaid ajavahemikke, paluge need enne võrdlemist ühtlustada. Samuti tasub selgitada, kas esitatud toodang tähendab kogu süsteemi toodangut või juba kasvuhoone jaoks kavandatud osa; võrdlusest peab nähtuma, kui palju elektrit küttele tegelikult arvestatakse.

Kasvuhoone suurus on küttevajaduse sisend, mitte paneelide toodangu näitaja. Näiteks Accoyaga kasvuhoone suurusvalikud ulatuvad 3,77 m²-st 28,08 m²-ni; tooteperekonna pindalavahemik ei ütle, kui palju päikeseelektrit konkreetses asukohas saada võib. Hinnake paneelide paigalduskohta eraldi. Ärge järeldage tootepildist või mudeli nimest, et klaaskatus või kasvuhoone raam on paneelide kandmiseks ette nähtud. Sellist lahendust saab kaaluda vaid siis, kui konkreetse variandi kohta on sobiv konstruktsioonidokumentatsioon ja pädev spetsialist hindab paigalduse asjakohaseks. Arvestage ka sellega, et paneelide asukoht ei varjaks soovimatult kasvuhoonet.

Elektrihinna ja võrgulepingu mõju tasuvusele

Võrguga ühendatud süsteemis võib osa toodetud elektrist minna kohe küttekehale, kui tootmine ja tarbimine ajaliselt kattuvad. Ülejäägi kasutamise või võrku müümise tingimused sõltuvad konkreetsest lepingust, mistõttu tuleb need üle vaadata koos ostetava elektri hinnaga. Kulude võrdluses hoidke eraldi kohapeal kasutatud päikeseelekter, võrku antud ülejääk ja võrgust ostetud elekter. Ärge hinnake kogu päikesetoodangut automaatselt sama hinnaga: võrdlus peab lähtuma sellest, kuidas elekter tegelikult kasutusse läheb ja millised lepingutingimused sellele kehtivad. Kui pakkumises on esitatud üks säästusumma, küsige, milline osa sellest tuleneb kohapealsest tarbimisest ja milline ülejäägi müügist. Võrguga ühendus ei tähenda iseenesest, et süsteem elektrikatkestuse ajal edasi töötab; selleks vajalik võimekus peab olema seadmete dokumentides selgelt kirjas. Kui süsteem kasutab salvestit, arvestage ka selle kasutatava mahu ja tootja andmetega. Tavapärane töörežiim ja elektrikatkestuse aegne toide tuleb hoida võrdluses lahus, et odavamaks hinnatud tavakasutus ei jätaks muljet tõendatud varutoitest.

Kulude võrdlemiseks koostage kuude kaupa ülevaade hinnangulisest küttevajadusest, paneelide toodangust ning võrgust ostetavast või sinna antavast elektrist. Lisage kohaliku lepingu tingimused, arvel olevad tasud ja kütteseadme dokumenteeritud elektritarve. Näiteks T-kujulise oranžeeria suurused ulatuvad 16,52–30 m²-ni; prognoosi tuleb võtta konkreetse variandi pindala, mitte kogu vahemikku või üldist keskmist. Ärge tehke tasuvusjäreldust ainult paneelide aastase toodangu põhjal. Kui arvutus eeldab kindlat elektrihinda või ülejäägi müügitingimust, pange see eeldus kirja ja arvutage läbi ka olukord, kus tingimused on vähem soodsad.

04

Aku kasutatav maht ja kütte tööaeg

Elektriakuga saab kasutada osa päeval toodetud energiast hiljem, näiteks siis, kui kütet vajatakse pärast päikeseloojangut. Salvesti ei lisa aga energiat nendele perioodidele, mil paneelid toodavad vähe või üldse mitte. Energia muundamisel ja salvestamisel on oma piirangud ning aku tegelik kasutatav maht ja võimsus tuleb võtta konkreetse seadme dokumentidest. Ärge käsitlege aku nimimahutavust automaatselt kogu kütteks kasutatava energiana. Küsige, milliste töötingimuste ja koormuste korral kehtivad tootja andmed ning milline osa energiast jääb pärast süsteemi kadusid kasutatavaks. Mahu kõrval vajab eraldi tähelepanu võimsus: kirjeldusest peab selguma nii kasutatav energiakogus kui ka see, kas salvesti suudab kavandatud kütteseadet toita. Need ei ole üks ja sama näitaja. Samuti paluge prognoosis selgitada, kui täis akut eeldatakse kütmise alguses. Arvestus, mis algab igal õhtul täis akuga, vajab põhjendust sellesama perioodi päikesetoodangu põhjal; vastasel juhul ei näita see, kuidas süsteem järjestikustel talvepäevadel toimib.

Salvesti valikul tuleb hinnata, kui kaua peab küte töötama ilma paneelidelt lisanduva elektrita ning milline on kütteseadme tegelik tarbimine. Pindala aitab kirjeldada kasvuhoonet, kuid ei määra üksi aku suurust: rolli mängivad ka sihttingimused, piirete soojuskadu ja kütmise ajakava. Näiteks püramiidkasvuhoone suurusvahemik on 5,53–18,9 m²; valige arvutusse konkreetse mudeli suurus, mitte üksnes vahemik. Laske salvestuse vajadus hinnata koos küttesüsteemi ja päikesetoodangu prognoosiga. Mitmepäevase vähese toodangu korral peab plaanis olema ka lahendus, mis ei sõltu ainult akusse varem salvestatud elektrist.

Ventilatsioon, soojustus ja soojuse salvestamine vajavad eraldi hinnangut

Soojuse salvestamiseks kasutatav mass ja elektriaku täidavad eri ülesandeid. Vesi või muu mass võib päeval kogutud soojust hiljem aeglasemalt välja anda, kuid see ei tekita energiat ega taga iseenesest öist kütet. Selle mõju tuleb hinnata kasvuhoone tegeliku kasutuse ja soojuskao põhjal. Päikeseelektri osakaalu hindamisel tuleb eristada kasvuhoonesse otse päikesest jõudvat soojust ja paneelidest saadavat elektrit. Kui päevane päikesesoojus on küttevajaduse prognoosis juba arvesse võetud, ei tohi sama panust hiljem veel kord eraldi kokkuhoiuna lisada. Samuti ei ole lahendus ventilatsiooni sulgemine üksnes soojakao vähendamiseks: taimede jaoks vajalik õhuvahetus tuleb kavandada koos kütmisega. Kui ventilatsioon eemaldab sooja õhku, muudab see energiavajadust. Küsige, millised ventilatsiooni- ja soojustuslahendused on valitud mudeli puhul dokumenteeritud ning milliseid neist tarbimisprognoos eeldab. Pelgalt võimaliku lisalahenduse nimetamine ei tähenda, et selle mõju on arvutuses juba hinnatud või et see sisaldub kasvuhoone komplektis. Mudelite võrdlemisel peaksid nii kavandatud varustus kui ka selle arvestamise viis olema selgelt kirjas.

Kui mudelil on panipaik, tehke enne energiatarbe hinnangut kindlaks, milline osa hoonest on tegelikult köetav. Panipaigaga kasvuhoone pindalaandmed hõlmavad 5,52–28,08 m² suurusvalikuid, kuid tootenimetus ei näita, kas panipaik kuulub samasse köetavasse ruumi või millised on ruumidevahelised piirded. Kontrollige konkreetse variandi joonist ja tehnilist kirjeldust. Panipaika ei tohiks automaatselt arvestada soojussalvestina ega eeldada, et see vähendab kasvuhoone küttevajadust. Kui eesmärk on hoida üht osa soojemana kui teist, tuleb see spetsialistile lähteülesandes selgelt öelda.

T-kujulise kasvuhoone välisvaade

05

Varuküte tuleb planeerida päikeseelektrist eraldi

Talvine lahendus peab arvestama olukorraga, kus paneelide toodang jääb väheseks, salvesti saab tühjaks või mõni süsteemi osa ei tööta. Öösel pole päikesepaneelidest otsest elektrit saada ning järjestikune pilvisus võib vähendada ka päeval salvestatavat energiat. Mõelge läbi, milliseid taimi või ruumiosasid tuleb esmajärjekorras kaitsta ja kas võrguelektrit saab kasutada varuallikana. Eristage siin kahte vajadust: päikesetoodangu puudujäägi katmine tavapärase võrguühenduse korral ning kütte jätkamine elektrikatkestuse ajal. Sama lahendus ei pruugi täita mõlemat ülesannet. Kui loodate sellele, et päikesesüsteem toidab kütteseadet ka elektrikatkestuse ajal, kontrollige seda seadmete dokumentidest. Tavalise võrguühenduse olemasolu ei tõenda automaatselt katkestusaegset toitevõimet. Varuallika roll peab olema energiavõrdluses nähtav: märkige, millal selle kasutamist eeldatakse ja milline osa küttevajadusest jääb selle kanda. Nii ei esitata varuallikaga kaetud talvist tarbimist ekslikult päikesepaneelide enda panusena ega nimetata hübriidlahendust põhjendamatult sõltumatuks.

Varuküttekeha puhul võrrelge tootja dokumentides esitatud elektrisisendit, küttevõimsust, töötingimusi ja juhtimise sobivust kavandatud kasutuskohaga. Ärge valige seadet ainult nimivõimsuse või reklaamis toodud ruumala põhjal; kasvuhoone soojuskadu peab olema teada. Kui lahendus hõlmab muud energiakandjat või eraldi varutoidet, laske seadmete sobivus ja ohutu kasutamine pädeval spetsialistil üle vaadata. Elektri- ja kütteseadmete ühendamise või paigaldamise juhiseid ei saa asendada üldise tootesoovitusega. Varuallika võimekus peab vastama tegelikule koormusele ning sellele, kui kaua peab küte töötama.

Millal on päikeseelektriga kütmine talvel realistlik?

Päikeseelekter võib olla kasulik osa lahendusest siis, kui selle võimalikku panust vaadeldakse koos kasvuhoone tegeliku soojuskao, soovitud kasutusrežiimi ja muu energiavaruga. Võrguga ühendatud hübriidlahenduses saab võrrelda, kui palju küttevajadusest katab päeval toodetud või salvestatud elekter ning millal tuleb energiat juurde hankida. Täieliku talvise energiasõltumatuse puhul on nõuded rangemad: hinnata tuleb ka pikki vähese toodanguga perioode, salvestuse piire ja varuallika olemasolu. Üldist vastust, et paneelidest piisab või ei piisa, ei saa anda ilma konkreetse koha ja seadmete andmeteta. Otsuses tasub eristada kolme tulemust: kas soovitud sisetingimused on saavutatavad, kui suure osa elektritarbest katab päike ja milline on lahenduse hinnanguline kulu. Ühe küsimuse soodne vastus ei anna automaatselt vastust teistele. Näiteks ei tõenda aastane elektrienergia ülejääk iseseisvat talvist tööd ning võrgu toel toimiv küte ei näita veel päikeseelektri suurt osakaalu. Just nende tulemuste eraldi esitamine aitab hinnata, kas lahendus vastab algselt seatud eesmärgile.

Enne otsust pange ühte võrdlusse valitud kasvuhoone mõõdud ja dokumenteeritud piirded, kütte eesmärk, kuupõhine päikesetoodang, kütteseadme näitajad, kohaliku elektrilepingu tingimused ning salvestuse ja varutoite andmed. Paluge prognoosis selgitada, milliseid ilmastiku-, kütterežiimi- ja tarbimiseeldusi kasutati. Vaadake eraldi läbi tavapärane töö, vähese päikesetoodanguga periood ja olukord, kus elektrit on vaja välisest allikast. Kui lahendus toimib ainult aastase keskmise järgi, ei pruugi see vastata tegelikule talvisele vajadusele. Selged eeldused aitavad hinnata päikeseelektri osakaalu, mitte lubada kindlat temperatuuri või säästu.

Korduma kippuvad küsimused

Kas päikesepaneelidest piisab kasvuhoone talviseks kütmiseks?

Seda ei saa otsustada aastase elektritoodangu põhjal. Talvel võib toodang olla piiratud ja tekib päeval, samal ajal kui kütet vajatakse sageli öösel. Tulemus sõltub konkreetsest kasvuhoonest, soovitud sisetingimustest, kuupõhisest toodangust, salvestusest ning sellest, kas võrk või muu varuallikas jääb kasutusse. Ilma nende andmeteta ei saa lubada täielikku energiasõltumatust.

Kas aastase päikesetoodangu võrdlemisest aastase küttevajadusega piisab?

Ei. Aastane summa peidab ära selle, kas paneelid toodavad elektrit just külmadel ja pimedatel perioodidel. Võrrelge vähemalt talvekuude näitajaid ning arvestage öise kütmise ja järjestikuste vähese tootlusega päevadega. Aastakeskmine võib tunduda piisav, kuigi talvine koormus vajab võrguelektrit või muud varuallikat.

Kas päikesepaneelid võib kasvuhoone katusele paigaldada?

Ärge eeldage, et kasvuhoone katus või raam on paneelide kandmiseks ette nähtud. Seda saab kaaluda ainult siis, kui konkreetse mudeli konstruktsiooni kohta on olemas sobiv dokumentatsioon ja pädev spetsialist hindab lahenduse sobivaks. Tootepilt ega kasvuhoone nimetus ei tõenda kandevõimet.

Kas aku lahendab päikesepaneelide vähese talvise toodangu probleemi?

Aku saab salvestada osa varem toodetud elektrist ja kasutada seda hiljem, kuid ei tekita uut energiat. Kui tootmist on järjest vähe, võib salvesti tühjeneda. Mahu ja võimsuse hindamisel tuleb lähtuda kütteseadme tegelikust tarbimisest, vajalikust tööajast, salvesti dokumenteeritud kasutatavast mahust ja varutoite plaanist.

Kuidas hinnata päikeseelektriga kütmise võimalikku maksumust?

Koguge kasvuhoone kütmise prognoositav elektritarve kuude kaupa, kütteseadme tootja andmed, kohaliku elektrilepingu tingimused ning päikesesüsteemi tootlus- ja salvestusandmed. Arvesse tuleb võtta nii võrgust ostetava elektri kui ka ülejäägi kasutamise või müügi tingimusi. Üldist tasuvusaega või säästu ei saa tuletada ilma nende lähteandmeteta.

Kasvuhoone talvise kütmise hindamisel tasub käsitleda päikeseelektrit ühe võimaliku energiaallikana, mitte talvise soojuse garantiina. Võrrelge konkreetse kasvuhoone soojuskadu ja kasutusrežiimi talvekuude tootlusprognoosi, kütteseadme dokumenteeritud elektritarbe, salvestuse ning kohaliku elektrilepingu tingimustega. Kui lahendus peab toimima ka vähese päikesetoodangu või elektrikatkestuse ajal, vajab see eraldi hinnatud varutoidet. Nii selgub, kui suure osa küttevajadusest saab päikeseelektriga katta ja millistel perioodidel on vaja muud energiaallikat.

45% soodsam veebist ostes
Mugavad ja kasumlikud ostud veebis
Küsi meilt
Võtke meiega ühendust
Telefon:
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registrikood:
38944924
Aadress:
Thriges Plads 6, 5000 Odense C, Denmark
Sotsiaalmeedia
Jälgige meid Instagramis, Facebookis ja Twitteris, et saada viimaseid uudiseid ja parimaid pakkumisi Bloomcabin-lt.
X
Kas teil on küsimusi ja soovite, et helistaksime teile tagasi?
+372
−
✖