Pelargoonide talvitamine kasvuhoones

Lillede talvitamine kasvuhoones
Pelargoonide kasvuhoones ületalve hoidmine õnnestub siis, kui talvitusviis sobib nii taime rühma kui ka kasvuhoone tegelike tingimustega. Ühed taimed hoitakse jahedas ja neid kastetakse harvem; teisi kasvatatakse valgusküllases soojemas ruumis edasi. Need on erinevad lahendused, mille puhul tuleb arvestada temperatuuri, valguse ja niiskusega. Klaas annab taimedele valgust ja kaitseb ilmastiku eest, kuid kütmata kasvuhoone ei pruugi pelargoone öökülma eest hoida. Siit saad teada, kuidas olusid mõõta, kastmisvigu vältida ja pottidele sobiv ruumilahendus valida.

Kasvuhoone valimisel 1
Kasvuhoone ei taga pelargoonidele külmavaba talve
Pelargoonid kuuluvad perekonda Pelargonium; neid aetakse vahel segi kurerehadega (Geranium), kuigi paljud kurerehad talvituvad aias püsikutena ja tavapärased potipelargoonid vajavad külmavaba talvituskohta. Suvel peenras kasvanud pelargoon tuleb enne külma üles võtta ja potti istutada või valida talle muu sobiv talvitusviis. Kasvuhoone katus üksi külma eest ei kaitse. Oluline pole üksnes see, kas ruum on klaasitud, vaid milline temperatuur püsib poti ümber kõige külmemal ööl. Päikeseline päev võib kasvuhoone kiiresti soojaks teha, öösel aga langeb temperatuur uuesti. Potis olev juurepall võib külmale kiiremini reageerida kui maapind. Sobiv talvitus sõltub taimerühmast ja sellest, kas soovid kasvu aeglustada või jätkata. Enne pottide sissekolimist tee ruum korda ja vali mõõtmiskohad seal, kuhu taimed päriselt jäävad. Ukse kõrval, klaasi lähedal ja kõrgemal riiulil võivad tingimused erineda. Ka poti alla pandud alus ei muuda kütmata kasvuhoonet külmavabaks, kuigi see võib aidata vältida otsest kokkupuudet külma põrandaga.
Pane kasvuhoonesse minimaalse ja maksimaalse temperatuuri näiduga termomeeter taimede ja pottide kõrgusele ning jälgi näite nii külma öö järel kui ka päikeselisel päeval. Kui kasvuhoone ühes osas on külmem, paiguta külma suhtes tundlikumad taimed stabiilsemasse kohta. Mõõteriist ei tohiks olla otsese päikese käes ega vastu klaasi, sest siis ei pruugi näit kirjeldada taimede ümbrust. Ära kasuta ruumi keskosa üht näitu ainsa tõendina, et kõik potid on kaitstud. Kui öine temperatuur langeb taimele sobivast tasemest madalamale, vii potid mujale. Suurema kollektsiooni ja muu kasutuse jaoks ruumi valides arvesta ka käiguruumiga; Avar kasvuhoone pindalavalik hõlmab 47–70 m².
Puhkeolek või aktiivne kasv?
Jahedas hoidmise eesmärk on kasvu aeglustada, mitte tingimata saada taim täielikult lehtedeta. Pelargoonide talvitamise puhul tähendab puhkeolek siin vähest kasvu ja väiksemat veetarvet, mitte nõuet kogu lehestik eemaldada. See viis sobib siis, kui talvel pole võimalik tagada piisavalt valgust aktiivseks kasvuks või kui soovid hoolduse hoida lihtsana. Jäta taim potti, eemalda kuivanud ja kahjustatud lehed ning aseta ta jahedasse, valgesse ja külmavabasse kohta. Kasta harvem ning ära väeta ajal, mil taim uusi võrseid ei kasvata. Mõni leht võib talvel kolletuda, kuid ulatusliku lehevarisemise, pehme varre või märja substraadi korral tasub põhjust uurida, mitte automaatselt lisakastmist alustada. Erista aeglast loomulikku muutust kiiresti süvenevast kahjustusest: vaata, kas probleem puudutab üksikut vana lehte või levib võrsetele. Tee talve alguses taimest foto, et hiljem muutusi võrrelda. Säilinud rohelised lehed ei tähenda iseenesest, et taim vajab suvist kastmist või väetamist. Ka jahedas talvituvat taime tuleb regulaarselt kontrollida.
Aktiivses kasvus hoidmine eeldab piisavat valgust ja ühtlasemat soojust kui jahe puhkeperiood. Siis jälgi kasvu ja substraadi kuivamist sagedamini ning kohanda tuulutamist nii päikeseliste päevade kui ka jahedate ööde järgi. Pelgalt soojemast, kuid hämarast kasvuhoonest ei piisa: vähese valguse käes võivad võrsed pikaks ja nõrgaks venida. Vali viis selle järgi, mida kasvuhoone tegelikult pakub, kui palju aega soovid talvisele hooldusele kulutada ning kas saad taimedele piisavalt valgust korraldada. Pottide arvule ja ligipääsule mõeldes võib võrrelda ka Klaaskasvuhoone Klassika pindalavalikuid, mis ulatuvad 3,77 m²-st 28,08 m²-ni.
Kasvuhoone valimisel 2
Talvine temperatuur ja pelargoonide rühmad
Kõigile pelargoonidele sobivat üht talvist temperatuurinäitu ei ole. Briti Kuningliku Aiandusseltsi ehk RHS-i pelargoonide kasvatusjuhend toob välja, et paljud pelargoonid võivad temperatuuril 7–10 °C õitsemist jätkata. See kirjeldab kasvamise võimalust sobivates valgusoludes, mitte kõigi sortide külmataluvuse piiri. Vähese kasvuga potitaimede talvitamiseks soovitab sama juhend valget, õhurikast ja külmavaba kohta, kuid ei anna igale pelargoonirühmale eraldi temperatuurivahemikku. Seetõttu ei saa neist soovitustest tuletada kogu kollektsioonile üht kindlat miinimumi. Potis võib juurepalli temperatuur õhutemperatuurist erineda ning olulised on ka järsud kõikumised. Kui taime rühm või sort pole teada, vaata etiketti või müüja kasvatusjuhist ning kavanda taimede ümbertõstmine enne sobivate tingimuste kadumist.
Rühmade erinevused mõjutavad ka talvitusviisi valikut. RHS nimetab pehmevarreliste vöödpelargoonide puhul pistikutest noorte taimede säilitamist usaldusväärsemaks kui vanade taimede poolpuhkeolekus hoidmist. Paljasjuurne hoiustamine on sama juhendi järgi kõige ebakindlam viis ning sobib üksnes tugevate puitunud vartega sortidele; seda ei tasu laiendada kõigile pelargoonidele. Ripp-pelargooni (Pelargonium peltatum) pikad võrsed vajavad potis talvitamisel ruumi, et need ei murduks ega puutuks vastu külma klaasi. Suureõieliste ehk kuningpelargoonide (Pelargonium × domesticum) ja lõhnapelargoonide puhul säilita konkreetse sordi hooldusjuhised. Lõhnapelargoonide hulka kuulub erinevaid taimi ning lehtede lõhn ei määra ühist talvitustemperatuuri. Märgista potid nimega ja pane kirja, kas juhis käsitleb potis säilitamist, pistikute kasvatamist või aktiivset kasvu. Kastmist kohanda tegeliku kasvu ja substraadi kuivamise järgi, mitte ainult rühma nimetuse põhjal. Ühe sordi edukas talvitumine ei tõenda, et sama hooldus sobib kogu kollektsioonile.
Valgus ja pottide paigutus
Elusate lehtedega pelargoon vajab talvel valgust ka siis, kui jahe temperatuur kasvu aeglustab. RHS soovitab kasvuhoones ja muudes klaasitud ruumides pelargoonidele võimalikult valget asukohta, kaitstes neid vajaduse korral kõrvetava keskpäevapäikese eest. Juhendis nimetatud kuningpelargoonide poolvarjueelistus kasvukohal ei tähenda, et neid võiks talvitada pimedas. Aktiivselt kasvav taim vajab rohkem valgust kui taim, mille arengut jahedus pidurdab. Soojas ja hämaras ruumis võivad kasvada pikad kahvatud võrsed, mis ei ole märk tugevast talvisest kasvust. Klaasitud ruum ei taga ise piisavat valgust: vaata, kas puud, ehitised või räästas heidavad varju ning millal päike taimedeni jõuab. Hinda valgust just nende kohtade järgi, kuhu potid jäävad, mitte üksnes ukse või katuse juures.
Jäta pottide vahele ruumi, et saaksid lehti kontrollida ja vajaduse korral taime teistest eraldada. Ära suru võra vastu klaasi ega pane pikki rippuvaid võrseid käiguteele, kus need võivad muljuda. Riiulid ei tohiks varjutada taimi, kellel on rohkem valgust vaja. Vaata paigutust ka madala talvise päikese ajal: suvel valge olnud nurk võib talvel jääda pikaks ajaks varju. Suured potid ja tihedad võrad võivad omakorda varjata nende taga seisvaid väiksemaid taimi. Riiulite kasutamisel hinda seepärast iga tasapinna valgust eraldi, mitte ainult kasvuhoone üldist heledust. Hoia klaas puhas, et mustus ei vähendaks niigi piiratud päevavalgust. Kui kavandad kasvuhoonet seina lähedale, arvesta ühtaegu ümbritseva varju ja ligipääsuga. Seinaklaasist kasvuhoone pindalavalik on 3,69–14,34 m², kuid kogu pindala ei jää tingimata pottidele: arvesta riiulite, läbikäikude ja taimevõrade laiusega. Paigutusjoonisel märgi ka varjulisemad kohad, et taimede arvu kõrval oleks näha, kuhu need sobivalt mahuvad.

Kasvuhoone valimisel 3
Kastmine puhkeperioodil
Jahedas hoitav taim kasutab vett aeglasemalt kui aktiivselt kasvav pelargoon, nii et suvine kastmisgraafik talvel ei sobi. Kontrolli substraadi niiskust potis, mitte ainult pealmist kihti või kasvuhoone õhku. Kui juurepall on veel niiske, oota; kui see on kuivapoolne, kasta nii, et vesi jõuaks juurteni, ning lase liigsel veel ära voolata. Eesmärk ei ole lasta juurepallil täiesti läbi kuivada. Poti tõstmine aitab selle raskust võrrelda varasema märja ja kuivema olekuga, kuid suure poti puhul tuleb niiskust hinnata ka substraati kontrollides. Ära jäta vett alustaldrikusse ja veendu, et potis oleks äravool. Ümbrispotti kogunenud vesi võib jääda märkamatuks, seega kontrolli ka seda. Kasta võimaluse korral substraati, mitte lehestikku, et lehed ei jääks jahedas pikalt märjaks. Külm ja märg kasvusubstraat suurendab juurekahjustuse ohtu. Kolletuvad lehed üksi ei näita, kas taim vajab vett, sest põhjuseks võib olla ka liiga niiske muld, külm või vähene valgus. Enne kastmist vaata koos nii taime seisundit kui ka poti niiskust.
Väikese ja suure poti kastmisvajadus võib erineda, samuti erineb kuivamine kasvuhoone päikeselisemas ja varjulisemas osas. Kontrolli mõnda potti eri kohtades, mitte ära eelda, et ühe taime järgi saab kasta kogu kasvuhoonet. Aktiivselt kasvav pelargoon kasutab rohkem vett, kuid ka siis ära hoia juurepalli pidevalt märjana; otsusta kastmine substraadi kuivamise järgi. Suurema potikogu puhul arvesta pindala kõrval kastmisvee liikumise ja äravooluga. Kasvuhoone Accoyaga pindalavalik hõlmab 3,77–28,08 m². Enne valikut vaata konkreetseid mõõte ning hinda, kuidas sinu potid ruumi paigutuvad.
Taimede kontroll enne talvitamist
Enne taimede rühmitamist vaata iga pelargoon üle: kontrolli lehtede mõlemat külge, võrsetippe, varre alust ja potisubstraati. Eemalda kuivanud või selgelt kahjustatud lehed ning taimne praht, mille alt on uut probleemi raskem märgata. Otsi muu hulgas lehetäide, karilaste ja kedriklestade tunnuseid. Tähelepanu väärivad nähtavad putukad, kleepuv pind, peen võrgend ja lehtede ebatavaline täpilisus, kuid üks sümptom ei anna alati kindlat vastust. Vaata kahjustatud kohta lähemalt ja võrdle seda taime ülejäänud osadega. Värskelt õuest toodud taim vajab sama ülevaatust, sest kahjurid võivad peituda lehtede all ega pruugi kohe silma hakata. Kui märkad kahjurit või levivat kahjustust, tõsta pott ajutiselt teistest eemale ja jälgi taime enne tihedasse rühma paigutamist. Eraldatud taime lehed ei tohiks naabertaimedega kokku puutuda. Kontrolli ka tühje potte, alustaldrikuid ja riiuleid ning eemalda neilt vana taimne praht. Kui vajad tõrjet, vali tuvastatud probleemile ja taimele sobiv vahend ning järgi selle kasutusjuhendit. Märgista potid taime nime ja valitud talvitusviisiga.
Tugevat sügislõikust pole igale pelargoonile vaja teha. Eemalda murdunud ja selgelt kahjustatud osad puhta tööriistaga; kui lõikad kahjustatud kudesid, puhasta tööriist taimede vahel. Ära kärbi nõrgestatud taime järsult ainult ruumi kokkuhoiu pärast. Pikkade võrsete kujundamise võib jätta kasvuperioodiks, mil taimel on parem võimalus taastuda. Kasvuhoones jäta võimalus tõsta kahtlane pott teistest eemale ja pääseda iga taime juurde. Suurema kollektsiooni ruumivajadust hinnates võib vaadata T-kujulist oranžeeria kasvuhoonet, mille pindalavalik on 16,52–30 m². Pindala ei näita, kui palju jääb riiulitele või eraldusalale.
Kasvuhoone valimisel 4
Aktiivselt kasvavate pelargoonide hooldus
Kui soovid taimi talvel kasvatada, peavad valgus, temperatuur ja kastmine omavahel sobima. Soojas ruumis, kus päevavalgust napib, võib taim kasvatada pikki võrseid; hea valguse ja uue lehemassi korral vajab ta rohkem vett kui jahedas puhkeolekus taim. Jälgi uusi võrseid: pikaks venivad kahvatud varred viitavad sellele, et valgust ei jätku tugevaks kasvuks. Ära püüa seda parandada üksnes sagedasema kastmise või väetamisega. Kui kaalud lisavalgust, tuleb valida taimede kasvatamiseks sobiv lahendus ning arvestada valgustatava ala, lambi paigutuse ja tootja juhistega. Ühe lambi olemasolu ei tõenda, et kõik riiulitel olevad taimed saavad piisavalt valgust. Niiskesse kasvuhoonesse sobivate elektriseadmete valiku ja paigalduse ohutuse peab vajaduse korral üle vaatama pädev spetsialist. Väeta ainult aktiivselt kasvavat taime, järgi väetise juhendit ja arvesta, kas kasvusubstraat sisaldab juba toitaineid. Kui kasv peatub, vaata uuesti üle hooldus, mitte ära jätka automaatselt senist väetamist. Talvise hoolduse eesmärk ei pea olema õitsemine; kompaktse kasvu ja terve lehestiku säilitamine on samuti tulemus.
Õhuvahetus aitab vältida umbset keskkonda, kuid tuuluta nii, et külm õhk ei puhuks otse taimedele. Päikesepaisteline päev võib ruumi soojaks muuta ka siis, kui öö on külm, seega jälgi temperatuuri nii päeval kui ka öösel. Jäta pottide ümber ruumi ja paiguta suuremad taimed nii, et need ei varjaks väiksemaid. Erineva kujuga kasvuhooneid võrreldes võib vaadata Püramiidi tüüpi kasvuhoonet, mille pindalavalik on 5,53–18,9 m². Kontrolli tooteandmetest valitud mudeli tegelikke mõõte ja tuulutusvõimalusi; pindala ega kuju üksi ei näita, kuidas õhutamine on lahendatud.
Pottide ja riiulite paigutus kasvuhoones
Pelargoonidele sobivat kasvuhoonet hinnates vaata pottide ja hooldusala vajadust, mitte ainult kataloogi põrandapinda. Loenda potid, arvesta suurimate pottide ja taimevõrade laiusega ning jäta käigurada, kus saad lehti kontrollida ja taimi liigutada. Ripp-pelargooni võrsed vajavad küljele ja allapoole ruumi; riiulitel olevad potid ei tohiks varjutada alumisi taimi. Kui kasutad riiuleid, kontrolli valitud mudeli sisekõrgust ja seda, kas riiul jätab kätele ning taimedele piisavalt ligipääsu. Akende ja tuulutusavade arv ning paiknemine tuleb üle vaadata konkreetse mudeli kirjeldusest, mitte eeldada üksnes nimetuse põhjal.
Mõtle ka sellele, kas samasse ruumi tulevad kevadel istikud, kastmisvahendid või muud potitaimed. Talvel paras paigutus võib kevadise kasvu ajal kitsaks jääda, kui pelargoonide võrad suurenevad ja lisanduvad külvikastid. Kui soovid varustust eraldi hoida, vaata Klaasist kasvuhoonet Accoya ja panipaigaga, mille pindalavalik on 5,52–28,08 m². Kontrolli jooniselt, kuidas ruum ja panipaik valitud mõõdu puhul paiknevad: kogupindala ei ütle, kui palju jääb pelargoonidele tööruumi. Enne ostu aitab lihtne paigutusjoonis, kuhu märgid potid, riiulid ja käigutee. Mõõda ka suurim transporditav pott ning vaata, kas seda saab mugavalt läbi ukse ja mööda käiku liigutada. Riiulite puhul kontrolli eraldi nende mõõte ja lubatud koormust, sest märja substraadiga potid kaaluvad rohkem kui tühjad anumad. Nii saad hinnata, kas ulatud kastma ja kontrollima ka kõige tagumisi taimi ning vajaduse korral neid ümber paigutama.

Kasvuhoone valimisel 5
Millal tuleb pelargoonid mujale viia?
Pelargoonide ümbertõstmine tuleks otsustada enne seda, kui pottide juures tekib külmumisoht. Ilmaprognoos aitab valmistuda, kuid ei asenda kasvuhoones mõõdetud temperatuuri. Kui varasemad külmad ööd on näidanud, et ruum ei püsi taimerühmale sobivates tingimustes, ära oota järgmise külmalaine ajal kahjustuste ilmumist. Vali varakult külmavaba varukoht, kus on potis ja lehtedega talvituvatele taimedele ka valgust. Kontrolli, et sinna mahuksid kõik ümbertõstmist vajavad potid, mitte ainult mõned väiksemad taimed. Kui kaitset vajavaid taimi on palju, mõtle läbi, kuidas neid tõstad ja transpordid ilma võrseid murdmata. Märja juurepalliga suur pott võib olla raske; vajaduse korral kasuta sobivat teisaldusvahendit või abi. Ära kasta kõiki taimi vahetult enne kolimist üksnes harjumusest. Uues ruumis vaata üle poti niiskus ja jälgi edasist kuivamist, sest senine kastmisrütm ei pruugi muutunud valguse ja temperatuuri juures sobida.
Talviseks kasutuseks kasvuhoonet ostes erista hoone mõõtmeid sellest, kuidas seal vajalikud kasvutingimused tagatakse. Bloomcabin Prestige kasvuhoone pindalavalik on 3,77–28,08 m², kuid see arv ei näita hoone soojapidavust ega võimalust hoida kindlat talvist temperatuuri. Küsi konkreetse variandi kohta, millised tuulutuslahendused kuuluvad komplekti ja millised tuleb eraldi valida. Kui kavatsed ruumi kütta, tuleb küttelahenduse sobivust ning paigalduse ohutust hinnata koos pädeva spetsialistiga; mudeli nimi ei kinnita seadmete sobivust. Mõtle ka sellele, kuidas märkad temperatuuri langust ajal, mil sa ise kohal ei ole. Mõõtmine või häire aitab probleemist teada saada, kuid ei hoia taimi iseenesest soojas. Varukoht ja teostatav ümbertõstmisplaan on eriti olulised siis, kui kogu kollektsiooni säilimine sõltub ühest talvitusruumist.
Pelargoonide kevadine üleminek õue
Kui taim on talve veetnud kasvuhoones või muus kaitstud ruumis, vii ta kevadel õue järk-järgult. Alusta tuule eest kaitstud kohast, kus valgus on ere, kuid algul mitte kõige intensiivsem. Suurenda väljas viibimise aega selle järgi, kuidas lehed reageerivad. Talve jooksul vähesema valgusega harjunud lehed võivad järsule päikesele halvasti reageerida, mistõttu tasub taime uute oludega tasapisi harjutada. Otsusta õue jätmise aeg öökülmaohu ja konkreetse sordi vajaduste järgi, mitte üksnes kuupäeva alusel. Kui ööd on endiselt külmad, vii potid tagasi kaitstud kohta.
Enne õueviimist vaata üle poti äravooluavad ja värske kasv. Juurepalli tasub lähemalt kontrollida siis, kui taim kasvab halvasti, vesi liigub potis ebatavaliselt või juured on nähtavalt poti täitnud; kõiki taimi pole vaja lihtsalt kontrollimiseks potist välja võtta. Kui taim vajab ümberistutamist või kujundamist, tee seda tema seisundit ja kasvuperioodi arvestades. Terve taime puhul ei pea igal kevadel automaatselt suuremat potti valima. Liiga suur kogus värsket substraati võib aeglaselt kasvava taime ümber kaua niiske püsida. Jahedalt talvitunud pelargoon võib uut kasvu alustada aeglaselt; suurenda kastmist siis, kui kasv ja substraadi kuivamine seda nõuavad. Ära käsitle esimest uut lehte veel tõendina, et taim vajab suvist hooldusrütmi. Vajaduse korral eemalda talvel nõrgaks veninud või kuivanud võrsed, arvestades taimerühma kasvatusjuhiseid. Kevadel jätka kahjurite kontrolli ka pärast õueviimist. Märgi üles, millised taimed talvitusid hästi ja millised vajasid teistsuguseid olusid, et järgmise sügise paigutust teadlikumalt kavandada.
Korduma kippuvad küsimused
Kas kütmata kasvuhoones saab pelargoone talvitada?
Ainult juhul, kui temperatuur pottide juures püsib konkreetsele taimerühmale sobiv ega lange külmumiseni. Klaas annab varju ja tuulekaitset, kuid ei taga öist soojust. Jälgi miinimumtemperatuuri ka külmade ööde järel ning vii potid vajaduse korral mujale.
Kas pelargoonid võivad talvel pimedas olla?
Lehtedega potipelargoon vajab talvel valget külmavaba kohta ka siis, kui kasv on aeglustunud. Pimedas paljasjuursena hoiustamine on eraldi võte, mida RHS peab kõige ebakindlamaks talvitusviisiks ja sobivaks ainult tugevate puitunud vartega sortidele. Seda ei saa soovitada kõigile pelargoonidele. Kui sa pole taime sobivuses kindel, eelista potis talvitamist valgusküllases kohas.
Kui tihti peab puhkeolekus pelargooni kastma?
Kindlat kastmisgraafikut pole. Jahedas talvituv taim kasutab vett aeglasemalt, seega kontrolli substraati ja kasta alles siis, kui juurepall on kuivapoolne. Lase liigsel veel ära voolata ning väldi nii läbikuivamist kui ka seisvat vett. Aktiivselt kasvavat taime tasub sagedamini kontrollida.
Kas talvituvat pelargooni tuleb väetada?
Kui taim uusi võrseid ei kasvata, jäta väetamine ära. Väeta üksnes aktiivselt kasvavat taime, järgides konkreetse väetise juhendit ja arvestades, kas kasvusubstraat sisaldab juba toitaineid. Ära suurenda väetisekogust selleks, et ergutada hämaras ruumis nõrka kasvu: väetamine ei asenda sobivat valgust ega temperatuuri.
Kas pelargoon tuleb enne kasvuhoonesse viimist tagasi lõigata?
Iga taime ei pea enne talvitamist tugevalt kärpima. Eemalda kuivanud, murdunud või selgelt kahjustatud osad ning lõika pikki võrseid vajaduse järgi. Tugevamat kujundamist võib enamasti oodata ajani, mil taim kevadel taas kasvama hakkab. Kontrolli enne kasvuhoonesse paigutamist ka lehti ja võrsetippe.
Pelargoonide edukas talvitamine ei eelda talvist õitsemist. Oluline on säilitada taim sobivas valguses, vältida külmumist ja hoida juurepall talvitusviisile vastavalt niiske. Jahedas aeglustunud kasvuga pelargooni ning aktiivselt kasvavat taime ei saa hooldada sama kastmisrütmiga. Kevadel annavad säilinud võrsed ja uus kasv võimaluse hinnata, kuidas valitud talvitusviis konkreetsele taimele sobis. Nende tähelepanekute järgi saad järgmiseks talveks parandada nii pottide paigutust kui ka hooldust.