Selle veebisaidi sisu kvaliteedi parandamiseks ja kasutajate vajadustele vastavaks kohandamiseks kasutatakse küpsiseid – sealhulgas kolmandate osapoolte küpsiseid. Jätkates selle veebisaidi kasutamist nõustute küpsiste kasutamisega ning võimaliku suhtlusega, kui sisestate oma kontaktandmed mõnda saidi vormi.
Tagasi blogisse

Tomatite viljatipumädanik kasvuhoones: miks väetisest ei pruugi abi olla

Tomatite viljatipumädanik kasvuhoones: miks väetisest ei pruugi abi olla

Taimekasvatus kasvuhoones

Tomati viljatipumädaniku tunneb sageli ära vilja õiepoolsesse otsa tekkiva tumeda, sissevajunud laigu järgi. See seostub kaltsiumiga, kuid ei tõesta, et mullas oleks kaltsiumi liiga vähe. Kaltsium võib juurekeskkonnas olemas olla, ent ebaühtlane niiskus või juurte häiritud töö võib takistada selle jõudmist arenevasse viljasse, eriti kui viljad kasvavad kiiresti. Seetõttu ei pruugi lisaväetis aidata ning läbimõtlemata lisamine võib juureala hoopis koormata. Allpool selgitame, kuidas kahjustust eristada, mida kastmise juures jälgida ja millal tasub teha mullaanalüüs või küsida asjatundjalt hinnangut. Ühe tomati põhjal ei saa veel järeldada, kas väetist on vaja lisada.

Kuusnurkne kasvuhoone aias

Enne väetise lisamist 1

Viljatipumädaniku tüüpiline välimus

Tomati viljatipumädaniku tüüpiline tunnus on laik vilja õiepoolses otsas, varre kinnituskoha vastas. Laigu värvus võib ulatuda rohekaspruunist mustani. Kahjustuse laienedes vajub viljakude lohku ning vilja ots võib näida lamenenud. Ühel viljal võib laik jääda väikeseks, teisel hõlmata suure osa õiepoolsest otsast. Täpne suurus ja kuju ei ole siiski üksi kindel diagnoos. Kõige olulisem vihje on paiknemine õie kunagise kinnitumiskoha ümbruses, mitte see, kas laik näib fotol täiesti ümar. Vaata vilja eri külgedelt, sest ainult ühe nurga alt tehtud lähivõte võib kahjustuse asukohast eksitava mulje jätta. Kirjelda eraldi laigu värvi, ulatust ja sissevajumist, selle asemel et nimetada iga tumedat kohta kohe viljatipumädanikuks.

Vaata vähemalt mitut sama taime vilja ning võrdle nende õie- ja varrepoolseid otsi. Märgi üles, millises kobaras ja kasvufaasis kahjustust märkasid ning kas kõrvaltaimedel esineb sama tunnus. Erista märkamise aega kahjustuse tekkimise ajast: esimene tähelepanek ei näita tingimata, millal vilja areng häiritud oli. Nii saad aru, kas probleem piirdub ühe vilja või taimega või kordub kindlas peenraosas. See aitab enne väetamist või kastmise muutmist eristada üksikut kahjustust laiemast kasvutingimuste probleemist. Vaata ka lehti ja võrsete üldseisundit, kuid ära eelda, et need peavad viljatipumädaniku korral muutuma.

Kuidas eristada viljatipumädanikku muudest kahjustustest?

Alusta laigu asukohast: kas see on õiepoolses tipus, varre lähedal või vilja küljel? Õiepoolses otsas paiknev tume, sissevajunud laik sobib viljatipumädaniku kirjeldusega. Mujal paiknev kahjustus vajab teistsuguste põhjuste kaalumist. Vaata, kas näha on lõhet, pindmist heledat ala, muljumiskohta või pehmet lagunevat kude. Need tähelepanekud aitavad kahjustust kirjeldada, kuid ei määra iseenesest selle põhjust. Viljal võib olla ka mitu kahjustust korraga ning algsele viljatipumädanikule võib lisanduda muu mädanik. Ära püüa iga pruuni laiku ühe nimetuse alla mahutada. Kui tunnused ei vasta tüüpilisele asukohale ja kujule, jäta diagnoos esialgu lahtiseks. Hinda koos laigu asukohta, tekstuuri, muutumist ja vilja küpsusastet ning anna need andmed vajaduse korral nõustajale edasi.

Kui pildistad vilja võrdlemiseks, näita tervet vilja, varre- ja õiepoolsest otsast tehtud vaadet ning kahjustuse lähivõtet. Võimaluse korral lisa samast kobarast teise vilja ja kogu taime üldvaade. Musta laigu lähifoto üksi ei näita, kus see viljal asub ega kas teistel viljadel kordub. Tee pilt loomulikus valguses ja väldi filtreid, mis muudavad kahjustuse värvi. Kui jälgid sama vilja mitmel päeval, säilita piltide juures kuupäevad, et laigu muutumist oleks võimalik võrrelda. Fotod aitavad tunnuseid kõrvutada, kuid ei tõenda mulla kaltsiumipuudust ega välista juureprobleemi. Kui laik levib kiiresti, on märg ja pehme või taime lehtedel ning vartel on muid sümptomeid, küsi aiandusasjatundjalt hinnangut. Anna talle võimalusel teada ka kastmise ja väetamise käigust. Artikli kasvuhoonefotod näitavad kasvuruume, mitte viljatipumädaniku diagnostilisi tunnuseid.

Enne väetise lisamist 2

Mulla kaltsiumisisaldus ei näita üksi selle omastamist

Kaltsium on vajalik taimerakkude ehituses ning kasvav vili vajab seda oma arengu ajal. Mulla üldine kaltsiumisisaldus ei näita üksi, kui palju taim seda konkreetsel ajal kätte saab. Rolli mängivad ka mulla pH, niiskus, juurte seisund ja teiste lahustunud toitainete tasakaal. Seetõttu ei võrdu tumeda laigu nägemine automaatselt kaltsiumipuudusega mullas. Oluline on eristada kaltsiumi vähesust juurekeskkonnas sellest, et kaltsium ei jõua piisavalt kiiresti arenevasse viljakoesse. Need olukorrad võivad anda sarnase välise tunnuse, kuid vajavad erinevat käsitlust. Sümptom annab põhjuse kasvutingimusi uurida, mitte valmis väetamisretsepti.

Mullaproovi tõlgendamisel tuleb kõigepealt teada, millist kasvukohta see kirjeldab. Kas tomatid kasvavad kasvuhoone aluspinnases, sisse toodud mullaga kõrgpeenras või eraldi kasvunõudes? Ühe peenra tulemust ei saa automaatselt üle kanda teistsuguse täitega peenrale. Ka vana kasvuhoone mulla analüüs ei kirjelda uude kasvuhoonesse hiljem toodavat mulda. Kui alles võrdled kasvuruume, saab näiteks Oasise püramiidkasvuhoone suurusvalikut kasutada esialgse plaani koostamisel: tootelehel on pindalavahemik 5,53–18,9 m². Plaanile märgi eraldi kavandatud peenrad ja kasvunõud, sest nende kasvukeskkondi tuleb hinnata omaette. Olemasolevas kasvuhoones kirjuta enne proovi võtmist üles, kust muld pärineb, kui kaua seal tomateid on kasvatatud ning milliseid mullaparandajaid on kasutatud. See taust aitab laboril või nõustajal tulemust mõtestada. Märgi ka viimase väetamise aeg ja kasutatud toode. Kui sul on varasemaid analüüse, võrdle neid uue tulemusega üksnes siis, kui proovivõtukoht ja analüüsimeetod on võrreldavad. Kaltsiuminäitu ei tasu hinnata eraldi pH-st ega teha selle põhjal oletust kogu kasvuhoone kohta. Mulla koostise kohta annab teavet analüüs, mitte kasvuhoone mudel või pindala.

Kuidas kaltsium juurtest viljani jõuab?

Taim omastab kaltsiumi juurte kaudu ning selle jõudmine arenevate taimeosadeni sõltub vee liikumisest. Kuningliku Aiandusseltsi ehk RHS-i viljatipumädaniku juhend selgitab, et mullas ja taimes on kaltsiumi enamasti piisavalt, kuid viljad ei konkureeri selle saamisel lehtedega sama hästi. Nii võib just vilja õiepoolses otsas tekkida kohalik kaltsiumipuudus. Lehtedesse jõudnud kaltsium ei liigu hõlpsasti edasi viljadesse. See selgitab, miks mulla kaltsiumisisaldus ja vilja tegelik varustatus ei pruugi olla üks ja sama. Ühe vilja kahjustus ei tõenda seega iseenesest, et kogu taim või peenar oleks kaltsiumivaene.

Kiiresti kasvav vili vajab kaltsiumi just rakkude moodustumise ajal. Kui juured on kuivanud, kahjustunud või hapnikuvaeses, läbivettinud mullas, võib nende töö häiruda ning kaltsiumi jõudmine viljani väheneda. Ka taime lehtede ja viljade veekasutus ning kasvukiirus mõjutavad seda, kuhu vesi ja mineraalained liiguvad. Juurte seisundit hinnates meenuta hiljutisi töid: kas taim istutati ümber, selle lähedalt kaevati või mulda kobestati sügavalt? Ära kaeva juurestikku diagnoosi saamiseks ulatuslikult lahti, sest nii võid tekitada lisakahjustuse. Peenarde paigutuses on kasulik ette näha koht, kust ulatad kastma ja niiskust kontrollima ilma mulda taimede ümber tallamata. Uut kasvuruumi valides võid vaadata panipaigaga Accoya Fusioni kasvuhoonet ning küsida mõõtudega plaani, millele oma peenrad ja käiguteed märkida. Panipaiga nimetus üksi ei näita, kuidas kasvuala sinu tarbeks jaguneb. Arvesta plaanil ka vooliku, kastmiskannu ja hooldusvahendite kasutamisega, et nende võtmiseks ei peaks taimede vahele astuma. Juurte ümbruse seisundit on lihtsam jälgida, kui kontrollkohad jäävad ligipääsetavaks ka täiskasvanud taimede korral. Selline ligipääs toetab hooldust, kuid ei asenda juureala tegelike tingimuste hindamist.

Kuusnurkse kasvuhoone vaade

Enne väetise lisamist 3

Ebaühtlane kastmine ja juurte kahjustused

Kui juureala kuivab tugevalt läbi ja saab seejärel korraga palju vett, muutuvad juurte tingimused kiiresti. Selline kõikumine võib häirida vee ning kaltsiumi jõudmist arenevasse viljasse. Pidevalt märg muld ei ole parem: liigne vesi vähendab juurte ümber õhku ning võib nende tööd samuti pärssida. Pealispind ei näita alati, mis toimub sügavamal, kus paikneb suurem osa aktiivsetest juurtest. Kasvuhoones võib peenra üks serv saada rohkem vett kui teine, eriti kui kastad käsitsi või kastmisliin ei jaota vett ühtlaselt. Seega on oluline kontrollida nii läbikuivamist kui ka seda, kas muld jääb pikaks ajaks vettinuks.

Kontrolli mulla niiskust juureala sügavuselt mitmest kohast, mitte üksnes pealt või kastmisallika juurest. Võrdle kahjustusega taimede ja tervete taimede kasvukohti. Niiskust hinnates kasuta iga kord võimalikult sarnast kohta ja sügavust, muidu võid võrrelda kuiva pealispinda sügavama märja mullaga. Konteineris vaata lisaks, kas substraat kuivab kiiresti ja kas liigne vesi pääseb ära voolama; peenras jälgi, kas kastmine jõuab rea mõlemasse otsa. Tilkkastmise puhul kontrolli vee jõudmist ka rea lõppu ning ära piirdu süsteemi tööheli või märja alguspunkti vaatamisega. Kindlat kastmiskordade arvu ei saa kõigile kasvuhoonetele ette anda, sest vajadus sõltub mullast, ilmast, taime suurusest ja kasvunõust. Uut kasvuhoonet kavandades võib Prestige kasvuhoone suuruste võrdlus aidata hinnata, kui palju ruumi jääb soovitud kasvunõude ja hoolduskäigu jaoks. Tootelehel esitatud 3,77–28,08 m² ei ole siiski sama mis kasutatav peenrapind. Joonista nõud või peenrad mõõtkavas ning jäta ligipääs kastmiskohtadele. Kontrolli enne ostu konkreetse variandi sisemõõte ja ukse asukohta, sest ainult pindalanumbrist paigutuse hindamiseks ei piisa. Nii saab kastmist kavandada tegeliku paigutuse, mitte üksnes kasvuhoone suuruse järgi.

Kasvuhoone kuumus ja õhuniiskus mõjutavad veevajadust

Kasvuhoone olud võivad päeva jooksul kiiresti muutuda. Päikeselisel ajal tõuseb temperatuur ning suureneda võib ka lehtede veekadu; õhuniiskus ja õhu liikumine mõjutavad samuti taime veekasutust. Väga kõrge õhuniiskus võib omakorda piirata vee omastamist juurte kaudu. Seetõttu ei saa kastmisvajadust hinnata ainult selle järgi, kas õhk tundub kuum või niiske. Kasvuhoone katuse all olevate peenarde kastmist ei saa jätta vihma hooleks. Üks õhutemperatuuri näit või üks kuiv pealispind ei kirjelda kogu kasvuala. Taimed eri ridades võivad paikneda erineva valguse ja õhuvahetusega kohtades ning nende juureala niiskuski võib erineda.

Õhutamine aitab kasvuhoone kuumust juhtida, kuid ei asenda juureala niiskuse kontrollimist. Temperatuuri ja õhuniiskuse võrdlemiseks jälgi näite taimede kõrgusel ning väldi mõõturi asetamist otsese päikese kätte, kui selle kasutusjuhend seda ei luba. Üks keskpäevane mõõtmine ei näita hommiku ja õhtu erinevust ega seda, kui kaua kuum periood kestis. Märgi tähelepanekute juurde kellaaeg, ilmaolud ja see, kas uksed või tuulutusavad olid avatud. Suuremas kasvuruumis võrdle vähemalt eri otste ja keskosa tingimusi. Kui kaalud Bloomcabini oranžeeria suurusvariante, mille tootelehel on pindalavahemik 47–70 m², küsi enne valikut konkreetse variandi tuulutusavade paigutust ja kasutusvõimalusi. Esitatud pindala ei tõenda ühtlast õhuvahetust ega temperatuuri. Paigutusplaanil arvesta ka täiskasvanud taimede kõrguse ja laiusega: tühja kasvuhoone läbipääsud ning õhu liikumine ei pruugi kirjeldada tihedalt täitunud kasvuruumi. Vaatluste eesmärk ei ole leida üht ideaalset mõõtunumbrit, vaid aru saada, millal ja kus taimede veevajadus muutub. Kui kahjustus kordub ainult ühes piirkonnas, võrdle sealset valgust, õhu liikumist ja kastmist ülejäänud kasvualaga. Nii saab kuuma ilma üldmõju eristada kohalikust kuivaks jäävast peenranurgast.

Enne väetise lisamist 4

Miks lisaväetis ei pruugi aidata?

Lisaväetis ei paranda kaltsiumi liikumist, kui juureala kuivab korduvalt läbi või juured ei tööta hästi. Liigne väetamine võib suurendada lahustunud soolade hulka mullas ning raskendada juurtel vee omastamist. Eriti problemaatiline võib olla väetise lisamine kuivale mullale, kus tekib kontsentreeritud mullalahus. Ka väetise koostis loeb: RHS-i juhend toob näiteks ammooniumsoolad, mis võivad kaltsiumi omastamist takistada. See ei tähenda, et mõni üksik koostisosa oleks alati viljatipumädaniku põhjus. Pane kirja, mida ja millal oled lisanud, ning järgi väetise kasutusjuhendit. Ära korda väetamist ainult sellepärast, et laik on tume: väliselt sarnane sümptom võib tekkida eri põhjustel.

Ka lubi ja kaltsiumilisand pole automaatne lahendus. Nende kasutamise sobivus sõltub mulla või substraadi analüüsist ning lisand ei taasta juba kahjustunud vilja. Lehtedele pritsitud kaltsium ei taga, et seda jõuab piisavalt areneva viljani, sest kaltsium liigub taimes piiratud määral ühest koest teise. Enne uue toote lisamist vaata üle kogu senine väetamine, sealhulgas istutusmulda segatud väetis ja kastmisveega antud toitelahus. Mitme eri nimetusega toote kasutamine ei tähenda, et nende toitained ei kattuks. Väetise koguse arvutamisel erista peenra pindala, kasvunõu mahtu ja kastmislahuse kogust ning järgi just toote juhendis kasutatud arvestusviisi. Kui koostad kasvuala plaani Klassika klaaskasvuhoone jaoks, mõõda sellele märgitud peenrad eraldi. Käiguteed ja tööala ei kuulu väetatava mulla pindala hulka. Kasvuhoone tootelehel olev suurusvahemik ei määra seega vajaliku väetise kogust. Hoia kasutatud toodete pakendid või kirjuta nende koostis üles, et analüüsi tulemuse kõrval oleks teada ka senine toitainete lisamine. Kui analüüs viitab lisandi vajadusele, lase soovitus siduda konkreetse kasvukeskkonna ja olemasoleva väetamisplaaniga, mitte ära lisa mitut toodet igaks juhuks korraga.

Mida enne kastmisrutiini muutmist kontrollida?

Enne kastmisrutiini muutmist uuri, kas kahjustuse paiknemine annab põhjuse kohta vihje. Märgi lihtsale peenraskeemile kahjustatud ja nähtavalt terved taimed ning lisa, kuidas iga rida vett saab. Kui kahjustus koondub ühe kastmisliini lõppu, kontrolli selle piirkonna veevarustust; kui see esineb eri ridades, otsi ka ühiseid muutusi hoolduses või ilmastikus. Võrdle võimaluse korral sama sordi ja sarnase kasvujärguga taimi. Eri sortide või eri ajal istutatud taimede erinevus ei tõenda üksinda kastmisviga. Märgi ka, kas probleem ilmnes korraga mitmel viljal või lisanduvad kahjustused järk-järgult. See aitab valida, mida esimesena kontrollida, ilma et peaksid kogu kasvuhoone kastmist ühe tomati põhjal muutma. Skeem näitab seoseid, kuid ei kinnita veel nende põhjust.

Kui kontroll näitab konkreetset puudust, näiteks mõne taime kuivaks jäämist või vee pikaks ajaks seisma jäämist, tegele selle põhjusega. Ära jäta ilmset kastmisprobleemi parandamata üksnes selleks, et teha rangelt ühe muutujaga katset. Kui puudust ei ole kohe näha, muuda korraga võimalikult vähe tingimusi ja märgi üles, mida muutsid ning millal. Kastmisaja pikendamine, kastmiskordade lisamine ja korraga suurema veekoguse andmine ei ole sama muudatus; päevikus tasub need eraldi nimetada. Hoolduse korraldamisel arvesta ka sellega, kes taimi sinu äraolekul kastab ning kas ta pääseb kõigi kasvunõude ja kastmiskohtadeni. Kui kavandad seina äärde paigutatavat kasvuhoonet, kanna mõõtudega plaanile nii ukse asukoht kui ka kavandatud taimeread. Tootelehe järgi ei saa eeldada, et kõigile peenardele pääseb ligi mõlemalt poolt. Küsi valitud variandi paigutuse hindamiseks vajalikke mõõte ning mõtle läbi ka hooldus pärast taimede suureks kasvamist. Üheselt kirjeldatud kastmisrutiin aitab eri hooldajatel vältida olukorda, kus keegi kastab juba märga mulda uuesti või jätab kaugema rea vahele. Rutiini aluseks peab siiski jääma juureala tegelik niiskus, mitte ainult kellaaeg.

Klassikaline alumiiniumkasvuhoone

Enne väetise lisamist 5

Kuidas hinnata, kas olukord paraneb?

Juba kahjustunud tomati laik ei kao, mistõttu ära kasuta vana vilja paranemise mõõdupuuna. Jälgi vilju, mis hakkavad arenema pärast kasvutingimuste korrigeerimist, ning võrdle nende õiepoolseid otsi. Kui uutel viljadel kahjustust ei teki, võib see viidata paranenud tingimustele, kuid ei tõesta üksinda, milline tegur varem probleemi põhjustas. Kui muutsid korraga kastmist, väetamist ja õhutamist, on põhjust raskem eristada. Ka ilmaolud võivad samal ajal muutuda. Hoia seepärast lahus kaks küsimust: kas uusi kahjustusi tekib vähem ning kas tead kindlalt, miks olukord muutus? Esimesele saad vastata vilju jälgides; teisele ei pruugi koduste vaatluste põhjal lõplikku vastust saada.

Tee jälgimiseks lihtne tabel, kus igal taimel või taimereal on püsiv tähis. Kirjuta juurde sort, kahjustuse esmakordse märkamise kuupäev, kobar ja vilja ligikaudne kasvujärk. Hoia nähtavalt kahjustatud viljad arvestuses eraldi hiljem arenevatest viljadest, muidu võib sama vana laigu korduv nägemine jätta mulje, et kahjustusi tuleb aina juurde. Võrdle ka vaadeldud viljade koguarvu: kahe kahjustatud vilja leidmine kahe vilja seast ei ole sama tähelepanek kui kahe leidmine suure hulga hulgast. Selline arvestus ei anna laboratoorset diagnoosi, kuid muudab muutuste kirjeldamise täpsemaks. Kui võrdled tulevase kasvuruumi jaoks Accoya kasvuhoone variante, mõtle paigutusplaanis läbi ka ridade ja kasvunõude tähistamine. Mudeli nimi ei määra taimede asukohti; need saad oma plaanile ise kanda. Märgised peaksid olema loetavad ka siis, kui lehestik on suureks kasvanud. Märgi päevikus eraldi tehtud hooldusmuudatused ja ilmastiku oluline muutumine, sest paranemine võib nendega ajaliselt kokku langeda. Ühe terve kobara põhjal ei saa veel öelda, et põhjus on lõplikult kõrvaldatud. Vaata, kas sama suund jätkub järgmistel arenevatel viljadel, ning kas teistes ridades ilmneb samasugune muutus.

Millal teha mullaproov või küsida asjatundjalt nõu?

Mullaproov on mõistlik enne kaltsiumi, lubja või muu väetise lisamist, eriti kui kahjustus kordub mitmel viljal või kasvuperioodil. Võta proov labori juhiste järgi sümptomitega taimede juureala mullast. Kui peenrad või kasvusubstraadid erinevad, võib olla vaja neid eraldi hinnata; ühe koha tulemus ei pruugi kirjeldada kogu kasvuhoonet. Vaata koos kaltsiuminäiduga pH-d ning küsi laborist, kas tulemust tuleb tõlgendada mõne muu mullaomaduse põhjal. Ära lisa lupja ainult kaltsiumipuuduse kahtluse tõttu, sest see muudab ka mulla pH-d. Kui kasvatad potis, küsi laborist, kuidas võtta proov kasutatavast substraadist ja milline analüüs sellele sobib.

Aiandusasjatundjalt tasub abi küsida, kui kahjustus ilmub ka uutele viljadele pärast seda, kui oled juureala niiskust jälginud, või kui taim närbub, lehed muutuvad või kahjustus levib vilja teistesse osadesse. Nõu küsimisel lisa fotod tervest viljast, mõlemast otsast ja kogu taimest ning kirjeldus kastmisest, väetamisest ja kasvukohast. Märgi juurde sort, istutamise aeg ja see, kas kahjustus piirdub ühe peenraga. Laboritulemuse olemasolul saada ka selle kuupäev ning proovivõtukoha kirjeldus. Kasvukoha skeem aitab selgitada, kas taimed paiknevad eri harudes, eraldi peenardes või samas kastmisreas. Kui kavandad T-kujulise disainiga oranžeeria kasvuhoonet, saad juba planeerimisel anda kasvuala eri osadele selged tähised ja kasutada neid hiljem hooldusmärkmetes. See ei tähenda, et mudeli kuju põhjustaks viljatipumädanikku või hoiaks seda ära. Nõustaja jaoks on oluline sinu tegelik taimede ja kastmise paigutus, mitte ainult kasvuhoone nimetus. Küsi, kas probleemi hindamiseks piisab fotodest ja kasvatusandmetest või on vaja lisaproovi. Enne vilja või taimeosa saatmist lepi kokku, millist materjali vajatakse ja kuidas seda edastada. Nii väldid olukorda, kus kohale jõudnud proov ei võimalda kahjustuse algset iseloomu enam hinnata.

Korduma kippuvad küsimused

Kas viljatipumädanik levib ühelt tomatilt teisele?

Tavaliselt mitte. See on füsioloogiline häire, mitte nakkus. Kahjustunud koele võib hiljem lisanduda mõni muu mädanik, nii et kiiresti laienev või pehmeks muutuv laik võib vajada uut hindamist.

Kas lisakaltsium parandab juba kahjustunud vilja?

Ei. Olemasolev sissevajunud laik ei parane. Kaltsiumilisandit tasub kaaluda siis, kui analüüs või asjatundlik hinnang näitab selle vajadust; kui põhjus on ebaühtlane kastmine, ei lahenda lisand veerežiimi probleemi.

Kas kaltsiumiga lehtede pritsimine aitab?

See ei taga, et arenev vili saab piisavalt kaltsiumi, sest kaltsium liigub taimes piiratud määral ühest koest teise. Samuti ei taasta pritsimine juba kahjustunud viljakude.

Kas tomateid tuleb kasta iga päev kindla graafiku järgi?

Mitte tingimata. Vajadus sõltub mullast või substraadist, ilmast, taime suurusest ja kasvukohast. Hinda niiskust juurealas ning hoia see võimalikult ühtlane, vältides nii läbikuivamist kui ka püsivat läbivettimist.

Millal tasub teha mullaproov?

Kui viljatipumädanik kordub või kaalud kaltsiumi, lubja või muu väetise lisamist, aitab proov hinnata mulla pH-d ja toiteelemente. Kui uutel viljadel kahjustus jätkub või taimel on ka närbumist ja muid sümptomeid, küsi nõu aiandusasjatundjalt.

Tomati viljatipumädaniku korral ei näita tume laik, kui palju väetist taim vajab. Hinda esmalt kahjustuse asukohta ja välimust, seejärel juureala niiskust, äravoolu ning kastmise ühtlust. Kui kaalud kaltsiumilisandit, lähtu mullaproovist või asjatundlikust hinnangust, mitte üksnes ühe vilja põhjal tehtud oletusest. Kuna kahjustunud kude ei parane, jälgi muutuste mõju hiljem arenevatel viljadel. Kõige kasulikum tulemus on ühtlasem kasvukeskkond ja vähem uusi kahjustusi, mitte suurem kasutatud väetise kogus.

45% soodsam veebist ostes
Mugavad ja kasumlikud ostud veebis
Küsi meilt
Võtke meiega ühendust
Telefon:
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registrikood:
38944924
Aadress:
Thriges Plads 6, 5000 Odense C, Denmark
Sotsiaalmeedia
Jälgige meid Instagramis, Facebookis ja Twitteris, et saada viimaseid uudiseid ja parimaid pakkumisi Bloomcabin-lt.
X
Kas teil on küsimusi ja soovite, et helistaksime teile tagasi?
+372
−
✖