Varsselleri kasvatamine kasvuhoones: pikk hooaeg ja niiskus

Kasvatus kasvuhoones
Varsselleri kasvatamine kasvuhoones nõuab kannatust: seemnest saagini on pikk tee ja istik tuleb tavaliselt ette kasvatada. Kasvuhoone võib hooaega pikendada ning taimi tuule ja sademete eest kaitsta, kuid kütmata klaasmaja ei taga kevadel ühtlast soojust ega kaitset igal ööl. Kõige rohkem mõjutavad tulemust sobiv külviaeg, püsivalt niiske, kuid vett läbilaskev muld ja taimedele jäetud kasvuruum. Siit leiad juhised külvi, istutuse, kastmise ja koristuse kavandamiseks Eesti muutlikes oludes.

Kasvuhoonet valides kontrolli 1
Varsseller vajab pikka kasvuperioodi
Varsselleri kasvuperiood on pikk: kõigepealt tuleb väikesest seemnest kasvatada tugev istik, seejärel arenevad aegamisi söödavad leherootsud. Erinevalt juursellerist kasvatatakse varssellerit just nende mahlakate leherootsude, mitte paisunud juureosa saamiseks. Seetõttu vali seemned varsselleri sortide hulgast ja arvesta nende valmimisajaga. Külviaega ei tasu siduda ühe kindla kuupäevaga, sest väljaistutamise hetk sõltub kasvuhoonest ja kevadistest öödest. Arvuta külviaeg tagasi kavandatud istutusajast ning vaata pakendilt, millisest kasvujärgust valmimisaega arvestatakse. Köetavasse kasvuhoonesse võib saada istutada varem kui kütmata kasvukohta, kuid otsuse aluseks peavad olema tegelikud temperatuurid. Hilise külvi korral võib varte arenguks aega nappida. Liiga varane külv pole samuti automaatselt parem, sest istikud võivad enne peenrasse viimist venida või potis kitsaks jääda. Planeeri ettekasvatuskoht kogu selleks ajaks, mitte ainult seemnete tärkamiseni.
Kasvuhoone võib kevadel ja sügisel hooaega pikendada, kuid kütmata klaasmaja ei taga öösel püsivat soojust. Päikeseline päev võib ruumi kiiresti soojendada, samal ajal kui selge öö toob jaheda; seepärast ei ütle päevane õhutemperatuur üksi, kas varssellerit võib juba istutada. Noore taime pikem kokkupuude külmaga võib kasvu pidurdada ja soodustada enneaegset õitsemist. Hinda öötemperatuure, mulla olukorda ja kasvuhoone tegelikku käitumist, mitte üksnes kalendrit. Kui tingimused pole veel sobivad, hoia istikuid edasi valges kaitstud kohas. Nii väldid olukorda, kus varakult välja viidud taim seisab pikalt kasvamata.
Külva väikesed seemned siseruumis
Selleriseemned on väikesed ja tärkavad aeglaselt, mistõttu külva need siseruumis madalasse kasti või väikestesse külvikassettidesse. Kasuta puhast, peeneteralist külvimulda ja niisuta see enne seemnete lisamist, et hilisem kastmine neid laiali ei uhtuks. Jaga seemned pinnale hõredalt ning vajuta kergelt vastu mulda. Selleriseemned vajavad idanemiseks valgust, seega ära kata neid paksu mullakihiga; järgi seemnepakendi külvijuhist. Hoia külv mõõdukalt soojas ja ühtlaselt niiske, kuid ära jäta anuma põhja vett. Kuiv pealispind võib tärkamist takistada, läbimärg muld aga soodustab seemnete riknemist. Väikest külvi on lihtsam niisutada peene pihusega kui tugeva veejoaga. Märgista anum sordi ja külvikuupäevaga, et saaksid aeglast tärkamist hinnata tegeliku külviaja järgi.
Idanemine võib võtta mitu nädalat ega pruugi toimuda korraga. Ära viska külvi ära ainult seepärast, et esimesed tõusmed on teistest ees; jälgi niiskust ja anna tärganud taimedele kohe palju valgust. Vähese valguse korral venivad istikud välja ning neid on hiljem raskem käsitseda. Kui külvasid tihedalt, pikeeri taimed eraldi pottidesse pärast pärislehtede ilmumist. Hoia taime ettevaatlikult lehest ja toeta juuri koos mullaga, mitte ära sikuta õrna vart. Üks taim potis saab kasvada ilma naabritega valguse ja ruumi pärast konkureerimata. Ära hoia istikuid väikeses külvinõus nii kaua, et juured moodustavad tiheda puntra. Kui väljaistutamine lükkub edasi ja pott on juuri täis, tõsta taim suuremasse anumasse. Arvesta, et pikeeritud taimede potid vajavad märksa rohkem aknalaua- või riiulipinda kui esialgne külvikast. Paiguta need nii, et lehed ei oleks pidevalt üksteise peal ja kastmisvesi saaks anumatest ära voolata.
Kasvuhoonet valides kontrolli 2
Kasvuhoonesse istutamise aeg sõltub öistest temperatuuridest
Harjuta istikuid enne väljaistutamist välisõhuga järk-järgult. Tõsta need algul lühikeseks ajaks varjulisse ja tuulevaiksesse kohta ning pikenda kokkupuudet umbes nädala või paari jooksul. Esimestel kordadel väldi tugevat keskpäevapäikest ja külma ööd; vajadusel vii taimed tagasi siseruumi. Karastamata istiku järsk üleminek võib lehti kahjustada ja kasvu seisata. Kasvuhoonesse sobib kompaktne, terve taim, mida saab mullapalliga käsitseda. Kui ööd püsivad külmad või peenar on veel väga jahe, lükka istutamist edasi ka siis, kui kasvuhoone tundub päeval soe.
Istuta taim samale sügavusele, kus ta potis kasvas, nii et kasvupunkt ja lehtede südamik jäävad mullast välja. Suru muld juurte ümber kergelt kinni ning kasta, et juurte ja mulla vahele ei jääks suuri õhuvahesid. Esimestel päevadel jälgi, et taim ei närbuks kuiva pinnase ega liigse kuumuse tõttu. Kui kavandad uut kasvuhoonet, erista istikute ajutine hoiukoht nende lõplikust peenrast: kevadine riiulipind ei näita, kui palju sellerit saad suvel kasvatada. Bloomcabin Prestige kasvuhoone tootelehel esitatud pindalavahemik on 3,77–28,08 m². Vali võrdlemiseks konkreetne suurus ning märgi selle plaanile nii ettekasvatuseks kasutatav ala kui ka hilisemad peenrad. Mõtle läbi, kas potid tuleb enne peenra täitmist mujale tõsta. Mudeli suurus ei tõenda selle soojapidavust ega sobivust varaseks istutuseks; neid omadusi tuleb hinnata eraldi. Nii ei sõltu istutamise ajastus sellest, et ettekasvatuskohas lihtsalt ruum otsa saab.
Istutusvahe aitab planeerida taimede arvu
Varsselleri lehestik vajab ruumi nii kasvamiseks kui ka hooldamiseks. Istutusvahe sõltub sordist ja sellest, kas varsi on vaja pleegitada. RHS-i kasvatusjuhend soovitab isepleegituvaid ja rohelisevarrelisi sorte istutada ruudukujulise paigutusega umbes 23 cm vahedega. Nii varjavad taimed osaliselt üksteise leherootse. Traditsioonilise, muldamisega pleegitatava selleri puhul soovitab juhend ühte ritta istutades taimede vahele 30–45 cm. Kasuta neid mõõte lähtekohana ja eelista konkreetse sordi pakendil olevat juhist. Ära käsitle tihedat istutust kõigile sortidele sobiva lahendusena: hooldamist vajavate varte juurde peab pääsema ning peenrale peab jääma ligipääs. Kontrolli paigutust enne istutamist, sest suuri taimi on hiljem keeruline ümber paigutada.
Arvuta taimede arv peenra pikkuse ja kasutatava laiuse järgi alles siis, kui käiguteed ning peenraääred on plaanis. Märgi joonisele taimede keskpunktid ja proovi valitud istutusvahega paigutust, mitte ära jaga kogu kasvuhoone pindala ühe taime oletatava ruumivajadusega. Nii näed ka seda, kas viimane rida jääb vastu seina või ulatub lehestik käigule. Kui kavandad suuremat kasvuala, on avara kasvuhoone tootelehel märgitud pindalavahemik 47–70 m². Enne suurema variandi valimist otsusta, kui palju sellerit tegelikult tarbid ja kui suure osa sellest alast tahad ühe pika kasvuperioodiga kultuuri alla võtta. Varsseller püsib peenras kaua ega vabasta kesksuvel ruumi järgmisele kultuurile. Väldi kõrgete taimede paigutamist nii, et need varjavad sellerit või takistavad selle kastmist. Kui kasvatad mitut sorti, jaga peenar selgelt märgistatud osadeks: erineva kasvukujuga taimede jaoks ei pruugi sobida täpselt sama paigutus. Väiksem läbimõeldud istutus võib olla praktilisem kui kogu vaba pinna täitmine.

Kasvuhoonet valides kontrolli 3
Kasvuhoone kogupind ei ole istutuspind
Kasvuhoone pindalanumbrit ei saa võtta otse peenra mõõduna. Märgi plaanile peenrad, nendevahelised käigud, külgseinte ääred, ukse avanemisala ja koht, kus saad kastmisvahendiga pöörata. Varssellerit tuleb kogu pika hooaja jooksul kasta, umbrohust puhastada ja koristada, seega muudab kitsas läbikäik töö tülikaks. Kontrolli ligipääsu ka siis, kui taimed on täiskasvanud: istutamise ajal vaba käik võib hiljem lehtedega täituda. Ära kavanda peenart nii laiaks, et selle keskmesse ei ulatu ilma mullale astumata. Kastmisvoolikule võiks jääda selge liikumistee, et seda ei peaks üle taimede vedama. Kui kasvuhoones on riiuleid või töölaud, arvesta nende alla jääva ja nende varjatava alaga. Mõõtkavas joonis aitab hinnata, kas igapäevane hooldus on mugav, mitte ainult seda, kas soovitud arv taimi mahub sisse.
Kui kaalud panipaigaga lahendust, vaata plaanilt üle selle ja kasvuala omavaheline paigutus. Accoya ja panipaigaga kasvuhoone tootelehel märgitud pindalavahemik on 5,52–28,08 m². Kuna mudelil on panipaigaosa, ära käsitle kogu märgitud pindala automaatselt peenrapinnana. Kontrolli valitud variandi jooniselt kasvuala mõõtmeid ja panipaiga sissepääsu asukohta. Panipaigani peab saama ka siis, kui selleri lehestik on suureks kasvanud; sinna viiv tee ei tohiks kulgeda läbi peenra. Mõtle läbi, milliseid töövahendeid seal hoiad ning kas nende väljavõtmiseks on vaja täiendavat vaba ruumi. Võrdle sama taimede arvu mahutavaid plaane, mitte üksnes kasvuhoonete kogupindala. See aitab otsustada, kas panipaigaga variant jätab sinu soovitud selleripeenrale piisavalt ruumi või tuleks valida teistsugune suurus. Ära planeeri peenart ukse ette isegi siis, kui istikud sinna esialgu mahuksid.
Ühtlane kastmine toetab varte arengut
Varsseller vajab kasvuperioodi jooksul järjepidevat mullaniiskust. Kui juurte ümbrus kuivab pikaks ajaks läbi, kannatab ühtlane kasv; seepärast ära kasuta lehtede närbumist ainsa kastmismärguandena. Kontrolli niiskust ka mulla pealispinna all, sest kuiv pind ei näita alati, mis toimub juurte juures. Kuumadel ja päikeselistel päevadel võib veevajadus suureneda, jahedama või pilvise ilmaga väheneda. Samuti muutub vajadus taime kasvades: väikese istiku ja suure lehestikuga selleri kastmist ei saa korraldada täpselt ühtemoodi. Üks kindel kastmiskordade arv nädalas ei sobi seetõttu kogu hooajaks. Kasta enne juureala läbikuivamist ja jälgi, kas niiskus jõuab ühtlaselt kogu peenrasse. Kui pinnas on juba niiske, kuid taim närbub, kontrolli ka kuumust ja taime seisundit, mitte ära lisa automaatselt rohkem vett.
Vii vesi võimalusel mulla pinnale, mitte lehtedele, ning kasta rahulikult, et vesi jõuaks juurte juurde ega voolaks peenrast mööda. Pidevalt läbimärg pinnas pole sobiv: seisev vesi halvendab juurte kasvutingimusi. Pärast kastmist kontrolli eri kohtades, kas niiskeks sai ka mulla sügavam kiht. Ainult kastetud pinna tumedam värvus ei tõenda seda. Kui kasutad tilkkastmist, jälgi, et kõik taimed saaksid vett ja ükski kastmiskoht ei jääks märkamatult kuivaks. Klassika klaasist kasvuhoone tootelehel märgitud pindalavahemik on 3,77–28,08 m². Vali konkreetse suuruse jaoks kastmisvahendid peenarde paigutuse, mitte ainult kogupindala järgi. Kontrolli eraldi, mis kuulub kasvuhoone komplekti; esitatud pindalateave ei kinnita kastmissüsteemi olemasolu. Käsitsi kastmise puhul proovi plaanil, kas voolik ulatub kõige kaugema taimeni ilma üle lehestiku lohisemata. Automaatse lahenduse puhul peab alles jääma võimalus selle toimimist kontrollida ja vajadusel üksikuid kuivi kohti täiendavalt kasta.
Kasvuhoonet valides kontrolli 4
Muld peab hoidma niiskust, kuid vett läbi laskma
Varssellerile sobib viljakas, kobeda struktuuriga muld, mis hoiab niiskust, kuid ei jää pikaks ajaks vett täis. Enne istutamist kobesta peenar ja eemalda suuremad umbrohud, et noortel taimedel oleks alguses vähem konkurentsi. Kui muld on väga raske või tihenenud, ei lahenda lisakastmine probleemi: vesi võib koguneda sinna, kus juurtel on vähe õhku. Väga kerge pinnas kuivab seevastu kiiremini ja vajab sagedasemat jälgimist. Küps kompost aitab mulda parandada, kuid värske sõnnik või lagunemata taimejäänused ei asenda ettevalmistatud kasvumulda. Vaata peenra seisundit ka allpool pindmist kihti, eriti kui samas kohas on varem vesi seisnud. Kui probleem kordub, selgita enne istutamist välja, kas põhjuseks on tihenenud muld või vee takistatud äravool. Alusta mulla tegelikust seisundist, mitte üldisest väetamisretseptist.
Väeta mulla seisundi ja väetise kasutusjuhendi järgi; korduv lisamine ilma vajadust hindamata võib põhjustada üleväetamist. Pika kasvuperioodi tõttu tasub märkida üles, mida ja millal peenrale lisasid, et hilisem hooldus ei põhineks mälu järgi oletamisel. Kui katad peenra multšiga, jäta taime südamik ja leherootsude alused vabaks. Kontrolli niiskust katte all, sest multšitud peenra kastmisvajadust ei saa hinnata üksnes katte välimuse järgi. Komposti, kasvumulla ja multši kogused arvuta nende alade jaoks, kuhu materjal tegelikult läheb. Accoyaga kasvuhoone valimisel võta aluseks konkreetse variandi peenraplaan, mitte kogu mudelivaliku pindalavahemik. Kui ühes osas kasvatad sellerit mullapeenras ja teises taimi pottides, vajavad need eraldi arvestust. Märgi plaanile ka olemasoleva mullaga ala, mida ei ole vaja uuesti täita. Selline ettevalmistus aitab vältida nii tarbetut materjali ostmist kui ka olukorda, kus peenra rajamiseks vajalikust mullast jääb puudu.
Mullaniiskus ja kasvuhoone tuulutamine
Niiske muld ja niiske kasvuhooneõhk ei ole sama asi. Varsseller vajab juurte ümber niiskust, kuid püsiv kondensatsioon ja õhu seiskumine loovad lehtedele ebasoodsad tingimused ning võivad soodustada haiguste levikut. Tuuluta soojal päikeselisel päeval, kui ruum kipub üle kuumenema, ja jälgi temperatuuri taime kõrgusel, mitte ainult ukse juures. Vali tuulutamise aeg nii, et külm õhk ei tabaks noori taimi järsult. Kui kastad õhtul lehti märjaks, kuivavad need jahedas aeglasemalt. Mullapinna kastmine ja kontrollitud õhuvahetus aitavad niiskust juhtida eri kohtades eraldi.
Kasvuhoonet valides ära järelda pindalast, kui hästi saab ruumi tuulutada. Seinaäärse klaaskasvuhoone puhul vaata valitud variandi andmetest üle tuulutusavade asukohad ja kasutamisvõimalused. Esitatud pindalavahemik 3,69–14,34 m² ei kirjelda neid omadusi. Märgi plaanile, kas suureks kasvanud seller või selle kõrval olevad kõrgemad taimed võivad takistada avade juurde pääsemist. Kui avasid tuleb käsitsi kasutada, peaks see olema võimalik ilma peenrasse astumata. Ka kasvuhoone tegelik asukoht mõjutab tingimusi: päikeseline ja varjulisem külg võivad päeva jooksul käituda erinevalt. Jälgi pärast istutamist, kus tekib kondensatsioon ja millises peenraosas kuivavad lehed aeglasemalt. See aitab eristada kogu ruumi puudulikku õhuvahetust liiga tihedast istutusest ühes kohas. Lahendus ei ole selleripeenra kuivaks jätmine, vaid kastmise ja tuulutamise eraldi kohandamine. Õhuvahetuse hindamisel vaata seega nii kasvuhoone võimalusi kui ka taimede paigutust.

Kasvuhoonet valides kontrolli 5
Sordist sõltub, kas varsi tuleb pleegitada
Varsselleri sordid erinevad kasvukuju ja varte pleegitamise vajaduse poolest. Mõni sort on kirjeldatud isepleegituvana, teise puhul võib varte valguse eest varjamine anda heledama tulemuse. Ära kuhja mulda iga sordi ümber lihtsalt harjumusest: kontrolli kõigepealt seemnepakendilt, mida sellelt sordilt oodatakse. Kui istutad mitu sorti, märgista need peenras, et hooldusvõtted ei läheks segamini. Rohelisi varsi kasvataval sordil pole pleegitamine tingimata eesmärk. Sordi juhis aitab otsustada ka seda, kui palju ruumi tuleb jätta taimede ümber korduvaks hoolduseks.
Kui sordi juhis näeb pleegitamist ette, tee seda alles sobivas kasvujärgus ning varja leherootse nii, et taime südamik jääks vabaks. Ära lase niiskel mullal ega kattel koguneda lehtede keskele; märg ja umbselt kaetud kasvupunkt võib rikneda. Pleegitamine ei tähenda kogu taime pimedusse jätmist: lehtedele peab jääma valgust. Kontrolli katte all olevaid varsi ja eemalda kahjustunud taimeosad, selle asemel et jätta kate kuni koristuseni tähelepanuta. Hoolduseks on vaja ligipääsu ka taime külgedele, mitte ainult selle ülaosale. T-kujulise oranžeeria kasvuhoone tootelehel märgitud pindalavahemik on 16,52–30 m². Selle kujuga lahendust kaaludes joonista selleripeenrad konkreetse variandi plaanile ja kontrolli eriti peenranurkade ligipääsetavust. Suurem kogupind ei tee kitsas nurgas paikneva taime hooldamist lihtsamaks. Kui soovid pleegitamist vajavat sorti, arvesta hooldusruumiga juba istutamisel. Hiljem tiheda lehestiku vahelt taimedeni küünitades võid lehti ja leherootse kahjustada.
Millal varssellerit koristada ja hooaeg lõpetada?
Koristusaeg sõltub sordist ja sellest, kui suured leherootsud on kasvanud; kasvuhoonesse istutamise kuupäev üksi seda ei määra. Võrdle taimede arengut seemnepakendil kirjeldatud valmimisajaga ning hinda, kas varred on kasutamiseks piisavalt tugevad. Kui soovid saaki järk-järgult võtta, lõika välimisi varsi nii, et taime südamik ja noored keskmised lehed jäävad terveks. Terve taime korraga koristades lõika see mulla lähedalt, kahjustamata naabertaimi. Kasuta puhast teravat nuga ning ära tõmba vart jõuga, sest nii võid juuri või kasvupunkti vigastada. Korista vajaduse järgi, mitte ainult kalendripäeva põhjal.
Kütmata kasvuhoones arvesta hooaja lõpus külmaohuga ja ära eelda, et varsseller talvitub seal kahjustusteta. Kui pikem külmaperiood on lähenemas, planeeri saak enne seda koristada; piirkonna ja aasta ilmastik muudab täpset aega. Jäta peenra vabastamise aeg samuti plaani, sest sama koha saab uueks külviks võtta kasutusele alles pärast koristust ja korrastamist. Mõtle juba kevadel, kas tahad sellel pinnal kasvatada sügisel midagi muud või annad sellerile kogu hooaja. Püramiidi tüüpi kasvuhoone tootelehel märgitud pindalavahemik on 5,53–18,9 m². Konkreetse suuruse valimisel võrdle, kui palju kasutatavat peenrapinda jääb sinu pikaks sellerikasvatuseks ja kui palju muudele kultuuridele. Ära loe veel koristamata selleri alust pinda sügisese külvi jaoks vabaks. Pärast saagi võtmist eemalda haigustunnustega taimejäänused ja vaata üle mulla seisund. Pane kirja tegelik koristusaeg ning taimede arv, mille saak kasutusse läks: see annab järgmise hooaja ruumiplaneerimiseks kasulikuma lähtekoha kui ainult kasvuhoone ruutmeetrite arv.
Korduma kippuvad küsimused
Millal varsselleri seemned külvata?
Külva siseruumis ligikaudu kümme nädalat enne kavandatud istutusaega. Lähtu sordi külvijuhisest ning ajast, mil sinu kasvuhoone ööd ja muld on noortele taimedele piisavalt soojad. Külma kevade korral võib istutamine edasi lükkuda, seega varu istikutele ka pikemaks ettekasvatuseks ruumi.
Kas varsseller kasvab kütmata kasvuhoones?
Jah, kui alustad istikutega ja istutad need välja alles sobivate tingimuste saabudes. Kütmata kasvuhoone võib hooaega pikendada, kuid ei taga külmal ööl püsivat soojust ega kaitset tugeva külma eest.
Kui sageli tuleb varssellerit kasta?
Kindlat kastmisgraafikut pole: vajadus muutub ilma, mulla ja taime suuruse järgi. Kontrolli niiskust ka mullapinna all ning kasta siis, kui juurte ümbrus hakkab kuivama. Väldi nii läbikuivamist kui ka seisvat vett.
Kui suure vahega varsseller istutada?
Isepleegituvaid ja rohelisevarrelisi sorte võib lähteplaanis paigutada umbes 23 cm vahedega nii piki kui ka risti peenart. Traditsioonilise, muldamisega pleegitatava selleri puhul jäetakse ühes reas taimede vahele 30–45 cm. Täpsusta paigutus sordipakendi järgi ning jäta peenra kõrvale hoolduseks ligipääs.
Kas varsselleri varred tuleb pleegitada?
Mitte alati. Mõni sort on isepleegituv, teiste puhul võib soovitud heledamate varte saamiseks olla vaja leherootse valguse eest varjata. Järgi sordi juhiseid, jäta taime südamik katmata ning väldi vee ja märja mulla kogunemist lehtede vahele.
Varssellerile tasub kasvuhoones koht anda siis, kui saad jätta selle peenrasse pikaks ajaks ja hoida mulla niiskust kogu hooaja vältel. Alusta sobiva sordi ning jõukohase taimede arvu valimisest, mitte kogu vaba pinna täitmisest. Õigel ajal istutatud tugevad istikud, hooldamiseks piisav ruum ja ühtlane kastmine loovad saagi kujunemiseks paremad eeldused. Esimese hooaja külvi-, istutus- ja koristusmärkmed aitavad järgmisel aastal otsustada, kui suure selleripeenra sinu kasvuhoonesse tegelikult planeerida.