Taimede ettekasvatus kasvuhoones peenra jaoks

Ettekasvatus kasvuhoones
Kasvuhoones ettekasvatatud taimede järgmine kasvukoht võib olla kõrgpeenar või tavapeenar. Selleks tuleb külv, taimede ümberistutamine, karastamine ja peenrasse viimine siduda üheks plaaniks. Arvesta nii konkreetse taime vajaduste kui ka peenra valmimisega, et kasvuhoone ruum ei täituks istikutega, millel pole veel sobivat kasvukohta.

01
Ettekasvatus ja kasvatamine kogu hooaja vältel
Kasvuhoones külvatud taimed, mis on mõeldud hiljem peenrasse, kasvavad seal ajutiselt. Seemned idanevad, noored taimed arenevad ning vajaduse korral liiguvad istikud külvinõust suuremasse potti. Lõpptulemus ei ole kasvuhoones täiskasvanud taim, vaid istik, mis jätkab kasvu õues oma kavandatud kasvukohas. See erineb plaanist hoida köögivilja kasvuhoones kogu hooaja vältel: peenra jaoks kasvatatud taim kolib ühest kasvukeskkonnast teise. Iga liik ja sort läbib etapid omas tempos, mistõttu külvikuupäev üksi ei näita, millal võib taime välja viia. Arvesta nii taime arengut kui ka peenra tingimusi. Kaitstud kasvuhoones kasvanud istik ei ole automaatselt õues karastunud; enne istutamist tuleb tal välisoludega kohaneda.
Pane plaanis eraldi kirja, millised taimed saavad kasvuhoones alguse ja millised jäävad sinna kogu hooajaks. Nii ei arvesta sa sama pinda korraga kahele otstarbele. Ettekasvatuse ajal on ruumi vaja külvialustele, pikeeritud pottidele ja taimede ülevaatamiseks; peenrasse viimise järel võib ala vabaneda. Kui võrdled näiteks klaasist kasvuhoonet Klassika, kanna valitud variandi mõõdud paberile ning märgi sisse kasvatuspinnad ja käigutee. Välismõõt ega mudelinimi ei näita üksi, kui palju jääb ruumi sinu taimedele. Mõtle läbi ka kahe kasutusviisi ajaline kattumine: peenraistikud võivad veel oodata sobivat ilma, kui kasvuhoonesse jäävad taimed vajavad juba oma kasvukohta. Sellisel juhul peab mõlemale rühmale jätkuma valgust ja ligipääsetavat pinda. Ajutine istikulaud ei tohiks takistada teiste taimede hooldamist ega väljapääsu. Märgi plaanile, millise peenra jaoks iga istikurühm kasvab ja mis saab vabanevast alast pärast istutamist. Nii saad hinnata, kas kasvuhoonet on vaja eeskätt kevadiseks ettekasvatuseks või mitme järjestikuse kasvatustöö jaoks.
Külviaja planeerimine peenrasse istutamise järgi
Alusta ajast, mil peenra pinnas, ilm ja konkreetne taim võimaldavad istutamist; ära vali külvipäeva ainult harjumuse järgi. Seemnepakk või liigipõhine kasvatamisjuhend aitab hinnata, kui kaua kulub tärkamisest istutuskõlbliku taimeni, kuid külviaja soovitus on arvestuspunkt, mitte garantii. Tagurpidi planeerides märgi kalendrisse esmalt sobiv istutusvahemik, seejärel külv, eeldatav tärkamine, pikeerimine või potivahetus ja karastamine. Õueolude hindamisel arvesta peenra olukorraga, mitte ainult kasvuhoone õhutemperatuuriga. Kui juhendis on mitu võimalikku külviaega, vali neist oma valguse, ruumi ja istutusplaani jaoks sobiv, mitte automaatselt kõige varasem. Nii väldid istikute liiga pikka ootamist kasvuhoones.
Eri taimede külvi- ja istutusajad ei pruugi kattuda. Näiteks tomatite, kurkide, kapsaste ja suvelillede puhul ära eelda, et üks kuupäev sobib kõigile liikidele või sortidele. Kui sa ei vaja kogu peenart korraga, jaga külv partiideks ning kirjuta iga nõu juurde sort, kuupäev ja kavandatud kasvukoht. Koosta iga partii jaoks ligikaudne ajavahemik, mil see vajab kasvuhoones kõige rohkem ruumi. Kui võrdled Bloomcabin Prestige'i kasvuhoonet, lähtu valitud variandi mõõtudest ning arvesta korraga kasvuhoones olevate taimede hulgaga, mitte ainult ühe külviga. Jäta ajakavasse varu juhuks, kui õue istutamine hilineb. Varu ei tähenda siiski, et kõik seemned tuleks varem külvata: nii võib ootavate istikute arv hoopis suureneda. Otsusta ette, millise hilisema külvipartii saab vajaduse korral edasi lükata ja millised taimed vajavad ooteajal suuremat potti. Hoia külvikuupäev ja kavandatud istutusvahemik eraldi kirjas. Kui ilm muudab istutusplaani, näed siis kohe, millised partiid vajavad tähelepanu ja milliste ajakava jääb samaks.
02
Kasvatuspinna vajadus eri kasvujärkudes
Kirjuta välja, mitu taime vajad igasse peenraossa, ja kontrolli seemnepakilt või kasvatamisjuhendist nende hilisemat vahekaugust. Ettekasvatuse ruumivajadus ei võrdu peenra pindalaga: külvinõu on sageli lai, pikeeritud istik vajab eraldi potti ning suurem taim võib vajada rohkem valgust või tuge. Joonista kasvatusaluste mõõdud plaanile, arvesta kastmise ajal kannuga liikumist ja jäta käigurada vabaks. Taimi peab saama üksikult tõsta, pöörata ja üle vaadata, ilma et teised potid tuleks eest ära tõsta. Kui kõik nõud mahuvad ainult tihedalt kokku surutuna, on kasutatav mahutavus väiksem kui paberil tundub. Vaata plaan läbi nii külvi, pikeerimise kui ka suuremate istikute etapis.
Kasvuhoone pindala ei näita üksi, kui palju istikuid seal mugavalt hoida saab. Mõtle läbi, kas kasutad töölauda, riiulit või põrandapinda, ja kontrolli, kas kavandatud lahendused sobivad valitud mudeliga; ära eelda, et kasvatuspinnad tulevad tootega kaasa. Tootelehel esitatud Bloomcabini oranžeeria pindalavahemik on 47–70 m², kuid ka suurema variandi puhul tuleb plaanile märkida tegelik kasvatusala, sissepääs ja liikumistee. Mõõda oma külvialused koos servadega ning potid koos alustega. Paigutust katsetades arvesta ka taime lehtede ulatusega: pottide mahtumine lauale ei tähenda, et suuremad istikud saavad seal üksteist varjamata kasvada. Riiulite puhul vaata, kas ülemine tasand varjab alumist ja kas alumisi taimi saab mugavalt kasta. Kui ruumi on mitmes osas, paiguta istikud külvi- või istutusaja järgi rühmadesse. Väiksemat pinda võib kasutada järjest, kui üks partii lahkub enne järgmise saabumist. Kui lahkumine sõltub ebakindlatest ilmaoludest, ära loe sama pinda veel kindlalt vabaks. Nii põhineb ruumiplaan mõõdetud nõudel ja realistlikul ajakaval.
Külvi ja pikeerimise tööala planeerimine
Kasvatusruum toimib paremini, kui külvamiseks, pikeerimiseks ja taimede korrastamiseks on vähemalt mõtteliselt oma kohad. Hoia värskelt külvatud nõud eraldi neist, kus istikud vajavad juba rohkem ruumi või teistsugust hooldust. Nii ei lähe sildid segamini ega pea rakendama kogu kasvuhoones ühesugust töövõtet. Kasuta nõude paigutamiseks stabiilset pinda ja jäta taimede juurde pääsemiseks piisavalt ruumi. Kui sama lauda kasutatakse nii külvamiseks kui ka potistamiseks, vabasta see enne järgmist külvipartiid. Lihtne tööjärjekord aitab kasvatuspinda korduvkasutada: külva, märgista, tõsta tärganud taimed järgmisse kohta ja valmista ala ette järgmise partii jaoks.
Pikeerimise või poti vahetuse ajaks varu vaba tööpinda ning koht kasutamata pottidele, substraadile ja kastmisvahenditele. Kui kaalud Accoya Fusioni panipaigaga kasvuhoonet, vaata konkreetse variandi andmetest üle, milline osa on kasvatusruum ja milline panipaik; hoiuruumi ei saa automaatselt arvestada külvialuste paigutuspinnaks. Mõtle tööjärjekord läbi ühe partii kaupa: kust võtad külvinõu, kuhu asetad uued potid ja kuhu tõstad valmis istikud. Kogu partiid ei pea korraga töölauale tooma, kui see jätab taimede käsitsemiseks liiga vähe ruumi. Hoia märgistamiseks vajalik käepärast ning tõsta silt koos taimega uude potti või märgista uus nõu kohe. Kui kasutad korduvkasutatavaid nõusid, puhasta need enne uut külvi ja kontrolli, et vee äravooluavad oleksid vabad. Eralda kasutatud nõude kogumise koht puhaste nõude hoiukohast. See aitab hoida tööala korras ka siis, kui osa taimi on alles külvifaasis ja teised ootavad juba peenrasse viimist. Töövahendite hoiukoht ei tohiks hõivata pinda, mille oled ajakavas istikutele reserveerinud.

03
Külv ja tärganud taimede hooldus
Enne külvi loe läbi liigi või sordi juhend: külvisügavus, külvitihedus ja niiskuse hoidmise viis ei ole kõigil seemnetel samad. Märgista nõu kohe sordi ja kuupäevaga, mitte alles hiljem, kui kastid võivad olla juba kõrvuti. Külva nii, et tärganud taimi saaks vajaduse korral ükshaaval käsitseda; väga tihedast külvist on neid keerulisem eraldada. Kui kasvatad ühes kastis mitut sorti, tee read ja sildid selgeks nii, et need ei lähe kastmise või nõu liigutamise ajal segamini. Märgi üles ka külvatud kogus. Nii säilib seos seemne, kasvatamisjuhendi ja hilisema peenrakohaga.
Kui kasutad niiskuse hoidmiseks külvil katet, jälgi tärkamist sageli ning eemalda või kohanda katet kasvatamisjuhendi järgi. Tärganud taimed vajavad valgust ja õhuvahetust; ära jäta kõiki külvinõusid automaatselt samasse kohta, kui nende vajadused erinevad. Mõtle ka sellele, kuidas saad nõud pikeerimise ajaks kätte ilma üle teiste taimede ulatumata. Kui hindad püramiidkasvuhoonet Bloomcabin Oasis, kontrolli valitud variandi mõõtmete põhjal, kuhu mahuvad külvinõud ja kuidas neile ligi pääsed. Mudeli kuju üksi ei näita tööala kasutatavust. Jälgi igas nõus, kas seemned tärkavad ühtlaselt või eri ajal. Mitme sordi ühises külvikastis võib üks rühm vajada juba teistsugust hooldust, kui teine alles idaneb; eraldi nõud annavad hoolduse muutmiseks rohkem võimalusi. Märgi üles tärkamise algus ja vaata üle, kas saad peenra jaoks vajaliku taimede arvu. Puuduvaid taimi märgates hinda uue külvi ajakulu, mitte ainult vaba ruumi olemasolu. Hilisem külv peab jõudma sobiva arengujärguni ajal, mil peenras on talle veel koht ja kasvutingimused sobivad.
Valgus, temperatuur ja õhuvahetus kasvuhoones
Kasvuhoone õhutemperatuur võib päikeselisel päeval muutuda kiiremini, kui õues valitseva ilma põhjal eeldad; pilves päev ja öö annavad teistsuguse pildi. Kütmata kasvuhoone ei taga ööseks seemnete idanemiseks või istikute kasvuks vajalikku soojust ega kindlat kaitset külma eest. Enne külvi võrdle mõõdetud tingimusi konkreetse liigi vajadustega. Pane termomeeter taimede kõrgusele, vaata näitu eri kellaaegadel ning jälgi rohkem kui üht kohta. Kui võimalik, jälgi ka öist miinimumi, sest päevane soe näit ei kirjelda kogu ööpäeva. Külvisubstraadi temperatuur võib õhutemperatuurist erineda; kui kasvatamisjuhend seab idanemisele kindlad temperatuuritingimused, tuleb hinnata ka külvinõus valitsevaid olusid. Õhutamise vajadus sõltub ilmast, taimede kasvujärgust ja kasvuhoone tingimustest. Ava tuulutuseks mõeldud avad või uks sobival ajal ning väldi istikute jätmist järsku tugeva õhuvoolu kätte. Kasuta mõõtmisi koos liigipõhise juhisega, mitte ühe kõigile taimedele mõeldud temperatuuriga. Kui vajalikku soojust ja valgust pole võimalik tagada, vali selle liigi ettekasvatuseks sobivam koht või külviaeg.
Valguse hindamiseks jälgi tingimusi taimede kõrgusel: kas riiul või külvikast varjab teist ning kas varju annavad lähedal olev puu, aed või sein. Vaata kasvatusala nii hommikul, keskpäeval kui ka pärastlõunal, sest üks päikeseline hetk ei kirjelda kogu päeva. Kevade jooksul võivad muutuda nii päikese asend kui ka puude lehestik. Vajaduse korral liiguta nõusid ja jäta kasvavatele taimedele rohkem vahet, et need ei varjaks üksteist. Taime pööramine võib aidata vähendada ühepoolset kasvu, kuid ei asenda piisavat valgust. Seinamudeli valikul ära eelda, et seina lähedus tagab sobiva valguse või temperatuuri. Seina kasvuhoone puhul hinda paigalduskoha tegelikku varju, ligipääsu ja õhutamise võimalusi ning kontrolli konkreetse variandi kirjeldust. Kui sama partiid tuleb hoida mitmel kasvatuspinnal, võrdle nende valgustingimusi enne taimede jaotamist. Väga erinevates oludes võivad sama külvi taimed areneda eri tempos. Peenrasse viimise plaanis arvesta seetõttu istikute tegelikku seisundit, mitte eeldust, et kõik ühel päeval külvatud taimed valmivad korraga.
04
Kastmine ja taimede igapäevane jälgimine
Kontrolli substraati enne kastmist, sest selle kuivamine sõltub nõu suurusest, kasvusubstraadist, taimest ja kasvuhoone oludest. Hoia külvi- või kasvatamisjuhendis soovitatud niiskust, kuid ära jäta nõusid pikaks ajaks seisva vee sisse, kui juhend seda ei eelda. Kasta nii, et vesi jõuab juurteni ega uhu seemneid paigast; väikest külvi võib vajaduse korral niisutada peene joaga või liigile sobival muul viisil. Kontrolli ka äravoolu, sest pealt kuivav pind ei pruugi näidata, kui niiske on substraat sügavamal. Kindla nädalapäeva kastmisgraafik ei asenda taimede ja mulla vaatlemist.
Vaata istikud regulaarselt läbi ning märka, kas mõni pott kuivab teistest kiiremini, taimed kasvavad ebaühtlaselt või lehtedel on kahjustusi. Need tähelepanekud aitavad kontrollida kastmisrutiini, valguse hulka ja taimede asukohta; üks märk üksi ei ütle alati probleemi põhjust. Hoia kastmisnõu ja töövahendid nii, et pääseksid taimede juurde üle teiste nõude ulatumata. Kui võrdled Accoya Fusioni kasvuhoonet, märgi valitud variandi plaanile ka veevõtukoha ja kasvatusaluste vaheline liikumistee. Arvesta, kus saad kastmisnõu täita ja kuhu selle töö vahepeal toetad. Igapäevasel ülevaatusel kontrolli ka karastamisele viidud taimi: nende kastmisvajadus võib kasvuhoonesse jäänud istikutest erineda. Kui taimi hooldab mitu inimest, leppige kokku, kes kastab ja kuidas tehtud töö märgitakse. Nii ei kasteta sama partiid kogemata kaks korda ega jäeta mõnda rühma tähelepanuta. Kahjustustega või teistest märgatavalt erineva kasvuga istikuid vaata lähemalt enne teiste hulka või peenrasse viimist. Ära püüa hooldusprobleemi lahendada üksnes istutuskoha muutmisega, kui selle põhjus on veel teadmata.
Karasta istikud enne peenrasse istutamist
Karastamine aitab kasvuhoones kasvanud istikutel järk-järgult harjuda õues oleva valguse, tuule ja temperatuurimuutustega. Alusta siis, kui ilmaolud sobivad konkreetsele taimeliigile. Vii taimed esmalt kaitstud kohta ning suurenda väljas veedetud aega ja kokkupuudet otsese päikesega sammhaaval. Ära tõsta õrna istikut kohe täispäikese või tugeva tuule kätte. Täpne tempo sõltub liigist, istiku seisundist ja ilmast, seega järgi võimaluse korral kasvatamisjuhendit. Karastamine ei tähenda lihtsalt taimede hoidmist lahtise ukse kõrval kogu päeva ega muuda külmaõrna liiki külmakindlaks. Vali kasvuhoone lähedal koht, kust saad nõud vajaduse korral kiiresti tagasi tuua. Alus peab olema stabiilne ning potid ei tohiks jääda seisvasse vette. Kanna taimi alusel, mis toetab nõusid kindlalt; taimede varrest tõstmine ei ole sobiv kandmisviis. Kui kasvatad mitut partiid, märgi üles, millised neist on juba õueoludega harjunud. Nii saad karastamise siduda peenrasse istutamise järjekorraga ega pea iga kord mälu järgi otsustama.
Vaata taimi pärast iga väljas veedetud aega ning kontrolli, kas need püsivad heas seisundis ja kas potid vajavad kastmist. Kui õhtuks või ööseks prognoositavad olud on mõnele taimerühmale ebasobivad, vii istikud kaitstud kohta tagasi. Ära pane kõiki taimi karastamise ajaks ühte tihedasse hunnikusse: ka seal vajavad nad valgust ja õhu liikumist ning neid peab saama üle vaadata. Kui peenrasse saab istutada mitmes järgus, hoia igal partiil alles selle silt ja istutusplaan. Nii ei aja sa segamini juba karastatud taimi nendega, mis vajavad veel kasvuhoones kaitset.

05
Valmista peenar ette enne istutamist
Tee peenar istikute saabumiseks valmis, enne kui hakkad taimi kasvuhoonest välja kandma. Eemalda konkureerivad umbrohud, kohanda kasvukoht taimeliigile sobivaks ja märgi taimede vahed kasvatusjuhendi järgi. Nii ei pea sa istikut hiljem ümber tõstma, sest istutuskohti napib. Kõrgpeenra ja maapinnapeenra niiskus ning soojenemine võivad erineda, seega hinda konkreetse koha mulda ja valgust, mitte ainult peenra nimetust. Kui muld on kuiv või vettinud, arvesta sellega enne töö alustamist. Pane valmis ka sildid, toestused ja muud vahendid, mida valitud taim vajab, et istutamist ei peaks nende otsimiseks katkestama.
Vali istutamiseks aeg, mis sobib taimele ja prognoositavale ilmale; võimaluse korral väldi õrna istiku viimist tugeva tuule või kõige intensiivsema päikese kätte. Enne potist eemaldamist kontrolli juurepalli niiskust. Tõsta taim potist ettevaatlikult ja püüa hoida juurepall tervena. Järgi liigile soovitatud istutussügavust: kõikidele taimedele ei sobi varre sügavamale mulda matmine. Kasta pärast istutamist taime ning mulla vajaduse järgi ja kontrolli, kas vesi jõuab juurepalli ümbrusse. Ära jäta istikut paljaste juurtega ootama, vaid vii see ettevalmistatud kohta. Märgi üles, milline sort millises reas kasvab, ning jälgi taimi ka pärast istutuspäeva. Vaata, kas need püsivad kindlalt mullas, kas juurepalli ümbrus kuivab ja kas ilm muutub liigile ebasobivaks. Ajutise katte kasutamisel kontrolli selle sobivust taimele ja tingimustele ning jälgi ka katte all valitsevat soojust. Peenrasse istutamine lõpetab kasvuhoone ettekasvatuse etapi, kuid mitte istiku kohanemise jälgimise. Jäta järgmiste päevade hoolduseks aega, mitte ainult istutustööks.
Vabasta kasvatuspind ja täienda ajakava
Veendu enne õueviimist, et peenras on taimedele koht ette valmistatud. Siis saad kasvuhoonest välja viia need istikud, mis on valmis ja millele on kasvukohas ruumi. Kui eri liigid jõuavad istutusvalmis eri ajal, vii neid partiide kaupa; ära jäta juba valmis taimi kasvuhoonesse ainult sellepärast, et peenraosa pole veel ette valmistatud. Samas ära kiirusta nõrga või karastamata istikuga pelgalt selleks, et tööpinda vabastada. Hoia hilisematele partiidele eraldi kasvatusala ja anna igale rühmale selge sihtpeenar. Nii on ruumi vabastamine osa plaanist, mitte juhuslik taimede ümberpaigutamine.
Pärast viimase partii istutamist pese kasutatud nõud, eemalda kasvatusalalt taimejäänused ja valmista pind järgmiseks tööks ette. Pane kirja külvi, tärkamise, pikeerimise, karastamise ja istutamise tegelikud kuupäevad ning taimede arv. Märgi juurde, kui palju taimi peenrasse jõudis ja millises etapis tekkis ruumipuudus. Selle artikli plaani jaoks on eriti kasulik võrrelda kavandatud ja tegelikku kasvuhoonest lahkumise aega: kas viivitus tulenes ilmast, taimede arengust või ettevalmistamata peenrast? Vaata ka peenrasse istutatud taimede kohanemist, et hinnata, kas karastamise korraldust tuleks muuta. Kui kavandad samas kasvuhoones pärast ettekasvatust kogu hooaja kasvatamist, arvesta need kasutused eraldi. T-kujulise disainiga aiakasvuhoone puhul kontrolli konkreetse variandi mõõte ning märgi plaanile ajutine istikuala ja hilisem kasvatusala. Säilita alles vajalikud käiguteed ka pärast ruumi ümberkorraldamist. Vabaneva pinna hindamisel lähtu tegelikult välja viidud partiidest, mitte kalendrisse märgitud kuupäevast. Järgmise kevade plaani muuda nende tähelepanekute põhjal, mis mõjutasid taimede õigeaegset jõudmist peenrasse.
Korduma kippuvad küsimused
Kuidas leida kasvuhoones külvamiseks sobiv aeg?
Arvuta külviaeg tagasi selle järgi, millal peenar ja taim võiksid olla istutamiseks valmis. Kasuta konkreetse liigi või sordi seemnepakki või kasvatamisjuhendit ning arvesta külvi, tärkamise, vajaduse korral potistamise ja karastamisega. Kindel kuupäev ei sobi kõigile taimedele ega igale kevadele.
Kuidas aru saada, et istik võib peenrasse minna?
Ära lähtu ainult taime kõrgusest ega külvist möödunud päevadest. Vaata kasvatamisjuhendis kirjeldatud arengujärku, taime tugevust ning seda, kas peenar ja ilmaolud istutamiseks sobivad. Kaitstud tingimustes kasvanud istik vajab enne välja viimist ka karastamist.
Kas kasvuhoonest võib istikud kohe peenrasse istutada?
Enne peenrasse istutamist tuleb kaitstud tingimustes kasvanud istikuid üldjuhul karastada. Harjuta taimi järk-järgult õues oleva valguse, tuule ja temperatuurimuutustega. Kohanemise tempo sõltub taimeliigist, istikute seisundist ja ilmast; järgi võimaluse korral liigipõhist kasvatamisjuhendit.
Kas kasvuhoone ukse lahti hoidmine asendab karastamist?
Ei. Tuulutamine muudab kasvuhoone õhuvahetust, kuid ei harjuta istikuid täielikult õues oleva valguse ja muutuvate oludega. Vii taimed sobiva ilmaga kaitstud kohta ning suurenda väljas viibimist järk-järgult.
Kas samas kasvuhoones saab hoida peenraistikuid ja kasvatada muid taimi?
Saab, kui ruum ja töökorraldus seda võimaldavad. Arvesta, et kogu hooaja kasvuhoones kasvavad taimed hõivavad pinda ning nende kastmise ja valguse vajadused võivad ettekasvatusest erineda. Joonista kummagi kasutuse ala eraldi, et sama ruumi mitte kahekordselt arvestada.
Peenra jaoks taimede ettekasvatamine õnnestub siis, kui külv on istutusplaani esimene etapp, mitte eraldiseisev töö. Sobita külviaeg, kasvuhoone ruumikasutus ja karastamine nii taime arengutempo kui ka peenra tingimustega. Istuta karastatud taimed välja sobival ajal ning jälgi nende kohanemist ka peenras. Nii saab kasvuhoone olla ajutine ettekasvatuskoht, kust taimed liiguvad ettevalmistatud kasvukohale ja mille vabanenud pinda saad kasutada järgmiseks kasvatustööks.