Selle veebisaidi sisu kvaliteedi parandamiseks ja kasutajate vajadustele vastavaks kohandamiseks kasutatakse küpsiseid – sealhulgas kolmandate osapoolte küpsiseid. Jätkates selle veebisaidi kasutamist nõustute küpsiste kasutamisega ning võimaliku suhtlusega, kui sisestate oma kontaktandmed mõnda saidi vormi.
Tagasi blogisse

Üks suur kasvuhoone või kaks väiksemat?

Üks suur kasvuhoone või kaks väiksemat?

Kasvuhoone suuruse ja töökorralduse võrdlus

Ühe suure või kahe väiksema kasvuhoone vahel valides ei piisa pindalade liitmisest. Otsus sõltub sellest, kas kasvatatavad taimed vajavad eri tingimusi või külviaegu, kui palju kasvupinda jääb pärast käikude ja tööalade kavandamist ning kui mugavalt saab igapäevaseid töid teha. Ühes hoones saab töö ja osa varustusest koondada; kahes saab taimerühmad lahutada, kuid lisanduvad eraldi ligipääsud, teed ja võimalik vajadus mõnd vahendit dubleerida. Võrdle eraldi sisemõõte, tegelikku kasvuala ja hoolduskoormust: need pole sama näitaja ning ükski neist üksi ei ütle, mitu taime või kui suurt saaki saad. Enne valikut pane paika, millist ruumipuudust või töökorralduse probleemi soovid lahendada.

T-kujuline kasvuhoone aiavaates

Kasvupind ja kasvuhoone kogupindala

Esimene võrdlus algab konkreetse variandi mõõtudest, mitte mudeli nimest. Ruutmeetrite arv annab üldpildi, kuid ei näita, kus paiknevad uksed, kui palju jääb nende ette vaba ruumi ega kas kavandatud peenra juurde pääseb mugavalt. Kaks väiksemat hoonet võivad kokku anda sama põrandapinna kui üks suur, kuid kummaski tuleb eraldi arvestada sissepääsu, äärealade ja liikumisteega. Ühes hoones saab käigu kavandada ühe tervikuna ning peenarde asukohti omavahel sobitada. Võrdle nii välis- kui ka sisemõõte, sest istutusplaan peab mahtuma kasutatavasse siseruumi. Lisa plaanile peenra otstesse jäetav vaba koht ja ala, kuhu saad töö ajaks asetada korvi või kastmisnõu. Vaata ka, kas peenra juurde pääseb ühest või mõlemast küljest. Nii ei arvesta sa sama pinda kord taimede, kord liikumisruumina.

Sama kogupindala ei tähenda alati erinevat peenrapinda: tulemus sõltub paigutusest. Näiteks võrdleme illustratiivset 3 × 6 meetri suurust siseruumi kahe 3 × 3 meetri suuruse siseruumiga. Need pole müüdavate toodete mõõdud. Mõlema lahenduse kogupindala on 18 m². Kui suuremas ruumis on üks 0,6 meetri laiune kuue meetri pikkune käik ja väiksemates kummaski sama lai kolme meetri pikkune käik, võtavad käigud mõlemal juhul kokku 3,6 m². Kui aga igasse hoonesse lisada eraldi 1 m² tööala, jääb ühes hoones muuks kasutuseks 13,4 m² ja kahes kokku 12,4 m². Näide ei arvesta ukseesist ruumi, taimede vahesid ega kõiki hoolduskohti; ka käigu laius on pelgalt arvutuse eeldus, mitte soovitus. See näitab, miks tuleb võrrelda kogu paigutust. Avar kasvuhoone tootelehel on märgitud pindalavahemik 47–70 m². Valitud variandi puhul selgita mõõtjooniselt, mida esitatud pindala hõlmab, ning arvesta eraldi taimedele, liikumisele ja tööle jääv ruum.

Millal on eraldi kasvutingimusi vaja?

Kahe eraldi kasvuhoone selgeim eelis tuleb esile siis, kui taimerühmad vajavad päriselt erinevat hoolduskorraldust. Näiteks võivad külvialused ja noored taimed vajada teistsugust jälgimist kui juba peenrasse istutatud taimed; erinev võib olla ka ruumi kasutamise aeg või õhutamise vajadus. Kui kõigile kultuuridele sobib sarnane kastmis-, õhutamis- ja töökorraldus, ei pruugi nende lahutamine midagi praktilist juurde anda. Ühes suures hoones saab rühmad paigutada eri peenardele ja tööaladele, kuid avatud ruumis jagavad nad endiselt suures osas samu õhuolusid. Seepärast kirjelda enne valikut konkreetset erinevust, mida tahad lahendada, mitte ainult üldist soovi rohkem ruumi saada. Kui erinevus puudutab vaid lühikest tööetappi, kaalu, kas eraldi hoone oleks ülejäänud ajal samuti kasutuses.

Kaks hoonet ei taga iseenesest kaht sõltumatult juhitavat kasvukeskkonda. Mõlema olusid mõjutavad asukoht, päikese käik, tuul, konstruktsioon ja avade kasutamine. Erista õhutingimused kastmisest: eri peenraid saab kasta erinevalt ka ühes kasvuhoones, kuid avatud ruumis ei saa nende õhutemperatuuri ja -niiskust samal viisil lahutada. Pane kirja, millist erinevust vajad, millal seda vajad ja kuidas selle olemasolu kontrollid. Kui jälgid mõlemas hoones temperatuuri või õhuniiskust, võrdle näite samadel aegadel ja samalaadses asukohas taimede lähedal; üks juhuslik näit ei kirjelda kogu päeva. Seinaklaasist kasvuhoone tootelehel toodud pindalavahemik on 3,69–14,34 m². See kirjeldab suurusvalikuid, mitte võimalust hoida soovitud kasvutingimusi. Ka ühe suure hoone vahesein võib eristada tööalasid, ilma et õhuruumid muutuksid sõltumatuks. Kui plaan eeldab kütmist, elektriseadmeid või tehnilist ruumijaotust, selgita lahenduse sobivust ja paigaldusvajadusi pädeva spetsialistiga.

Külvikavad ja kasvufaasid võivad erineda

Külvikava võib valikut mõjutada ka siis, kui taimed ei vaja eri kasvukeskkonda. Kahe kasvuhoonega saad külvid ja istutused jaotada nii, et eri kasvujärgud ei konkureeri samal ajal riiuli, peenra või hooldusaja pärast. Ühes võib olla ettevalmistamisel järgmine istutuspartii, samal ajal kui teises jätkub juba istutatud taimede tavapärane hooldus. Selline jaotus on kasulik siis, kui tööjaotus püsib läbi hooaja; muidu liiguvad potid ja töövahendid kahe ruumi vahet ning eraldi plaan lisab samme. Ühes hoones saab samuti külvata partiidena ja kasutada ajutisi kasvukohti. Võrdle seega tegelikku töövoogu, mitte oletust, et kaks hoonet annavad automaatselt pikema kasvuperioodi. Arvesta ka sellega, kui tihti on vaja mõlemasse ruumi minna.

Koosta hooaja kohta lihtne kasutuskalender, kus iga peenar ja riiul on eraldi real. Märgi külvi, ümberistutamise, lõplikule kasvukohale viimise ja taimede eemaldamise ajad oma kasvatuse järgi. Oluline on ka üleminek: eelmise kultuuri eemaldamine, ala puhastamine ja järgmise istutuse ettevalmistamine võtavad samuti ruumi ning aega. Kui samal ajal on vaja hoida uusi istikuid ja hooldada täiskasvanud taimi, näita kalendris, kus mõlemad paiknevad. Ära loe ala vabaks enne, kui seda saab tõesti uuesti kasutada. T-kujulise oranžeeria kasvuhoone tootelehel on pindalavahemik 16,52–30 m². Võrdle valitud suurust just kõige suurema samaaegse ruumivajadusega, mitte üksnes kevadise külvilauaga. Kahe hoone kasu ilmneb siis, kui ühe vabastamine ja ettevalmistamine ei takista teises jätkuvat kasvatust. Ühes hoones võib sama tulemuse anda õigel ajal vabanev peenar või teisaldatav töölaud.

Käigud ja peenrad määravad kasutatava pinna

Kasvupinna hindamiseks kanna mõõtkavas joonisele peenrad, riiulid ja käigud. Märgi uste asukoht ja avanemiseks vajalik vaba ala, tööpind ning kohad, kuhu hooaja alguses paigutad potid või kastid. Seejärel kontrolli, kas pääsed igale peenrale käigult ja kas saad seal kasta, taimi siduda, saaki koristada ning taimi eemaldada. Kui peenrale pääseb ainult üle teise istutusala, võib paberil suur pind igapäevases töös halvasti kasutatavaks osutuda. Arvesta taimede kavandatud kasvukuju, mitte ainult poti või istutusaugu suurusega: lehestik võib ulatuda peenra servast käigu kohale. Riiuli all olev põrand ei ole tingimata teine täisväärtuslik kasvuala, sest kasutust piiravad ligipääs, kõrgus ja valgus. Vaata seega lisaks põrandaplaanile ka külgvaadet. See aitab märgata, kas tööpind, riiul ja taimed mahuvad samasse kohta ka hooaja keskel.

Kahe väiksema maja puhul joonista kumbagi oma käik ja peenrad; ära jaga ühe suure kasvuhoone plaanitud käiku mõttes pooleks, sest uste ja peenarde asetus võib olla erinev. Väikeses ruumis võib tööpind või ajutine potirida käigu kitsaks muuta, suuremas võib olla lihtsam tööalasid eristada, kuid mõõdud otsustavad. Klaasist kasvuhoone tootelehel esitatud pindalavahemik on 3,77–28,08 m². Vaata valitud variandi mõõte ning arvesta kasvuala, käigud ja tööpind eraldi; pindalanumber ei kirjelda, kui palju peenrapinda alles jääb. Võrdle ka seda, kas saad käigul töövahendiga pöörata või pead selle iga kord välja viima. Nii selgub, kas plaan toimib ka siis, kui ruumis on korraga taimi ja töövahendeid.

T-kujulise kasvuhoone vaade

Jagatav varustus ja eraldi seadmed

Kahe kasvuhoonega ei pea kõiki töövahendeid topelt soetama. Käärid, kandikud, istutuskühvel ja muud käsitööriistad võivad liikuda koos sinuga, kui neid pole mõlemas kohas korraga vaja. Seevastu taimede toed, täidetud kasvunõud ja pidevalt kasutatavad mõõtevahendid kuuluvad pigem konkreetse kasvuala juurde. Ühe termomeetri kordamööda teisaldamine ei anna kahe ruumi kohta samaaegset võrdlust. Ka jagatav kastmisvahend võib olla ebamugav, kui selle ümbertõstmine nõuab iga kord pikema töö katkestamist. Mõtle eraldi läbi töövahendi olemasolu ja selle hoiukoht: kaks komplekti ei aita, kui vajalik ese pole õigel ajal käepärast. Jagatud vahendite puhul lepi kokku kindel tagasipanemise koht ning arvesta puhastamisega, eriti kui vahend liigub ühe taimerühma juurest teise juurde.

Jaota varustusloend kolmeks: vajalik kummaski hoones, ühiskasutuses ja hiljem lisatav. Lisa iga eseme juurde selle asukoht, kasutamise sagedus ja see, kas teine hoone vajab seda samal ajal. Pottide, toestuse ja kastmisvahendite kõrval arvesta ka töölaua, hoiuriiuli ning tarvikute kandmiseks vajalike nõudega. Nii saad võrrelda mitte ainult soetamisvajadust, vaid ka hoiustamist, puhastamist ja hooaja lõpus kokkupanekut. Klaasist kasvuhoone Accoya ja panipaigaga tootelehel on pindalavahemik 5,52–28,08 m². Panipaigaga mudeli puhul selgita jooniselt, kuidas jaguneb esitatud pindala kasvuala ja hoiuruumi vahel. Seejärel kontrolli, kas sinu loendis olevad esemed mahuvad panipaika ning kas nende kättesaamiseks jääb vaba ligipääs. Ühine hoiukoht võib teenindada mõlemat kasvuhoonet, kuid selle asukoht peab sobima sinu tavapärase hooldusringiga.

Kahe kasvuhoone vaheline tee kuulub plaani

Kui hooned asuvad eri kohtades, kuulub nendevaheline tee töökoormuse hulka. Mõtle läbi, mitu korda liigud ühe päeva jooksul kastmisnõu, istikute, tööriistade või koristatud saagiga, ning kas saad nende vahel liikuda ilma asju vahepeal maha panemata. Arvesta ka sellega, kust kummagi hoone ukseni pääseb ja kas selle kõrval jääb ruumi tööks, mitte ainult konstruktsioonile endale. Üks suur hoone koondab tegevuse ühte kohta, kuid selle kaugus aiast või veevõtukohast võib olla ebamugav. Kaks väikest võimaldavad eri paigutust, ent muudavad kahe sihtpunkti vahel liikumise tavaliseks osaks tööpäevast. Mõtle ka sellele, kas pead taimi või tarvikuid sageli ühelt poolt teisele viima.

Joonista krundi plaanile hoonete asukohad, uksed, välised teed ja ajutised mahapanekukohad. Katseta kavandatud teekonda aias sellise korvi, kandiku või käruga, mida tavaliselt kasutad. Vaata, kas saad pöörata, uksele läheneda ja koorma maha panna ilma teed sulgemata. Arvesta ka ukse avamisega olukorras, kus käed on hõivatud. Kahe hoone vahele jäävat ala ei saa korraga täies ulatuses lugeda nii hooldusruumiks kui ka tavaliselt vabaks kandmisteeks, kui sinna paigutatakse potte või tarvikuid. Püramiidi tüüpi kasvuhoone tootelehel on pindalavahemik 5,53–18,9 m². Võrdle valitud variandi tegelikku väliskuju ja ukse asukohta krundiplaaniga, mitte ainult pindalanumbrit. Eesmärk pole leida üksnes kaks vaba ehituskohta, vaid toimiv ühendus nende, veevõtukoha ja ühise tarvikute hoiukoha vahel.

Üks suur kasvuhoone koondab töö

Ühe suure kasvuhoone tugev külg on töökoha koondumine. Ühine käik ja peenarde süsteem lihtsustavad liikumise korraldamist ning käsitööriistu, istikuid ja koristusnõusid ei pea kahe ruumi vahel sama sageli vedama. Kui eri kultuurid saavad kasvada sarnase hoolduskorra järgi, saad kasutada sama käiku ja vajaduse korral muuta peenarde kasutust ühe koha sees. Samuti on lihtsam vaadelda istutusplaani korraga: milline ala vabaneb, kus tekib hooldustöö ja kuhu sobib järgmine istutus. Ühe ruumi puhul saad töövahendite asukoha ja hooldusringi läbi mõelda ühe plaanina. See on töökorralduslik eelis, mitte lubadus, et sama põrandapinna kohta mahub rohkem taimi.

Ühine ruum annab võimaluse jagada tööpinda ja muuta selle kasutust hooaja jooksul. Kevadel istikutele mõeldud laud võib hiljem teenida ümberistutamist või saagi sorteerimist, kui selle asukoht ja mõõdud seda võimaldavad. Selline ajaliselt vahelduv kasutus erineb kahest püsivalt sisustatud tööalast. Ühe hoone kasu väheneb aga siis, kui töökoht jääb peenarde vahele ebamugavasse kohta või taimede hooldamine nõuab pidevat asjade eest tõstmist. Bloomcabin Prestige kasvuhoone tootelehel on pindalavahemik 3,77–28,08 m². Valitud suuruse plaanis märgi ära, millised alad jäävad püsivalt taimedele ja milliseid saad hooaja jooksul ümber korraldada. Kontrolli ka seda, kas kaks inimest saavad vajaduse korral korraga tööd teha. Üks suurem ruum on töökorralduslikult kasulik eeskätt siis, kui ühiseid alasid saab päriselt jagada, mitte ainult paberil kokku liita.

Kaks väiksemat võimaldavad töid eristada

Kahe hoone eraldi kasutamine võib olla väärtuslik siis, kui soovid ühe kasvuala täielikult tühjendada ja ette valmistada, jättes teise puutumata. Näiteks saab ühe hoone riiulid või teisaldatavad kasvunõud eemaldada ning ruumi järgmiseks kasutuseks ümber korraldada, samal ajal kui teises jätkub kasvatamine. See ei tähenda, et kaks hoonet välistaksid taimehaiguste või kahjurite leviku: taimede ja töövahendite liigutamine jääb endiselt sinu töökorralduse osaks. Hoia uute taimede, kasutatud nõude ja puhaste tarvikute paigutus selge, et eraldi ruumide mõte ei kaoks pideva edasi-tagasi tõstmisega. Kahele hoonele ei pea andma aastaringselt sama rolli, kuid nende kasutus peaks olema ette planeeritud. Kui mõlemad on suure osa hooajast pooltühjad ja neid hooldatakse ühtemoodi, ei pruugi lahutamine anda piisavat praktilist eelist.

Kaht väiksemat hoonet võib kaaluda ka etapiviisilise laiendamise plaanis: esmalt kasutad üht ning lisad teise alles siis, kui tegelik ruumivajadus on selgunud. Sellisel juhul märgi teise hoone koht ja ligipääs juba algsesse aiaplaani, et esimese paigutus hilisemat võimalust ei sulgeks. Ära käsitle tulevast teist hoonet praegu olemasoleva kasvupinnana ega eelda, et vajalik variant on hiljem samadel tingimustel saadaval. Kasvuhoone Accoyaga tootelehel on pindalavahemik 3,77–28,08 m². Võrdle valitud variandi sisepaigutust esmalt ühe hoone kasutuseks ja seejärel kahe hoone tervikuna. Nii selgub, kas esimene täidab iseseisvalt oma ülesande ning kas teine annaks hiljem eraldi kasvuala, vajaliku lisamahu või hoopis järjekordse samamoodi sisustatud ruumi.

Kuusnurkse kasvuhoone välisvaade

Kahe paigutuse võrdlusjoonis

Võrdlusjoonise jaoks kasuta mõlemas variandis sama taimede loendit ja samu kasvatusvõtteid. Märgi iga taimerühma juurde kavandatud kasvukoht, toestus või kasvunõu ning aeg, mil ruumivajadus on suurim. Ära paiguta ühele joonisele ainult noori taimi ja teisele täiskasvanud taimi: nii ei võrdle sa samu vajadusi. Kui taimedele vajaliku ruumi kohta pole kindlat alust, jäta eeldus joonise juurde kirja ja kontrolli seda oma varasema kasvatuse või konkreetse sordi kasvatusjuhiste järgi. Erista püsiv kasvuala ajutisest kohast, kus hoiad istikuid vaid enne väljaistutamist. Seejärel kanna mõlemale plaanile vajalikud tööalad. Kahe kasvuhoone joonised peavad näitama ka seda, kumb taimerühm kummas hoones paikneb; kogupindala liitmine seda jaotust ei asenda.

Kontrolli valmis jooniseid kolme tavapärase töö kaudu: kastmine, saagikoristus ja taimede eemaldamine. Jälgi plaanil oma teekonda ning märgi kohad, kus pead midagi eest tõstma, tagasi pöörduma või teisest hoonest vahendi tooma. Kui kasutate kasvuhoonet mitmekesi, kontrolli ka samaaegset tööd. Võrdle seejärel istutuspinda, vabaks jäävaid käike, eraldi vajalikke töökohti ja hoonetevaheliste käikude hulka. Mõni puudus võib kaduda töölaua ümberpaigutamisega; teine tuleneb ruumi mõõtudest ega lahene sisustuse nihutamisega. Tähista joonisel eraldi kinnitatud mõõdud ja oma eeldused. Kui ukse asukoht, sisemõõt või muu oluline detail pole teada, küsi see enne lõplikku valikut üle. Nii näed, milline lahendus toimib sinu tegelike tööde puhul, mitte ainult mahutavuse hinnangus.

Millal valida üks ja millal kaks kasvuhoonet?

Üks suur kasvuhoone on loogiline valik, kui kasvatatavad taimed sobivad ühise hoolduskorraga, külvitöid saab ajastada ühes ruumis ning tähtis on koondada vahendid ja käigud ühte kohta. See võib olla praktilisem ka siis, kui kahele eraldi hoonele pole aias sobivaid asukohti või nendevaheline liikumine muudaks töö tülikaks. Enne otsust kontrolli siiski, et valitud variandi mõõtudega plaan mahutaks peenrad, liikumisruumi ja hooajalised tööalad. Ühe hoone suurem pind ei tähenda iseenesest mugavat paigutust ega sobivust igale taimerühmale. Otsustamisel lähtu sellest, kuidas ruumi päriselt kasutad.

Kaht väiksemat tasub kaaluda siis, kui kummalgi on selge ülesanne ja eraldi kasutamine lahendab probleemi, mida ühe ruumi ümberkorraldamine ei lahenda. Selleks võib olla erinev kasvukeskkond, kattuvate kasvatusetappide lahutamine või võimalus üks hoone teist segamata tühjendada. Võrdle seda kasu lisanduvate käikude, töökohtade ja varustuse vajadusega. Kui tahad lihtsalt rohkem taimi kasvatada, otsustab eeskätt kasutatava kasvupinna võrdlus. Kui soovid eraldi tingimusi, otsustab nende hoidmise teostatavus. Kui küsimus on ajastuses, annab vastuse hooaja kasutuskalender. Hoonete arv on tulemus, mitte eesmärk: sobiv lahendus toetab sinu kasvatust nii kõige kiiremal ajal kui ka hooaja lõpus.

Korduma kippuvad küsimused

Kas kahe väiksema kasvuhoone pindala kokku annab sama palju kasvuruumi kui ühes suures?

Mitte tingimata. Kahe hoone pindalade summa võib olla sama, kuid kummaski tuleb arvestada eraldi käigu, sissepääsu ja peenarde paigutusega. Joonista peenrad ja käigud valitud variantide sisemõõtude järgi ning võrdle, kui palju jääb tegelikult istutamiseks.

Kas kaks kasvuhoonet tagavad taimedele erineva kliima?

Need annavad võimaluse kasvatusrühmi paremini lahutada, kuid ei taga iseenesest soovitud tingimusi. Mõlema hoone olusid mõjutavad asukoht, konstruktsioon ja avade kasutamine. Hinda, kas erinevus on taimede jaoks oluline ja kuidas seda jälgid.

Kas kahe väiksema kasvuhoone puhul tuleb kogu varustus kahekordselt soetada?

Ei. Osa käsitööriistu ja tarvikuid saab jagada, kui nende liigutamine ei sega tööd. Kaalu eraldi vahendeid seal, kus neid on vaja mõlemas ruumis samal ajal või kus eraldi jälgimine aitab töökorraldust hoida.

Kas ühe suure kasvuhoone sees saab eri taimi eraldi kasvatada?

Neid saab paigutada eri peenardele või tööaladele ja külvata eri aegadel. Avatud ruumis jagavad taimed siiski suures osas sama õhuruumi. Kui vajad päriselt eraldi tingimusi, selgita enne, kas ruumijaotus seda võimaldab.

Milliseid mõõte peaks enne valikut võrdlema?

Võrdle valitud variandi välis- ja sisemõõte, ukse asukohta ning ruumi peenardele, käikudele ja tööpinnale. Kahe hoone puhul lisa plaani nendevahelised teed ja kummagi sissepääsu juurde vajalik vaba ala.

Ühe suure ja kahe väiksema kasvuhoone vahel otsustades vaata, kas eraldi ruumid aitavad lahendada konkreetse kasvatus- või ajastusvajaduse. Seejärel võrdle valitud variantide sisemõõtude järgi peenrapinda, käike, töökohti ja liikumist hoonete vahel. Kui taimed saavad kasvada ühise hoolduskorraga, on üks koondatud tööruum sageli lihtsam korraldada. Kui eri taimerühmad vajavad päriselt eraldi ruume, kaalu kahte hoonet koos lisanduva ligipääsu ja varustusega.

45% soodsam veebist ostes
Mugavad ja kasumlikud ostud veebis
Küsi meilt
Võtke meiega ühendust
Telefon:
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registrikood:
38944924
Aadress:
Thriges Plads 6, 5000 Odense C, Denmark
Sotsiaalmeedia
Jälgige meid Instagramis, Facebookis ja Twitteris, et saada viimaseid uudiseid ja parimaid pakkumisi Bloomcabin-lt.
X
Kas teil on küsimusi ja soovite, et helistaksime teile tagasi?
+372
−
✖