Selle veebisaidi sisu kvaliteedi parandamiseks ja kasutajate vajadustele vastavaks kohandamiseks kasutatakse küpsiseid – sealhulgas kolmandate osapoolte küpsiseid. Jätkates selle veebisaidi kasutamist nõustute küpsiste kasutamisega ning võimaliku suhtlusega, kui sisestate oma kontaktandmed mõnda saidi vormi.
Tagasi blogisse

Kas kasvatada vihmakatuse all või kasvuhoones?

Kas kasvatada vihmakatuse all või kasvuhoones?

Kasvatusviiside võrdlus

Valik vihmakatuse ja kasvuhoone vahel sõltub sellest, milline probleem aias kõige enam segab. Kui küsimus on taimedele langevas vihmas, võib avatud külgedega katusealune olla piisav; kui soovite mõjutada ka tuule mõju, õhuvahetust ja hooaja alguse kasvutingimusi, tasub kaaluda kasvuhoonet. Suletum ruum ei tähenda siiski automaatselt külma eest kaitstud ega hooldusvaba lahendust. Siin tähendab vihmakatus katusega kasvukohta, mille küljed on valdavalt avatud; konkreetne ehitus võib olla teistsugune.

Kuusnurkne kasvuhoone aias

Mida enne valikut kontrollida 1

Vihmakatus ja kasvuhoone pakuvad eri liiki kaitset

Vihmakatus tähendab siin lahendust, mille kohal on katus, kuid küljed jäävad valdavalt avatuks. Selle peamine ülesanne on vähendada otsese vihma jõudmist lehtedele, viljadele või peenra pinnale. Avatud külgede kaudu liigub õhk ning tuul, päevane päike ja öine jahedus mõjutavad kasvukohta suuresti samamoodi nagu katmata peenart. Seega ei tasu vihmakatust pidada tuule- ega külmakaitseks. Kaitse ulatus sõltub katuse laiusest, kõrgusest ja paigutusest ning sellest, kust suunast sadu tuleb. Tuulega kantud vihm ja maapinnalt pritsiv vesi võivad taimeni jõuda. Kõige selgema pildi annab peenra jälgimine tugeva saju ajal: kas märguvad lehed, muld või ainult ala servad? Kui vesi koguneb ühte kohta, võib probleem vajada muud lahendust kui suuremat katusepinda.

Kasvuhoonel on lisaks katusele seinad, mis eraldavad kasvuruumi ümbritsevast aiast. See ei tähenda automaatselt õhukindlat ega püsiva temperatuuriga ruumi: uksed ja muud avad mõjutavad õhuvahetust ning kütmata kasvuhoone sõltub endiselt ilmast ja päikesest. Mõlemas lahenduses võib taim saada vähem otse langevat vihma, kuid kasvuhoones saab ruumi avamise ja sulgemisega kasvukeskkonda rohkem mõjutada. Selle eest tuleb jälgida õhutamist ja kastmist. Valik ei ole lihtsalt hea ja parema lahenduse vahel. Küsige endalt, kas peate eeskätt suunama sademed peenrast eemale või soovite piirata ka tuule mõju ning kohandada õhuvahetust ilma järgi. Eesmärgid võivad eri peenardel erineda, nii et kõik taimed ei pruugi vajada sama katet.

Millal on vihmakatusest kasu?

Vihmakatusest võib olla abi kultuuridele, mille lehti või vilju ei soovita pidevalt otsese vihmaga märjaks teha, või peenrale, kus tugev sadu uhub mulda laiali. Tomateid kasvatatakse sageli katuse all, sest lehestik saab siis vähem otse sademeid. See ei tähenda, et iga sort vajaks sama lahendust või et katus haigused ära hoiaks: niiskus, tuul, taimede tihedus ja kasvukoht mõjutavad olukorda samuti. Sarnast kaitset võidakse kasutada ka teiste köögiviljade puhul, kui peamine eesmärk on vähendada märgumist, mitte luua soojemat ruumi. Vaadake, kas probleem tekib kogu suve jooksul või üksnes kindlatel sajuperioodidel; sellest sõltub, kas katta kogu peenar või ainult osa. Otsustage konkreetse kultuuri ja aiaolude, mitte üldistuse järgi, et kõik taimed eelistavad kuiva lehestikku.

Avatud külgedega katuse all pääseb õhk liikuma ning see sobib juhul, kui soovite vihma vähendada, kuid kasvatada taimi välisõhu tingimustes. Kaitstud ala ei pruugi siiski kattuda täpselt katuse maapinnale projitseeritud piirjoonega: kaldvihm võib ulatuda katuse alla ning servalt langev vesi pritsida madalamaid lehti. Arvestage taimede täiskasvanud kõrguse ja laiusega, mitte ainult istikute mõõtudega. Katuse alla mahtuv väike taim võib hiljem ulatuda servast välja või kasvada kattele liiga lähedale. Ka toestus peab mahtuma kavandatud kasvukohta; ärge eeldage, et katuse raam sobib taimede sidumiseks. Vaadake samuti, kas kattematerjal või lähedal olevad rajatised vähendavad soovimatult valgust. Nii hindate vihmakaitset kogu kasvuperioodi, mitte üksnes istutuspäeva järgi.

Mida enne valikut kontrollida 2

Kasvuhoone võimaldab kasvukeskkonda rohkem mõjutada

Kasvuhoone on asjakohasem, kui soovite lisaks sademete vähendamisele piirata tuule otsest mõju ja juhtida õhuvahetust. Päike võib kasvuhoone õhku soojendada, kuid tulemus sõltub ehitusest, avadest, asukohast ja ilmast. Kasvuhoone ei ole iseenesest köetav ega taga püsivat kaitset külma eest. Selle eelis on võimalus ruumi vastavalt vajadusele avada või sulgeda ning paigutada istikud ja kõrgemad taimed kaitstumasse kasvukohta. Kasvatusplaanis eristage ajutist istikuala ja peenraid, kus taimed püsivad sügiseni. Kevadel istikukastide jaoks kasutatav koht võib suvel olla vajalik saagitaimedele, kuid üleminek tuleb ajaliselt läbi mõelda. Kui eri taimed vajavad samal ajal erinevat niiskust või õhutamist, ei pruugi üks ühine ruum kõigi vajadusi võrdselt täita. Taimerühmade eraldamine riiulitele või eri peenardesse aitab ruumi korraldada, kuid ei loo automaatselt eraldi sisekliimat. Valige kasvuhoone siis, kui selle juhitavamast kasvukeskkonnast on teie kultuuridele tegelikku kasu, mitte ainult seetõttu, et kõik taimed mahuvad katuse alla.

Kasvuhoone suurust hinnates eristage katusealust pindala sellest, kui palju ruumi jääb peenardele, käiguteele ja hooldustöödele. Näiteks Klaasist kasvuhoone Klassika tootelehel märgitud pindalavahemik on 3,77–28,08 m². See annab mõõduvõrdluse, mitte hinnangu sellele, milline mudel sobib teie taimedele või millise temperatuuri see saavutab. Vaadake valitud variandi joonist ja mõõtke aias ära, kuhu jäävad sissepääs ning selle ümbrus. Arvestage, kas jõuate taimi kasta, toestada ja saaki korjata ning kas peenarde vahel saab liikuda. Suur kogupindala ei lahenda kasutusmugavust, kui hooldustöödeks jääv ala on halvasti korraldatud.

Õhuvahetus sõltub külgede ja avade lahendusest

Avatud vihmakatuse all seguneb õhk välisõhuga, mistõttu ei saa temperatuuri avade abil reguleerida samamoodi nagu kasvuhoones. Kasvuhoones mõjutavad kuumenemist päikesepaiste, ruumi suurus ning see, kui kaua uksed ja õhutusavad suletud on. Õhutamine kuulub seetõttu tavapärase kasutuse juurde. Samas ei tähenda üks avatud uks tingimata seda, et õhk liigub ühtlaselt kogu lehestiku vahel. Tihedad taimed, riiulid ja hoiukastid võivad õhu liikumist takistada. Jätke taimede paigutamisel avade ümbrus vabaks ning arvestage lehestiku hilisema kasvuga. Temperatuuri ja niiskuse jälgimisel valige taimede kasvuala iseloomustav koht, mitte ainult sissepääsu kõrval olev mugav mõõtmiskoht. Näidu kõrval vaadake ka taimede seisundit ja seda, kas pindadele koguneb kondensvesi. Kui te pole päeval kodus, uurige valitud konfiguratsiooni õhutamisvõimalusi ja nende kasutamise nõudeid. Automaatset avamist ei tasu eeldada ega käsitada kastmise ja taimede jälgimise asendusena. Õhutuslahendus peab sobima teie igapäevase ajakavaga.

Ventilatsiooni hinnates ärge järeldage üksnes mudeli nimest, kui hästi õhk konkreetses kasvuhoones liigub. Kontrollige jooniselt ja valitud konfiguratsioonist, millised uksed või avad on ette nähtud ning kuhu need paiknevad. Näiteks Seinaklaasist kasvuhoone tootelehel märgitud pindala on 3,69–14,34 m²; pindalast üksi ei saa tuletada õhutamise võimalusi ega temperatuuri. Kui ruumi avamine on teie otsuse keskmes, uurige neid andmeid enne, kui võrdlete ainult põrandapinda või välisilmet. Mõelge ka sellele, kas avad jäävad ligipääsetavaks, kui nende ette paigutada peenrad või taimed. Nii hindate mudelit kasutuse, mitte üksnes nimetuse järgi.

Vaade kuusnurksele kasvuhoonele

Mida enne valikut kontrollida 3

Kasvuhoone võib hooaega pikendada, kuid ei taga külmakaitset

Kasvuhoone võib toetada varakevadist istikute kasvatamist ja sügisest saagikoristust, sest seinad piiravad otsest tuult ning päike võib ruumi soojendada. See võib kasutatavat hooaega pikendada, kuid ei taga külmavaba ööd. Kütmata ruumi temperatuur langeb jaheda ilmaga ning külmatundlike taimede puhul tuleb lähtuda nende kasvunõuetest. Vihmakatuse all järgib temperatuur avatud külgede tõttu rohkem välisõhku. Hooaja võrdlemiseks koostage oma kultuuridele lihtne ajakava: millal soovite külvata, millal istutada ja millal viimast saaki korjata? Eristage seejuures seemnete idanemist, noorte taimede kasvatamist ja juba väljakujunenud taimede hoidmist. Sama ruum ei pruugi sobida kõigiks nendeks etappideks ühtemoodi. Varasem külv pole eesmärk omaette, kui hilisemaks kasvatamiseks napib valgust või sobivaid tingimusi. Sügisel ei asenda vihma eest kaitsmine vähenevat päevavalgust ega jahedamat ilma. Oma aia varasemate hooaegade märkmed aitavad hinnata, millist piirangut soovite lahendada. Nii seostate pikema kasutusaja konkreetse kasvatusplaaniga, mitte üldise lootusega saada igal aastal varem ja kauem saaki.

Kui hooaja pikendamine on peamine põhjus, ärge kasutage pindala ainsa valikukriteeriumina. Kasvuhoone Accoyaga tootelehel märgitud pindalavahemik on 3,77–28,08 m²; see kirjeldab pakutava suuruse ulatust, kuid ei ütle, kui soojana ruum püsib või kas seal saab soovitud kultuuri talvitada. Vaadake konkreetse konfiguratsiooni kirjeldust, katet, avasid ja kasutusotstarvet ning hinnake, kas vajate üksnes sademete varju või ka külma perioodi lisakaitset. Kui soovite varakevadist või hilissügisest saaki, mõelge läbi, millal ruumi õhutate ja mis juhtub jahedatel öödel. Katus üksi ei taga kindlat temperatuuri ega saagikoristuse lõppkuupäeva.

Katuse all tuleb arvestada kastmise ja mulla niiskusega

Vihmakatus muudab veekogust, mida peenar loomulikult saab. Katuse keskosas võib muld jääda kuivemaks, samal ajal kui servalt valguv vesi niisutab ääri rohkem. Kasvuhoone katus takistab samuti sademete otsest jõudmist peenrale, mistõttu tuleb mõlemas variandis läbi mõelda kastmine. Kontrollige niiskust juurte piirkonnas: pinnale jäänud märg kiht ei näita veel, kas vett jätkub sügavamal. Pottides ja peenramullas kasvavad taimed võivad vajada erinevat kastmisrütmi, isegi kui nad asuvad sama katuse all. Ärge koostage kastmisplaani ainult selle järgi, kas väljas sajab. Arvestage taimede suuruse, kasvusubstraadi ja ilmaga ning jälgige, kuidas vesi mulda imbub. Kui kasutate kastmissüsteemi, kontrollige, kas vesi jõuab kavandatud taimedele ühtlaselt ja kas süsteem jääb hooldamiseks ligipääsetavaks. Enne katuse paigutamist jälgige ka olemasolevat vee liikumist: lohku kogunev vesi ei kao tingimata pelgalt katuse lisamisega. Kastmisvesi ja katuse äravool on eri küsimused ning mõlemad vajavad plaanis oma kohta.

Kasvatamise korraldus mõjutab vajalikku pinda: kõrgemate taimede vahele peab jääma ligipääs ning kastmisnõu või vooliku liigutamiseks ruumi. Näiteks T-kujuline oranžeeria kasvuhoone tootelehel märgitud pindalavahemik on 16,52–30 m². See aitab võrrelda eri mahuga valikuid, kuid kasutatavad nurgad ja käiguteed selguvad jooniselt, mitte üksnes kogupindalast. Pange paberile taimede read ja koht, kust vett tuua, ning võrrelge plaani konkreetse mudeli skeemiga. Nii näete, kas valitud kasvuhoones või katusealuses saab taimi kasta neid tallamata ning kas hooldamiseks jääb piisavalt ruumi ka siis, kui taimed suuremaks kasvavad.

Mida enne valikut kontrollida 4

Asukoht ja juurdepääs mõjutavad igapäevast kasutust

Paigutus mõjutab mõlemat lahendust. Jälgige, millal päike peenrale paistab, kas puud või hooned seda varjavad ning kust suunast tuul kasvukohale jõuab. Vaadake päikese liikumist eri kellaaegadel ja arvestage, et suvine lehestik võib muuta kevadel valgusküllasena tundunud koha varjuliseks. Avatud vihmakatuse puhul on oluline külgtuulega sisse kanduv vihm; kasvuhoone puhul lisanduvad sissepääsu ja õhutusavade asukohad. Mõelge läbi kogu liikumistee veevõtukohast taimedeni, mitte ainult ehitise ümbrus. Kas kastmisnõu või käruga pääseb kohale ka siis, kui kõrvalpeenrad on täis kasvanud? Jätke võimalus välispindade puhastamiseks ja ümbruse hooldamiseks. Maapinna kalle, pinnase seisund ning tuule- ja lumekoormus mõjutavad konstruktsiooni paigaldamise sobivust; nende hindamiseks lähtuge konkreetse lahenduse dokumentatsioonist ja vajaduse korral pädeva spetsialisti hinnangust. Avatud külgedega katus pole üksnes seetõttu koormuste suhtes nõudmisteta. Kasvatuskoha mugavus ja konstruktsiooni nõuetekohane paigaldamine tuleb kavandada koos, kuid taimedele sobiv asukoht ei tõenda veel ehitise sobivust sinna.

Kogupindala ei ütle alati, kas ruum sobib teie aia kujuga. Püramiidi tüüpi kasvuhoone tootelehel märgitud pindalavahemik on 5,53–18,9 m², kuid alles jooniselt näeb, kuidas valitud variandi mõõdud krundile asetuvad. Märkige enne ostu maha kavandatava ehitise piirjoon, sissepääs ja ümber vajalik läbipääs; seejärel võrrelge neid peenarde ning aia muude kasutuskohtadega. Vihmakatuse puhul eristage peenra mõõtmeid katuse välismõõtmetest ja võimalikust üleulatusest. Hinnake eraldi ka katuse tekitatavat varju, sest selle asukoht muutub päeva jooksul. Kontrollige, kas liikumisruumi jääb pärast taimede istutamist ja täiskasvamist. Valige lahendus, mille juures pääsete taimedele mugavalt ligi.

Kasvupind, käiguteed ja panipaik

Peenarde mõõtmisel arvestage, et kogupindala ja tegelik kasvupind pole üks ja sama. Käiguteed, ukseesine ja töövahendite hoidmine võtavad oma osa, kuid võimaldavad taimi hooldada peenrasse astumata. Avatud vihmakatuse all võib peenrale pääseda mitmest küljest; kasvuhoones sõltub ligipääs rohkem sissepääsust ja sisemisest jaotusest. Kavandage peenrad nii, et ulatuksite vajalikesse kohtadesse ka siis, kui taimed on täiskasvanud. Panipaiga vajadust hinnake esemete, mitte ainult vaba nurga järgi. Pikad toestusvahendid, tühjad potid ja istikukastid vajavad erinevat hoiukohta ning mõned esemed peavad olema kättesaadavad iga päev. Jätke sageli kasutatavad vahendid kohta, kust saab need võtta taimi riivamata. Niiske kasvuruum ei pruugi sobida kõigi tarvikute säilitamiseks; lähtuge nende hoiutingimustest. Kui vahenditele on aias juba sobiv koht olemas, ei pea kasvuhoone tingimata täitma panipaiga ülesannet. Hooajaliselt muutuvat ruumikasutust tasub samuti ette näha: kevadised istikukastid võivad pärast istutamist vajada hoiukohta, kuid nende hoidmine ei peaks sulgema suvist käiguteed.

Kui soovite kasvatamise ja panipaiga ühes lahenduses läbi mõelda, on Klaasist kasvuhoone Accoya ja panipaigaga üks konkreetne mudelinäide: tootelehel märgitud pindalavahemik on 5,52–28,08 m². Seda arvu ei tasu automaatselt tõlgendada taimedele jääva alana; vaadake valitud variandi plaanilt, kas pindala hõlmab ka panipaiga osa. Võrrelge arvestuses kogupinda, istutusala ning liikumiseks ja hoiustamiseks jäetud osa eraldi. Nii ei hinnata lahendust ainult selle järgi, kas see mahub aeda, vaid ka selle järgi, kas igapäevased tööd saab teha peenraid kahjustamata. Mõelge läbi, kus hoiate sagedamini kasutatavaid vahendeid ja kas jõuate neile taimi puutumata ligi.

Klassikaline alumiiniumkasvuhoone

Mida enne valikut kontrollida 5

Mida võrrelda kasvuhoone tehnilistes andmetes?

Enne ostu võrrelge kirjeldusi samade küsimuste järgi. Alustage välis- ja sisemõõtudest ning joonisest, seejärel vaadake, millised avatavad osad ja konfiguratsioon on valitud mudelil kirjas. Kontrollige, mida pindalanumber kirjeldab: vihmakatuse katteala ja kasvuhoone kogupindala ei pruugi tähendada sama kasutusruumi. Koostage kõrvuti võrdlus, milles on eraldi peenardele jääv ala, käiguteed, avad ja hoiuruum. Pange juurde, millised osad kuuluvad kirjeldatud komplekti ning millised tuleb eraldi valida. Kahe pakkumise võrdlemisel kasutage sama kavandatud taimede arvu ja sama hoolduskorraldust; muidu võib suurem lahendus näida sobivam lihtsalt seetõttu, et selle kasutust pole veel täpselt planeeritud. Eristage kinnitatud andmeid küsimustest, millele tooteleht vastust ei anna. Nii ei muutu näiteks pildilt oletatud avade arv ostuotsuses kindlaks omaduseks. Kui oluline mõõt või komplekti osa pole kirjeldatud, küsige enne tellimist täpsustust. Võrdlus peaks näitama, mida iga lahendus teie kasvatamisplaanis võimaldab, mitte üksnes seda, milline neist on suurem.

Tootenimi või pildil nähtav kuju ei asenda konkreetse variandi tehnilisi andmeid. Näiteks Prestige-kasvuhoone tootelehel märgitud pindalavahemik on 3,77–28,08 m². Kui võrdlete seda mõne vihmakatuse või teise kasvuhoonega, kasutage võimalikult sarnaseid lähteandmeid: vaadake pindala, avasid, sisemist liikumisruumi ja kirjeldatud komplekti. Ärge tehke järeldusi materjali, klaasimise ega soojapidavuse kohta üksnes mudelinimest või tootefotost. Pange olulised erinevused kirja, et näeksite, kas maksate oma kasvatusplaani jaoks vajaliku omaduse või lihtsalt suurema ruumi eest. Nii saab valikut võrrelda kasutuse, mitte ainult välimuse järgi.

Valik sõltub kasvatamise eesmärgist

Kui peamine mure on vihm ning taimed sobivad välisõhu tingimustesse, võib avatud vihmakatus olla piisav. Kui soovite piirata rohkem tuule mõju, kasvatada kaitstumalt istikuid või juhtida ruumi õhutamist, kaaluge kasvuhoonet. Otsuse tegemisel nimetage kõigepealt üks põhiprobleem: näiteks saju ajal märguv lehestik või vajadus kevadise istikukoha järele. Seejärel hinnake, kas valitud lahendus seda probleemi tegelikult leevendab ja milliseid uusi töid lisab. Mõlemat lahendust võib kasutada koos, kui nende ülesanded on erinevad. Kasvuhoones kasvatatud istikud võivad hiljem minna vihmakatuse alla, kuid üleviimisel tuleb arvestada muutuvate valgus-, tuule- ja temperatuuritingimustega. Teine võimalus on hoida kasvuhoones rohkem kaitset vajavaid kultuure ja kasutada vihmakatust nende taimede jaoks, mille peamine mure on otsene sadu. Kahe kasvukoha mõte pole dubleerida sama ruumi, vaid jaotada kasvatamine vajaduste järgi. Kui mõlemad alad vajavad korraga kastmist ja hooldust, arvestage nende tööde kogumahuga, mitte kummagi ehitisega eraldi.

Suurem katusealune pind tähendab rohkem kasvatusruumi vaid siis, kui suudate seda kasutada ja hooldada. Avar kasvuhoone tootelehel märgitud pindalavahemik on 47–70 m²; see on näide suurema mõõduvahemikuga mudelist, mitte soovitus valida selline suurus. Hinnake taimede arvu, ligipääsu ning kastmise ja õhutamise korraldust. Väiksem, hästi planeeritud kasvukoht võib sobida töökorraldusega paremini kui suur ruum, kuhu jäävad kasutamata nurgad. Lõplik valik peaks lähtuma sellest, millist kaitset vajavad konkreetsed kultuurid ja millist hooldust olete valmis neile pakkuma.

Korduma kippuvad küsimused

Kas vihmakatus pikendab kasvuperioodi?

Vihmakatus vähendab eelkõige otsest sadu, kuid avatud külgede tõttu jääb temperatuur suuresti välisõhu määrata. Kasvuhoone võib tuule eest rohkem varju pakkuda ja hooaega pikendada, kuid kütmata ruum ei taga külma ilmaga kindlaid kasvutingimusi.

Kas vihmakatus kaitseb tomateid taimehaiguste eest?

Vihmakatus ei taga kaitset taimehaiguste eest. Katus vähendab tomatilehtedele langevat vihma, kuid tuulega võib vesi külje alt sisse kanduda ning taimi mõjutavad ka õhuniiskus ja kasvukoha olud. Vihmakatus võib olla üks võimalus märgumist vähendada, mitte kindel kaitse haiguste vastu.

Kas kasvuhoones tuleb taimi kasta?

Jah, sageli tuleb. Kasvuhoone katus vähendab otsese vihma jõudmist mulda ja taimedele, seega ei pruugi sademetest piisata. Jälgige mulla niiskust ning arvestage kasvatatava kultuuri ja pinnasega, selle asemel et lähtuda ainult päevade arvust viimasest kastmisest.

Kas vihmakatus võib kasvuhoonet asendada?

Kui soovite peamiselt vähendada taimedele langevat vihma, võib see sobida. Vihmakatus ei loo siiski kasvuhoonega samasugust piiritletud kasvuruumi ega võimalda õhuvahetust avade kaudu samal viisil juhtida. Valik sõltub sellest, kas vajate ainult vihmavarju või ka rohkem kaitstud kasvukohta.

Kas vihmakatust ja kasvuhoonet saab kasutada koos?

Jah, kui aias on ruumi ja mõlemal lahendusel on selge ülesanne. Näiteks võib üks ala olla mõeldud otsese vihma eest kaitsmiseks ja teine taimede kasvatamiseks piiritletumas ruumis. Kavandage eraldi ka kastmine, ligipääs ja see, kui palju aega saate mõlema ala hooldamisele pühendada.

Kui vihm on ainus takistus, pole vaja eeldada, et suletum ruum annab parema kasvatustulemuse. Vihmakatus ja kasvuhoone on eri töövahendid: esimene piirab otsest sadu, teine annab rohkem võimalusi taimede ümbrust mõjutada, kuid nõuab ka õhutamise ja kastmise jälgimist. Sobiv lahendus on see, mille kaitse vastab konkreetsete kultuuride vajadusele ja mille igapäevane hooldus mahub teie aiatööde hulka.

45% soodsam veebist ostes
Mugavad ja kasumlikud ostud veebis
Küsi meilt
Võtke meiega ühendust
Telefon:
E-post:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Registrikood:
38944924
Aadress:
Thriges Plads 6, 5000 Odense C, Denmark
Sotsiaalmeedia
Jälgige meid Instagramis, Facebookis ja Twitteris, et saada viimaseid uudiseid ja parimaid pakkumisi Bloomcabin-lt.
X
Kas teil on küsimusi ja soovite, et helistaksime teile tagasi?
+372
−
✖