Taimede talvitamine pottides Bloomcabini alumiiniumkasvuhoones | Eesti
Taimede talvitamine pottides Bloomcabini alumiiniumkasvuhoones
Pottides kasvatatavate taimede talvitamine on üks olulisemaid teemasid aianduses Eestis. Eesti talved on sageli pikad, külmad ja muutlikud – esinevad tugevad külmaperioodid, korduvad külm–sula tsüklid, rohke lumi, kõrge õhuniiskus ning tugevad tuuled. Need tingimused kujutavad pottides kasvavatele taimedele märksa suuremat ohtu kui taimedele, mis kasvavad otse avamaal.
Erinevalt mullas kasvavatest taimedest puudub pottides kasvatatavatel taimedel looduslik pinnaseisolatsioon. Juurestik on ümbritsetud külma õhuga igast küljest ning substraat jahtub kiiresti, võib täielikult läbi külmuda ning päikesepaisteliste talvepäevade ajal sama kiiresti taas soojeneda. Need pidevad temperatuurikõikumised tekitavad juurtele tugevat stressi, põhjustavad taimede kuivamist ja on sageli potide purunemise põhjuseks.
Kvaliteetne :contentReference[oaicite:0]{index=0} alumiiniumkasvuhoone aitab neid riske märkimisväärselt vähendada. Alumiiniumkonstruktsioon ei roosteta, talub hästi niiskust ja temperatuurikõikumisi, kaitseb taimi tuule eest ning võimaldab luua stabiilsema mikrokliima. Siiski tuleb mõista, et isegi alumiiniumkasvuhoones nõuab taimede talvitamine läbimõeldud ja korrektset lähenemist.
Käesolev põhjalik ja tehniline artikkel on mõeldud Eesti aednikele ja Bloomcabini klientidele, kes soovivad kasutada oma kasvuhoonet aastaringselt. Artiklis selgitatakse, kuidas õigesti läbi viia taimede talvitamine pottides, miks keraamilised ja terrakotapotid ei sobi talveks, miks plastpotid, puidust kastid ja betoonpotid on oluliselt vastupidavamad, ning kuidas multšimine kaitseb juurestikku. Lisaks käsitletakse drenaaži, poti suuruse tähtsust, soojuse akumuleerimist, taimede paigutust kasvuhoones, talvist kastmist, ventilatsiooni ja niiskuse kontrolli. Olenemata sellest, kas plaanite kasvuhoonet osta või kasutate juba Bloomcabini alumiiniumkasvuhoonet, leiate siit praktilised ja pikaajaliselt toimivad soovitused.
Eesti talveklima ja selle mõju pottides kasvavatele taimedele
Eesti kliima on talvel sageli ebastabiilne. Pikad külmaperioodid vahelduvad sulaaegadega, mis tekitavad pidevaid temperatuurimuutusi. Just need külm–sula tsüklid on pottides kasvavatele taimedele eriti ohtlikud, kuna substraat paisub ja tõmbub kokku, kahjustades juuri.
Isegi kasvuhoones võivad päeva ja öö temperatuurierinevused olla suured. Päeval soojeneb kasvuhoone päikese käes kiiresti, öösel aga jahtub sama kiiresti. Seetõttu tuleb taimede talvitamisel Eestis arvestada nii isolatsiooni, soojusmassi kui ka õige paigutusega.
Miks pottides kasvatatavad taimed on talvel haavatavamad
Avamaal kasvavad taimed kasutavad ära pinnase soojusmahtu – mulla temperatuur muutub aeglaselt ja kaitseb juuri külma eest. Pottides kasvavatel taimedel see eelis puudub.
Substraat kaotab soojust läbi poti seinte, põhja ja pinnase ülaosa. Väiksemates pottides võib muld külmuda täielikult läbi isegi ühe külma ööga, ka kasvuhoones.
Põhiline füüsikaline probleem: vesi külmub ja paisub
Enamik talvekahjustusi on seotud veega substraadis. Vee külmumine suurendab selle mahtu ja tekitab tugeva surve nii juurtele kui ka poti seintele.
Avamaal hajub see surve ümbruskonda, kuid potis mõjub see otse anuma materjalile. Seetõttu on hea drenaaž ja liigniiskuse vältimine taimede talvitamisel ülioluline.
Miks keraamilised ja terrakotapotid ei sobi talveks
Keraamilised ja terrakotapotid on visuaalselt atraktiivsed, kuid Eesti talvetingimustes ebausaldusväärsed. Need materjalid on poorsed ja imavad niiskust.
Kui niiskus külmub, tekivad mikropraod, mis korduvate külm–sula tsüklite käigus kiiresti suurenevad, kuni pott praguneb või puruneb täielikult. Isegi glasuuritud potid ei ole täielikult kaitstud.
Praktiline lahendus on kasutada keraamilisi potte vaid dekoratiivsete ümbrispottidena suvel ning kasvatada taime talveks külmakindlas sisepotis.
Plast, puit ja betoon – parimad materjalid talveks
Plastpotid
Plastpotid ei ima vett ja on teatud määral painduvad, mis võimaldab neil taluda külmunud substraadi survet. Need on kerged ja lihtsad kasvuhoones ümber paigutada.
Puidust kastid ja anumad
Puit omab looduslikke isoleerivaid omadusi ning aeglustab soojuskadu. Suurem mullamaht tagab stabiilsema temperatuuri juurte ümber.
Betoonpotid
Betoonil on suur mass ja väga hea soojuse salvestamise võime. Temperatuurimuutused toimuvad aeglasemalt, mis kaitseb juuri sügava külmumise eest.
Poti suuruse tähtsus taimede talvitamisel
Mida suurem on pott, seda rohkem substraati ja seda parem soojusmaht. Suured potid külmuvad aeglasemalt kui väikesed.
Taimede ümberistutamine suurematesse pottidesse enne talve on üks tõhusamaid meetodeid juurekahjustuste vältimiseks.
Multšimine – täiendav kaitse juurestikule
Multšikiht moodustab isoleeriva kihi, mis hoiab õhku ja vähendab temperatuurikõikumisi. See on eriti oluline pinnapealsete juurte kaitseks.
Eestis sobivad multšiks koor, puiduhake, kookoskiud või kuiv põhk. Soovitatav kihi paksus on 5–10 cm.
Pottide paigutamine kasvuhoones talveks
Kõige külmemad alad kasvuhoones on tavaliselt seinte ääres ja nurkades. Stabiilsem temperatuur valitseb keskosas ja põranda lähedal.
Pottide rühmitamine vähendab soojuskadu ja loob ühise soojusmassi.
Kastmine, drenaaž ja ventilatsioon talvel
Talvel tuleb kastmist oluliselt vähendada, kuid mitte täielikult lõpetada. Ka külmas võivad taimed päikesepaistel kuivada.
Regulaarne lühiajaline ventilatsioon aitab kontrollida niiskust ning ennetada hallitust ja seenhaigusi.
