Turbavabad kasvusubstraadid kasvuhoonekultuuridele

Kasvuhoones kasvatamine
Kasvuhoones kasvatades ei määra turbavaba kasvusubstraadi sobivust üksnes pakendil olev märge. Kookoskiu, puidukiudude, kompostitud koore, komposti ja mineraalsete lisandite osakaal mõjutab seda, kui palju vett segu hoiab, kui kiiresti see kuivab ning kui palju õhku juurte ümber jääb. Külvikast, kasvukott ja mullapeenar vajavad erineva struktuuriga kasvukeskkonda. Enne suure koguse ostmist kontrolli kasutusotstarvet ja koostist ning kohanda kastmist oma kasvuhoone tegelike tingimuste järgi.

Mida turbavaba märge segu kohta ütleb?
Turvas on üks kasvusubstraadi võimalikest koostisosadest, kuid turbavaba segu ei ole kindla retseptiga toode. Valmis segu võib sisaldada kookoskiudu, puidukiudu, kompostitud puukoort, komposti ja mineraalseid lisandeid. Koostisosade osakaal, osakeste suurus ja töötlemine mõjutavad segu omadusi. Kaks turbavaba toodet võivad seetõttu vett hoida ja juurtele õhku jätta väga erinevalt. Pakendi esiküljel olev üldnimetus ei ütle alati, kas segu sobib külviks, potti või peenra täitmiseks; otsi täpset kasutussoovitust pakendilt või tehnilisest teabest. Erista ka valmis kasvusubstraati üksikust toorainest või mullaparandusmaterjalist. Viimased võivad olla mõeldud teise materjaliga segamiseks, mitte iseseisvaks kasvukeskkonnaks. Kui vahetad senise segu uue vastu, kirjuta üles vana toote kasutusotstarve ja omadused. Nii saad otsida sobivat asendust, mitte lihtsalt teist turbavaba pakendit.
Turba vältimine võib olla teadlik keskkonnavalik, sest turbaalade kasutamine mõjutab sealset elupaika ja süsinikuvaru. Samas ei näita turbavaba märge üksi, kust asendusmaterjal pärineb või milline on selle tootmise ja transpordi mõju. Keskkonnaväite hindamisel otsi selgitust, mille kohta see käib: kas ühe koostisosa, pakendi või kogu toote kohta. Kasvatamiseks sobimatu segu ostmine suure varuga ei ole mõistlik ka siis, kui selle koostis vastab sinu eelistustele. Kogust planeerides ära aja kasvuhoone üldpinda segi kasvatusala või peenrapinnaga. Näiteks T-kujuline oranžeeria kasvuhoone on tootelehel esitatud pindalavahemikus 16,52–30 m². Substraadi ostunimekirja jaoks märgi oma plaanile eraldi peenrad, potid ja käiguteed. Otsusta ka, kas täidad kogu kasvatusala uue seguga või kasutad seda ainult anumates. Need valikud mõjutavad ostukogust rohkem kui kasvuhoone üldpind.
Kasvusubstraat külviks, potti ja peenrasse
Külviks otsi selgelt külvamiseks või taimede paljundamiseks mõeldud segu. Peenem ja ühtlasem struktuur aitab väikeseid seemneid katta, samas kui jämedad koore- või kiutükid võivad segada külvipesade ühtlast täitmist. Väikese anuma puhul on oluline, et segu märguks läbivalt ega jääks mõnes kohas kuivaks. Täida külvialuse pesad võimalikult ühtlaselt, kuid ära suru segu jõuga tihedaks: nii muutuks selle struktuur juba enne kasvatamise algust. Kontrolli ka algväetise olemasolu ja kasutusjuhist. Noortaimede ja suure, vilju kandva taime vajadused pole samad ning külvisegu ei pruugi sobida pikaks kasvatamiseks. Ümberistutamisel võib vaja minna teistsugust segu. Selle valik sõltub järgmisest anumast ja kasvatusajast, mitte üksnes sellest, millises segus seeme edukalt tärkas. Säilita külvisegu pakend, et vajaduse korral selle koostist hilisema seguga võrrelda.
Potis või kasvukotis sõltuvad sobivus ja kastmisvajadus anuma suurusest, kujust ning sellest, kui palju juureruumi taim saab. Kasvuhoonepeenras tuleb arvestada olemasoleva mulla ja kogu täidetava kihiga; pottides kasutamiseks valmistatud segu ei pruugi sobida ainsa täitematerjalina suure peenra jaoks. Erista mulda parandavat lisandit peenra täitmiseks mõeldud materjalist ning järgi tootja segamissoovitust, kui see on antud. Mullaga ühendatud peenar ja kinnise põhjaga kasvukast ei ole ka vee äravoolu poolest sama lahendus. Kui kasvuhoone on alles valikul, joonista enne ostu soovitud kasvatusviisiga ruumiplaan. Püramiidi tüüpi kasvuhoone tootelehel on valikute pindalad 5,53–18,9 m². Võrdle konkreetse variandi mõõte oma plaaniga ning jäta anumate ümber ruumi nende tõstmiseks, kastmiseks ja taimede hooldamiseks. Põrandapinna täitmine võimalikult paljude pottidega ei pruugi anda mugavalt kasutatavat kasvatusala.
Turbavaba segu koostisosad
Kookosmaterjali kasutatakse paljudes turbavabades segudes, kuid selle veehoidvus ja õhulisus sõltuvad muu hulgas kiudude ning peenemate osakeste vahekorrast. Pakendil olev kookoskiu nimetus ei pruugi seda vahekorda täpsustada. Peenem materjal võib käituda teisiti kui jämedam kiud, seega ei tasu ühe kookospõhise segu kogemust automaatselt teisele üle kanda. Kookosmaterjali töötlemine ja päritolu erinevad samuti. Tarnijalt tasub küsida, kas tooraine on loputatud või muul viisil ette valmistatud ning kas soolsuse kohta on mõõteandmeid. Puidukiud võib muuta segu õhulisemaks, kuid selle osakaal ja omadused mõjutavad tulemust. Kui valid kiulisema segu, jälgi katses eriti märgumise ühtlust ja niiskuse püsimist. Koostisosade loetelu aitab mõista segu ülesehitust, kuid ei asenda kogu valmissegu kasutussoovitust ega anna iseenesest sobivat kastmisgraafikut.
Kompostitud koor aitab kujundada segu struktuuri, ent kooreosakeste suurus ja kompostimise aste loevad. Ebapiisavalt töödeldud puitmaterjali lagunemine võib vähendada taimedele kättesaadava lämmastiku hulka. Seepärast eelista kasvusubstraadi jaoks ette valmistatud materjali, mitte juhuslikku puidujääki. Kompost võib lisada toitaineid, kuid selle omadused sõltuvad lähteainest ja valmimisest; kompostisisaldus ei tähenda, et segus oleks kõiki toitaineid taime jaoks sobivas vahekorras. Perliit ja muud mineraalsed lisandid muudavad samuti segu füüsikalisi omadusi. Nende mõju sõltub osakeste suurusest ja kogusest, mitte ainult nimetusest. Koduse segu valmistamisel ei pruugi sama koostisosade loetelu anda samasugust tulemust nagu tehases valmistatud toode. Kui retsepti kasutad, mõõda koguseid järjekindlalt ja märgi need üles. Valmissegu puhul küsi tootjalt eelkõige, millise kasutuse jaoks koostisosade vahekord valiti.
Veehoidvus ja õhustatus
Veehoidvus näitab, kui palju vett substraat suudab hoida, kuid kogu hoitud vesi ei pruugi olla taimele võrdselt kättesaadav. Õhustatuse seisukohalt on oluline õhuga täidetud pooride hulk juurte ümber, eriti pärast liigse vee äravoolu. Mõlemad omadused on vajalikud: üksnes kõrge veehoidvus ei tähenda sobivat juurekeskkonda ning väga jäme struktuur ei taga piisavat niiskust. Anumas peab olema toimiv äravool, sest ka sobiv segu võib seisvas vees jääda liiga märjaks. Kui tootja esitab vee- või õhuomaduste näitajaid, vaata mõõtmisviisi ja ühikuid. Eri meetoditega saadud arvud ei pruugi olla otse võrreldavad. Müügikirjelduses kasutatud sõnad „õhuline” ja „niiskust hoidev” on kasulikud üldised vihjed, kuid ei kirjelda täpselt sinu anumas kujunevaid tingimusi. Nende hindamiseks on vaja jälgida nii märgumist kui ka kuivamist.
Jälgi, kas segu vajub kasutamisel kokku, märgub pärast kuivamist ühtlaselt ja laseb liigsel veel välja voolata. Sama segu võib madalas külvianumas ja kõrges potis käituda erinevalt, sest vee ja õhu jaotust mõjutab anuma kuju. Ka täitmisel tehtud tugev tihendamine võib muuta tulemust. Kui segu vajub, märgi üles, millal ja kui palju see juhtus; üksnes vajunud pinna järgi ei saa otsustada, kas juurekeskkond on muutunud sobimatuks. Katsepotid paiguta hiljem samasse kasvuhoone piirkonda kui päris taimed, sest valgus ja õhu liikumine mõjutavad kuivamist. Ruumiplaani koostamisel saad vaadata Accoya Fusioni panipaigaga kasvuhoone mudelilehte ning kontrollida valitud variandi mõõte. Kavanda eraldi kasvatuskoht ja materjalide hoiukoht. Kasvualale jäta ligipääs, et saaksid uurida ka tagumiste pottide äravoolu ja niiskust, mitte üksnes nähtavat esimest rida.

Segu valik kasvatatava kultuuri järgi
Tomat, kurk ja paprika võivad aktiivse kasvu ning viljumise ajal vett kiiresti kasutada, kuid sellest ei saa järeldada, et neile sobib üks ja sama turbavaba segu või kindel kastmisgraafik. Vaata, kas substraat on mõeldud suuremates anumates kasvatamiseks ja kas selle omadused sobivad sinu kastmisviisiga. Pika kasvuperioodiga kultuuri puhul on oluline ka see, et segu säilitaks kasutuskõlbliku struktuuri kogu kasvatamise vältel. Väikese istiku vajaduse järgi tehtud valik ei pruugi sobida hiljem suurele taimele. Konkreetse kultuuri pH- ja väetamisvajaduse täpsustamiseks kasuta selle kultuuri kasvatusjuhendit, mitte üldise mullasegu reklaamlauseid. Kui tarnija soovitab toodet köögiviljadele, uuri, kas soovitus puudutab külvi, istikute kasvatamist või lõplikku kasvuanumat. Need on eri kasutusetapid ning pakendil olev taimepilt ei pruugi neid eristada.
Külvialused, väikesed maitsetaimede potid ja suure taime kasvukotid võivad vajada eraldi kasvatusalasid, sest nende niiskust on mugavam jälgida erineva sagedusega. Ära rühmita taimi ainult liigi järgi: sageli on praktilisem arvestada ka anuma suurust, segu ja taime arengujärku. Ühesugune kastmiskogus ei pruugi sobida kõigile kõrvuti seisvatele anumatele. Pane plaanile kirja, millistele kultuuridele ruumi vajad, ning arvesta taimede hilisema kasvu ja hooldamiseks vajaliku ligipääsuga. Kui võrdled kasvuhooneid, saad Prestige’i kasvuhoone mudelivalikust valida variandi, mille mõõte oma paigutusega kontrollida. Kasvatuskohtade arvu ei tasu määrata ainult põrandapinna järgi. Märgi plaanile ka taimetoed, külvialuste võimalik asukoht ja kastmiseks vajalik liikumisruum. Nii saad hinnata, kas eri segudes kasvatatavaid taimi on võimalik eraldi hooldada, ilma et peaksid iga kord teisi anumaid ümber tõstma.
Niiskuse hindamine juurekihi sügavusel
Turbavaba segu ei vaja automaatselt sagedasemat kastmist kui turbasisaldusega segu. Alguses niisuta see ühtlaselt, järgides pakendil olevaid ettevalmistusjuhiseid. Mõni kuivaks jäänud kiuline segu võtab vett aeglaselt vastu; sel juhul kasta järk-järgult ja vaata, kas kogu juureala saab märjaks, mitte ainult pealispind. Kui vesi liigub kiiresti mööda anuma serva ära, ei tõenda äravool veel seda, et segu on läbivalt niiske. Kontrolli enne järgmist kastmist ka poti keskosa. Tilkkastmise puhul jälgi, kui suur osa anumast ühe tilguti ümber märgub, sest nähtav märg laik ei näita kogu juureala seisundit. Ära püüa ebaühtlast märgumist lahendada üksnes kastmisaja pikendamisega. Kõigepealt selgita välja, kas põhjus on kuivas segus, vee jaotuses või äravoolus. See aitab eristada liiga väikest veekogust olukorrast, kus vesi juurteni ei jõua.
Kasuta esimestel nädalatel üht kindlat kontrollimisviisi. Potis saab jälgida anuma raskust enne ja pärast kastmist; peenras kontrolli niiskust juurekihi sügavusel, mitte ainult kuiva või märja pinnakihi järgi. Raskuse võrdlemine on kõige kasulikum sama anuma puhul, sest eri potid ja täitekogused ei ole otse võrreldavad. Niiskusanduri korral järgi seadme juhiseid ning võrdle näitu esialgu ka segu tegeliku seisundiga. Jälgi päikese hulka, õhu liikumist ja taime suurust, sest need muudavad kuivamiskiirust. Kui kavandad suuremat kasvatusala, näiteks avarat kasvuhoonet pindalaga 47–70 m², jaga plaan jälgitavateks kastmisaladeks. Märgi neile iseloomulikud kontrollkohad, sealhulgas servad ja kaugemad anumad. Ühe poti niiskus ei kirjelda kogu kasvuhoonet. Vajaduse korral muuda kastmise kogust ja sagedust eri aladel eraldi, lähtudes seal kasvavatest taimedest ja kasutatavast segust.
Toitained, pH ja soolsus
Kontrolli, kas segule on lisatud algväetist, kui kaua sellest pakendi järgi piisab ja millist väetamist tootja edaspidiseks soovitab. Ära lisa väetist automaatselt ainult sellepärast, et segu on turbavaba. Pakendil nimetatud väetise toimeaeg on kasutusjuhise osa, mitte lubadus, et igas kasvutingimuses jätkub toitaineid täpselt sama kaua. pH mõjutab toitainete kättesaadavust. EC ehk elektrijuhtivus iseloomustab lahustunud soolade sisaldust, kuid ei näita, millised toitained või muud soolad mõõtetulemuse põhjustavad. Kõrgem EC ei tähenda seega tingimata paremat toitainetega varustatust. Kui mõõdad neid näitajaid, järgi mõõturi juhiseid ja kasuta võrreldavate proovide puhul sama ettevalmistusviisi. Märgi tulemuse juurde kuupäev, proovikoht ja kasutatud meetod. Ilma selle teabeta võib hilisem erinevus tuleneda hoopis proovivõtust, mitte segu omaduste muutumisest.
Kookosmaterjali, komposti ja muu tooraine omadused võivad partiiti erineda. Tarnija pH- või EC-väärtuse puhul vaata, kas see käib valmissegu või üksiku koostisosa kohta. Ka kastmisvesi ja lisatud väetis mõjutavad juureala omadusi. Äravooluvee näit ei ole automaatselt sama mis tootja esitatud substraadi analüüsitulemus, eriti kui mõõtmismeetodid erinevad. Taimede kehva kasvu korral kontrolli enne väetisekoguse suurendamist niiskust, äravoolu ja senist väetamist. Vajaduse korral aitab substraadi ja kastmisvee analüüsi tõlgendada aiandusnõustaja või labor. Mitme segu kasutamisel hoia kasvualade andmed lahus. Klaaskasvuhoone Klassika ruumiplaanile saad märkida iga peenra või potirühma kasutatava segu ja hooldusandmed. Selline arvestus teeb hiljem selgemaks, kas muutus puudutab üht partiid, üht kastmisala või kogu kasvatust. Ära võrdle juhuslikke üksiknäite ilma nende tausta arvestamata.
Koostise ja päritolu kontrollimine
Enne ostmist otsi pakendilt või küsi müüjalt koostisosade loetelu ning võimaluse korral nende osakaale. Kasulikud andmed on segu kasutusotstarve, pH, EC, algväetise sisaldus ja ettevalmistusjuhis. Kontrolli ka müügimahtu ning seda, kas tegemist on kasutusvalmis või enne kasutamist ette valmistatava tootega. Kui kirjelduses esitatakse veehoidvuse või õhustatuse arvväärtusi, uuri mõõtmismeetodit. Suurema ostu puhul küsi, kas tarnitav kogus pärineb samast partiist ja kas hiljem on võimalik sama toodet juurde saada. Sama tootenimi ei pruugi tähendada, et koostis pole aja jooksul muutunud. Võrdle pakendi andmeid uuesti ka kordusostul. Selgelt märgistatud partii ja tootja kontaktandmed aitavad võimaliku küsimuse korral selgitada, millist segu kasutasid. Hoia ostudokument alles, eriti kui materjali tellid mitme peenra või terve kasvatushooaja jaoks.
Päritolu küsimine aitab hinnata, millest segu koosneb, mitte ainult seda, kas pakendil on turbavaba märge. Kookosmaterjali puhul võib küsida tooraine päritolu ja töötlemise kohta; komposti puhul on oluline teada lähtematerjale ja kavandatud kasutust. Puidukiudude või koore puhul selgita välja, kas materjal on ette valmistatud kasvusubstraadi koostisosaks. Üldine väide „looduslik” ei anna selle kohta piisavat teavet. Kui müüja ei oska põhiandmetele vastata, vali selgemini kirjeldatud toode või küsi teavet otse tootjalt. Ostmisel vaata ka pakendi seisukorda ja hoiutingimusi. Katkine või märgistamata pakend teeb toote päritolu ja koguse kontrollimise raskemaks. Kodus järgi säilitamisjuhiseid ning sulge avatud pakend nii, nagu tootja soovitab. Ära sega uut partiid kohe vana jäägiga, kui soovid selle omadusi eraldi katsetada. Muidu ei saa hiljem kindlalt öelda, millist segu katses kasutasid.

Uue segu katsetamine väikeses mahus
Enne kogu peenra või kasvuhoone täitmist katseta uut segu mõnes ühesuguses anumas või väikesel peenralõigul. Võimaluse korral jäta kõrvale ka seni kasutatud segu võrdluseks. Kasuta sama liiki ja sarnase suurusega taimi ning paiguta proovianumad võimalikult sarnastesse tingimustesse. Märgista need kohe toote ja partii järgi. Alguses kasta sama meetodiga ja pane kirja, kui kiiresti segu ühtlaselt märgub, kui palju vett kasutad ning millal juurekiht uuesti kuivapoolseks muutub. Võrdne kastmiskogus aitab erinevusi märgata, kuid ära jätka seda jäigalt, kui mõni taim jääb selgelt liiga kuivaks või märjaks. Katse eesmärk on leida toimiv hooldusviis, mitte sundida kõiki segusid sama graafikuga sobima. Ühe kastmiskorra asemel jälgi mitut märgumise ja kuivamise tsüklit. Nii näed, kas esmane mulje kordub.
Muuda katse ajal korraga üht asja, näiteks kastmise kogust või sagedust. Märgi üles, kui vesi voolab kiiresti läbi, pind kuivab enne juureala või segu vajub pärast kastmist kokku. Eralda märkmikus vaatlused ja oletused: „poti keskosa jäi kuivaks” on täpsem kui „segu on halb”. Taimede kehv kasv võib olla seotud ka valguse, toitainete või muude kasvutingimustega, seega ära tee ühest sümptomist kohe järeldust. Katsekoha valikul arvesta tegelikku asukohta; seina kasvuhoone kavandamisel vaata, kuhu jäävad proovianumad seina ja valguse suhtes. Kui hiljem kasutad segu teistsuguses kohas või suuremas anumas, kontrolli kastmisrütmi uuesti. Säilita pakend või partiiandmed ja kirjuta lõpuks üles, milline hooldusviis töötas. Lühike külvikatse ei tõenda veel, et sama segu säilitab sobivad omadused kogu pika kasvuperioodi jooksul.
Kasvusubstraadi vajaliku mahu arvutamine
Ristkülikukujulise peenra mahu saad arvutada valemiga pikkus × laius × lisatava kihi sügavus. Mõõda kõik kolm väärtust meetrites: näiteks 1,2 m × 0,8 m × 0,25 m annab 0,24 m³ ehk 240 liitrit. Kasuta peenra sisemõõte ja tegelikku täitekõrgust, mitte välismõõte või kogu äärelaua kõrgust. Mitme peenra puhul liida nende mahud; pottide korral lähtu anumate arvust ja täitmiseks vajalikust mahust. Kui täiendad olemasolevat peenart ainult õhukese kihiga, arvuta selle kihi maht, mitte kogu peenra sügavust. Arvutuse eesmärk on ostukoguse leidmine, mitte sobiva juurekihi sügavuse määramine. Viimane sõltub kultuurist ja kasvatuslahendusest. Võrdle saadud liitrikogust pakendite mahuga ning ümarda ostetavate pakendite arv vajaduse järgi üles. Nii on nähtav ka see, kui palju segu jääb pärast täitmist üle.
Pakendil märgitud müügimahtu tuleb tõlgendada koos ettevalmistusjuhisega. Näiteks tihendatud või enne kasutamist niisutatava materjali puhul kontrolli, millisele seisundile deklareeritud maht vastab. Ära lisa arvutusele suvalist paisumise või vajumise protsenti; küsi vajaduse korral tootjalt selgitust. Kui segu kasutamisel vajub, hinda lisavajadust tegeliku tulemuse järgi. Ruumiplaanile jäta käiguteed ja koht anumate hooldamiseks, sest kogu põrandapind ei ole kasvupind. Accoyaga kasvuhoone tootelehel esitatud pindalavahemik 3,77–28,08 m² aitab võrrelda mudelivaliku üldist suurust. Substraadi ostukogus koosta siiski peenarde ja anumate kaupa. Märgi iga kasvatuskoha juurde kasutatav toode ning liitrikogus, eriti kui külviks ja lõplikuks kasvatamiseks valid eri segud. Kui katsetatud toode sobib, saad tellida mõõdetud vajadusele vastava koguse ja planeerida ülejäägi säilitamise. See on täpsem kui kogu kasvuhoone jaoks ühe üldise mullakoguse pakkumine.
Korduma kippuvad küsimused
Kas turbavaba kasvusubstraat sobib kõigile kasvuhoonekultuuridele?
Mitte tingimata. Segu võib olla mõeldud külviks, pottides kasvatamiseks või peenra täitmiseks ning nende kasutuskohtade nõuded erinevad. Vaata pakendilt kasutussoovitust ja võrdle seda kasvatatava taime, juureruumi ning kastmisvõimalustega.
Kas turbavaba segu kuivab alati kiiremini kui turbaga segu?
Ei. Kuivamiskiirust mõjutavad koostis, osakeste suurus, anuma mõõtmed, taime kasv ja kasvuhoone tingimused. Kiuline segu võib kuivada teisiti kui kompostirikas või peenema struktuuriga segu. Kontrolli niiskust juurekihi sügavusel, mitte ainult pinnal.
Kas turbavaba substraati peab kohe väetama?
Mitte alati. Mõnesse segusse on lisatud algväetist, teises on toitainete sisaldus väike. Loe pakendilt, kas ja kui kauaks väetist on lisatud. Väetise kogust ei tasu otsustada ainult taimede välimuse või segu turbavabaduse põhjal.
Kas turbavaba segu võib kasutada kasvuhoonepeenras?
Jah, kui toote kasutussoovitus seda toetab. Peenra täitmiseks vajalik maht on palju suurem kui mõne poti jaoks ning olemasolev aiamuld mõjutab segu omadusi. Arvuta lisatava kihi maht ja selgita välja, kas toode on ette nähtud peenrasse või anumasse.
Kuidas uut segu enne kasutamist katsetada?
Kasuta ühesuguseid anumaid ja sama liiki taimi ning hoia neid võimalikult sarnastes tingimustes. Jälgi, kui ühtlaselt segu märgub, kui kaua juurekiht püsib niiske ja kas vesi pääseb ära voolama. Nii saad kastmisrütmi enne suuremat ostu kohandada.
Sobiv turbavaba kasvusubstraat on see, mille koostis ja kasutusotstarve on teada ning mille niiskuskäitumine sobib sinu taimede, anumate ja kastmisviisiga. Võrdle tarnija andmeid, arvuta vajalik maht kasvatusala järgi ja katseta segu enne suurema koguse kasutamist. Kui jälgid niiskust juurekihi sügavusel, saad kastmist kohandada selle järgi, kuidas segu sinu kasvuhoones päriselt toimib.