Veetünnid kasvuhoone öise soojusvaruna

KASVUHOONE SOOJUSVARU
Veetünnid võivad kasvuhoone öist jahtumist aeglustada, kui vesi on päeval soojenenud. Nende tegeliku mõju hindamiseks tuleb võrrelda vette salvestunud energiat konkreetse kasvuhoone soojuskaoga. Siin on arvutusnäide, paigutuse põhimõtted ning mõõtmised, mille järgi hinnata, kas tünnist on kasulikku lisaabi või jääb selle soojusvaru külmaõrnade taimede kaitsmiseks liiga väikeseks.

Mida enne ostu kontrollida 1
Mida veetünn kasvuhoones öösel teeb?
Veetünn toimib kasvuhoones soojusmassina, mitte küttekehana. Päikesekiirgus soojendab päeval mullapinda, taimi, konstruktsiooni ja veeanumat; soojenenud pinnad annavad omakorda soojust õhule. Osa energiast kandub vette ning tõstab selle temperatuuri. Kui ümbritsev õhk ja pinnad muutuvad veest jahedamaks, annab vesi läbi anuma seina soojust tagasi. See ei toimu hetkega, mistõttu võib kasvuhoone temperatuur langeda aeglasemalt. Tünni mõju sõltub aga sellest, kas vesi jõudis päeval piisavalt soojeneda. Kui selle temperatuur tõuseb vaid mõne kraadi, jääb ööseks talletunud energia väikeseks. Ka soe tünn ei soojenda ruumi igas nurgas ühepalju: tulemus sõltub soojusvahetusest anuma, õhu ja ümbritsevate pindade vahel. Suur veemaht reageerib temperatuurimuutustele aeglasemalt kui kasvuhoone õhk. Seetõttu võib pärastlõunane kõrge õhutemperatuur jätta eksliku mulje, et ka tünn on korralikult soojenenud. Veetemperatuuri tuleb mõõta eraldi. Tünn ei tekita uut energiat, vaid nihutab osa päevasest soojusest hilisemasse aega; kas sellest on taimedele kasu, sõltub sellest, millal nad külma kaitset vajavad.
Selline puhver ei taga kindlat öist miinimumtemperatuuri. Kasvuhoone kaotab soojust läbi katte, raamide, ühenduskohtade ja õhuvahetuse; tuul, pilvisus, välisõhu temperatuur ning külma kestus muudavad soojusvajadust. Lahti jäänud uks või tuulutusava mõjutab tulemust, mistõttu tünnide arv üksi öist temperatuuri ei ennusta. Samuti pole tünni kõrval mõõdetud õhutemperatuur sama mis kogu taimeala temperatuur: pinnad ja õhk jahtuvad eri kiirusega ning kasvukohtade tingimused võivad erineda. Üks soe päev ja rahulik öö ei näita veel, kuidas tünnid toime tulevad järjestikuste pilviste või tuuliste öödega. Käsitle veeanumat temperatuurikõikumise vähendajana, mitte ainsa külmakaitse tagatisena.
Vee soojusmahtuvus arvudes
Vee erisoojus on ligikaudu 4,18 kJ/(kg·°C) ja ühe liitri vee mass ligikaudu üks kilogramm. Sellest saab lihtsa lähenduse: Q ≈ V × ΔT × 1,163 Wh, kus V on vee kogus liitrites ja ΔT vee temperatuurimuutus kraadides. Näiteks 200 liitrit vett, mis soojeneb päeval 10 °C, talletab teoreetiliselt umbes 200 × 10 × 1,163 = 2326 Wh ehk 2,33 kWh. Sama arvutuse järgi annab 100 liitrit 10 °C temperatuurimuutuse korral umbes 1,16 kWh. Tegemist on energia muutusega vees, mitte lubadusega, et kogu see energia jõuab sobival ajal taimedeni.
Kui 200 liitrit vett jahtub öö jooksul 10 °C ning energia jaotuks ühtlaselt 12 tunnile, oleks keskmine võimsus umbes 194 W. Kui sama kogus jahtub vaid 5 °C, on teoreetiline varu 1,16 kWh ja 12 tunni keskmine ligikaudu 97 W. Tegelik soojuse üleandmine ei ole ühtlane: see muutub koos vee ja õhu temperatuurierinevuse, tünni välispinna ja õhu liikumisega. Erista kogu jahtumisel vabanevat energiat sellest osast, millest võib olla abi taimede jaoks vajaliku temperatuuri hoidmisel. Näiteks 20 °C veest 10 °C veeni jahtumine annab sama energiakoguse kui jahtumine 10 °C-lt 0 °C-ni, kuid taimede kasvutingimused ei ole neil juhtudel samad. Kui soovid hoida õhku vähemalt 5 °C juures, ei saa juba 5 °C-ni jahtunud vett pidada selle eesmärgi jaoks samaväärseks soojusallikaks kui soojemat vett. Lisaks energia hulgale on vaja piisavat soojuse üleandmise kiirust. Arvutuses kasuta õhtul ja hommikul mõõdetud veetemperatuuri, mitte oletust, kui soojaks tünn päeval võiks minna. Pelgalt päevase õhutemperatuuri muutuse sisestamine valemisse annab vee soojusvarust eksitava hinnangu.
Mida enne ostu kontrollida 2
Võrdle veetünni varu kasvuhoone soojuskaoga
Vee kogusest üksi ei piisa: talletatud energiat tuleb võrrelda sellega, kui palju soojust kasvuhoone soovitud temperatuuri hoidmiseks öö jooksul vajab. Seda võrdlust saab näidata lihtsa energiabilansi abil, ilma konkreetse hoone soojuskadu oletatavate konstruktsiooniandmete põhjal arvutamata. Võtame üksnes näitena öö, mil soovitud sisetemperatuuri hoidmiseks oleks vaja keskmiselt 640 W soojust. Kaheteistkümne tunni jooksul tähendaks see 0,64 kW × 12 h = 7,68 kWh. See on hüpoteetiline energiavajadus, mitte tüüpilise kasvuhoone mõõtetulemus ega kütteseadme valimise alus. Tegelik vajadus muutub öö jooksul koos sise- ja välistemperatuuri, tuule ning õhuvahetusega. Selle hindamiseks võib kasutada asjatundja koostatud soojuskao hinnangut või sobivates tingimustes mõõdetud kütteenergiat. Mõõdetud elektrikulu tõlgendamisel tuleb teada ka seadme tööpõhimõtet: elektritarve ja ruumi antud soojus ei ole iga kütteseadme puhul üks ja sama näitaja. Võrdluse eesmärk on selgitada energiakoguste suurusjärku, mitte ennustada üksnes veemahu järgi hommikust temperatuuri.
Selles näites annaks 200-liitrine tünn, mis jahtub 10 °C, ideaalis umbes 30% arvutuslikust 7,68 kWh soojuskaost. Protsent võrdleb energiahulki, mitte temperatuuri, ega arvesta sellega, kas kogu vees olev energia jõuab õigel ajal kasvuhoone õhku. Tegelik H sõltub konkreetse ehitise mõõtmetest, katte omadustest, õhuvahetusest ja ilmast. Näiteks Avar kasvuhoone mudelivalikus toodud 47–70 m² pindala aitab hinnata ruumi suurusjärku, kuid pindala üksi ei näita soojuskadu. Kasuta dokumenteeritud tehnilisi väärtusi, kui need on saadaval; muul juhul käsitle hinnangut vahemikuna, mitte täpse prognoosina.
Tünnide maht, paigutus ja põrandakoormus
Kui veemaht ja temperatuurimuutus on samad, on ühe 200-liitrise tünni ja nelja 50-liitrise tünni teoreetiline soojusvaru võrdne. Anumate arv mõjutab aga ruumikasutust ja soojusvahetuse kiirust. Sama kujuga väiksematel anumatel on sama summaarse veemahu kohta üldjuhul rohkem välispinda kui ühel suurel ning neid saab eri kohtadesse paigutada. See ei taga automaatselt paremat tulemust: kiirem soojusvahetus võib aidata vett päeval soojendada, kuid ka öise varu varem ära anda. Mõju sõltub lisaks anuma materjalist, õhu liikumisest ja päikese jõudmisest tünnini. Kontrolli välismõõte, täitmisava ning ligipääsu ka siis, kui anum on paigas. Jäta ruumi selle täitmiseks, puhastamiseks ja seisukorra vaatamiseks, ilma et peaksid taimede vahelt läbi pressima. Vali vett hoidma mõeldud terve anum ning kasuta seda tootja juhiste järgi. Kaas aitab vältida prahi sattumist vette ja vähendab avatud veepinna aurumist; aurustumist ei tasu käsitleda soovitava õhu soojendamise viisina. Planeeri ka tühjendamine: täis tünni ümberpaigutamine on märksa keerulisem kui tühja anuma paika tõstmine.
Kaalu arvutades arvesta, et iga liiter vett kaalub ligikaudu kilogrammi: 200 liitrit vett tähendab umbes 200 kg, millele lisandub anum ise. Paiguta täis tünn tasasele ja sobivale alusele; ära pane seda riiulile või tõstetud pinnale, mille kandevõime pole teada. Kui põranda või aluse sobivus tekitab küsimusi, küsi selle kohta pädevalt spetsialistilt. Accoya ja panipaigaga klaasist kasvuhoone tootevaliku pindala jääb 5,52–28,08 m² vahele. Pindala ei ütle üksi, kui palju jääb konkreetse variandi korral tünnidele ja taimedele kasutatavat ruumi; kontrolli valitud suuruse mõõte. Panipaiga olemasolu ei tõenda, et selle põrand või riiulid sobivad täis veetünni kandma.

Mida enne ostu kontrollida 3
Päevane päike määrab, kui palju vesi soojeneb
Paiguta tünn kohta, kuhu päevane päike tegelikult ulatub, mitte ainult sinna, kus see põrandaplaanil mugavalt mahub. Jälgi varjude muutumist hommikul ja pärastlõunal: kasvuhoone raamid, puud, kõrged taimed või lähedal asuvad ehitised võivad anumat varjata. Varjulises kohas olev vesi ei pruugi soojeneda sama palju kui päikesepoolsel küljel. Samas ei tasu kogu päikeselist põrandapinda tünnidega täita, sest anumad võivad vähendada taimedele jäävat valgust, võtta ära käiguraja või takistada uste ja tuulutusavade kasutamist. Leia tasakaal soojuse talletamise, taimede valgusvajaduse ja igapäevaste tööde vahel.
Tünni ümber peab jääma piisavalt ruumi selle täitmiseks ja kontrollimiseks ning taimede hooldamiseks. Kasvuhoone kuju mõjutab paigutusvõimalusi, kuid pindala ei näita iseenesest, kuhu jäävad sissepääsud, avad ja vabad käigud. Näiteks T-kujuline oranžeeria kasvuhoone pindalavalik on 16,52–30 m²; vaata konkreetse variandi mõõte, enne kui otsustad, mitu tünni sinna mahub. Märgi põrandaplaanile anuma tegelik läbimõõt või külgede pikkus, mitte ainult veemaht. Ühesuguse mahutavusega anumad võivad olla eri kõrguse ja põhjapindalaga ning varjata taimi erinevalt. Paigutust saad enne täitmist proovida tühja anumaga: kontrolli, kas uks avaneb, kastmisvahenditega pääseb läbi ja taimedele jääb sobiv koht. Arvesta ka sellega, et anumad ei takistaks õhu liikumist ega muudaks kastmist või koristamist ebamugavaks. Kui tünn paigutatakse seina äärde, jäta sellele kontrollimiseks ja vajaduse korral liigutamiseks juurdepääs. Asukoha sobivust tasub uuesti hinnata, kui taimed kasvavad kõrgemaks ja hakkavad tünni varjama.
Pilvised päevad ja pikad ööd vähendavad varu
Veetünn on lühiajaline soojusvaru, mitte pikaks ajaks soojust säilitav lahendus. Pilvisel päeval jõuab kasvuhoonesse vähem päikesekiirgust ning vesi võib soojeneda vaid vähe. Kui selliseid päevi on mitu järjest, ei pruugi tünn iga õhtu eel uut varu koguda. Pimeduse pikenemine annab soojusele kauem aega kasvuhoonest väljuda, nii et sama veemaht ei pruugi eri öödel anda sama tulemust. Kui vesi on õhtul õhust jahedam, võtab see esialgu õhust soojust vastu; alles õhu jahtumisel veest madalamale hakkab soojus liikuma vastupidises suunas. Seetõttu ei saa tünni mõju hinnata ainult ühe hetke temperatuuride järgi. Oluline on kogu öö käik ning see, kui soojaks vesi eelnenud päeval sai. Võrdle kaht tüüpi olukorda: päikeselisele päevale järgnevat külma ööd ja pilvisele päevale järgnevat samasugust ööd. Esimene võib näidata tünni võimalikku kasu, teine selle piiranguid. Mitme pilvise päeva järel ei ole mõistlik arvutuses kasutada päikeselisel päeval saavutatud kõrgeimat veetemperatuuri. Lähtu iga õhtu tegelikust lähteolukorrast.
Kasvuhoone pindala ei näita, kui palju päikest konkreetsesse kasvukohta langeb. Püramiidi tüüpi kasvuhoone pindalavalik on 5,53–18,9 m², kuid see arv ei ennusta vee päevast soojenemist ega öist temperatuuri. Arvesta paiga varjude, suuna ja ilmastikuga ning jälgi, kas vesi soojeneb eri päevadel sarnasel määral. Kui tahad hinnata ainult mõne kraadi suurust muutust, kasuta sama arvutusreeglit: 200 liitrit vett, mis soojeneb 3 °C, talletab teoreetiliselt umbes 0,70 kWh. See on oluliselt vähem kui 10 °C muutuse näide ning võib külmemal ööl kiiresti ära kuluda.
Mida enne ostu kontrollida 4
Mõõda õhu- ja veetemperatuuri eraldi
Kasuta õhutemperatuuri mõõtmiseks kohta, mis esindab taimi, mida soovid kaitsta. Andur ei tohiks olla otsese päikese käes ega toetuda vastu klaasi, tünni või kütteseadet, sest siis ei pruugi näit kirjeldada taimede ümbruse õhku. Kui kasvuhoones on eri kõrgusel peenrad, potid või riiulid, mõõda kõigepealt seal, kus temperatuur on taimedele kõige olulisem; vajaduse korral võrdle tulemust jahedama osaga. Vee temperatuuri mõõda eraldi, sest soe vesi ei tähenda, et õhk selle ümber või kogu kasvuhoones oleks sama soe. Hoia mõõtekoht ööst öösse samana.
Pane mõõtmispäevikusse kirja õhtune ja hommikune veetemperatuur, öine õhutemperatuuri miinimum taimede juures ning välisolud, näiteks pilvisus ja tuul. Lisa veekogus ning märge selle kohta, kas uksed ja tuulutusavad olid tavapärases asendis või töötas lisaküte. Andmeloger näitab, millal temperatuur kõige madalamale langeb; tavalise miinimum-maksimum-termomeetriga saad jälgida vähemalt äärmusi. Võrdle mitut eri ilmaga ööd, mitte ainult üht päikeselisele päevale järgnenud ööd. Ka klaasist kasvuhoone tootevalikus esitatud 3,77–28,08 m² pindala kirjeldab suurusvahemikku, mitte mõõdetud öist temperatuuri. Kui tahad võrrelda olukorda tünniga ja ilma, vali võimalikult sarnased ilmaolud ning hoia muud tingimused samad. Kahe täiesti erineva öö miinimumide vahet ei saa omistada üksnes veetünnile. Kontrolli enne mõõtmist kõrvuti asetatud õhuandurite näite, et märgata nende võimalikku erinevust. Veeanduri puhul järgi selle kasutusjuhendit ning mõõda samas kohas ja sügavusel. Üksnes õhtune ja hommikune veenäit kirjeldab energia netomuutust, mitte kogu öise soojusvahetuse ajastust.
Taimede külmataluvus määrab vajaliku kaitse
Kõigile taimedele ei sobi sama minimaalne temperatuur. Vajadus sõltub liigist, kasvujärgust ja sellest, kas taim kasvab peenras või potis; ka eri kohtades olevad taimed võivad öö jooksul erinevalt jahtuda. Vaata konkreetse taime usaldusväärseid kasvatusjuhiseid ning määra, millist temperatuuri tuleb hoida. Seejärel võrdle nõuet mõõdetud miinimumiga, mitte üksnes tünni kõrval oleva näiduga. Tähtis võib olla ka jaheda perioodi kestus: korraks piirini jõudev temperatuur ja mitu tundi sellest allpool püsimine ei kirjelda sama kasvukeskkonda. Andmelogeri graafik aitab neid olukordi eristada. Õhutemperatuur ei näita otseselt poti kasvusubstraadi ega taime enda temperatuuri, mistõttu ära käsitle üht õhunäitu kõigi tingimuste täieliku kirjeldusena. Kui kasvuhoones on eri vajadustega taimed, lähtu kaitsevajaduse hindamisel tundlikumatest, mitte kõige külmakindlamatest. Kui temperatuur langeb taimele sobivast piirist allapoole, ei muuda suurem veemaht tulemust automaatselt piisavaks: lisavesi peab samuti päeval soojenema ja öösel õigel ajal soojust loovutama. Tünn võib aidata järske kõikumisi leevendada, kuid ei ole tundlike taimede puhul kindel külmakaitse.
Kui mõõtmised näitavad, et passiivsest soojusvarust ei piisa, hinda lisakütte vajadust eraldi. Kütteseadme puhul kontrolli dokumenteeritud võimsust ja seda, kas tootja lubab seda kasutada kasvuhoone oludes; elektriühenduse või sobivuse küsimustes küsi pädevalt spetsialistilt. Kasvuhoonetüübi valikul ära järelda nimetusest, et seinaga paiknemine hoiab kindlasti soojust. Näiteks Seinaklaasist kasvuhoone puhul sõltub tulemus konkreetsest hoonest, paigaldusest ja õhuvahetusest. Kontrolli täpse mudeli dokumenteeritud andmeid ning ära arvesta tünni või seina soojendavat mõju mõõtmata.

Mida enne ostu kontrollida 5
Abikütte kulu arvesta oma elektritariifi järgi
Kui veetünnid ei kata mõõdetud soojusvajadust ja kasutad elektrilist abikütet, lähtu konkreetse seadme dokumentatsioonist. Elektrienergia arvutamiseks on vaja sisendvõimsust kilovattides ja tegelikku tööaega tundides: täisvõimsusel töötamise lihtsustatud energiakulu on sisendvõimsus × töötunnid. Ära aja sisendvõimsust segi seadme dokumenteeritud soojusväljundiga ning arvesta, et termostaadi juhtimisel ei pruugi küte kogu öö täisvõimsusel töötada. Kui võimalik, kasuta tegeliku elektrikulu mõõtmist; see annab sinu seadme ja kasutustingimuste kohta täpsema võrdluspunkti kui oletus.
Kulu hindamiseks korruta mõõdetud või arvutatud kilovatt-tunnid oma elektrilepingus oleva kasutusaja ühikuhinnaga. Ajapõhise tariifi korral kasuta vastavate tundide hindu; kogu öö tarbimise korrutamine ühe tunni hinnaga võib anda eksitava tulemuse. Kui soovid hinnata tarbimise tegelikku rahalist mõju, arvesta ka lepingus ja arvel näidatud tarbimispõhiste võrgutasude ning maksudega, vältides juba ühikuhinnas sisalduvate osade topeltarvestust. Püsiv kuutasu ei vähene üksnes seetõttu, et küte ühe öö jooksul vähem töötab. Võrdle mitut sarnaste ilmaoludega ööd, sest külmem või tuulisem ilm võib kütteaega muuta. Vee 2,33 kWh suurune teoreetiline soojusvaru ei tähenda automaatselt sama suurt elektrisäästu: osa soojusest võib eralduda ajal, mil küte poleks niikuinii töötanud. Säästu hindamiseks on vaja võrreldavat elektritarbimist ja temperatuuriandmeid. Kasvuhoone pindala või mudelinimi ei ole iseenesest soojuskao näitaja: Kasvuhoone Accoyaga nime ja pindalavalikut ei saa kasutada konkreetse küttekulu prognoosina. Otsi valitud mudeli ja kütteseadme kohta dokumenteeritud tehnilisi andmeid.
Kasvuhoone valikul kontrolli konkreetseid andmeid
Enne kasvuhoone valimist pane kirja, milliseid taimi seal kasvatad, millist temperatuuri need vajavad ning kui palju ruumi jääb taimedele, tünnidele ja liikumisele. Võrdle konkreetse suuruse mõõte, mitte ainult üldist pindala. Soojuskao hindamiseks on olulised valitud mudeli dokumenteeritud katte- ja konstruktsiooniandmed ning õhuvahetuse võimalus. Kui kaalud soojustus- või ventilatsioonilahendust, kontrolli, kas see on selle mudeliga ühilduv ja tootja poolt dokumenteeritud; ära eelda, et iga lisatarvik või kate sobib. Kui olulised tehnilised näitajad pole kättesaadavad, küsi need enne, kui rajad oma arvutuse nende oletatavale väärtusele.
Näiteks Bloomcabin Prestige'i kasvuhoone valimisel vaata konkreetse suuruse mõõte ja seda, millised omadused on tootja andmetes selgelt kirjas. Pindalavalik aitab ruumi planeerida, kuid ei taga kindlat öist temperatuuri ega ütle, mitu tünni on vaja. Võrdlemiseks pane iga kaalutava variandi puhul kõrvuti taimedele jääv kasvupind, tünnide kavandatud asukohad, käiguruum ja kättesaadavad tehnilised andmed. Nii ei vali sa suuremat kasvuhoonet üksnes selleks, et sinna rohkem vett mahutada, arvestamata suurema ehitise võimalikku soojusvajadust. Kui peamine eesmärk on varakevadiste temperatuurikõikumiste leevendamine, on päikese kättesaadavus ja tünnide paigutus eriti olulised. Kui eesmärk on kindla talvise miinimumtemperatuuri hoidmine, vajab lahendus lisaks usaldusväärset soojusvajaduse hinnangut. Hinda veemahtu alles siis, kui tead, kuhu anumad paigutuvad ja kui palju need päeval soojenevad. Seejärel võrdle arvutatud energiavaru mõõdetud temperatuuri ning taimede vajadustega. Nii saad otsustada, kas veetünnist piisab täiendava puhvrina või tuleb külmaõrnu taimi kaitsta ka muul viisil.
Korduma kippuvad küsimused
Kui palju vett peaks kasvuhoones olema?
Üht universaalset liitrite arvu pole. Arvuta alustuseks vee maht ja tegelik temperatuurimuutus: 200 liitrit, mis soojeneb 10 °C, talletab teoreetiliselt umbes 2,33 kWh. Kas sellest piisab, sõltub kasvuhoone öisest soojuskaost ja taimede vajadustest.
Kas veetünnid kaitsevad taimi öökülma eest?
Mitte tingimata. Tünn aitab ainult siis, kui vesi on päeval soojenenud, ning annab soojust tagasi piiratud aja jooksul. Külmaõrnade taimede puhul mõõda temperatuuri nende kasvukohas ja ära arvesta veetünni ainsa kaitsevahendina, kui on vaja kindlat miinimumtemperatuuri.
Kas tumedaks värvitud tünn salvestab rohkem soojust?
Tünni värv ei muuda vee enda soojusmahtuvust. Pinnavärv võib mõjutada päikesekiirguse neeldumist, kuid tulemus sõltub ka varjust, anumast ja päikese jõudmisest selleni. Seetõttu arvesta kõigepealt vee mahu ja mõõdetud temperatuurimuutusega, mitte üksnes värviga.
Kuhu panna termomeeter?
Mõõda õhutemperatuuri taimede kasvukohas, eemal otsesest päikesest, klaasist ja tünni seinast. Kui võimalik, võrdle näitu ka kasvuhoone jahedamas osas ning mõõda vee temperatuuri eraldi. Nii ei aja sa tünni ümbruse näitu segi kogu taimeala temperatuuriga.
Kas veetünni võib talveks kasvuhoonesse jätta?
Kui vesi võib anumas külmuda, järgi anuma tootja juhiseid. Jää paisub ja võib sobimatu või suletud anuma lõhkuda. Ära eelda, et tünn talub külmumist; vajaduse korral tühjenda see või vii enne külma saabumist mujale.
Veetünn võib öist jahtumist aeglustada, kuid ei hoia iseseisvalt kindlat temperatuuri. Arvuta soojusvaru mõõdetud veetemperatuuri muutusest ning vaata, millal taimede juures temperatuur langeb ja kui kaua jahe periood kestab. Kõige kõnekam pole üks õnnestunud öö, vaid tulemus pärast mitut vähese päikesega päeva. Kui ka siis jäävad tingimused taimedele sobivaks, on tünnist kasulikku lisaabi; kui mitte, ei tasu külmakaitset üksnes veemahu suurendamisele rajada.