Selle veebisaidi sisu kvaliteedi parandamiseks ja kasutajate vajadustele vastavaks kohandamiseks kasutatakse küpsiseid – sealhulgas kolmandate osapoolte küpsiseid. Jätkates selle veebisaidi kasutamist nõustute küpsiste kasutamisega ning võimaliku suhtlusega, kui sisestate oma kontaktandmed mõnda saidi vormi.
Tagasi blogisse

Miks tomatid kasvuhoones lõhenevad?

Miks tomatid kasvuhoones lõhenevad?

Kasvuhoonetomatite viljakahjustused

Kasvuhoonetomat võib valmimise ajal ootamatult lõheneda. Sageli on kahjustus seotud ebaühtlase veevarustusega, kuid hinnata tasub ka temperatuurikõikumisi. Prao kuju, vilja küpsus ning see, millistel taimedel kahjustus kordub, aitavad tähelepanekuid võrrelda. Üksnes lõhe välimuse järgi ei saa siiski kindlaks teha, mis selle põhjustas.

Oranžeeria kasvuhoone aiavaade

Niiskuse kõikumine ja tomatite lõhenemine

Tomatite lõhenemise sage põhjus on ebaühtlane veevarustus: juureala kuivab kastmiskordade vahel ja märgub seejärel järsult. Kasvuhoones ei pea selleks vihma sadama. Sama kõikumist võib põhjustada pikk kastmisvahe, kuuma ilmaga kiiremini kuivav juureala või see, et üks peenraosa saab kastmisel rohkem vett kui teine. Seepärast loeb lisaks kastmiskordade arvule ka niiskuse ühtlus juurte ümber. Kastmisgraafik võib püsida muutumatuna, kuigi taimede veevajadus muutub. Vaata, mis juhtus enne uute pragude märkamist: kas mõni kastmiskord jäi vahele, ilm muutus päikeselisemaks või varem kuivana püsinud koht sai tavalisest rohkem vett. Eriti tähelepanelikult tasub jälgida anumates kasvavaid tomateid, mille veevarustus võib tugevasti kõikuda.

Niiskuse kõikumine on sage seletus, mitte iga üksiku vilja lõplik diagnoos. Aianduslikus hindamises arvestatakse ka temperatuurimuutustega ning lõhenemist tuleb eristada teistest viljakahjustustest. Üks pragu ei tähenda automaatselt haigust ega tõesta, et kasteti korraga liiga palju. Põhjuse leidmisel vaata koos prao kuju, vilja küpsust, taime asukohta ning sellele eelnenud ilma ja kastmist. Kui kahjustus ilmub mitmel taimel pärast samasugust muutust, tasub seda mustrit lähemalt uurida. Kui näed ainult üht vana armi ega tea selle tekkimise aega, ei pruugi põhjust enam usaldusväärselt taastada. Sellisel juhul annab järgnevate viljade jälgimine rohkem infot kui ühe kahjustuse põhjal tehtud kindel järeldus.

Prao kuju aitab kahjustust kirjeldada

Radiaalne lõhe algab tavaliselt varre kinnituskohast ja kulgeb mööda vilja külge, mõnikord kuni õiepoolse otsani. Kontsentrilised lõhed moodustavad varre ümber kaarjaid või ringikujulisi pragusid. Mõlemad võivad olla õhukesed ja kuivad või sügavad, lahtised ning viljalihani ulatuvad. Värske lõhe servad võivad olla niisked; vanem kahjustus võib olla kuivanud ja korgistunud. Vaata vilja nii varre poolt kui ka küljelt, sest ülalt vaadates võib prao sügavus märkamata jääda. Erista kesta läbivat lõhet pinnapealsest armist. Kirjelda nähtavat kahjustust enne põhjuse oletamist: näiteks „ringikujuline kuiv pragu varre ümber” on täpsem tähelepanek kui „haige tomat”. Kuju aitab vilju omavahel võrrelda, kuid ei näita üksinda kahjustuse põhjust. Lisa kirjeldusele, kas lõhe on üksik või leidub samal viljal mitu pragu.

Vaata, kus pragu asub ja kas see kordub. Mitmel küpsel viljal varre ümber olevad ringpraod annavad teistsuguse pildi kui üks juhuslik lõhe noorel rohelisel tomatil. Tume, sissevajunud laik vilja õiepoolses otsas ei ole tüüpiline lõhenemispragu ja vajab eraldi hindamist. Pildista kahjustatud vilja lähedalt ning tee teine foto tervest kobarast, et küpsusaste ja kahjustuse asukoht oleksid hiljem nähtavad. Võrdluspildil võiks olla sama sordi terve vili. Lisa kuupäev ja taime asukoht; ainult foto järgi ei saa tagantjärele kastmisolusid taastada. Kasvukoha skeem on kasulik ka siis, kui võrdled uue kasvuruumi jaoks näiteks klaaskasvuhoone Klassika valikut: märgi sellele kavandatud read ja käigud, mitte ainult välispiirid. Oma praeguses kasvuhoones nummerda read ja taimed. Nii saad järgmisel vaatlusel kontrollida just sama taime ning eristada olemasoleva lõhe muutumist uutest kahjustustest. Kui pragu on taimele jäänud viljal kuiv ja muutumatu, märgi seegi üles.

Kastmisrütm aitab põhjust leida

Kui kastad harva ja korraga palju, võib juureala enne järgmist kastmist kuivada ning seejärel kiiresti märguda. Kastmispäevade loend üksi ei näita, kui suur see muutus oli. Pealt kuiv muld ei pruugi tähendada, et sügavamal on samuti kuiv, ja niiske pind ei taga, et vesi on jõudnud kogu juurealani. Kontrolli niiskust ettevaatlikult juurte lähedal, vältides nende vigastamist, ning võrdle sama kohta enne kastmist ja pärast vee imbumist. Käsitsi hinnates kasuta iga kord sarnast sügavust ja asukohta, muidu võivad tähelepanekud kajastada eri mullakihtide erinevust. Anumas vaata lisaks, kas vesi imbub kasvusubstraati või voolab kiiresti selle ja anuma seina vahelt läbi. Äravoolu tekkimine ei tõesta iseenesest, et kogu juurepall märgus. Eesmärk on niiskus, mis ei kõigu pikast kuivusest järsku liigniiskuseni, mitte pidevalt läbivettinud kasvukeskkond. Õiget kastmisvahet ei saa määrata üksnes nädalapäeva järgi: sama anum võib pilvise ilmaga ja kuumal päeval kuivada väga erineva kiirusega.

Kastmise kohandamisel erista kastmiskorra kestust ja kastmiskordade vahet. Pikem kastmine ei lahenda alati liiga pikka kuivamispausi, nagu sagedasem kastmine ei aita juhul, kui vesi juurteni ei jõua. Märgi mõneks ajaks üles mõlemad ning lisa niiskuse hinnang enne kastmist. Kui kasutad automaatset süsteemi, kontrolli tegelikku tulemust ka pärast programmi muutmist; seadistatud aeg ei näita, kui palju vett iga taim sai. Uue kasvuruumi kavandamisel võib lähtekohaks olla Accoyaga kasvuhoone suuruste valik, kuid kastmisplaan koosta kavandatud peenarde ja anumate järgi. Eri mahuga anumad või erineva kasvupinnasega peenrad võivad vajada eraldi kastmisrütmi. Ära ühenda neid ühte rühma ainult sellepärast, et nad mahuvad samasse kasvuhoonesse. Kui taimed kasvavad ühesugustes tingimustes, on nende vajadusi lihtsam võrrelda. Kui tingimused erinevad, märgi see plaanile, et kastmist ei juhitaks ühe kõige kuivema või kõige märjema koha põhjal. Nii saad muuta kastmisvahet põhjendatult, mitte iga uue prao järel juhuslikult.

Millises küpsusjärgus viljad lõhenevad?

Märgi üles, kas kahjustatud tomat on veel roheline, hakkab värvuma või on juba küps. Nii saad eristada eri arengujärgus viljadel ilmnevaid kahjustusi ega käsitle kõiki pragusid ühe juhtumina. Vaata sama taime ja sordi vilju mitmes kobaras. Kui märkad lõhesid peamiselt küpsetel tomatitel, on see sinu kasvukoha kohta kasulik tähelepanek, kuid mitte veel tõend põhjuse kohta. Kui kahjustusi leidub ka väikestel rohelistel viljadel, lisa need eraldi märkmetesse. Küpsusastme kõrval pane kirja kastmine ja temperatuurimuutused: ainult vilja värvus ei ütle, millistes tingimustes pragu tekkis.

Sordinimi aitab tähelepanekuid korrastada, kuid eri sortide võrdlemisel tuleb arvestada ka nende kasvukohaga. Kasvuhoone eri osades olevad taimed võivad saada erinevalt valgust või soojust ning nende viljad ei pruugi olla sama küpsed. Kui kasvatad näiteks seinaäärses kasvuhoones, märgi üles taimede asukohad seina ja avatud külje suhtes ning vaatle, millal neile päike paistab. Võrdle sarnase küpsusega vilju, mitte ühe taime punast tomatit teise rohelisega. Märgi ka, kui sageli küpseid vilju korjad: kauem taimele jäetud viljade võrdlemine regulaarselt koristatud saagiga võib anda eksitava pildi. Ühe kahjustatud vilja põhjal ei saa otsustada, et sort sinu kasvukohta ei sobi. Säilita tähelepanekud koos sordinime ja asukohaga, et järgmise aasta võrdlus ei põhineks ainult mälul. Kui mõne sordi viljad näivad korduvalt rohkem lõhenevat, kontrolli enne järeldamist, kas selle taimed kasvasid teistest erinevates tingimustes.

Oranžeeria kasvuhoone vaade

Kuumus ja tuulutus muudavad taimede veevajadust

Soojas kasvuhoones võib juureala kastmiskordade vahel kiiremini kuivada, sest taimede veevajadus muutub koos ilma ja kasvuga. Päikeseline päev, pikem kuum periood või ruumi osade erinev õhuvahetus võib tähendada, et üks rida kuivab teisest kiiremini. Kui temperatuur ja valgus on peenra eri osades erinevad, võivad seal kasvada ka eri kiirusega viljad. Seetõttu tasub vaadata, kas lõhenemine ilmub pärast sooja või päikeselist perioodi ja kas kahjustatud viljad paiknevad kindlas kohas. Tuulutamine aitab kasvukeskkonda juhtida, kuid ei asenda juureala niiskuse jälgimist.

Tuulutuse mõju hindamiseks vaata, kuidas tingimused päeva jooksul muutuvad. Hommikune ja pärastlõunane temperatuurinäit võivad erineda rohkem kui kahe järjestikuse päeva näidud samal kellaajal. Paiguta termomeeter nii, et otsene päike näitu ei moonutaks, ning võrdle võimalusel taimede kõrgusel kasvuhoone eri osi. Kui kaalud T-kujulist oranžeeriat, uuri konkreetse variandi avatavate osade asukohti ja seda, kas kavandatud istutus jätab neile vaba ligipääsu. Sama küsimus on oluline olemasolevas kasvuhoones: taimede kasvades võib varem hõlpsasti kasutatav aken jääda lehestiku või sidumisnööride taha. Õhutamise järel jälgi ka juureala kuivamist, mitte ainult seda, kas ruum tundub jahedam. Tuulutamine ei asenda kastmist, kuid nende koosmõju tasub arvestada. Ära järelda ühest temperatuurinäidust, et lõhenemise põhjus on leitud. Kasulikum on võrrelda mitme päeva näite kastmise ja uute pragude ilmumise ajaga. Kui niiskus püsib ühtlane, ent kahjustused koonduvad kindlasse valgus- või soojusoludega kohta, on see põhjus seal vilju tähelepanelikumalt vaadelda.

Kasvuhoones aitab põhjust tuvastada järjepidev vaatlus

Pane mõne nädala jooksul kirja kastmise aeg või rütm, ilm, taime asukoht, sort, vilja küpsus ja prao kuju. Teaduslikult täpse päeviku asemel piisab järjepidevast vaatlusest, kui kogud iga kord sama infot. Märgi ka, kas kastmine oli tavapärane või tavalisest rikkalikum ning kas juureala tundus enne kastmist kuiv, parasniiske või märg. Selline ajajoon aitab märgata, kas praod tekkisid pärast pikka pausi või korduvad ka ühtlase kastmise korral. Kui muudad samal ajal kastmist, tuulutust ja väetamist, jääb ebaselgeks, milline muutus tulemust mõjutas.

Vaatluste tõlgendamisel erista üksikjuhtumit korduvast mustrist. Sama rea mitmel taimel ilmnev kahjustus annab põhjust kontrollida selle rea veevarustust. Kui lõhenevad ainult ühe sordi küpsed viljad, vaata üle ka nende taimede asukoht ja koristamise sagedus. Need on uurimissuunad, mitte tõestus. Ära võrdle ainult kahjustatud viljade arvu: viis lõhenenud vilja viiekümne seas annab teistsuguse pildi kui viis kuue seas. Täpsest arvestusest pole alati vaja alustada, kuid märgi vähemalt, kas kahjustatud oli üksikuid, umbes pooled või enamik vaadeldud vilju. Kasvukoha skeemile saad kanda peenrad ja kastmispunktid ka siis, kui ruum on näiteks püramiidkasvuhoones Oasis. Kasuta lihtsaid tähiseid, mida suudad hiljem ühtemoodi korrata. Pärast ühe tingimuse muutmist hinda eeskätt uusi kahjustusi; vanad praod jäävad nähtavaks ja võivad jätta mulje, et olukord pole paranenud. Kui kahjustus ei sarnane tavapärase lõhenemisega või lisanduvad ulatuslikud lehe- ja varrekahjustused, küsi aiandusnõustajalt abi. Saada talle lähifotod, taime üldvaade ning kastmise ja kasvukoha kirjeldus.

Lõhenenud tomatite koristamine ja säilitamine

Korja küps lõhenenud tomat õigel ajal ära, eriti kui pragu on värske ja avatud. Katkine kest jätab viljaliha rohkem keskkonna mõju alla ning vili võib rikneda kiiremini kui terve tomat. Juba tekkinud pragu ei kao, kuigi selle servad võivad kuivada ja armistuda. Rohelise vilja puhul erista pindmist kuiva armi sügavast lahtisest lõhest: esimene ei nõua tingimata kohest äraviskamist, teise puhul on riknemise jälgimine eriti oluline. Koristamisel ära pigista vilja prao kohalt ja tõsta kahjustatud tomatid eraldi, et neid saagi sorteerimisel uuesti hinnata. Märgi enne eemaldamist üles kahjustuse asukoht, kui uurid lõhenemise põhjust. Koristamine ei peata teiste tomatite lõhenemist, kuid võimaldab järgmisel vaatlusel uued kahjustused selgemini üles leida. Vaata samas kobaras olevad terved viljad samuti üle, kuid ära pea neid automaatselt kahjustatuks. Kui avastad lõhe alles pärast koristamist, ei saa selle tekkimise aega üksnes välimuse järgi kindlalt määrata.

Hoia lõhenenud viljad tervetest eraldi ja vaata need enne säilitamist uuesti üle. Avatud praod võimaldavad hallitusseentel viljasse pääseda, mistõttu ei sobi kahjustatud saak pikalt tähelepanuta seisma. Märgi, kas lõhe on kuiv ja armistunud või lahtine ning niiske; vaata ka, kas selle ümbrus on pehmenenud, tumenenud või hallitanud. Välimuse järgi ei saa anda kindlat kinnitust vilja söögikõlblikkuse kohta. Hallitanud või mädanenud tomat viska ära, ära kontrolli seda maitsmisega. Kui sügava lahtise lõhe tekkimise aeg on teadmata või vilja seisund tekitab kahtlust, eelista samuti äraviskamist. Koristamisel tehtud märge ei asenda hilisemat ülevaatust: kahjustuse ümbrus võib säilitamisel muutuda. Lõhenemise põhjuse uurimiseks piisab fotost ja vaatlusandmetest, kahjustatud vilja pole vaja selleks alles hoida. Säilita märkmetes ka info nende viljade kohta, mille kõrvaldamise järel samas kobaras uusi pragusid enam ei tekkinud.

Hoia juureala niiskus võimalikult ühtlane

Uute pragude vähendamiseks väldi olukorda, kus juureala kuivab pikalt ja saab seejärel korraga väga palju vett. Hoia kastmine võimalikult ühtlane, kuid ära lase mullal pidevalt läbimärg olla; sobiv rütm sõltub kasvupinnasest, anuma suurusest, taimede hulgast ja ilmast. Kontrolli niiskust enne, kui lisad automaatselt kastmiskorra. Kui kasvupind kuivab kiiresti, võib tomatitele sobiv pinnakate niiskuse kõikumist leevendada. Kasuta seda nii, et vars ei jääks tihedalt märja materjali vastu. Muuda rütmi järk-järgult ja vaata, kas uute pragude arv väheneb.

Väetise lisamine pole lõhenenud vilja automaatne ravi. Lisakogus ei paranda ebaühtlast vee kättesaadavust ning väetada tasub taime ja kasvukeskkonna vajaduse järgi. Kastmise hindamisel arvesta ka väetiselahuse kasutamisega: märgi üles, kas taim sai sel korral vett või lahust ja kas tavapärane hooldus muutus. Väldi samal ajal järsku ulatuslikku lehtede eemaldamist, sest see muudab viljade kokkupuudet päikese ja soojusega. Kui muudad mitut asja korraga, on uute kahjustuste vähenemist raske ühe meetmega seostada. Suuremas kasvuruumis, näiteks 47–70 m² pindalaga oranžeerias, jaga vaatlus ja hooldus peenarde kaupa. Ühes otsas kasvavad anumataimed ja teises otsas mullapeenras kasvavad tomatid ei pruugi vajada sama rütmi. Koosta iga kasvatusrühma jaoks lihtne kontroll: niiskus enne kastmist, vee jõudmine juurteni ning uute pragude olemasolu. Niiskuse ühtlustamine ei tähenda kõigile taimedele identset veekogust, vaid iga rühma vajadusele vastavat hooldust. Kui senine kastmine toimib ja uusi pragusid ei lisandu, pole põhjust rütmi pelgalt kalendri järgi edasi muuta.

T-kujulise kasvuhoone välisvaade

Peenarde paigutus mõjutab kastmise ühtlust

Kastmisrutiin võib olla sama, kuid vesi ei pruugi igasse peenrasse ühtemoodi jõuda. Kontrolli tilguteid ja voolikuühendusi, vaata nii kastmiskoha lähedal kui ka rea lõpus kasvavaid taimi ning võrdle juureala niiskust. Anumates jälgi ka äravoolu ja kuivamist. Kui ühes kohas korduvad lõhed, ära kalla kohe rohkem vett kogu kasvuhoonesse; otsi kõigepealt, kas just see rida saab vähem või ebaühtlasemalt vett. Nii väldid olukorda, kus osa taimi jääb endiselt kuivaks ja teine osa saab juba liiga palju vett.

Peenarde kavandamisel arvesta ligipääsuga taimedele ja kastmispunktidele ning sellega, kui suur osa põrandapinnast on päriselt kasvatamiseks kasutatav. Kogupindala ei võrdu peenrapinnaga. Näiteks panipaigaga Accoya kasvuhoone puhul erista plaanis kasvuala, käigud ja panipaik. Jäta võimalus vaadata üle ka tagumise rea ühendused ning kontrollida niiskust ilma teiste taimede vahel pressimata. Kastmissüsteemi ühendus, millele pääseb ligi ainult hooaja alguses, võib hiljem jääda märkamatult lekkima või ummistuda. Käsitsi kastmisel mõtle läbi vooliku liikumine: kui selle vedamine läbi ruumi on tülikas, võivad kaugemad taimed saada vähem tähelepanu. Anumate paigutamisel jäta nähtavaks nende äravoolukohad, et kogunenud vesi ei jääks varju. Need on hoolduse korraldamise küsimused, mitte põhjendus taimede arvu võimalikult suureks ajada. Hästi ligipääsetavas reas on lihtsam märgata nii kuiva kasvupinnast kui ka esimesi värskeid pragusid. Märgi plaanile kohad, mida tavalisest käiguteest ei näe, ja lisa need teadlikult oma kontrollringi.

Kasvuhoone valikul arvesta hooldusvõimalustega

Kui lõhenemine kordub igal hooajal, ei tähenda see automaatselt, et kasvuhoone tuleb välja vahetada. Enne sellist otsust tee selgeks, kas probleem on ruumi kasutamises või taimede hoolduses. Ebamugav ligipääs kastmiseks, raskesti avatav tuulutusaken ja liiga kitsas käik on konkreetsed puudused, mida saab kirjeldada ning võimalusel olemasolevas ruumis parandada. Kastmises tekkinud pikad pausid ei kao aga üksnes uue ehitise ostmisega. Pane kirja, milline praegune tegevus on keeruline ja mida uus lahendus peaks lihtsustama. Näiteks kõigi tilgutite kontrollimiseks vajalik ligipääs on selgem nõue kui üldine soov saada tomatitele paremad tingimused. See aitab võrrelda lahendusi tegeliku vajaduse järgi. Uue ruumi kavandamisel mõtle ka taimede täiskasvanud suurusele: kevadel vaba käik võib suvel lehestiku tõttu kitsaks jääda. Hooldusvõimalusi tasub hinnata kogu hooaja, mitte ainult istutuspäeva paigutuse järgi.

Mudelite võrdlemisel lähtu mõõtudega plaanist ja konkreetse variandi kirjeldusest. Kui kaalud näiteks Prestige'i kasvuhoonet, uuri, kuhu jäävad uksed ja avatavad osad ning milline kasutatav põrandapind sobib sinu peenarde ja käikudega. Küsi vajadusel müüjalt puuduvaid mõõte või selgitust tuulutuslahenduse kohta; mudelinimest neid omadusi järeldada ei saa. Plaanile märgitud kastmiskohad, vooliku tee ja hoolduseks vajalik ligipääs annavad võrdlusele praktilise aluse. Suurem kogupind ei pruugi olla vajalik, kui tegelik probleem on ühe rea halb ligipääsetavus. Samuti ei saa mudeli valikust lubada lõhenemisvaba saaki. Kasvuhoone on kasvukeskkonna osa, kuid viljade seisund sõltub ka sellest, kuidas juhitakse kastmist ja temperatuuri. Ostuotsuse jaoks erista seetõttu kaks küsimust: kas ruumis on mugav vajalikku hooldust teha ning kas senine hooldus hoiab juureala niiskuse ühtlasena. Esimest saab hinnata plaani ja tooteandmete põhjal, teist oma kasvatusvaatluste järgi. Nii ei muutu ühe hooaja viljakahjustus põhjendamatuks soovituseks uut kasvuhoonet osta.

Korduma kippuvad küsimused

Kas tomat lõheneb alati liigse kastmise tõttu?

Ei. Sageli on probleem veevarustuse kõikumises, näiteks kui kuivemale perioodile järgneb rohke kastmine. Kontrollida tasub ka temperatuurimuutusi ning seda, kas kasvuhoone eri osad saavad vett ühtlaselt. Üksnes prao põhjal ei saa öelda, et vett anti liiga palju.

Kas lõhenenud tomat tähendab, et taim on haige?

Mitte tingimata. Pragu on sageli kasvutingimuste kõikumisest tekkinud füüsiline kahjustus, mitte haiguse tunnus. Avatud lõhe võib siiski rikneda. Vaata, kas selle servad on kuivad ja armistunud või on ümbrus niiske, pehme või hallitanud.

Mida teha värskelt lõhenenud tomatiga?

Korja küps lõhenenud tomat ära ja hoia see tervetest viljadest eraldi. Avatud lõhe kaudu võivad viljasse pääseda hallitusseened. Hallitanud või mädanenud vili viska ära. Kui sügava lõhe tekkimise aeg on teadmata või vilja seisund tekitab kahtlust, ära seda söö; ainult välimuse põhjal ei saa söögikõlblikkust kinnitada.

Kas väetise lisamine aitab tomatite lõhenemist vältida?

Väetis ei paranda ebaühtlast kastmist ja lisakogus pole lõhenemise automaatne ravi. Väeta kasvukeskkonna ja taime vajaduse järgi. Kui märkad lisaks lõhenemisele muid püsivaid kasvuhäireid, hinda neid eraldi. Ainult prao põhjal pole põhjust väetisekogust suurendada.

Kas kasvuhoone tuulutamine lõpetab tomatite lõhenemise?

Tuulutamine aitab temperatuurikõikumisi piirata, kuid ei kõrvalda üksi niiskuse kõikumist juurealal. Jälgi samal ajal kastmise ühtlust, kasvuhoone eri osade tingimusi ning seda, millistel viljadel uusi pragusid tekib. Juba tekkinud lõhed tuulutamisega ei kao.

Kui tomatid kasvuhoones lõhenevad, vaata kõigepealt kahjustuse kuju, viljade küpsust ja seda, kas praod korduvad samas peenras või samadel taimedel. Võrdle tähelepanekuid kastmise ja temperatuurimuutustega ning kontrolli niiskust juurealal. Eesmärk on vähendada järske kõikumisi, mitte lisada iga prao järel vett või väetist. Korja küpsed kahjustatud viljad ära ja hinda hoolduse muutmise tulemust uute pragude, mitte vanade armide järgi.

45% soodsam veebist ostes
Mugavad ja kasumlikud ostud veebis
Küsi meilt
Võtke meiega ühendust
Telefon:
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registrikood:
38944924
Aadress:
Thriges Plads 6, 5000 Odense C, Denmark
Sotsiaalmeedia
Jälgige meid Instagramis, Facebookis ja Twitteris, et saada viimaseid uudiseid ja parimaid pakkumisi Bloomcabin-lt.
X
Kas teil on küsimusi ja soovite, et helistaksime teile tagasi?
+372
−
✖