Virsiku ja nektariini kasvatamine kasvuhoones

Viljapuud kasvuhoones
Virsiku või nektariini kasvatamine kasvuhoones eeldab enamat kui päikeselist kevadet. Püsivale kasvukohale istutatud puu vajab ruumi võrale ja juurtele ning ligipääsu iga-aastaseks kujundamiseks, tolmeldamiseks ja koristamiseks. Kasvuhoone võib pakkuda sobivamat kasvukohta, kuid kütmata klaasruum ei ole automaatselt talvekaitse. Eesti oludes tuleb hinnata eelkõige sordi külmataluvust, talvitumistingimusi ja kevadise soojenemise mõju ning seda, kas täiskasvanud puu mahub ruumi ka pärast võra kujundamist.

01
Kas virsik või nektariin sobib kasvuhoonesse?
Virsik (Prunus persica) ja nektariin kuuluvad samasse liiki ning nende kasvunõuded on üldjoontes sarnased; kõige nähtavam erinevus on vilja sile või karvane pind. Kasvuhoones kasvatamine on pikaajaline ettevõtmine, mitte üheks suveks kavandatud köögiviljapeenar. Istutatud puu jääb samasse kohta aastateks ja vajab hooldust ka hooajal, mil saaki ei tule. Mõtle, kas soovid eelkõige proovida mõne vilja kasvatamist või anda puule kasvuhoones püsiva koha. Esimesel juhul võib teisaldatav potitaim olla paindlikum valik, kuid ka selle talvitumine tuleb ette planeerida. Püsiva istutuse puhul arvesta, millistest senistest kasvukohtadest pead loobuma. Võra alla jääv peenar ei pruugi tulevikus saada sama palju valgust kui praegu. Vaata üle oma senine külvi- ja istutuskalender: varakevadised külvid, suvised köögiviljad ja sügisene koristus peavad puu hooldusega kokku sobima. Kui aias leidub päikeseline, tuulte eest kaitstud kasvukoht, võrdle ka seda võimalust. Kasvuhoonepinna kasutamine viljapuu jaoks on põhjendatud siis, kui saad seal tema vajadustega järjepidevalt arvestada.
Kasvuhoone suurust hinnates ära piirdu kataloogis märgitud ruutmeetrite arvuga. Näiteks Prestige’i klaaskasvuhoone mudelivalikus on pindalad 3,77–28,08 m², kuid see arv ei näita puule tegelikult kasutatavat ruumi. Märgi esialgsele plaanile istutuskoht, kavandatud võra ulatus, käigurada ja uste avamiseks vajalik ala. Võra jaoks peab jääma ruumi klaasist eemal ning tuulutusavade kasutamine peab olema võimalik ka suvel, kui puu on lehes. Istiku praegune suurus on alles alguspunkt: küsi puukoolilt pookealuse ja kavandatud kujundusviisi järgi puu eeldatavaid mõõtmeid.
Sordi valikul arvesta Eesti talvega
Virsiku- ja nektariinisortide külmataluvus, talvise jahedusperioodi vajadus ehk külmavajadus, õitsemise aeg ning kasvujõud erinevad. Kasvuhoone kevadine soojus võib pungad varem kasvama panna, kuid ei muuda sordi enda talvekindlust. Eelista sorti, mille vastupidavuse kohta on usaldusväärset teavet Eesti või võrreldava talvega oludest. Pelk märge, et taim sobib kasvuhoonesse, ei ütle, kuidas ta pika külmaperioodi üle elab. Ka hilisem õitsemine ei taga, et õied jäävad öökülmadest puutumata. Sordikirjeldust lugedes erista puu talvekindlust õiepungade vastupidavusest: elus ja kevadel lehtiv puu ei pruugi igal aastal vilja kanda. Küsi ka valmimisaja kohta, sest soovitud saak peab jõudma sinu kasvukohas küpseda. Võrdle võimaluse korral mitut sorti samade tunnuste alusel, mitte üksnes viljade suuruse järgi. Pane ostu eel kirja sordi nimi, pookealus ja puukooli soovitatud kasvatamisviis. Need andmed aitavad hiljem mõista puu kasvujõudu ning küsida täpsemat nõu, kui kasv või viljumine ootustele ei vasta. Nimetu istiku puhul jäävad paljud olulised valikud oletuseks.
Küsi puukoolilt sordi ja pookealuse nime, kasvujõu, õitsemisaja, talvekindluse ning külmavajaduse kohta. Pookealus mõjutab muu hulgas puu suurust, kuid ei muuda iga sorti automaatselt sobivaks väikesesse ruumi. RHS-i ehk Kuningliku Aiandusseltsi virsiku ja nektariini kasvatamise juhenditest leiab kujundamise ja hoolduse põhimõtteid. Kliimat puudutavaid soovitusi tasub siiski võrrelda kohaliku puukooli andmetega: Briti kasvutingimustes antud juhis ei tõenda iseenesest, et konkreetne sort Eesti talvega toime tuleb. Ära vali istikut ainult viljade välimuse või saagipildi põhjal.
02
Kütmata kasvuhoone ei taga talvist soojust
Kütmata kasvuhoones muutub temperatuur koos ilmaga. Päikeselisel päeval võib ruum soojeneda, kuid pika külmaperioodi ööl ei saa eeldada, et klaas hoiab puu külmavabana. Ka juurepall võib läbi külmuda. Maasse istutatud puu juured on tavaliselt temperatuurikõikumiste eest paremini kaitstud kui väikeses potis oleva taime juured, kuid see ei korva sordi vähest talvekindlust. Talvitumist kavandades erista maasse istutatud puud ja potitaime. Esimene peab hakkama saama püsivas kasvukohas; teise puhul saab kaaluda ümberpaigutamist, kui sobiv talvituskoht on olemas. Suurt potti ei pruugi aga olla võimalik kitsast uksest läbi viia või üksi tõsta. Mõtle selle peale enne istutamist, mitte esimese külmaperioodi saabudes. Kasulik on jälgida kasvuhoone madalaimat temperatuuri puu kavandatud kasvukohas ja pidada talvist päevikut. Ühe pehme talve andmed ei tõenda veel lahenduse sobivust külmematel aastatel. Pane tähele ka seda, kas päikese käes soojenev ruum jahtub õhtul kiiresti. Nii saad puukooliga arutada tegelikke tingimusi, mitte üksnes kirjeldada kasvukohta kui kasvuhoonet.
Talvituskoha valikul ei ole pidevalt soe ruum automaatselt parem lahendus. Küsi puukoolilt, millist talvist jahedusperioodi valitud sort vajab ja millised tingimused sobivad talle puhkeajal. Kui kaalud kütmist, aruta puukooli või viljandusspetsialistiga, kas eesmärk peaks olema talvitumistingimuste parandamine või üksnes õite kaitsmine kevadise külma eest. Lase ruumi tehnilised võimalused pädeval spetsialistil üle vaadata. Seinaklaasist kasvuhoone mudelivaliku pindalad on 3,69–14,34 m². Hoone seina kõrval paiknemine ega mudeli nimetus ei tõenda, et seal säilib puule sobiv talvine temperatuur. Kütmise vajadust ja võimalusi tuleb hinnata konkreetse kasvukoha ning kasvuhoone tehniliste andmete põhjal.
Päike võib õitsemise varasemaks tuua
Kevadpäike võib kasvuhoone õhutemperatuuri kiiresti tõsta. Selle tulemusel võivad pungad avaneda või õied ilmuda varem kui õues, samal ajal kui öökülmaoht pole möödunud. Avanenud õied on külma suhtes tundlikud ning suletud klaasruum ei taga, et temperatuur püsib öösel sobivana. Jälgi pungade arengut ja ruumi tegelikku temperatuuri, mitte ainult kalendrit. Pane tähele, millal pungad paisuvad, millal ilmuvad esimesed õied ja millal algab lehtimine. Järgmistel aastatel saad neid tähelepanekuid võrrelda ilmastiku ja saagiga. Temperatuuri jälgimisel on oluline ka mõõtmiskoht: päikese käes kuumenev termomeeter ei pruugi näidata õite ümbruse õhutemperatuuri. Päikeselisel päeval õhuta ruumi, et vältida liigset kuumust ja seisvat niisket õhku. Planeeri, kes saab tuulutust jälgida ajal, mil oled kodust eemal. Kui kasutad automaatset avajat, kontrolli selle toimimist ja veendu, et kasvavad oksad liikumist ei takista. Kevadine hooldus ei piirdu seega õite vaatamisega: vaja on märgata päeva ja öö erinevust ning reageerida muutuvatele oludele.
Vali kasvukoht, kuhu jõuab valgust suure osa päevast ja kus lähedal olevad puud või hooned ei jäta kasvuhoonet varju. Kontrolli päikese liikumist aias eri kellaaegadel, mitte ainult ühel vaatlushetkel. Võrreldes Klassika klaaskasvuhoone variante, vaata konkreetse suuruse mõõtjooniselt ja tehnilisest kirjeldusest, kuhu jäävad uksed ning tuulutusavad. Pindalavahemik on 3,77–28,08 m². Valiku juures on oluline, kas kavandatud võra asub tuulutusavade lähedal ja kas neid saab kasutada ilma oksi liigutamata. Jäta ligipääs ka avamismehhanismide kontrollimiseks ning hooldamiseks.

03
Võra kuju tuleb läbi mõelda enne istutamist
Virsikuid kasvatatakse sageli lehvikuna vastu tasapinnalist tuge. Nii saab põhioksi suunata kindlale pinnale ning jätta lehtede ja viljade juurde valgust ja õhku. Lehvik pole iga ruumi jaoks ainus lahendus, kuid selle ulatust on kasvuhoones enamasti lihtsam kavandada kui igas suunas laiuva vaba võra puhul. Mõtle enne istutamist, kuhu jäävad tüvi ja põhioksad ning kuidas hakkavad nende vahel paiknema noored võrsed. Kujundus ei tähenda valmis puu surumist kitsasse vahesse: soovitud oksastik kujuneb järk-järgult. Küsi puukoolist, kas istiku harunemine sobib valitud kujundusega ja milliseid oksi tuleks alguses säilitada. Ka tugede ning sidumiskohtade juurde peab hooldamiseks pääsema. Sidemeid tuleb kasvamise ajal kontrollida, et need ei sooniks koorde ega hõõruks oksi. Ära eelda, et kasvuhoone raam kannab puu ja saagi raskust; kontrolli tootja juhiseid või kavanda sobiv eraldi tugi. Kui iseseisev tugi vajab kinnitamist, kooskõlasta selle lahendus kasvuhoone paigutuse ja alusega. Puu kujundus ning tugilahendus peavad olema koos läbi mõeldud.
Virsiku viljad arenevad peamiselt eelmisel aastal kasvanud võrsetel, mistõttu vajab puu järjepidevalt noort viljapuitu. Lõikus peab säilitama asendusvõrseid ja vältima olukorda, kus võras jäävad alles ainult vanad oksad. Uute võrsete valimatu eemaldamine võib vähendada järgmise aasta saaki. Kujundus ja lõikuse aeg sõltuvad sellest, kas puu kasvab lehvikuna või vabamalt, seega järgi virsikule mõeldud juhendit, mitte õunapuu lõikamisskeemi. Kasvuhoone kuju on samuti osa plaanist: T-kujuline oranžeeria kasvuhoone on saadaval pindaladega 16,52–30 m². Konkreetse variandi mõõtjooniselt tuleb hinnata, kas lehviku jaoks leidub sobiv katkematu tasapind ning kuhu saab paigutada eraldi toe.
Täiskasvanud puu mõõtmed ja läbipääsud
Arvesta puu täiskasvanud mõõtudega, mitte potis oleva istiku kõrgusega. Pookealus ja sordi kasvujõud mõjutavad suurust, samal ajal kui kujundus määrab, kas võra laieneb mööda seina või ulatub käigurajale. Küsi puukoolilt, kui suureks kasvab puu soovitatud pookealusel ja valitud kujundusviisil. Ruumi hindamiseks on vaja nii põhiplaani kui ka külgvaadet. Põhiplaan näitab läbipääse ja peenarde paiknemist, külgvaade aga katusekalde alla jäävat kõrgust. Madala külgseina juures võib põrandapinda olla piisavalt, kuid võra ülemisele osale ruumi nappida. Märgi joonisele ka potentsiaalsed kokkupuutekohad katuse, uste ja riiulitega. Kui puu jaoks jääb ruumi vaid senikaua, kuni teisi taimi pole, ei ole lahendus kogu kasvuperioodiks läbi mõeldud. Arvesta kõrvalkultuuride suvist kõrgust ja nende hooldamiseks vajalikku ligipääsu. Liiga väikese ruumi kompenseerimine iga-aastase tugeva tagasilõikusega võib minna vastuollu viljuvate võrsete säilitamisega. Parem on valida algusest peale sobiv kasvujõud ja kujundus, kui loota, et iga puu saab hiljem väikesena hoida.
Suuremate lahenduste võrdluseks on Avar kasvuhoone mudelivalikus pindalad 47–70 m². Sellise ruumi planeerimisel tasub puu hooldusala eristada teistest kasvatusaladest, et selle ette ei tekiks aja jooksul potte, riiuleid või ajutist hoiuruumi. Võrdle konkreetse variandi sisekõrgust ja külgseinte mõõte puukoolist saadud võra mõõtudega. Kontrolli, kas pääsed puule ligi mõlemalt vajalikult küljelt ning kas kõrgemate okste hooldamiseks jääb sobiv tööala. Ka avaras kasvuhoones võib üks halvasti paigutatud püsiv istutus takistada liikumist. Suurem üldpind annab planeerimiseks võimalusi, kuid ei asenda puu asukoha läbimõtlemist.
04
Juureala vajab head drenaaži ja ühtlast niiskust
Otsusta, kas istutad puu kasvuhoone pinnasesse või kasvatad seda potis. Maasse istutatud puu saab püsiva kasvukoha, kuid hõivab selle kauaks; potis olevat puud saab vajaduse korral liigutada, ent piiratud mullamaht kuivab kiiremini ja juurepall on talvel külmale rohkem avatud. Poti valimisel arvesta pookealuse ja puu eeldatava kasvujõuga, mitte ainult praeguse istiku suurusega. Vaata ka praktilisi omadusi: kas anumast saab liigne vesi välja voolata, kas kastmise järel on äravoolu võimalik kontrollida ja kas poti juurde pääseb ümberistutamiseks. Kui anum seisab kõval põrandal, ei tohi kastmisvesi muuta käiguteed pidevalt märjaks. Pinnasesse istutamiseks vali hea drenaažiga koht, kus vesi juurte ümber seisma ei jää. Uuri pinnast enne istutusaugu tegemist, sest pealmine kohev kiht ei näita, kuidas vesi sügavamal liigub. Puu juureala ei tohiks kujuneda läbikäiguks, kus mulda pidevalt tallatakse. Istutussügavuse ja pookekoha asendi puhul järgi puukooli juhiseid. Kavanda ka võimalus juureala seisundit hiljem jälgida, ilma et peaksid sellelt eemaldama riiuleid või teisi püsivaid istutusi.
Kasvuhoone katus ei lase vihmaveel otse juurealale jõuda, seega kontrolli mulda ka siis, kui õues sajab. Hoia kastmine kasvuperioodil ühtlane: väldi nii mulla läbikuivamist kui ka vettinud pinnast ning kasta eelistatult juureala, mitte lehti. Potis vajab niiskus sagedasemat jälgimist kui kasvuhoone peenras. Väetamisel ära aja taga liigset lehekasvu, sest liiga palju lämmastikku võib kasvatada pikki võrseid ja muuta võra tihedaks. Kui kavandad istutuskohta Accoyaga kasvuhoones, arvesta kastmisvee juurdepääsu ja vooliku paigutusega. Mudelivaliku pindalad on 3,77–28,08 m²; konkreetse variandi plaanil peab kastmiseks vajalik ligipääs jääma vabaks ka täiskasvanud puu kõrval.
Kas kasvuhoones piisab ühest puust?
Virsikud ja nektariinid on isefertiilsed ehk võivad vilja kanda oma õietolmu abil. Viljumiseks piisab seega ühest puust ning teist pole vaja üksnes tolmeldamise pärast juurde istutada. Isefertiilsus ei tähenda siiski, et õietolm jõuab suletud kasvuhoones alati ise õigesse kohta. RHS-i kasvatusjuhendid soovitavad kasvuhoones mõlema kultuuri õisi käsitsi tolmeldada. Teine puu võib olla põhjendatud näiteks siis, kui soovid kasvatada eri maitse või valmimisajaga sorte, mitte sellepärast, et üksik virsik või nektariin tingimata paarilist vajaks. Võrdle sortide valmimisaega ja kasvujõudu ning arvesta, et mõlemad vajavad eraldi hooldust. Kahe puu puhul tuleb mõlema võrale ja juurtele leida püsiv koht; teist istikut ei saa käsitleda väikese lisandusena esimese kõrval. Eri sortide kasvatamine võib pikendada korjeaega, kui nende viljad valmivad eri ajal, kuid kumbki peab sobima sinu kasvutingimustesse. Ühe sobiva sordi hästi hooldatud puu on sageli realistlikum lähtekoht kui kaks juhuslikult valitud istikut. Ühe puuga alustades saad ka paremini hinnata, kui palju võra kujundamine ja õitsemisaegne hooldus sinu kasvuhoones tööd nõuavad.
Käsitsi tolmeldamiseks puuduta väikese pehme pintsliga õrnalt iga avatud õie keskosa, liikudes ühelt õielt teisele. Korda seda mitmel kuival päikeselisel päeval, sest kõik õied ei avane korraga. Kasvuhoonesse jõudvad putukad võivad samuti tolmeldamisele kaasa aidata, kuid ära jäta kogu tööd nende hooleks. Ust või tuulutusava hoia putukatele avatuna siis, kui ilm seda lubab ja õied ei satu külmaohtu. Samal ajal jälgi, et ruum ei muutuks liiga palavaks. Kui vilju ei moodustu, vaata lisaks tolmeldamisele üle õitsemisaegne külm, valgusolud ja puu tervis. Käsitsi tolmeldamine ei korva ebasobivat sorti ega kehva talvitumist.

05
Viljahakatisi tuleb hõrendada ja saaki hoolikalt koristada
Pärast õitsemist ei kasva iga viljahakatis lõpuni. Kui vilju on tihedalt, konkureerivad need vee ja toitainete pärast ning koormavad oksi. Pärast loomulikku varisemist hinda puu ja okste seisundit ning vajaduse korral hõrenda viljahakatisi, lähtudes sordijuhisest. Kõigile puudele sobivat kindlat viljade vahekaugust ei saa määrata, sest võra suurus, viljade omadused ja okste kandevõime erinevad. Vaata saagi jaotust kogu võras: ühel oksal võib olla palju vilju, teisel vähe. Eemaldatavate viljahakatiste valimisel pane tähele ka nähtavaid kahjustusi. Algusaastatel ei tasu puu sobivust hinnata üksnes saadud viljade arvu järgi; jälgi samal ajal, kas kasv ja kujundus arenevad soovitud suunas. Korja vilju järk-järgult ja kontrolli neid korduvalt, sest küpsemine ei pruugi toimuda korraga. Värvus üksi ei näita alati küpsust; arvesta ka sordile iseloomuliku lõhna ja õrna pehmenemisega. Ära pigista kõiki vilju korduvalt tugevasti, sest pehme saak võib kergesti viga saada. Pane koristamisel kirja, millal esimesed ja viimased viljad valmisid. See aitab järgmisel hooajal saagi jälgimiseks aega planeerida.
Koristamiseks peab puu ümber jääma tööruum, kuhu pääsed korjeanumaga võrseid murdmata. Kui kaalud Accoya ja panipaigaga klaaskasvuhoonet, kontrolli konkreetse variandi plaanilt, kuidas panipaiga sissepääs, istutusala ja läbikäik paiknevad. Panipaiga kasutamine ei tohiks eeldada liikumist läbi võra ega puu kõrvale jäetud korjeanumate tõstmist. Kavanda saagi ajutiseks asetamiseks puhas koht, mis ei takista käiguteed. Pehmeid vilju on mugavam liigutada väiksemate kogustena kui koguda need sügavasse anumasse üksteise peale. Korje lõpus vaata üle ka raskemini nähtavad oksad, et kahjustunud või üleküpsenud viljad ei jääks võra sisse märkamata.
Lehtede, võrsete ja viljade tervise jälgimine
Kasvuhoones kasvava puu tervist tuleb jälgida kogu hooaja jooksul. Klaaskate ei muuda virsikut ega nektariini haiguskindlaks ning lehtede, võrsete või viljade kahjustused vajavad tähelepanu ka kaitstud kasvukohas. Virsiku-lehekõverdus on üks haigustest, mille suhtes pakutakse erineva vastuvõtlikkusega sorte; sordi kirjelduses mainitud vastupidavus ei tähenda siiski täielikku kaitset. Tihe võra raskendab lehtede jälgimist ja hooldust, seega jäta kujundamisel okste vahele ligipääs. Kontrolli nii lehti, noori võrseid kui ka vilju, mitte ainult kõige paremini nähtavat võraosa. Kui märkad muutusi, jäädvusta sümptomid ja pane kirja nende ilmumise aeg. Nõu küsimisel on kasulik lisada sordi nimi, kasvatusviis ja teave selle kohta, kas kahjustus esineb üksikul oksal või kogu puul. Kirjelda ka hiljutisi kastmis- ja väetamismuutusi. Lehtede välimuse muutus ei tõenda iseenesest üht kindlat haigust: võimalikke põhjusi tuleb eristada enne tõrje valimist. Ebatavaliste sümptomite korral küsi nõu usaldusväärselt aiandusspetsialistilt. Ära vali tõrjevahendit ainult ühe foto järgi ega eelda, et kasvuhoones kasvatamine muudab tavapärased kasutusjuhised tarbetuks. Korrapärane vaatlus aitab märgata muutusi enne, kui kahjustus on ulatuslik. Võrdle tähelepanekuid varasemate märkmetega, et saaksid spetsialistile kirjeldada ka muutuste kulgu.
Hooldatavus tähendab muu hulgas seda, et näed lehtede mõlemat külge, ulatud eemaldamist vajavate viljadeni ja saad kontrollida toe sidumiskohti. Püramiidi tüüpi kasvuhoone mudelivaliku pindalad on 5,53–18,9 m². Konkreetse variandi puhul vaata eriti katusekalde alla jäävat ruumi ning võrdle seda kavandatud kujundusega. Põrandapind üksi ei näita, kas täiskasvanud puu ülemisi oksi saab mugavalt jälgida. Kui sisemõõdud või hoolduseks vajalik vaba kõrgus pole jooniselt selged, küsi need enne ostu üle. Selline kontroll aitab vältida olukorda, kus puu küll mahub kasvuhoonesse, kuid tema tervist ja kasvu pole võimalik korralikult jälgida.
Korduma kippuvad küsimused
Kas virsiku ja nektariini kasvatamisel on suur vahe?
Üldjoontes mitte: virsik ja nektariin kuuluvad samasse liiki ning nende kasvutingimused, võra kujundamine ja tolmeldamise põhimõtted on sarnased. Erinevusi võib olla sortide külmataluvuses, õitsemisajas ja kasvujõus, seega kontrolli konkreetse sordi kirjeldust.
Kas kütmata kasvuhoone kaitseb virsikupuud talvel külma eest?
Sellele ei saa kindlalt loota. Päikeselisel päeval võib kasvuhoone soojeneda, kuid pikema külmaperioodi ajal võib seal temperatuur langeda puule ohtlikult madalale. Vali kohalikesse oludesse sobiv sort ja arvesta eraldi juurte talvitumisega.
Kas virsiku või nektariini jaoks on vaja kahte puud?
Ei. Virsikud ja nektariinid on isefertiilsed ning vilja kandmiseks piisab ühest puust. See ei taga siiski iseenesest edukat tolmeldamist: kasvuhoones tasub õisi käsitsi tolmeldada, puudutades pehme pintsliga järjest iga avatud õie keskosa. Korda seda mitmel päeval, kui uusi õisi avaneb.
Kas virsikut saab kasvuhoones potis kasvatada?
Saab, kuid poti mullamaht kuivab kiiremini ning juurepall võib talvel olla külmale rohkem avatud. Vali pookealuse ja puu kasvujõuga sobiv anum, millest liigne vesi saab välja voolata. Kui plaanid puud talveks mujale viia, kontrolli enne istutamist poti teisaldatavust ja ukseava laiust. Potis kasvatamine ei muuda külmaõrna sorti talvekindlaks.
Millal virsikupuud lõigata?
Virsikut lõigatakse kevadel või suvel kuiva ilmaga, mitte õunapuu talvise lõikuskalendri järgi. Täpne aeg ja võtted sõltuvad kujundusviisist ning võrsete ülesandest. Viljad arenevad peamiselt eelmisel aastal kasvanud võrsetel, seega peab lõikus jätma alles ka järgmise saagi jaoks vajalikke asendusvõrseid. Lehvikuna kasvatatava puu puhul järgi selle kujundusviisi juhendit või küsi viljandusspetsialisti nõu. Kogu noore kasvu eemaldamine pole sobiv viis puu mõõtmete piiramiseks.
Virsik või nektariin sobib kasvuhoonesse siis, kui sort, talvitumistingimused ja täiskasvanud puu kujundus sobivad sama kasvukoha jaoks kokku. Kõige olulisem on hinnata puu mõõte enne istutamist ning mitte eeldada, et kütmata klaasruum kaitseb seda talvel või hiliskevadel külma eest. Kui võra, juureala ja tööruum on plaanis eraldi arvesse võetud, on lihtsam tagada valgus, ligipääs ja vajalik hooajaline hooldus.